kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks, INIMENE-TÖÖVAHEN TÖÖOBJEKT (tööline) (tööriist) (tööese) Elavtöö kandja. Ajastatud töö kandjad Elavtöö+ Ajastatud töö= Kogutöö Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis= töö efektiivsus Töö efektiivsuse näitajaks on tööjõudlus ja tööviljakus Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu(nt põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi) Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi Tööviljakus=Toodang/Töö hulk Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine ( nt kogutoodang ühe
- tööliste kohanemine tehnika ja tehnoloogia arenguga. Töö – inimese sihipärane tegevus, kus ta töövahendite abil mõjutab kas loodusobjekte või juba kellegi poolt toodetud esemeid, kohendamaks neid oma tarvete rahuldamiseks. Töö efektiivsuse näitajad Tootlikkuse mõiste kitsamas aspektis = töö efektiivsus. Töö efektiivsuse näitajateks on: 1) tööjõudlus – konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu (põllumajanduses mõõdetakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi); 2) tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus) – konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus = Toodang / Töö hulk Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse
võimalikult suurem kogus tarbimisväärtusi. Mida rohkem suudetakse toota väiksema aja, energiakuluga seda suurem on tootmise efektiivsus. Tööefektiivsuse näitajad on tööviljakus ja tööjõudlus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut). Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada tööajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, see iseloomustab tootmisprotsessi tulemust. Tööviljakus on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus on töö ja tarbimisväärtuste suhe. Tööviljakust iseloomustavad näitajad rahaliselt:kogutoodangu võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, inimpäeva või tunni kohta. Tööviljakust iseloomustavav näitaja naturaalühikutes-tööajaühiku jooksul toodetud toodangu kogus.
6. Keskonnakaitselised jm. nõuded 18.Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev) 19Tööefektiivsuste näitajad; tööjõudlus ja tööviljakus Tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut) Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi , hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus (töö tootlikus , produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus: Tv =P/T TV tööviljakus P toodangu kogus T toodangu valmistamiseks kulunud aeg
(lepingute alusel ) 19. Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev) 20. Tööefektiivsuste näitajad: tööjõudlus ja tööviljakus tööefektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut) Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus (töö tootlikus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus: Tv = P / T TV tööviljakus P toodangu kogus T toodangu valmistamiseks kulunud aeg 21
o kasumi saamiseks on vaja arvutada masinatööde või saadud toodangu omahind TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS • Tootlikkuse kitsamas käsitluses keskendutakse efektiivsusteooria töö efektiivsusele • Töö efektiivsus- näitajad tööjõudlus ja tööviljakus o tööjõudlus- tööprotsessi tulemus o tööviljakus- tootmisportsessi tulemus • Tööjõudlus- töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid o põllumajanduses: haritud maa, koristatud pinna või hooldatavate loomade järgi • Tööviljakus- töötaja võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi o näitab töö ja tarbimisväärtuse vahelist suhet • Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse PM: kogutoodang võrreldavates hindades ühe aastatöötaja, töötunni või tööjõukulude ühiku kohta
Tööefektiivsuse näitajad: tööjõudlus ja tööviljakus Tööjõudlus väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust (toodangut). Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud maa või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus ( töö tootlikkus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua töötaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus on üldine majanduskategooria, mis iseloomustab tootmisprotsessi tulemust
