VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESUS Infotehnoloogia õppetool Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused Referaat õppeaines “Tööseadusandluse alused” Valisin enda referaadi teemaks “Töötaja ja tööandja kohustused ja õigused”, kuna arvan, et nende õiguste ja kohustuste tundmine on tulevikus kasulik. Töötaja õigusi on kirjeldatud paljudes õigusaktides. Eestis valitseb põhimõte, et töötaja on töösuhte nõrgem pool. Töötaja töötingimused on riigi kontrolli all, see tähendab, et töötajal on alati õigus pöörduda oma õiguste kaitseks tööinspektsiooni poole. Rasedatel ja last kasvatavatel vanematel on eriõigused. Materjali otsustasin otsida riigiteataja portaalist internetis. Informatsiooni otsisin Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. Riigiteataja portaali ning töölepingu seadust lugedes leidsin hulgaliselt infot töötaja ja tööandja kohustuste ja õiguste kohta. Selles referaadis koondan kõik leitu ühte ning proovin l
TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Kokkuvõte Üldsätted : · Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest. · Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt. · Tööand
tundi järjestiku puhkeaega, seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tööpäevasisesed vaheajad: Pikema kui 6-tunnise töötamise kohta peab olema ette nähtud vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. 22. Töötasu, lisatasud. TÖÖTASU: Töölepingus kokku lepitud rahasumma mis makstakse töö eest. Töötasu makstakse vähemalt 1 x kuus (kokkuleppel võib ka sagedamini). Oluline on: töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova MK13-TE2 Töökeskkonna spetsialist,töökeskkonna volinik, töökeskkonna nõukogu Referaat Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu SISSEJUHATUS Antud referaadis üritan endale selgeks teha kes on töökeskkonna volinik,spetsialist ja töökeskkonna nõukogu, mis on nende igapäevased ülesanded. Mida peab tegema, et saada töökeskkonna volinikuks, spetsialistiks ja kuidas saada töökeskkonna nõukogusse. Fariza Imanova Töökeskkonna spetsialist,volinik ja nõukogu 1. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu tö�
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1.Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil - parandada töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkust teha mõtestatud tööd - parandada ettevõtte tegusust ja tootlikkust - töötajad peavad õppima kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks - töökollektiiv peaks õppima iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid - vähenendada kulusid töövõimetusele - vähenendada kulusid seoses pensioniga 2.Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks - vältida riski - kui pole võimalik vältida, siis tuleb määrara riski suurus - püüda vähendada riski tekitavat põhjust (riski allikat) - kohandada töö indiviidi võimetele (töökoha disain, töövah
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON w
Töökeskkond ja ergonoomika kordamiskisimuste vastused 2015. Teema 1. EL töötervishoiu ja tööohutuse normatiivmaterjalid ja strateegia põhimõtted. 1. Eurodirektiivid töötingimuste ja seadmete ohutuse osas. Raamdirektiiv meetmete kohta töötajate tervise kaitseks ja tööohutuseks Eridirektiivid raamdirektiivi 89/391/EEC juurde: I: mis käsitleb töötervishoiu nõudeid töökohtadel (OJ L II: töö ajal kasutatavaid töövahendeid käsitlevate töötervishoiu- ja tööohutusealaste miinimumnõuete kohta töötajaile III: 89/656/EEC 30.11.1989 töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta isikukaistevahendite kasutamisel töökohtadel töötajate poolt (OJ L 393, 20.12.1989) IV: 90/269/EEC 29.05.1990 töötervishoiu- ja tööohutusealastest miinimumnõuetest raskuste teisaldamisega kaasneva riski ja eriti võimalike seljavigastuste vältimise kohta töötajatel (OJ L 156, 21.06.199
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vasta
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest
Vastasel juhul TLS § 6 lg 9 tööandja tõestamise kohustus. Erinevad tõlgendused teavitamise kohustuslikkuse osas! Vastuolud töölepingu ja käsunduslepingu vahel (VÕS-i määratlus). Töötaja ei tohi töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige tootmis- või ärisaladust Tööandjal peab olema mingi õigustatud huvi, ta ei saa saladuse hoidmise kohustust igauhele määrata. Seadus ei määratle, kui kaua peab saladust hoidma peale töölepingu lõppemist. Kas tööandja peab maksma eritasu saladuse hoidmise eest? Ei pea, kuid võib seda teha, seadus seda ei sätesta. (VÕS § 625, TLS § 6 lg-d 3 ja 9, § 22) Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui: töötajal on teabe avalikustamiseks tööandja luba või ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt
-töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamiseks -seadusjärgne katseaeg on 4 kuud -alla 8-kuulise lepingu puhul ei tohi katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest -pooled võivad kokku leppida katseaja mittekohaldamises või lühendamises -töötajal on tavapärane õiguslik seisund -katseajal töölepingu lõpetamise lihtsustatud kord 12. Töötaja saladuse hoidmise kohustus: sisu, kohaldamise tingimused ning töötaja vastutus -töötaja seadusest tulenev kohustus -tööandja võib määrata saladuses hoitava teabe sisu, sellisel juhul peab ta sellest töötajale kirjalikult teatama, et sisu oleks kehtiv NB! Erinevad tõlgendused! -töötaja ei tohi töölepingu kehtivuse ajal avalikustada asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi (tootmis- või ärisaladus) 13
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest t
tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses); töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); oluline on tööprotsess. (5) 2.3 Töölepingu sõlmimine TLS § 4 sätestab töölepingu sõlmimist. Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe töötajat kahjustavas või töölepingu kehtivusega
nimetatud kokkuleppest kinnipidamise kontrollimiseks. Heas usus käitumine- VÕS §6-Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seaduse ja töölepingu nõuete järgimine- TLS §17 Hoolsuskohustuse nõude täitmine- §16-Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 2. töötaja väljaõpet, 3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, 4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2).
Kui tööandja ei suuda tõendada piisavat põhjust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks, loetakse tööleping algusest peale tähtajatult sõlmituks. Mõjuv põhjus tuleb TLS § 6 lõike 2 alusel töötajale teatavaks teha ka töölepingu tingimuste esitamisel, mis annab töötajale võimaluse mõjuva põhjuse olemasolu ja olemust eelnevalt hinnata. Mõlemad pooled peavad arvestama sellega, et ennetähtaegseks lepingu ülesütlemiseks peavad olema mõjuvad põhjused. 3) saladuse hoidmise kohustus. TA ise määrab, millise teabe kohta kehtib äri-ja tootmissaladus, seda peab T-le õigeaegselt, kirjalikult ja üheselt mõistetavalt teatama. (millises ulatuses ja millise teabe osas). Teabe määratlemine saladusena peab olema põhjendatav tööandja huvide kaitsega. See kohustus võib olla nii töösuhte ajal kui ka pärast töösuhte lõppemist. Saladuse hoidmise kohustuse eest ei ole vajalik TA-l lisatasu maksta.
Heas usus käitumine- VÕS §6-Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Seaduse ja töölepingu nõuete järgimine- TLS §17 Hoolsuskohustuse nõude täitmine- §16-Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades alljärgnevaid asjaolusid: 1. tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, 2. töötaja väljaõpet, 3. ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, 4. töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi (TLS § 16 lg 2).
.. 42 § 13. Töölepingu tühistamise erisused...................................................................... 43 § 14. Töölepingu tühistamise tagajärjed.................................................................... 44 3. peatükk. TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED................................................. 45 § 15. Töötaja kohustused.......................................................................................... 45 § 16. Töötaja hoolsuse määr..................................................................................... 48 § 17. Tööandja korralduse sisu................................................................................. 49 § 18. Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused....................................................................................... 51 § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest...............................
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
tähtajatuks. Tähtajaliste töölepingute sõlmimine loetakse järjestikuseks, kui ühe töölepingu lõppemise ja järgmise töölepingu sõlmimise vaheline aeg ei ületa kahte kuud. (2) Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi. [ 3. Konkurentsipiirangu kokkuleppe sisu või saladusena määratud teabe sisu 22. Saladuse hoidmise kohustus (1) Vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. (2) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
takistuse; 9) tööandja soovil teavitab tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi; 10)hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu; 11)teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest. Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Töötaja hoolsuse määr (§ 16). Töötaja täidab oma kohustusi oma parimate teadmiste ja oskuste kohaselt ning tööandja kasu silmas pidades. Nõutav hoolsus tuleneb konkreetsest töösuhtest. Selle mittejärgimine toob kaasa töölepingu töötajapoolse rikkumise. Raseda töötingimuste erisus (§ 18). Terviseseisundile vastav töö või tööst keeldumine. Õigus rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal paranenud töötingimustele. Töö tegemisest keeldumine (§ 19). Vanas seaduses oli töölepingu peatumine.
