SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2
Floeem e. niineosa- koosneb elusrakkudest Floeemirakud- transpordivad fotosünteesiprotsessis moodustunud orgaanilisi aineid(assimilaate) Hajus meristeem- hajusalt paiknevad poolduvad rakud Juhtkimbud- koondunud juhtkoerakud Juhtkude- kannab endas vett ja toitaineid Kambium- juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht, mille tulemusel on võimalik varte ja juurte jämenemine. Kommunikatsioon- signaalide vahetus Ksüleem e. puiduosa- koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest- trahheedest. Ksüleemirakud- transpordivad vett ja selles lahustunud mineraalaineid. Kude- on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime organi osa. Leherood- lehes olev tihe juhtkimpude võrgustik(lehe tugiorgan) Põhikude e. parenhüüm- asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline Püsikoed e. diferentseerunud koed- kõik spetsialiseerunud koed Sõelaplaat- e. kokkupuutekoht sõeltorude vahel
Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks. Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Viljakehi moodustab siiski vaid üks osa seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid.
Turgor-taimeraku siserõhk, mis tuleneb vee osmootilisest liikum. taimeraku tsütop. ja vakuooli. Plastiidid-taimedele ja vetikatele omased kahe memb. ümb. rakuorganellid, milles toodet. ja säilit. taimerakule vajalikke aineid. Kloroplastid-rohelist pigmenti klorofülli sisal. plastiidid, kus toimub fotosüntees. Kromoplastid-punaseid ja kollaseid pigmente sisal. plastiidid. Leukoplastid-värvitud plastiidid, mis sisal. varuaineid, näiteks tärklist. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood. mikroskoopiline seeneniit. Mütseel-seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõim. seeneniitide kogum. Viljakeha on kokkupakitud seeneniitidest mood. seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik töö. Mükoriisa e seenjuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood. liitorgan, sümbioos taimejuurte ja seente vahel. Samblik on liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga. Eeltuumsed e prokarüoodid.
arengus toimuvate rakkudevaheliste interaktsioonide tulemusel. 3. Meristeem- e. algkude, milles rakud püsivalt poolduvad. 4. Kambium- e. juhtkimpudes asuv poolduvate rakkude kiht. 5. Epiderm- e. taimeosi kattev kude, mis on enamasti üheainsa rakukihi paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15. vegetatiivse paljunemise viisid 16. mugul- 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18
Oska sõnastada nii sarnasusi kui ka erinevusi. 13. Tea seente ja bakterite ehitust ning nende tähtsust looduses. 14. Tea mõisteid: sümbioos, patogeen, plastiid, hüüf, mütseel, liitorganism. Sümbioos-organismidevahline vastastikku kasulik koostöö Patogeen- haigusetekitaja Plastiid- taimede organell, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Hüüf-pikkadest torujatest rakkudestmoodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik liitorganism
keskkonda. Osmoos- molekulide liikumine läbi madalama kontsentr lahusest kõrgema kontse lahusesse.Vakuooli ül-nooremate rakkude vakuoolides on toitained, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nendes toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar. Leukoplastid-ül on säilitada varuaineid, peamiselt säilit süsivesikuid ja lipiide. Kloroplastid- nad saavaad mõned vajalikud valgud endale sünteesida ise, kuna neil on olemas DNA- ja RNA- molekulid ning ribosoomid. Hüüf-pikkadest torujatest rakkudest mood mikroskoopiline seeneniit. Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum.viljakeha-kokkupakitud seeneniitidest mood seene paljunemisorgan. Sümbioos-organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö.mükoriisa e seenejuur-seeneniidistikust ja taimejuurest mood liitorgan, sümbioos e vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel. Samblik-liitorganism, mis koosneb sümbioosis elavast seenest koos vetika v tsüanobakteriga
vakuooli Plastiidid- taimedele ja vetikatele omased kahe membraaniga ühbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse taimerakule vajalikke aineid Kloroplastid- rohelist pigmenti klorofülli sisaldavad plastiidid, kus toimub fotosüntees Kromoplastid- punaseid ja kollaseid pigmente sisaldavad plastiidid, viljades ja õites Leukoplastid- värvitud plastiidid, mis sisaldavad varuaineid, näiteks tärklist, varuainete säilitamine- süsivesikud ja lipiidid Hüüf- pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit Mütseel- seeneniidistik, harunenud ja omavahel löbipõimunud seeneniitide kogum Viljakeha- kokkupakitud seeneniitidest moodustunud seene paljunemisorgan Sümbioos- organismidevaheline vastastikku kasulik koostöö Mükoriisa eks seenjuur- seeneniidistikust ja taimejuurest moodustunud liitorgan, sümbioos ehk vastastikku kasulik kooselu taimejuurte ja seente vahel
Rakukest kitiinitaolisest ainest, rakukesta materjalina esineb ka tselluloosi ja glükogeeni. Suur aktiivne pind - peente seeneniitide kogupindala on väga suur, see võimaldab edukat ainevahetust väliskeskkonnaga (siin avaldub sarnasus inimese soolestikuga - kõhuõõnde mahtuval pikal sooltorul on kokkuvõttes suur imamispind). Pigmentide mitmekesisus - seeneriigis leidub palju erinevaid värvaineid, pigmente. HÜÜF- Pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit. MÜTSEEL- Seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum. 6. Seente mitmekesisus. Ikkesseened, kottseened, kandseened. Pärmid, pungumine. Ikkesseened -- elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus.
Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid, mis põhjustavad sissesöömisel tervisehäireid või soodustavad vähi teket. Samas on seeni, milleta ei ole mõeldav teatud toiduainete valmistamine (alkohol, pärmitaigen). Vaatamata sellele, et seened ümbritsevad meid kõikjal, jäävad nad enamasti märkamatuks oma väiksuse tõttu. Vaid osa seeni on meile silmaga nähtavad. Enamik seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku. Molekulaarbioloogiliste uurimuste kohaselt on seened lähemas suguluses loomade kui taimedega. Seetõttu kuuluvad nad omaette klassi seened. Teadusharu, mille uurimisobjektiks on seened nimetatakse mükoloogiaks. 3 Seened
Need grupeeritakse koesüsteemideks vastavalt nende pidevusele läbi kogu taimekeha: a) Kattekudede süsteem N:epiderm- ühekihiline, katab taimeosi, temas on õhulõhed. b) Põhikudede süsteem N: parenhüüm mitmekihiline (sammaskude, kobekude), asub epidermi all. Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu. d) Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest. e) Erituskoed piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium. TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27 Ontogenees organismide individuaalne areng
väikesed. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid. Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid
väikesed. Kalade juurdekasvu, söödakasutuse ja sorteerimise vajaduse kindlakstegemiseks tehakse kontrollkaalumisi. Kalad sorteeritakse tavaliselt kahte või kolme suurusgruppi. Sorteerida tuleks kolm korda haudemajas ja kaks-kolm korda basseinides pidamise vältel. Kõige lihtsamaks sorteerimisvahendiks, mida kasutatakse eeskätt noorkala puhul, on käepidemetega klaasplastist kastid. Kasti põhi koosneb torujatest ribidest, mille vahed vastavad ligikaudu sorteeritava kala paksusele. Kala tõstetakse kahvaga kasti ja liigutatakse seda kergelt vee kohal. Väiksemad kalad kukuvad torude vahelt läbi, suuremad jäävad kasti ja paigutatakse teise basseini. Üle paarisajagrammiste kalade ja suurte tootmismahtude puhul pole kastiga käsitsi sorteerimine otstarbekas ja kasuta takse sorteerimisseadmeid. 11. Karpkala bioloogia alused, nõuded keskkonnale, päritolu, tõud, dekoratiivvormid
Peaaegu alati võib neid leida inimese elu- ja tööruumides, kus nad võivad ohustada nii ehituskonstruktsioone kui ka inimese tervist. Mõned toiduainetel kasvavad seened võivad eritada inimesele mürgiseid ühendeid ehk mütoksiine, mis põhjustavad sisse söömisel tervisehäireid või soodustavad vähi teket. Vaatamata sellel, et seened ümbritsevad meid kõikjal, jäävad nad märkamatuks enamasti oma väiksuse tõttu. Enamik seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas haruneda kümnetele ruutmeetritele, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadaolevalt asub maailma suurim seen Ameerika Ühendriikides. Selle puujuurte parasiidi mütseel kasvab rohkem kui 600-l hektaril ja tema vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. K uni hilise ajani käsitati seeni primitiivsete taimedena, millel puudub klorofüll
Elusates puudes on haigustekitaja, surnud puidus aga lagundaja. Juurepessu viljakehad on raskesti märgatavad, metsavarise all; viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Puud võivad nakatuda 2 viisil: otseselt (suuremate tüve-ja juurevigastuste kaudu) ja kaudselt (eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi selle nakatub terve juurestik Mütseel ehk seeneniidistik. Enamus seeni üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku - mütseeli. Metsas kasvavad puud on resistentsemad kui põllumaal kasvavad. Oluline on kasvukoha muld. Mulla niiskusreziim enim ohustatud kuivadel muldadel kasvavad puistud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Kuni viimase ajani eristati juurepessul 3 eri vormi: P-vorm (männi vorm) (Pine) kahjustab mändi, kuuske, kaske, kadakat
22. I ja II rühma teraviljade morfoloogilised ja bioloogilised iseärasused. I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss, sorgo. Morfoloogilised iseärasused- Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine. Leht- kinnitub igale kõrisõlmele. Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad karvakese ja keeleke. Õis- koondunud väheõieliseks pähikuteks. Need moodustavad liitõisikud- liitpea, pöörise ja tõlviku. 23. Hernele sobivad tugikultuurid. Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu
maapinna lähedal niiskes, pimedas keskkonnas. Viljakehad on liibuvad, pealt pruunid, alt kollakas-valged. Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. Otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. 2. Kaudselt – nakatunud kännu juurestiku läbi levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. Sagedasem variant. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes moodustavad võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Hooldatud okaspuupuistutes on juurepessu esinemine kuni kümme korda sagedasem kui hooldamata puistute puhul. Kuivadel muldadel kasvavad puistud on enim ohustatud, liigniisketel kasvukohtadel juurepessukahjustusi reeglina ei leidu. Juurepessu ühe liigina, mille sees eristati 3 erinevat vormi (stammi): P- vorm – männi vorm kahjustab mändi, kuuske, kadakat
29. Kuseteed Kuseteed koosnevad kahest neerust, kahest kusejuhast, kusepõiest ja kusitist. Meeste kuseteede hulka kuulub ka peenis. Kuseteede ülesanne on uriini aktiivne edasijuhtimine ja põies säilitamise kõrval uriini tagasi verre imendumise tõkendamine. Kuseteed algavad neerukarikate ja neeruvaagnaga. Edasi juhitakse uriin mööda kusejuha põide, kust uriin väljutatakse kusiti kaudu. 30. Suguorganite üldine iseloomustus. Suguorganid koosnevad sugunäärmetest ja torujatest suguteedest. Sugunäärmed on mõlemal sugupoolel sugurakkude valmistajaiks. Sugunäärmed arenevad nii isas- kui ka emasloomadel võrdsetest algmetest. Suguorganid alustavad talitlust suguküpsuse väljakujunemise perioodil ja täielikult väljakujunenuks osutub nende ehitus ja funktsioonivõime suguküpsusperioodil. Vanaduse saabudes hormoonide produtseerimine ja sugurakkude moodustumine aegamööda vaibub. 31. Isassuguorganid paaritu kusiti - seemne väljajuhtijaiks
4. toimuvad lõhustumis ehk hüdrolüüsi protsessid. 5. alkaloidide talletumiskoht. II Vakuoolide ülesanded loomarakus: Väikesed, vähem, sisaldavad põhiliselt lipiide. 1. Algselt varuainete säilitamine. 2. Vanemates rakkudes hüdrofoobsete jääkainete isoleerimine. III Algloomade vakuoolid: Kahte tüüpi: 1. Toitelised vakuoolid. 2. Osmoregulatoorsed neerude analoogid, eemaldavad liigse vee. 10. Tsütoskelett 1. Koosneb niitjatest torujatest kokkutõmbumisvõimelistest valkudest. 2. Üles ehitatud järjestikuse kuuluvuse alusel a) mikrofilamendid ~7 nm läbimõõduga b) vahepealsed filamendid, ~10 nm c) mikrotorukesed ( seest õõnes süsteem) ~25nm Tsütoskeleti valgud / fibrillid mikrofilamendid mikrotuubulid Raku kuju muutumine sõltub nende valkude lühenemises või pikenemises. Vajalik ATP! Tsütoskeleti ülesanded:
40. Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Taimed, loomad, proistid, seened Rakul on olemas tuum;ainu-ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev;suurus 10-20 mikromeetrit. 41. Seeneraku ehitus. Eukarüootsed rakud, eristatakse ühe-ja hulkrakseid seeni. Üherakulised:ümarad päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid(must täpphallik) Hulkraksed:hüüfides esinevad vaheseinad(kottseened). Seened, va pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-seeneniitidest ehk hüüfidest, mis on liigist sõltuvalt kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiinist ja teistest süsivesikutest koosnev rakukest. Rakumembraan ja kest on õhukeseseinalised , et ensüümide abil lagundatud ühendid saaksid imenduda seenerakku. Kõige aktiivsem imendumine toimub hüüfi tippudes. (Heterotroofne, piiramatu rakkude jagunemisvõime, varusüsivesinikuks on glükogeen, tsentrosoom on
kudedeks ja juure tippude suunas, et moodustada juurekübar. Juurekübar kaitseb õrna meristeemi rakku, kui juur läbib pinnast. Juurekübar on nagu keskus, mis juhendab juure kasvu allapoole. Raku jagunemine juure tipu kohas on aeglane ning seda piirkonda nimetatakse juurde kasvukuhikuks. Mükoriisa puudub juurtel, mis kasvavad väga kuivas, soolases ja üleujutatud pinnases, kus pinnase viljakus on ekstreemsetes tingimustes, olenevalt kas siis hästi kõrge või madal. Mükoriisa koosneb torujatest filarmentidest, mida kutsutakse hüüfideks ning seda hüüfide massi koos seenega nimetatakse mütseeliks ehk seeneniidistikuks. Mükoriisa jaguneb kahte peamisse klassi: ektotroofseks mükoriisaks ja vesikulaar-arbuskulaar ehk endotermseks mükoriisaks. Vesikulaar-arbuskulaar mükoriisa seotus taime juurtega kergendab fosfori ja metallilisandite, nagu tsingi ja vase, kättesaadavust. Ektotroofne mükoriisa suudab omastada fosfaati. IV ELU KESKKOND VESI 1
t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu
Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis-koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis.