on reeglina pikaajaline ei ole valitsuse majanduspoliitika seisukohast eriliseks probleemiks tabab esmajoones kõrge haridustasemega inimesi võib esineda ka hooajalise töötusena Tagasiside Struktuurne töötus on selline töötus, mis tekib siis kui tööjõu kvaliteet (oskused, haridustase ja kvalifikatsioon) või geograafiline paiknemine ei vasta tööjõu nõudlusele. See tähendab, et töötajad ei saa enam oma endiste teadmistega tööd. Uutes tootmistingimustes tuleb osal töötajatest ümber kvalifitseeruda, osa töötajaid liigub teistesse harudesse, kus töö nõudlus on kasvanud. Regionaalse töötuse puhul ühes regioonis mingi konkreetse eriala või haru töötajad ei leia tööd, ehkki mõnes teises riigi piirkonnas oleks nõudmine nende järele suur. Passiivne tööpoliitika seisneb tööturu reguleerimises, Vali üks või enam: doteerides riiklikult elanikkonna ümberasustamist kõrge tööjõu nõudlusega piirkondadesse
Sageli seotud majanduslike, poliitiliste, põllumajanduslike jne. tingimustega •Ebaregulaarsed ja juhuslikud muutused - streigid, suured muutused tootmis- ja teenidusprotsessides Mis põhjustab varieeruvust tootmisprotsessis ? Tootes või tehes midagi võib märgata, et esinevad juhuslikud vead ehk varieeruvus. •Varieeruvuse aluseks on fakt, et ei ole olemas kaht täpselt samasugust asja. •Alati on olemas suuremad või väiksemad erinevused materjalide vahel, tootmistingimustes, mis tekitavad juhuslikke kõrvalekaldeid toodete parameetrites. •Seda juhuslikkust ei ole võimalik täielikult kõrvaldada, kuid saame seda vähendada ja kontrolli all hoida. •Stabiilse tootmisprotsessi korral on varieeruvus talutavates piirides, mis tähendab seda, et praktiliselt asub kogu toodang etteantud tolerantsivahemikus ja on selles mõttes kvaliteetne. Ühised/juhuslikud/kontrollimatud põhjused “chance causes” on ajas
erinevate sisendite koguseid, Q on tulemuseks saadava väljundi kogus. Põllumajandustehnika ekspluateerimise majanduslik efekt väljendub kõige täielikumalt väärtuselistes näitajates- kasumi ja kogutulu suurenemises. Kasumi (või kogutulu) määramiseks on vaja kalkuleerida masinatööde või saadud toodangu omahind. 5. TÖÖJÕURESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Töö efektiivsuse näitajad: tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus- konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Väljendab tööprotsessi tulemust (tehtud tööd). Tööviljakus (töö tootlikkus, produktiivsus)- konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Näitab töö ja tarbimisväärtuste vahelist suhet. Väljendab tootmisprotsessi tulemust (toodangut). Tootlikkuse väärtuselistest näitajatest kasutatakse põllumajanduses järgmisi:
Senini on Eestis sellealaseid katseid tehtud Rootsis läbi viidud selektsioonikatsete tulemusena valitud pajukloonidega. Samas vajab paju kasvuks keskmiselt niiskemat pinnast ning võib olla ohustatud kobraste, jäneste ning põtrade poolt. Kõikide nimetatud grupi taimede biomass sobib eelkõige põletamiseks, kuigi on võimalik ka bioetanooli tootmine tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule (3). Katseistandustes saavutatud maksimaalsed produktsiooni tulemused, mis on isegi üle 20 tonni hektari kohta,viitavad maksimaalsele kasvupotentsiaalile optimaalsetes kasvutingimustes, kuid ei ole kindlasti laialdasemal kasvatamisel saavutatavad. Rootsis ulatub energeetiliste pajukultuuride
vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Seni on Eesti tehtud uurimistöö näidanud, et kõige kõrgema produktsiooniga selle grupi energiakultuuridest on spetsiaalselt sel otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid. Kõikide nimetatud grupi taimede biomass sobib eelkõige põletamiseks, kuigi on võimalik ka bioetanooli tootmine tselluloosipõhiselt. Pajuistanduste reaalselt tootmistingimustes saavutatav produktsioonitase ulatub 10-12 tonni kuivaineni hektarile aastas, mis vastab ligikaudselt 25-30 tihumeetrile metsapuidu juurdekasvule. Kiirkasvulised rohttaimekultuurid: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes Siia gruppi kuuluvad enamuses mitmeaastased liigid, kuna nende puhul on kultuuri rajamise kulud oluliselt väiksemad. Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid 10
Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel: 1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud ruumil peab olema üldine ventilatsioon, mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid. Tootmistingimustes ei tohi el.-jootekolvi toitevõrgu pinge olla üle 36V. Jootelambiga ja gaasikeevitusega töötamisel: 1)Enne jootelambi süütamist tuleb kontrollida selle korrasolekut ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud lekkimised. 2)Jootelampi peab kaitsma ülekuumenemise eest 3)Keelatud on süüdata jootelampi läbi põleti. 4)Tuletöid võib teostada ainult vastavat kirjalikku luba ja vastava koolituse läbinud isik.
