Füüsika töö kordamisküsimused 1. Mis on nihe,teepikkus,kiirendus,kiirus,aeg,gravitatsioon. Nihe- nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta.Linnulennult punktist A punkti B. Teepikkus-trajektooriga punktist A punkti B. Trajektoor on keha või punkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirendus-keha kiiruse muutumise kiirus. Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirus-Püsiv keha liikumist iseloomustav suurus.Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Aeg- sündmuste järgnevuslik korrastatus kui ka sündmuste omavaheline kaugus selles korrastatuses.
Füüsika kontrolltöö nr. 1 Mehaanika 1.Mehaanika uurib kehade liikumist ja paigalseisu ruumis ning liikumise muutumist mitmesuguste mõjude tagajärjel. Mehaanika põhiülesanne on liikuva keha asukoha määramine/arvutamine mistahes ajahetkel. 2.Kinemaatika kirjeldab kehade liikumist ruumis, seejuures pole tähtis, mis seda liikumist esile kutsub. 3.Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. 4.Kulgliikumine on sama trajektooriga/sümmetriline liikumine. Nt. Õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Punktmass on keha mille massi me ei arvesta/punktmass on liikuva keha mudel. Nt.ühest linnast teise sõitva autot kujutame me punktina, selle punkti massi me ei arvesta. 5.Trajektoor on joon mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel, nihke tähis on s(nooleke nihke suunaga peal) ja mõõtühik on 1 meeter e. 1m . 6.Taustkeha on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist.
Planeedid tekkisid ja hakkasid ümber päikese tiirlema täiesti juhuslikult. Siiski näeme nende paigutuses maailmaruumis teatud korrapära: planeedid tiirlevad ümber päikese kindlal trajektooril ja kaugusel. Selline korrapära tagab selle, et planeedid saavad eksisteerida miljardeid aastaid ilma teiste planeetidega kokku põrkamata. Kui mingite kokkusattumuste tulemusel kalduks planeet oma trajektoorilt kõrvale ja uus liikumistrajektoor kattuks teise planeedi trajektooriga, toimuks mingil hetkel suur kokkupõrge, millest tekiks tuhandeid väiksemaid kehi, mis liiguksid oma kindlas suunas, siis tekiksid uued juhuslikud olukorrad, millest kujuneb korrapära. Seega iga juhusliku sündmuse tulemusel tekib uus juhuslik seisund ja kujuneb kord. Ka Maal looduses on kindlad asjad, milles on juhuslik kord. Juhuse läbi toituvad Maal elavad loomad erinevatest söödavatest komponentidest. Ühed loomad söövad ainult taimi, teised
temperatuuriga keha, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, oletavasti võib olla kunagi olnud planeet. Meteoor tahke suure tihedusega ebakorrapärase kujuga keha, mis pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt või teistest süsteemidest ning mille liikumistrajektoor on põhjustatud Päikese tõmbejõust ja taevakeha enda impulsist. Väikeseid meteoore nimetatakse langevateks tähtedeks, Maa atmosfääri sisenedes nim see meteoriidiks. Komeet elliptilise trajektooriga tahkest ja gaasilisest ainest koosnev keha, mille liikumistrajektoor ulatub Päikesesüsteemist väljapoole ning mis aeg ajalt satub Maa lähedusse või üldse meie tähesüsteemi. Tähe läheduses gaas aurustub ning muudab komeedi silmaga nähtavaks nn sabatäheks. 5. Maa pöörleb ümber oma telje tekitades ööpäeva vaheldumise. Maa tiirleb ümber Päikese tekitades aastaaegade vaheldumise. 6. Aastaaegade tekkimise tingimused ja põhjused: Maa tiirleb ümber Päikese ja on selle suhtes
Iseloomustage asteroide, komeete ja meteoore ( mõiste, millest koosnevad) Asteroidid on väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel.Kujutavad endast kivikamakaid.Komeedid on udused tahke tuuma (tolm + tahked gaasid CO 2 NH3 CH4) ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Komeet kujutab endast mõne kilomeetrise läbimõõduga tuuma (kivistunud moodustis või ka tahke gaas). Aeg-ajalt satuvad meie Päikesesüsteemi suvalise trajektooriga taevakehad. Selliseid väikekehasid, mis liiguvad kosmoses vabalt ringi nimetatakse meteoorideks. Nad koosnevad kas rauast, kivist või raudkivist. 2011 PTG Leili Jaagant
Tuntuim on Halley komeet, mille periood on 76 aastat. Koosneb tema keskel olevast mõnekümne km lõbimõõduga tuumast(tahke). Päikesele lähenedes temp tõuseb, komeet muutub osaliselt gaasiliseks, aga Päikese tuulte mõjul lükatakse seda gaasi Päikesest eemale nii, et tekib helendav saba.(joonis) Keskmiselt komeedi helenduv pea on läbimõõduga u 200 000 km, helendav saba 100mln km. Iga ringiga komeedi mass järjest väheneb, sest osa gaasi jääb maha. Meteoorid: On suvalise trajektooriga taevakeha, mille Päike on kaasanud oma mõjuvõimu alla. Aeg-ajalt satuvad nad Maa lähedusse, sisenevad Maa atmosfääri ja enamuses põlevad ära-langevad tähed. Neid meteoore, mis jõuavad ka maapinnani nim meteoriitideks. Suurim meteoriidikraater on Arozonas ja tema läbimõõt on 12km. Eesti tuntuim kraater on Kaali, läbimõõdug 100m. Selle meteoriidi mass oli u 1000 t. Suurim on vee all Osmussaare lähedal. Meteoriite on 3 liiki: raud, kivi, raud-kivi.
· Ülaltsööt enda kohale- analoogne ettesööduga · Ülaltsööt selja taha- lähteasendis on käed pea kohal, kui tabatakse palli · Hüppelt sööt- hüpe analoogne ründelöögiga. Olulisim on söödu õige ajastamine. (hüpe, siis sööt) Ründesööt Ründesööt erineb ülaltsöödust, käte töö ja trajektoorist. Rõndesööt suunatakse ründajale, kes hüppab üles ega saa enam oma kohta muuta, sellepärast peab see ka olema järsult langeva trajektooriga. Palli tabamine toimub hüppe kõrgpunktis, mis sõltub ründaja hüppevõimest ja käe ulatusest. Tehnika: ründesöödu erinevus ülaltsöödust on jalgade töös ja palli tabamises. Ründesöödu sooritamisel ei tohi palli sõrmedega saata. Sööt lõpetatakse sirgete sõrmede ja randme rotatsiooniga. Ründesöödud võivad jaguneda: · Kõrguse järgi- kõrged, tavalised, madalad · Pikkuse järgi- pikad, keskmised, lühikesed
kui talje ja kere lähedal. Kui käsi on vaja tõsta õlgadest kõrgemale, siis ei tohiks õlavars tõusta suurema nurga alla kui 35o horisontaalpinnast ning olla üleval kauem kui 20 sekundit iga tööaja minuti kestel. Samas on otstarbekas, et kätt tõstetakse mõni kord tunnis. arvutite klaviatuuri kasutamisel tuleks teha vahetevahel erinevaid töid. Kui kirjutusmasina puhul tuli iga rea järel teha käega teistsuguse trajektooriga liigutus, siis arvutil on suurem arvu ühetaoliste liigutuste tõttu kirjutamine tunduvalt monotoonsem, millega kaasneb tugi-liikumisaparaadi haiguste tekke tõenäosus. raskuse tõstmisel maast on intensiivne aktiivsus seljalihastes. Olulisteks riskifaktoriteks haiguste kujunemisel on istuv töö, raksuse tõstmine, kutseline autojuhtimine. Soovitused selleks, et raskused vähem ohustaksid töötaja tervist: hoida selg võimalikult sirge;
Lähtume asjaolust, et kineetiline energia on pärast kiirendust kõikidel ioonidel sama. Kuna kõik ioonid omavad ühte ja sama kineetilist energiat, siis suurema massiga ioon liigub väiksema kiirusega ja väiksema massiga ioon siis vastupidi suurema kiirusega. Sellest tulenevalt hakkavad magnetvälja sattunud laetud osakesed liikuma mööda ringjoont nii, et suurema kiirusega ioonid liiguvad suurema raadiusega ringjoont mööda ning väiksema kiirusega siis väiksema raadiuse trajektooriga. Seda kasutataksegi ära ioonide sorteerimisel massi järgi. Kin. En. peale kiirendust E = zeV (= mv /2), kus 2 E- energia z- iooni laenguarv eV= 1,6 · 10-19 J magnetvälja mõju liikuvale laetud osakesele on Bzv, kus B- magnetvälja tugevus z iooni laengukordsus e- elektroni laeng (1.6 · 10-19 C) v kiirus (Ek = mv2 /2 = zeV) Kvadrupooli massianalüsaatori tööpõhimõte ja ehitus.
sportlasel erinev, kuid lühemad hüppavad väiksema raadiusega kui pikemad. Hoojooksu alustatakse kas kohapealt või kolme- kuni viiesammulise eelhoovõtuga. Kõrgushüppaja jooks toimub pöial, puus peab olema kõrgel. Kurvijooksul puusa asend rohkem ees. Hoojooks peab pidevalt kiirenema ehk kõige kiirem samm on viimane. Hoojooksu eelviimasel sammul lastakse keha raskuskese veidi allapoole, puusad liiguvad ette, õlad taha. Tõukejalg asetatakse maha aktiivselt, kiirelt, madala trajektooriga. Äratõuge Tippkõrgushüppajate äratõukeaeg on flopis 0,15-0,18 sekundit. Lühem äratõukeaeg võimaldab anda kehale suurema vertikaalse kiiruse, millest suurel määral sõltub ka tulemus. Sportlane tõukab end äratõukejalalt tugevalt üles. See võimaldab tal valmistuda pöördeks, mille ta sooritab jalgade, puusade ja õlgadega. Hüpe Äratõuke jätk. Sportlane lõdvestab oma keha, et keskenduda asendile, ja jätkab
Liikumisvõrrandi esimest tuletist aja järgi nimetatakse kiiruseks. See näitab, kui kiiresti liigub keha antud ajahetkel. Liikumisvõrrandi teist tuletist aja järgi (kiiruse esimest tuletist) nimetatakse kiirenduseks. Kiirendus näitab kiiruse muutumise kiirust antud ajahetkel. Liikumissuuna muutust põhjustavat kiirenduse komponenti nimetatakse normaalkiirenduseks ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks 4. Newtoni seadused 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3
• Laastu mõõtmetest sõltub • Lõikamise kvaliteet • Võimalik etteandekiirus • Lõikevõimsus • Laastu mõõtmed reaalsel lõikamisel : • Laastu pikkus – lõikeserva poolt läbitud tegeliku trajektrooi pikkus • Laastu laius – kaugus laastu külgpindade vahel • Laastu paksus – on määratud lõikeserva liikumise trajektooriga ja muutub liikumise käigus . Töödeldud pinna geomeetria Lõiketöötlemise kvaliteeti iseloomustatakse töödeldud pinnale jäävate töötlemisjärgede suuruse järgi . Töötlemise järljed töödeldud pinnal on : Töödeldud pinnal esinevad mikrokonarused ehk pinnakaredus Lõikeinstrumendi pöörlevast liikumisest tulenevad lained ehk kinemaatiline laine Puidu jääkpingetest tulenevad ebatasasused .
Nurkkiirus- vektorilist kiirust w = lim Dt®0 Dj/Dt = dj/dt (Dt on aeg, mille kestel sooritatakse pööre Dj) nimet. keha pöörlemise nurkkiiruseks. Liikumiste sõltumatuse printsiip-kehtib liitliikumise puhul, mis on saadud kolme koordinaattelje sihis toimuva sirgliikumise liitmise tulemusena, kusjuures liidetavad liikumised ( ja kiirused) on ükstei-sest sõltumatud (joon.10). Kiirendus- nimet. kiiruse muutumise kiirust. Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n® , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos.), siis wt on liikumisega samasuunaline, kui aga kiirus suuruse poolest ka-haneb (dv/dt on neg.) , on wt liikumisega vastassuunaline. Vektorit wt nim. tangensiaalkiirenduseks ja ta isel. kiiruse suuruse muutu-mist.
Pöörlemise ja kõverjoonelise liikumise korral mitte, sest Millega on võrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid ristuvatel koordinaattelgedel, kui punkti liikumise seadus on antud ristkoordinaatides? v x x ; a x x v y y ; a y y v z z ; a z z Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril? Loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril nimetatakse koordinaattelge, mis ühtib trajektooriga. Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel ristuvatel koordinaattelgedel? Loomulik teljestik järgib punkti liikumise trajektoori ja oleneb trajektoori kujust, kuid ristuvad koordinaatteljed seda ei pruugi teha, ning on kogu aeg ühesugused. Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. dv at s dt v 2 s 2 an r ab 0
Jah, keha sirgjoonelisel liikumisel. · Millega on võrdsed punkti kiiruse ja kiirenduse projektsioonid Descartes'i koordinaattelgedel, kui punkti liikumise seadus on antud Descartes'i ristkoordinaatides? Igale teljele vastavalt esimene ja teine tuletis telje projektsioonist. · Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril? Loomulikuks teljestikuks nimetatakse koordinaattelge, mis ühtib trajektooriga. · Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel? 5 Loomulik teljestik sõltub trajektoorist, Descartes'i oma mitte. · Kirjutada kiirendusvektori projektsioonid loomuliku teljestiku kõigile kolmele teljele. Vt=s(t) at=dv/dt Vn=0 an=v2/ Vb=0 ab=0 · Millise liikumise korral on punkti tangentsiaalkiirendus alati võrdne nulliga?
ringsageduseks. - Nurkkiirendus saame kui pöördliikumisvõrrandist võtame teise tuletise aja järgi (nurkkiiruse esimese tuletise). Näitab kiiruse muutumise kiirust antud ajahetkel. Tähis: (eeta). SI ühik 1 rad/s2 (radiaani sekund ruudus). - Liikumissuuna muutust põhjustavat kiirenduse komponenti nimetatakse normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Vektoriaalne suurus. Tähistatakse sümboliga . Mõõtühik SI- süsteemis on njuuton (N). Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu
ka nurksageduseks ehk ringsageduseks. - Nurkkiirendus saame kui pöördliikumisvõrrandist võtame teise tuletise aja järgi (nurkkiiruse esimese tuletise). Näitab kiiruse muutumise kiirust antud ajahetkel. Tähis: (eeta). SI ühik 1 rad/s2 (radiaani sekund ruudus). - Liikumissuuna muutust põhjustavat kiirenduse komponenti nimetatakse normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. - Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks(aT) (ingl. , lad., tangent - puutuja). Loeng 3 - Jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Vektoriaalne suurus. Tähistatakse sümboliga . Mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2.
Selle ajal kasvab tootlikkus ning esineb positiivne mastaabisääst. Peale selle tuleb elutsükli hääbumine, kui toode aeguneb ning selle potentsiaal on ära kasutatud. Peatub innovatsioon, uusi lahendusi ei leita ning tekkib võimalus standardite ja trajektoori muutumiseks. 21.Kuidas on tehnoloogilised trajektoorid ja organisatsiooniline võimekus omavahel seotud? Tehnoloogilised trajektoorid loovad konkurentsi ning panevad ettevõtted proovile. Firmad, mis ei suuda uue trajektooriga kohaneda, kaovad turult. Samas, tehnoloogilise trajektoori muutmine tuleneb sellest, et erinevad firmad omavahel konkureerivad. Organisatsiooniline võimekus konkurentsile vastu pidada toob varem või hiljem endaga vajadust trajektoori muutmiseks ning edaspidiseks arenguks. 22. Mida mõistetakse rahvusliku innovatsioonisüsteemi all; kirjelda rahvusliku innovatsioonisüsteemi erinevaid osapooli, nende rolli vastavas süsteemis ning mõju ettevõtluskeskkonnale?
ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel, mida nimetatakse pöörlemisteljeks ning nende joonte tasandid on pöörlemisteljega risti · Pöörlemistelg võib asuda nii keha sees kui ka väljaspool keha · Seoses inimese liikumisaparaadi ehituse iseärasustega (luukandide süsteem) kujutavad kõik kehaosade liikumised endast pöörlemist ümber liigestelgede Liitliikumine · Liitliikumise ehk keerulise trajektooriga liikumise puhul kulgliikumine ja pöörlemine kombineeruvad · Inimese liigutustegevusel kohtab kulgliikumist ja pöörlemist puhtal kujul harva · Tavaliselt tekib kogu keha kulgliikumise ja kehaosade pöörlemise kombineerumise tulemusena liitliikumine · Liikuva taustkeha ja sellega seotud koordinaadistiku rakendamine võimaldab liitliikumise lahutada kaheks lihtsamaks komponendiks kulgliikumiseks ja pöörlemiseks nind analüüsida neid eraldi
Lagrange'i meetod vaadeldakse vedeliku osakeste liikumist ajas ning vedeliku liikumise trajektoori. Euleri meetod vaadeldakse kiirusvektoreid. Väljendab voolamist kiiruste vektorväljana. Voolujoon on kiirusväljas asub kõverjoon, mille igas punktis puutuja siht ühtib kiirusvektori sihiga selles punktis. Muutuvas voolus on voolujoon kõver, mis ühendab eri punktide kiirusvektoreid mingil hetkel. Muutumatu voolamise korral on voolujooned püsiva kujuga ja langevad kokku trajektooriga. Voolujoone võrrand: kiirusvektori ja joone puutuja sihid ühtivad: . Voolujoone võrrand on seega: uxdz uzdx=0. Voolujoone võrrandit rahuldab funktsioon , milles osatuletised on: , Järeldub, et =const on voolufunktsioon. Kui anda sellele funktsioonile väärtusi, saadakse voolujoonte parv. Et kiirusvektor on suunatud piki voolujoont, siis voolujooned ei saa lõikuda.
Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni. Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes milliliitris spermas. Seda loendatakse kas hemotsütomeetriaga või faaskontrastmikroskoobi abil aksutades loenduskambrit. Liikuvust hinnatakse A-st D-ni. A liikuvusega on kiired ja ühtlase trajektooriga. B liikuvusega on kiired kuid trajektoor ei ole ühtlane. C liikuvusega on aeglased või liiguvad kohapeal. D liikuvusega on liikumatud. Normaalseks loetakse kui A liikuvusega rakke on vähemalt 25% või A+B liikuvusega rakkude on 50%. Morfoloogia – uuritakse kas esineb pea-, kaela ja sabaosa defekte. Normaalse spermi pea on ovaalse kujuga, saba pikkus 50-60 µm. 2. Mehe viljakust mõjutavad tegurid. Mehe viljakust võivad mõjutada nii pre-testikulaarsed,
Hoojooksu esimestel sammudel asetatakse jalg maha pöiale. Hoojooksu esimestel sammudel on väike kerekalle ette. Kiirus suureneb hoojooksul pidevalt. Hoojooksu viimased sammud - Sammusagedus suureneb pidevalt. Keha on hoojooksul kallutatud sissepoole, kaldenurk sõltub hoojooksu kiirusest. Keha püstineb, ettekalle väheneb. Keha massikese langeb eelviimasel sammul. 3. Äratõukefaas - Pöia mahaasetus on aktiivne, kiire, madala trajektooriga, alla-taha liigutusega. Tõukejalg liigub ette. Äratõukeaega püütakse vähendada miinimumini. Hoojala põlv liigub üles, kuni reis on paralleelne horisontaaltasapinnaga. Äratõuke lõpus on keha vertikaalasendis. 4. Lennufaas - Äratõukeasend on fikseeritud sel ajal, kui keha kogub kõrgust . Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Reis liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse alla, sääred ja pöiad
liikumisel, kui palju muutub punkti kiirus ajaühikus. a = (v-v0)/t Kiirendus on kohavektori teine tuletis aja järgi. 29. Mis on kiirenduse tangentsiaalkomponent? Kiirenduse tangentsiaalkomponent on suunatud piki trajektoori puutujat ja ta näitab, kuidas muutub punkti liikumise kiiruse suurus; tema arvutamiseks tuleb kiiruse suurus diferentseerida aja järgi 30. Mis on kiirenduse normaalkomponent? Kiirenduse normaalkomponent on risti trajektooriga ja suunatud kõveruskeskpunkti; ta näitab, kuidas muutub punkti liikumise suund ja tema suurus oleneb kiiruse suurusest ning trajektoori kõverusraadiusest R 31. Kas sirgjoonelisel liikumisel kiirusvektor ja kiirendusvektor saavad olla ühesuunalised? Jah 32. Kas kõverjoonelisel liikumisel kiirusvektor ja kiirendusvektor saavad olla ühesuunalised? Ei 33. Kas sirgjoonelisel liikumisel kiirusvektor ja kiirendusvektor saavad olla risti? Ei 34
Kiirendusvektor on pöördliikumisel trajektoori suhtes nurga all. Kuna kõverjooneline liikumine tähendab liikumissuuna muutust, kaasneb sellega kiirusvektori muutumine isegi siis, kui kiiruse väärtus (vektori moodul) ei muutu. Liikumissuuna muutust põhjustavat kiirenduse (a) komponenti nimetatakse normaalkiirenduseks (aN) ja ta on alati kiirusvektoriga (seega ka trajektooriga) risti. Kiirenduse liikumissuunalist (kiirusvektoriga samas sihis olevat) komponenti nimetatakse tangentsiaalkiirenduseks (aT) (ingl.,lad., tangent - puutja). Loeng 3 · Suurused: jõud, mass, liikumishulk (impulss). Nende ühikud. jõud füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega
+ at * dt §9.Tangensiaalkiirendus, nurkkiirendus ja kogukiirendus. Tangensiaalkiirendus- kui kiiruse suurus kasvab (dv/dt on pos.), siis w on liikumisega samasuunaline, kui aga kiirus suuruse poolest ka-haneb (dv/dt on neg.) , on w liikumisega vastassuunaline. Vektorit w nim. tangensiaalkiirenduseks ja ta isel. kiiruse suuruse muutu-mist. Kui kiiruse suurus ei muutu, on tangensiaalkiirendus null ning w = w . a = dv/dt = d(wR)/dt = R *dw/dt Normaalkiirendus- ristiolekut trajektooriga nim. normaalseks ja seda näitab ühikvektor n , seega normaalkiirenduse suurus arvutub: an= =v2/r. Normaalkiirendus kirjeldab kiiruse suuna muutumise kiirust. Kogukiirendus- a = at + an §10. Pöördenurk, nurkkiirus ja nurkkiirendus. Pöördenurk- ümber mingi telje 00 pöörleva absoluutselt jäiga keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, mille tsentrid asuvad pöörlemisteljel. Iga punkti raadiusvektor pöördub ajavahemiku t
a y cos = a= x2 + y 2 + z2 a z cos = a 110. Kirjutada valemid punkti kiirenduse suunanurkade ja kiirenduse mooduli määramiseks. x cos = a y cos = a= x2 + y 2 + z2 a z cos = a 111. Mida nimetatakse loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril? Loomulikuks teljestikuks punkti liikumisel trajektooril nimetatakse koordinaattelge, mis ühtib trajektooriga. 112. Mis vahe on loomulikul teljestikul ja tavalistel Descartesi koordinaattelgedel? Loomulik teljestik järgib punkti liikumise trajektoori ja oleneb trajektoori kujust, kuid Descartesi teljestik seda ei pruugi teha, ning on kogu aeg ühesugune. 13 113. Mis on loomulik teljestik ja tavaline Descartesi koordinaatteljestik punkti kinemaatikas?
