Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tööstusühiskond.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööjaotus, tootmisviis, manufaktuurid, linnastumine, metallurgia, aurumasin, suurbritannia, infoühiskond, vastuvõtva, üleilmastumine, tööstusühiskond, inglismaale, aasia, portugallased, meretee, tööstusliku, eelduseks, vabanemine, mõjutama, rahvusriigid, kooliharidus, leiutamine, majandusharud, masinatööstus, tekstiilitööstus, üleminekugaKorilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand)  naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia  vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted  väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline  elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne  tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega
Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e.  kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega Ettevõtlusvõrgustik  ettevõtjate koostööpartneritest moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk on liikmete konkurentsivõime parandamine. Geograafiline tööjaotus  ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilisest sh. ka inimtekkelistest eelistest. Globaliseerumine  e. üleilmastumine  kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena Inflatsioon  üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse langus Investeering  majandustegevus, mille eesmärk on tulevase toodangu suurendamine praeguse tarbimise arvel
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS  kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e
tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid Lõuna riigid: majanduslikult sõltuvad riigid ja kolooniad, valitses agraarne tootmisviis, omavahel riigid ei suhelnud, arenenud olid hankiva tööstuse regioonid Infoühiskond: ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige
ühiskonnas. Maailma rahvastik. 1. Põhimõisted: Inimgeograafia e ühiskonnageograafia  sotsiaalteadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. Majandus  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem. Majandussubjektid  majanduses tegutsejad Maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus Tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis, kasutatav tehnoloogia ning ühiskondlikud suhted. Geograafiline tööjaotus  spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine  Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria  kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine  kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad
Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast, tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi. Suhtelise eelise printsiipmõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised. Geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused. TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks
paiknemise ja nende omavaheliste seostega. Mikroökonoomika tegeleb majandusküsimustega ettevõtte tasandil Makroökonoomika tegeleb majandussuhetega riigi tasandil. Majandusgeograafia  majanduse toimimine ruumis ja ajas. 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnuste alusel. Agraarajastu : