Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne linnarae residentsiks ehitatud hoone, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti 1971-75 aastal ja raekoda jätkab linna esindushoonena oma traditsioonipäraste ülesannete täitmist. 1. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 2. Millal ehitati olemasolev raekoda? Raekoda ehitati 1402-1404. 3
sajandil ja oma keskaegse ilme sai ta aastatel 1402-1404. Uurimused näitavad, et sama koha peal oli ka 13. sajandil rae kooskäimise koda juba olemas 1322. aastal mainiti kinnisvararaamatus raekoda esimest korda, siis oli seal suur koosolekuruum ja hiiglaslik kaubaladu 1371.-1374. aastal sai raekoda oma praeguse esimese korruse suuruse. 1402-1404 sai raekoda omale 2. korruse, 14. saj. 1 veerandil tehti sinna ka eesruuum ja tagakamber. 17.sajandil sai rakoda endale uue tornikiivri, sest eelmine hävis märtsipommitamise ajal. 1650-1652 peaportaal suleti ning peasissepääs viidi üle maja keskossa, esimese korruse aknad müüriti kinni ja kodanikesaal jaotati kaheks korruseks ning moodustati toad. 1667. ajakohastati koja sisekujundus ja telliti piiblilainelised lünettmaalid seintele 19.sajandil ehitati neogooti stiilis ümber aknad ja idafassaad 20.sajandil tehti tänu pommirünnakutele suuri väli- ja sisekujundusi. TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM
aastal kiriku kunstivarade evakueerimist 1944. aasta märtsipommitamise ajal sai kirik pommitabamuse Põlengu käigus hävisid kõik kirikusse jäänud esemed Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver Taastamist alustati 1953. aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone iguliste kiriku torn peale põlemist(1982) Tornikiivri paigaldamine KIRIKU ALTAR Valmistati Lübecki meistri Hermen Rode töökojas (1478-1481) Valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel Mõlema gildi vapid on kujutatud Püha Nikolause poolt päästetud laeval Laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m Suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust BERNT NOTKE `'SURMATANTS''
eest 2008. aastal. 2003 aastal omistati Villem Tomistele Eesti Kultuurkapitali urbanistika preemia. Kuuluvus ühendustesse Villem Tomiste on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 2001. aastast ning 2002. aastast alates kuulub liidu eestseisusesse. Aastatel 2005-2006 kuulus Tallinna Kesklinna Valitsuse arhitektuurinõukogusse. Töid Steineri aia rekonstrueerimine, 2001 (kaasautor Veronika Valk) Püha Vaimu kiriku tornikiivri alternatiivne projekt (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür) Korterelamud Laagris, 2003 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür) Rakvere keskväljak, 2004 (kaasautorid Ott Kadarik ja Veronika Valk) Viru platsi alternatiivne projekt (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür) Paarismajad Põdrakanepi tänaval, 2005 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür) Rotermanni kvartal, 2007 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461) Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik. Koguduse tarbeks asuti taastama Viljandi kloostri juures paiknenud kirikut,mis oli 1560.aastal suletud ja sõjas purustatud. 17.sajandi esimestel kümnendeil ehitatud kirik pühitseti ristija Johannesele. Taas kannatas kirik Põhjasõjas. 18.sajandi teisel poolel sai kirik kõrge,vahe galeriiga barokse tornikiivri,mis põles 1811.aastal. 1815.aastal valmis tänaseni säilinud tornikiiver. Kirik suleti 1950.aastail ning muudeti kaubalaoks. 1989.aastal hakati mõtlema kiriku taastamise peale. 