toodetud esemeid kohandamaks neid oma tarvete rahuldamiseks. 30) INIMENE TÖÖVAHEND TÖÖOBJEKT 31) TÖÖLINE TÖÖRIIST TÖÖESE 32) Elavtöö kandja (inimene, tööline) Asjastatud töö kandjad 33) ELAVTÖÖ + ASJASTATUD TÖÖ = KOGUTÖÖ 34) 35) Töö efektiivsuse näitajad 36) Tootlikkuse mõiste aspektis = töö efektiivsus 37) Töö efektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. 38) TÖÖJÕUDLUS konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid, st näitab ajaühikus tehtud tööde mahtu 39) TÖÖVILJAKUS (töö tootlikkus, produktiivsus)-konkreetse töötaja võime teatud tootmistingimustes luua töötaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. 40) Tööviljakus = toodang/töö hulk 41) Ettevõtte tasandil on enamkasutatav väärtuseline töö tootlikkuse mõõtmine. 42) 43) Tööviljakuse mõõtmine 44) Tööviljakuse mõõtmiseks kasutatakse: 1
Jootekolviga ja elektriliste jootetangidega töötamisel: 1)Jootetööde tegemiseks ettenähtud ruumil peab olema üldine ventilatsioon, mis kaitseb töötajaid jootmisel eralduvate kahjulike aurude ja gaaside eest. 2) Jootekolvi kuumenemisel tuleb silmas pidada üldisi tehase juhendis toodud kuumusallikatega ümberkäimise reegleid. 3)Elektrikolviga töötamisel tuleb rangelt jälgida elektritraumadest hoidumise reegleid. Tootmistingimustes ei tohi el.-jootekolvi toitevõrgu pinge olla üle 36V. Jootelambiga ja gaasikeevitusega töötamisel: 1)Enne jootelambi süütamist tuleb kontrollida selle korrasolekut ning vajaduse korral kõrvaldada avastatud lekkimised. 2)Jootelampi peab kaitsma ülekuumenemise eest 3)Keelatud on süüdata jootelampi läbi põleti. 4)Tuletöid võib teostada ainult vastavat kirjalikku luba ja vastava koolituse läbinud isik.
ja Stomp. Tavaliselt tehakse esimene herbitsiidiga pritsimine mõned päevad peale külvi, nii tagatakse piisavalt umbrohupuhas maa porgandi tärkamisel. Kui taimeread on juba näha, saab alustada vaheltharimisega (2-3 korda kasvuperioodi jooksul). Herbitsiide võib kasutada ka hiljem kasvu ajal, kui porganditaimel on juba 1-2 pärislehte. Nooremas kasvujärgus taimed on herbitsiidide suhtes tundlikud ning võivad hukkuda. . Kasutan kindlasti vähesel määral mürke. Tootmistingimustes porgandit ei harvendata, kuid koduaias võib see liiga tiheda külvi korral osutuda vajalikuks. Taimede vahed jäetakse vastavalt sordi kasvutugevusele ja kasutuseesmärgile: nõrga lehestikuga varajastel sortidel 2...3cm, Nantes-tüüpi sügisel koristatavatel sortidel 3...5cm. Olenevalt sordi kasvuperioodi pikkusest antakse kasvuperioodil 1- 2 korda lisaväetisi. Märgatava saagilisa annab põllu kastmine või vihmutamine kasvuperioodi
Lääne Friisimaalt pärit hollandi ida-friisi piimalammast. Kaheksa kuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V.,Valdi A. 1992). Talled soovitatakse võõrutada spetsialiseeritud piimafarmis 35-40 päevaselt,mil nad tarbivad selle aja jooksul 50-60 l piima (Mills, 1989). Võõrutusaeg sõltub farmi eesmärkidest. Kui eesmärgiks on saada maksimaalselt piima, siis võib tallesid võõrutada varem, isegi alates teisest elupäevast. Sel juhul peab tallesid edasi söötma kunstlikult, suhteliselt kallite startersöötadega