tervisele ja töötaja on ise nõus. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Seda ei saa nõuda alaealistelt, rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus-ja sünnituspuhkusele. Ületunnitööd hüvitatakse töötajale vaba aja andmise ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses. Tööandjal ja töötajal on võimalik kokku leppida ka ületunnitöö hüvitamine rahas, sellisel juhul maksab tööandja töötajale ületunnitöö eest 1,5 kordset töötasu. Tööandja on kohustatud pidama eraldi arvestust ületunnitööd tegevate töötajate üle. Öötöö-töötamine ajavahemikus kella 22.00 kuni 6.00 (TLS § 45 lg 1). Kui töötaja töötab ööajal, maksab tööandja töö eest 1,25 kordset töötasu.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
aeg ja viis; · töötaja kasutab töö tegemiseks tööandja omanduses olevaid töövahendeid ja materjale; · töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud muu hulgas suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega; · lepingust tulenevad kohustused piiravad või kohustavad töötajat ka töösuhtevälisel maastikul (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus); · tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammääras); · töötaja on suurel määral sõltuv tööandjast, kelle poolt makstav tasu moodustab suure osa tema sissetulekust näiteks käsunduslepingu, töövõtulepingu, agendilepingu ja maaklerilepingu puhul ei ole tööd tegev isik seotud konkreetselt
lühendatud. Tööandja võib töötajalt vastavalt hea usu põhimõttele nõuda ületunnitöö tegemist tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematute asjaolude tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Ületunnitöö tegemist ei saa nõuda alaealiselt, rasedalt ning töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Tööandja hüvitab ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või rahas, kui selles on eraldi kokkulepitud, kusjuures hüvituse suurus rahas on 1,5-kordne töötasu. 316.Mis on puhkeaeg ja kuidas see on õiguslikult reguleeritud? Töölepingu seadus § 51 sätestab tööaja reglementeerimise igapäevase puhkeaja kestuse andmise korra. Töötajale peab jääma 24-tunnise ajavahemiku jooksul mitte vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega. Kokkulepe, millega seda puhkeaega vähendatakse on tühine.
seotud tegevusvaldkonnas. 2. kindlaksmääratud asja või asjade kogumist võetava asja üleandmise kohustustäita kohas, kus asi või asjade kogum asus võlasuhte tekkimise ajal 3. kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist, täitakohas kus asi toodeti või valmistati. 4. eespool nimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu või asukohas. 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis onrahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käendus on käendaja poolt antud tagatis
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
Tööõigus. 1. Mis eristab tööõigusliku suhet teistest lepingulistest suhetest? Töösuhe on oma olemuslikult võlaõiguslik suhe, millele kehtib põhiseaduslik lepinguvabaduse põhimõte, st. lepingu pooled on sisu kujundamisel vabad. 2. Mis on tööõiguse allikateks. Tööõiguse allikateks on Rahvusvaheline Tööorganisatsiooni konventsioon, Euroopa sotsiaalharta, Euroopa Liidu töösuhteid reguleerivad aktid, Eesti Vabariigi põhiseadus, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministri määrused, KOV normatiivaktid, kollektiivleping. 3. Mis nõuded esitatakse alaealisele töötajale. On sätestatud üldreegel, et alla 15. aastase koolikohustusliku alaealise töötamine on keelatud. Siin on seadusandja näinud ette erandeid. Erandjuhtudel (vastavalt TõS) võib olla töötajaks ka alaealised. 1) 7-12 aastased võivad tehad kerget tööd kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami alal. On vajalik seadusliku esindaja, tööinspektori ja vajadusel ka lastekaitsetöötaja nõusolek. 2) 13-1
seotud tegevusvaldkonnas) 2. kindlaksmääratud asja või asjade kogumist võetava asja üleandmise kohustus (täita kohas, kus asi või asjade kogum asus võlasuhte tekkimise ajal) 3. kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist (täita kohas kus asi toodeti või valmistati) 4. eespool nimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu- või asukohas. 85. Viivis. Leppetrahv. Käendus. Käsiraha. Garantii. Viivis on rahasumma, mille tasumist võlausaldaja saab võlgniku käest nõuda, juhul kui viimane viivitab rahalise kohustuse täitmisega. Viivis on üks õiguskaitsevahenditest.Viivist aetakse sagedasti segamini intressiga, kuid need on erinevad mõisted. Leppetrahv on lepingus ettenähtud kohustus lepingut rikkunud osapoolele maksta kahjustatud osapoolele lepingus määratud rahasumma. Käendus on käendaja poolt antud tagatis