loomade välispinnal ja sees. Sageli elavad nad sümbioosis taimede, loomade ja teiste seentega. Selliseid seeni nimetatakse sümbiontideks. Seened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Surnud kudedest toituvaid seeni nimetatakse saprotroofideks.Seened võivad muutuda märgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, samuti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Viljakehi moodustab siiski vaid üks osa seentest. Enamus seeni koosneb mikroskoopilistest torujatest rakkudest, hüüfidest, mis võivad moodustada suure võrgustiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib hargneda kümneid kilomeetreid. 3,ülesanne suguliitelisest pärandumisest.Hemofiiliahaige mees on abielus terve naisega.perekonnas on hemofiiliahaige tütar.kui suur on TS et perekonda sünnib pärilikku hemofiiliat põdev poeg?.Hemofiilia haige lapse sünni TS on 50% aga poa sünd 25%. IV.1.nukleiinhapped .DNA;RNA DNA replikatsioon eelneb rakujagunemisele
Ganglionirakkude kiht Närvikiudude kiht Sisemine piirimembraan SISEKÕRVA EHITUS. CORTI ORGAN. Sisekõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan Sisekõrva moodustavad perilümfiga täidetud luuline labürint ja selle sisse jääv endolümfiga täidetud membranoosne labürint Luulise labürindi moodustavad esik, kolm poolringkanalit ja tigu Membranoosne labürint paikneb luulise labürindi sees ja koosneb ühenduses olevatest põisjatest ja torujatest moodustistest Luulises esikus paiknevad mõik ja kotike Poolringkanalites paiknevad poolringjuhad Teokanalis paikneb teojuha Vestibulaar- e tasakaaluaparaadi moodustavad membranoossed poolringjuhad, mõik ja kotike Kuulmisaparaadi moodustab membranoosne teojuha Spiraalne luuplaat jagab teokanali kaheks astrikuks – esikuastrikuks e vestibulaarastrikuks ja trummiastrikuks e tümpanaalastrikuks – nende astrike vahele jääb teojuha
Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise. Teadusele teadaolevalt on maailma suurim seeneisend tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika Ühendriikides, selle puujuurte parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril.
· ... mitmekesised - sama seeneliik võib elutsükli jooksul välja näha väga erinev, omades erinevaid kohastumusi; 23 · ... sageli suhteliselt nähtamatud, viljakehadeta; · ... vastupidavad näiteks kiirgusele ja raskemetallidele (võivad kahjulikke aineid ,,koguda", mistõttu kontsentratsioon seenehüüfides palju kordi kõrgem kui keskkonnas). Seente ehitus Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seeneisendi mütseel võib mullas hõlmata kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalikud toitained. Nõiaring ehk seenering: Ringi teke saab alguse mullas idanenud ja kasvama hakanud seeneeostest. Kui mingeid tõkkeid ees pole, kasvab seen igas suunas enam-vähem ühtlase kiirusega, umbes 5-25 sentimeetrit aastas.
raiete ajal. Külmaseen võib esineda kõikidel Eestis kasvavatel Noormardikad teevad läbi nn. küpsusööma Mütseel e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles puuliikidel, eriti ohtlik on männil ja kuusel, (sõltuvalt liigist kas koore all, võrsetes, ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest põhjustades juurte ja tüve allosa mädanikku ja juurtel jne). seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad lõpuks puu surma. Surnud puude koore all võivad Kuuse kooreürask Ips typographus moodustada esineda risomorfid ja sügisel puude juurekaelal 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus laiaulatusliku võrgustiku seeneniidistiku ehk viljakehad (pruunikaskollased)
annaabi.ee 