1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile · Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumisetõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) · Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasiassai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais
(sotsialistide teaduslikkuse nõue). BAASI JA PEALISEHITUSE VAHEKORD. Nt jällegi Prantsusmaalt: 18 sajandi prantslased võitlesid poliitiliste õiguste eest, inimese võrdsuse jne ideede eest (valgustajad), kuid tegelikult oli revolutsiooni põhjus muus, nimelt kodanluse ja linna ning maa väikekodanluse võitluses feodaalide ja feodalismi vastu uutes tootmistingimustes. Nt. Raha on neutraalne ja läheb sinna kes seda teha oskab, seisusevahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. · Seejuures ükski tootmisviis ei hävi varem kui on välja kujunenud kõik tema piirides võimalikud tootlikud jõud. Eelnevad ülestõusud võimude
sisalduse piirväärtusi. Nõu- ehk vegetatsioonkatsed Viiakse läbi 2…20 kg mulda mahutavates nõudes vegetatsiooni ruumides, kus üks nõu asendab ühte katselappi. Nõus on muld homogeensem ja olulised kasvutingimused (niiskus, valgus, temperatuur) reguleeritavad. Puuduseks suur töö- ja ajakulu (tulemused saadakse vegetatsiooniperioodi lõpus). Tootmiskatsed Kontrollitakse väetistarbe määramise meetodite põhjal tehtud soovituste usaldusväärsust tootmistingimustes. Katseribad peavad paiknema põllul mullatingimuste muutuse suunas (näit. languse suunas). Soovitav on korraldada katse vähemalt kolmes korduses. Mulla keemiline analüüs Põhineb mullas olevate taimede poolt omastatavate toitainete sisalduse määramisel laboratooriumis. Määramine toimub kahes etapis: Mullaleotise valmistamine Võetakse ettevalmistatud (läbi 2 mm sõela sõelutud) mulda ja lahustit ette nähtud vahekorras.
1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Tootmiskatsete tulemustega antakse uuritavale võttele lõplik hinnang Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks Taimekasvatus on muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse. Talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangu
Viimaseid toodeti 90- ndatel aastatel ka Paide Masinatehases (joonisel 6 esimene pilt) Joonis 6. Tükkturba laadijad ja kogumiskäru Aunatamine ei ole eraldi iseseisev operatsioon - aun kujuneb koristusmasinate või kärude tühjaks kallutamisel. Väljavedu võib toimuda ka spetsiaalsete kogumismasinatega. Toodang säilitatakse kaetavates hunnikutes Sesooni kestus: ekskavaatorturbal on kuni 130...170 päeva, freesimisvormimisel 80...130 päeva. Toodang tükkturbal 250...450 t/ha (heades tootmistingimustes ka suurem); võrdluseks freesiturbal 200...800 t/ha; melioratiiv-alusturbal 120...150 t/ha (700 m3 /ha). Freesturba pneumaatilisel koristamisel on toodang 150...190 t/ha. Võrdlusena tsükli toodang alusturba tootmisel 8...12 t/ha; pneumaatilisel koristusel 6...8 t/ha aga kütteturbal 10...25 t/ha. 25. Nõuded tootmisväljakutele- Tükkturba tootmisalal peavad olema teostatud kõik ettevalmistustööd (eelkuivendus, puistaimestiku koristamine, ekspluatatsioonilise