27.detsembri 1992.aastal jõuti kiriku sissepühitsemiseni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kloostrikinnistuid turu ning Toompeaga. Algul oli võlvide asemel puidustlaed ja väiksed aknad.Tõenäoliselt juba kõrggootika perjoodil ehitati esialgesedväikesed aknad ümber.Tähelepanuväärselt kaunis on akende raidraamistik , milles goodika geomeetriliste motiivide kombinaysioonid on igal juhul erisugused.Eriti rikkalik kujundus on kõrvallöövi idaseina aknal.Kooriruumi akende kuju ja ilmetu raidraamistus pärinevad nähtavasti 19 sajandist. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630.aastatel,kuid 1684.aasta põlengu tõttu pole see säilinud algesl kujul.Nüüdne 1688. Aasta ehitusmeistritelt Daniel Bickeli,Andreas Jahni ja David Hübneri poolt püstitatud kiiver matkib siiski tules hävinut,mille autoriks oli ehitusmeister Greiger Graff.Pühavaimu kiriku tornikiiver on Tallinna vanin.väärtuslik on ka kiriku sisustus , mis pärineb valdavalt 15-17 sajandist.Erilist esiletõstmist väärib kiriku 1483
asus peafassaadi kõrval kaks suurt torni, peafassaadil on kolm suurt teravkaarelist portaali (keskmine suurim), portaal koosnes mitmest üksteise sisse asetatud vähenevast kaarest (perspektiivportaal), portaalide kohal asuvad teravad, kitsad, kolmnurksed viilud (vimper), keskmise portaali kohal on roosaken, lisandusid kuningate galerii (põiki üle fassaadi ulatuv skulptuuririda teravkaarte nissides), ristlillik (tornikiivri otsas olev lille moodi, ristikujuline raiddetail) ning krabi (tugikaare või kaaristiku taimeornamentika). Prantsusmaa tuntumad ehitised on Jumalaema Kirik Pariisis (Notre-Dame; 5-lööviline, millest kõrgeim on 32 m, ehitatud 1163 14. saj.), küllaltki romaanipärane Chartes', Reims'i katedraal (väga uhkelt kaunistatud, kesklöövi kõrguseks 37,5 m), Amiens katedraal (kesklöövi kõrguseks 42,5 m.), Beauvai's kirik (kesklöövi kõrguseks oli 47,5 m, kukkus kokku), St.
Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal (48) tunde lööv kell, mille 155 kg raskune löögikell asub tornikiivri keskosas. Ka tornikellad pärinevad samast ajast. Paide kirikus asub Eesti Vabadussõjas 1918-1920 langenud koguduse liikmete mälestusmärk- epitaaf, mille on kavandanud A. Roosileht. Vabadussõja mälestusmärk taastati 1989. a. Esimene teadaolev Paide Püha Risti koguduse õpetaja oli Johan Nigrinus, kes oli Paide koguduses teeninud 1619. a. paiku. Pikka aega on Paide Püha Risti koguduses teeninud D. G. Glanström (1767-1824), C. G. Hammerbeck (1825-1866), E. C. C
· Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. · Hoone ehitamist alustati 1893-96 vanema baroki stiilis mõisa asemele. · Projektil osalesid P.Subanejev, E. Schwarts jt. ehitustöid juhatas Saaremaalt pärit A.Saar. · Alates 1620. aastatest kuni võõrandamiseni 1919.a oli mõis von Ungern- Sternbergide omanduses. · Tänapäeval kuulub mõis eravaldusesse · Loss on varemetes alates 1940ndatest, kui Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. · Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960teks aastateks varemeiks · 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul õnnestus tutvusi ja keerulisi teid kasutades lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga siiski lammutada
umbes 30 tööd teatakse veel dokumentide järgi.Tema maale on maailma mitmetes kunstimuudeumites(nt. Viinis, Moskvas, Chicagos). Tegeles ka puunikerdistega. Tegi Hispaania printsessist Aragonia Katariina portree. Kõige kuulsaimaks tööks peetakse ''Philip ilusa ja Austria Margarete ning Karl V nõuniku Don Diego guevara diptühol ''. 18. Kus asuvad nn Raffaeli loozid? Vatikanide muuseumites ? 19. Iseloomusta Tallinna raekoja tornikiivrit. Tallinna raekoja tornikiivri iseloomustus:lahtised galeriid, paisutustega osad, torni tipus asub Vana Toomas (vaseplekist 1530) 20. Milliseid renessansiajastu kunstiteoseid peetakse maailma kuulsaimateks? Kus need asuvad tänapäeval? Maailma kuulsaimad kunstiteosed on: ''Püha õhtusöömaaeg'', asub Milanos. ''Mona Lisa'', asub Pariisis. ''Sixtuse kabeli laemaal'', asub Roomas. ''Taavet'', asub Itaalias.
Lööne mõis 4 Keila – Joa mõis Aavere mõis Historitsismi esimesi näited Eestis. Mõisahooneid ja nende ehituslood. Oleviste kirik 5 Kirikuhoone Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 12.–13. sajand Kirik sai nime Norra kuninga Püha Olavi järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal, mil Taani kuninga Erik V Klippingi ema Margrete Sambor annetas naistsistertslaste Tallinna Püha Miikaeli kloostrile 6 patronaadiõiguse Oleviste kiriku ja selle koguduse üle. Olgugi, et arheoloogilisi
Tema töödest on alles 30 tööd, umbes 30 tööd teatakse veel dokumentide järgi.Tema maale on maailma mitmetes kunstimuudeumites(nt. Viinis, Moskvas, Chicagos). Tegeles ka puunikerdistega. Tegi Hispaania printsessist Aragonia Katariina portree. Kõige kuulsaimaks tööks peetakse ''Philip ilusa ja Austria Margarete ning Karl V nõuniku Don Diego guevara diptühol ''. 18. Iseloomusta Tallinna raekoja tornikiivrit. Tallinna raekoja tornikiivri iseloomustus:lahtised galeriid, paisutustega osad, torni tipus asub Vana Toomas (vaseplekist 1530) 19. Milliseid renessansiajastu kunstiteoseid peetakse maailam kuulsaimateks? Kus need asuvad tänapäeval? Maailma kuulsaimad kunstiteosed on: ''Püha õhtusöömaaeg'', asub Milanos. ''Mona Lisa'', asub Pariisis. ''Sixtuse kabeli laemaal'', asub Roomas. ''Taavet'', asub Itaalias. 20. Maaila kuulsamaiks maaliks renessansist peetakse
Hoone ehitati kahekorruseliseks. See on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge sadulkatuse ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas masikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise hilisrenessanss-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga (16271628, G. Graff, taastatud 1952, arhitekt Albert Kukkur). 1433. aastal parandati tornikiivrit, 1439 seati üles kell. Tornikiivri tipus on tuulelipp Vana Toomas. C. Tallinna Jaani kirik Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühendatud Evangelist Johannesele. Tegemist on Eestiühe varaseima uusgooti stiilis kirikuga. Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil. Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem
barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga. 1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel. Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960teks aastateks varemeiks. 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul õnnestus tutvusi ja keerulisi teid kasutades lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga siiski lammutada. Ülejäänu on õnneks meie
v 1708 Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi võlvid. v 18201830 Kiriku interjöörid rekonstrueeriti . v 18991904 Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. v 1944 Kirik põles nõukogude vägede pealetungil. v 1952 Varises kokku kesklöövi põhjasein. v 1989 Alustati kiriku taastamist v 1997 Tartu Jaani koguduse taasasutamine. v 1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. v 2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad.. v 2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine. v 2007 Avati külastusteks kiriku torn. Veel Kirikuid Peale Jaani kiriku leidub Eesti veel saklaararhitektuuris ehitatud kirikuid. Näiteks Valjala kirik, Ambla kirik, Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kasutatud kirjandus v
v 1708 Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi võlvid. v 18201830 Kiriku interjöörid rekonstrueeriti . v 18991904 Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. v 1944 Kirik põles nõukogude vägede pealetungil. v 1952 Varises kokku kesklöövi põhjasein. v 1989 Alustati kiriku taastamist v 1997 Tartu Jaani koguduse taasasutamine. v 1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. v 2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad.. v 2005 29. juunil 2005 toimus Tartu Jaani kiriku pidulik taasavamine. v 2007 Avati külastusteks kiriku torn. Veel Kirikuid Peale Jaani kiriku leidub Eesti veel saklaararhitektuuris ehitatud kirikuid. Näiteks Valjala kirik, Ambla kirik, Toomkirik, Niguliste kirik, Oleviste kirik. Kasutatud kirjandus v
kiriku vormikast barokktornist. Ungrus oli see realiseeritud küll vaid ühe vaherõduga. 1899. aastaks oli loss viidud katuste alla ning torn saanud oma esindusliku kiivri. Siis tööd rahapuudusel seiskusid. Tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal (jäljed on müüris praegugi näha) ja kõik sisetööd. Aastakümneid tühjalt seisnud loss hakkas lagunema 1940tel aastatel. Teises maailmasõjas kaotas loss tornikiivri ülaosa. Haapsalu sõjaväelennuvälja rajamisel peale Teist maailmasõda jäi Ungru loss nõukogude sõjaväe valdusse ja hakkas kiiresti lagunema, muutudes 1960teks aastateks varemeiks. 1968 otsustas lennuvälja ülem kasutult seisvad lossivaremed vedada lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul õnnestus tutvusi ja keerulisi teid kasutades lammutustööd siiski seisma panna, kuid ligi kolmandik lossi müüre jõuti selle ajaga siiski lammutada
Vana romaani kirik lammutati, kõik ümberkaudsed puumajad kisti maha. Uue katedraali ehitustööde algus Prantsusmaa pealinnas Pariisis oli suursündmus. Roomast saabus 1163. Aastal kohale paavst Alexander III, et koos kuningas Louis VII panna ehitisele nurgakivi. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal. Katedraali mõõtmed on aukartust äratavad: pikkus 130 m, laius 48 m, kõrgus 35 m. Läänefassaadi tornide kõrgus on 69m, tornikiivri kõrgus 96 m. Katedraalist sai oma ajastu suurim ehitis Pariisis ja see võis mahutada 9000 inimest. Kaks sajandit kestnud ehitustööde ajal vahetus kümme arhitekti. Kogu Euroopast tuli ohale sadu töölisi: müürsepad, kiviraidurid ja skulptorid töötlesid kivi; klaasipuhujad ja meistrid valmistasid vitraaze; puusepad ja tislerid panid kokku tellinguid ja tegid puusepatöid; sepad parandasid tööriistu ja tinavalajad sulatasid katuse jaoks tina. Neid abistasid tuhanded käealused. 1351
inimest).Algusus seda ehitati mitte koguduse kirikuks vaid vabriku kirikuks, see pärast ongi see nii suur. Anti käsu , et kõik peavad sinna mahtuma. Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi. Kuna 1919.a. rüüstas Eestimaa Töörahva Kommuun kirikut seest ja sellele järgnev pikaajaline pommitamine jõe tagant purustas vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega. Märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus. Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja järel esimene jumalateenistus, on Narva Aleksandri Suurkirik tegevkirik. Kirik ei ole enam üks mitmest Narva luterlikest kirikutest, vaid on saanud ainsaks. Ja katedraalina on selle taastamine ja ehitus jätkuv protsess.
sellest on säilinud vaid alumine osa. Pühavaimu kirik Tallinnale tavatu 2-lööviline kirik ehitati 13. ja 14.sajandi vahetusel, kuid erinevalt nüüdsest olid sellel võlvide asemel puidust laed ja praegusest erinevad väikesed aknad. Puudus ka torn. Nii võlvid kui torni sai kirik 1360. aastal. Mõnevõrra hiljem ehitati suuremaks ka aknad. Tavatu on see, et Pühavaimu kiriku kooriruum asub ebasümmeetriliselt kesketeljest põhjapool ja selle all on võlvitud kelder. Oma renessansliku tornikiivri sai kirik 1630. aastal, kuid 1684. aasta põlengu tõttu pole see säilinud algsel kujul, kuid on taastatud matkides torni algset kuju. Pühavaimu kiriku tornikiiver on vanim Tallinnas. Tartu Jaani kirik Jaani kirik on kogu Põhja-Euroopa unikaalsemaid ehitisi, sest tellisarhitektuuri ja Eesti suhteliselt vähe esineva basilikaalse lahenduse kõrval muudavad selle kordumatuks haruldased terrakotaskulptuurid. Kirikut mainitakse esmakordselt 1323. aastal, kuid kirik peab olema palju vanem
1899-1904 Kiriku fassaadid restaureeriti Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Välisskulptuuridelt eemaldati krohvikihid, osa hävinud skulptuure asendati koopiatega. 1944 Kirik põles nõukogude vägede pealetungil. 1952 Varises kokku kesklöövi põhjasein.Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse. 1989 Alustati kiriku taastamist. 1997 EELK Tartu Jaani koguduse taasasutamine. Esimene jumalateenistus toimus 1997. jõulude ajal. 1999 Kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella. 2002 Ehitustöid hakkas peatöövõtjana juhtima AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd detsembris 2004. 2003 Paigaldati Saksa firmas Mahr projekteeritud ja valmistatud kiriku õhkküttesüsteem. 2004 Jaanuaris paigaldati esimesed kiriku aknad. Alustati kiriku põranda katmist punaste põrandatellistega. Jõuludeks olid ehitustööd valdavas osas lõpetatud. 2005 29
1364 valmis toona kirikust eraldiseisev torn. Tänapäevasele sarnase ilme sai kirik 15. sajandil. Pärast 1433. aasta tulekahju otsustati muuhulgas ehitada uus pikihoone; vana pikihoone koos kabelitega lammutati, asemele kerkis uus pikem ja laiem tänapäevase suurusega kolmelööviline basiilika (tol ajal Baltimaade kõrgeim: keskosa kõrgus 31m ja torni kiviosa lausa 57m). 1434-1450 kestnud ehitust juhtis Andreas Kulpesu. Umbes 50 aastat hiljem sai kirik ka tänapäevasele sarnase tornikiivri. 17. sajandist tänapäevani on Oleviste kirik palju kordi osaliselt või pea täielikult maha põlenud (peamiselt pikselöökide tõttu), kuid on alati taastatud enam-vähem endisele kujule (väikesed muutused on olnud nt tornikiivri 1 Oleviste kirik tänapäeval. Foto: Timo Aava kõrguses).2 2017
juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).Kirikut kasutavad tegevuseks 1950ndast aastast Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit. Oleviste kiriku hoone on säilinud 15. ja 16. sajandi alguse ümberehituste ajast, kirikuga teostati ümberehitusi pärast 1625. ja 16. juuni 1820. aastal pikselöögist tekkinud tulekahju, mille tagajärjel kirik kaotas tornikiivri. Tornikiiver taastati alles 1840. aastal ning samal ajal valmis ka kiriku neogooti stiilis sisustus. 14. ja 15. Sajand 14. sajandi alguses alustati uue kiriku ehitamist, mis lõpetati 1330. aastal. 1364 valmis torn, mis oli nüüdsest madalam ja asus väljaspool kirikut. Üldjoontes tänaseni säilinud suuruse ning kuju omandas kirik 15. sajandil. Sajandi alguses püstitati uus kooriruum. Peale 1433. aasta 11. mai suurt tulekahju, milles kirik kõvasti kannatada
Kiriku sissepääsust kümmekond meetrit põhja pool seisab massiivne 15. sajandi (?) kivirist, mille idaküljel paiknevad omakorda süvistatud ristikesed. "Saaremaa ajaloo - ja kultuurimälestised" Olavi Pesti Külli Rikas Kaarma kiriku restaureerimistööd on jätkunud vahelduva eduga. 1992. aastal valmis kiriku pikihoonele uus katus. 1996. aasta suvel hakati restaureerima kiriku kooripealset võlvistikku, mis oli sissevarisemise ohus juba 1950 - ndatel aastatel. Seoses 1997. aastal kiriku tornikiivri ennistamisega, kooripealse võlvistiku restaureerimine seiskus. Kuid 1998. aastal 11. mail alustati selle tööga uuesti. Kooriruumi ennistamise käigus demonteeriti ka lühter ja kantsel ning transporditi Tallinna restaureerimisele. Kiriku restaureerimistööd jätkusid 1999. aasta suvel, mil renoveeriti pikihoone vööndkaared ja tornialuse välismüüri müüritised. Loodame, et ka edaspidi jätkub vahendeid vanade kirikute korrashoiuks.