tööratta välisläbimõõdu perimeetri vahelise nurga 2 suurusest ehk töölaba pöörlemise suunast. Pumba rattalt väljuva veevoo kiiruskolmnurgast ( joon. 10) võime arvutada kiirusvektorite ja nende projektsioonide suurused : Joonis 10. Vastavalt cos teoreemile 2 2 = c22 + u22 2c2u2cos2 40 cp = c2 sin 2 cr = c2 cos2 = u2 - cp ctg 2 , kus cp on absoluutkiiruse c2 trajektoori normaalsuunaline (trajektooriga risti) komponent ja cr trajektoori puutujasuunaline component Asendades tsentrifugaalpumba teoreetilise tõstekõrguse (Euleri v.) võrrandis c 2 u 2 cos 2 H teor = g c2 cos2 = u2 - cp ctg 2 , saame Hteor = u2/g (u2 cpctg 2 ) , siit Kui 2 = 900 (radiaalsuunaline laba) Hteor = u22/ g 2 900 (labad painutatud tööratta pöörlemisele vastassuunas) , Hteor u22/ g
söötu liiga kõrgele, jalad on sirged ega võta söödust osa. ründesööt on suunatud ülaltsööt e tõste, ei tohi palli sõrmedega saata, lõpetatakse sirgete sõrmedega ja randme rotatsiooniga, randme kerge pööre sisse sõrmed välja, võivad jaguneda kõrguse, pikkuse, söödusuuna, sooritamise viisi, palli lennukiiruse järgi, palli kauguse järgi, sõltub sidemängija mõtlemisest õigest otsustamisest, tehnilisest meisterlikkusest, peab olema järsult langeva trajektooriga „surnud pall“- kaotab lennu kõrgpunktis kiiruse ja kukub alla jagunevad veel ühe ja kahekäe söötudeks. Söödusuuna järgi eristatakse ette ja selja taha söötusid, sooritamise viisi järgi eristatakse tavalised, hüppelt ja laskumisega söödud Söödud laskumisega- kasutatakse madala lennukaare pallide puhul, pettelöökide vastuvõtmisel ja mängijatest kaugele jäänud palli päästmisel. Kõige üldisemalt eristatakse laskumise seljale,
kestel. Otstarbekas on sellistele töödele võtta pikemat kasvu töötajaid, eriti juhul kui töökohta pole võimalik kohandada. Samas on otstarbekas, et kätt tõstetakse mõni kord tunnis. (Sõites kaua püstiasendis bussis või trammis, on kasulik vahetevahel laekäepidemest kinni hoida.) Üha sagedamini põhjustab nüüdisajal tervisehäireid arvutite klaviatuuri kasutamine. Kui kirjutusmasina puhul tuli iga rea järel teha käega teistsuguse trajektooriga liigutus, siis arvutil on suurem arvu ühetaoliste liigutuste tõttu kirjutamine tunduvalt monotoonsem, millega kaasneb tugi-liikumisaparaadi haiguste tekke tõenäosus. Oluline on, et arvutil töötaja teeks vahetevahel muid tunduvalt erinevaid töid. Kõige sagedasem tugevate väsimusaistingute ning tugi-liikumisaparaadi haiguste regioon on inimestel lülisamba või selja alaosa. Iseenesest skeletti vertikaalasendis hoidva ja stabiliseeriva struktuurina ei oma lülisammas märgatavat
annaabi.ee 