Kaheksa kuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad 28 piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V., Valdi A. 1992). Talled soovitatakse võõrutada spetsialiseeritud piimafarmis 35-40 päevaselt, mil nad tarbivad selle aja jooksul 50-60 l piima (Mills, 1989). Võõrutusaeg sõltub farmi eesmärkidest. Kui eesmärgiks on saada maksimaalselt piima, siis võib tallesid võõrutada varem, isegi alates teisest elupäevast. Sel juhul peab tallesid edasi söötma kunstlikult, suhteliselt kallite startersöötadega
suurtes karjades. Ida-friisi piimalammastelon suur viljakus (keskmiselt 2,25 talle) ja piimajõudlus. Kaheksakuulisel laktatsioonil saadakse 500-700 kg piima, piima rasva sisaldus on 6-7 % ja valgu sisaldus 5,2%. Uted kaaluvad 70-90 kg ja annavad 4,5 kg villa aastas. Sageli võrreldakse ida-friisi piimalambaid holsteini piimalehmadega, sest nende uted püstitavad piimajõudlusrekordeid, mil parematelt uttedelt saadakse kuni 1000 kg piima aastas. Tavalistes tootmistingimustes saadakse ida-friisi lambafarmis 300-400 l piima (Valdi V., Valdi A. 1992). Talled soovitatakse võõrutada spetsialiseeritud piimafarmis 35-40 päevaselt, mil nad tarbivad selle aja jooksul 50-60 l piima (Mills, 1989). Võõrutusaeg sõltub farmi eesmärkidest. Kui eesmärgiks on saada maksimaalselt piima, siis võib tallesid võõrutada varem, isegi alates teisest elupäevast. Sel juhul peab tallesid edasi söötma kunstlikult, suhteliselt kallite startersöötadega.
Käsitledes tootlikkust kitsamast aspektist, tuleb efektiivsusteoorias rääkida töö efektiivsusest. 72 Töö efektiivsuse näitajateks on tööjõudlus ja tööviljakus. Tööjõudlus väljendab protsessi tulemust ( tehtud tööd ), tööviljakus aga tootmisprotsessi tulemust ( toodangut ). Tööjõudlus on konkreetse töötaja võime sooritada ajaühikus antud tootmistingimustes mitmesuguseid töid. Tööjõudlus näitab teatud ajaühikus tehtud töö mahtu. Põllumajanduses hinnatakse kas haritud ma või koristatud pinna järgi, hooldatavate loomade arvu järgi. Tööviljakus ( töö tootlikkus, produktiivsus) on konkreetsete töötajate võime teatud tootmistingimustes luua tööaja ühikus mingi kogus materiaalseid väärtusi. Tööviljakus ( TV)= P/T, kus P- toodangu kogus T- toodangu valmistamiseks kulunud tööaeg.
epohhi teadvust seletada majanduslikes tootmissuhetes toimuva materiaalse ,loodusteadusliku täpsusega konstateeritava pöörde abil (sotsialistide teaduslikkuse nõue). BAASI JA PEALISEHITUSE VAHEKORD. Nt jällegi Prantsusmaalt: 18 sajandi prantslased võitlesid poliitiliste õiguste eest, inimese võrdsuse jne ideede eest (valgustajad), kuid tegelikult oli revolutsiooni põhjus muus, nimelt kodanluse ja linna ning maa väikekodanluse võitluses feodaalide ja feodalismi vastu uutes tootmistingimustes. Nt. Raha on neutraalne ja läheb sinna kes seda teha oskab, seisusevahed aga takistasid raha vabalt ringlemist. Sa võisid olla puruvaene aristokraat, kuid sul oli ometi oluliselt suuremad juuriidilised ja poliitilised õigused kui pururikkal kodanlasel. · Seejuures ükski tootmisviis ei hävi varem kui on välja kujunenud kõik tema piirides võimalikud tootlikud jõud. Eelnevad ülestõusud võimude vastu, nt orjade oma Roomas ja talurahva sõjad Euroopas, ebaõnnestusid seni
annaabi.ee 