Avar pikihoone oli aga ilmikutele avatud jutlusruumiks. Ordureeglite kohaselt oli kirik võlvimata, ent samu reegleid rikkudes ehitati siiski läänetorn. Kloostri muud ruumid paiknesid kirikust põhja pool. Ainsana viitab neile ristikäigust jäänud horisontaalne aste kiriku põhjaküljel. Klooster suleti 1560.a. ning samal aastal see ka purustati. Rootsi ajal korrastatud kirik kannatas taas Põhjasõjas. 18. sajandi II poolel sai kirik kõrge, vahegaleriiga barokse tornikiivri, mis 1811.a. põles ning 1815.a. asendati praeguse katusega. 1986.a. alustati hoone rekonstrueerimist kontsertsaaliks. Soovimata rikkuda kirikusaali kavandati vajalike abiruumide jaoks keldrikorrus. 1989.a. sai hakata mõtlema juba kiriku taastamisele. 1991.a. jõuludel peeti peaaegu valminud kirikus jälle jumalateenistus. Kirik pühitseti taas 27.12.1992.a. 1950
sajandini valitsenud gooti stiilist märgatavalt hiljem, klassifitseeritakse see neogooti stiilina. Esimene puidust torn ehitati kirikule alles 1741. aastal, kivitorn valmis aga aastatel 18651867 arhitekt J. G. Mühlenhauseni projekteerimisel. 1941. aasta sõjasuvel jumalakoda oma torni küll kaotas, kui selle purustas Türit piiranud Saksa suurtükipatarei pommimürsk, kuna kirikutorni kasutas Punaarmee oma vaatluspunktina. Tornikiivri algne välimus taastati alles 1972. aasta lõpuks- täna ilutseb seal Eestimaa ainuke värviline tornikukk. [27] Joonis 1.1 Türi kirik 5 RENESSANSS Renessanss on Itaaliast Firenzest alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Seda ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. [24]
Et see oli tollal Tallinna kogukaim linnatorn, nimetati seda lihtsalt Suureks torniks. Loewenschede III kivikonstruktsioonid on alates neljandast korrusest hästi säilinud. Ruumi eenduvas seinas on neli avarat püstküliku kujulist laskeava. Ruum on kaetud silindervõlviga, mis kandis rasket veekindlat lage koos heiterelvade ja moonavarudega. Loewenschede algne platvormikorruse põrand ei ole säilinud, on vaid jäljed sellest torni viiendal korrusel. Tornikiivri ehitusaeg on teadmata, kuid 1738. aastal tehtud joonistel on see juba olemas.[1] Kui Loewenschede torn kaotas kaitsefunktsiooni, hakati seda 18. sajandi lõpul elukorteriteks ehitama. Seetõttu lammutati 3 alumise korruse sisevooder (Loewenschede III). 1842. aastal elas torni praegusel 2. ja 3. korrusel tuletõrjemeister Barth. 1870. aastal kasutas heas seisukorras torni tuletõrjemeister Wagner.[1] Kui Eestimaa kubermanguvalitsuse ehitusosakond küsis 1870. aastal Tallinna rae
Tavaliselt arvatakse, et kuni 300-meetrise Eiffeli torni valmimiseni 1889. aastal oli maailma kõrgeimaks hooneks igivana, algselt 146,6 m kõrgune Cheopsi püramiid. Tegelikult oli Oleviste kiriku tornikiivri esialgne kõrgus umbes 159 m. Oleviste oli näha kaugele merele ja teenis laevnikke tähtsa maamärgina. Kirikud ja kabelid olid alati pühendatud mõnele pühakule või taevalikule
Sündinud kohalike ehitustraditsioonide ja neid rikastanud mujalt pärinevate arhitektuurivormide loov ümbertöötluse tulemusena, on raekoda Tallinna ehitusmeistrite võimekuse üheks kunstiküpsemaks näiteks. 1483 remonditi põhjalikumalt tolleaegset gooti telkkiivrit ja 1530 paigutati torni nüüd vana toomana tuntud sõjasulase figuuriga tuulelipp. Õhuliste galeriidega 3-osalise hilisrenessanss-stiilis tornikiivri, lääne viilule paigutatud harjakivilt kerkiva pitsilise tuulelipu ja loehepeakujulised veesülitid põhja fassaadil sai raekoda 1627-28. Muudatusi siseplaneeringusse tõi 17.sajandi keskpaik, mil kodanikesaali püstitati esimesed vaheseinad. 1667 sisustati raesaal selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega. 18-19.sajandi puhtutilitaarsed ümberkorraldused ehituskunstiliselt midagi ei lisanud. 1781 uuendati tornikiiver, 1840 jagati kodanikesaal väiksemateks, vahelae ja
aastal; ka linna juubeliga seoses taheti korraldada laulupidu, aga sakslaste intrigeerimise tõttu jäi see ära; kümnendi teisel poolel käis ,,Kandle" selts alla ja ka järgnevad laulupeod 1887. ja 1889. aastal olid väiksemad.22 Võru vanimad ajalehed on 1880ndaist alguse saanud: 1881. aastal ,,Werroscher Anzeiger" ja 1889. aastal ,,Werroscher Tageblatt". Lehed trükiti Võrus, sest 1880. aastal alustas tööd trükikoda.23 Võru luteriusu kirik restaureeriti 1879. aastal hoone sai uue tornikiivri ja uue kallihinnalise nelja numbrilauaga tornikella. 1884. a sai kirik uuendatud sametise kuldtikandiga altarikatte linnaelaniku kindraliproua Bourkoffi (sünd Hude) toetusel.24 18 Pullat, 1984, lk 44. 19 Pullat, 1984, lk 45. 20 Pullat, 1984, lk 46. 21 Pullat, 1984, lk 50. 22 Pullat, 1984, lk 51. 23 Pullat, 1984, lk 52. 24 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 22; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadmata), lk 9.
selle Saaremaa vanima olevat).Mandri-Eesti üheks vanimaks siiamaani alles olevaks kirikuks peetakse Tallinna Toomkirikut. Peakirikuna aastast 1240 pühendatud Neitsi Maarjale. Keskaegseid hauaplaate,hauamonumente renessanssajast 19 sajandini. Baroksete vappepitaafide rikkalik Euroopatähtsusegakogu (Christian Ackermann). Imposantne barokne altarisein, apostlifiguuridegakantsel (mõlemad samuti Christian Ackermann). Aastaarv 1779 tuulelipul tähistab barokse tornikiivri valmimist.Ehitusaeg 13-18 saj. Keskaegne kirik Kirik on kogu aeg muutumises ning keskaegne ristiusk oli mitmetes olulistes aspektides tänapäevasest erinev. See väljendub nii suhtumistes, kontrollis ühiskonnaelu eri etaapide üle kui ka matmiskombestikus ja kirikuehituses. 12. sajandil ja 13. sajandi algul ehitati kirikud romaani stiilis, üsna varsti peale ristiusu meilejõudmist mindi aga üle gooti stiilile. Eestis on algselt romaani stiilis ehitatud kirikud teada eeskätt Saaremaal
annaabi.ee 
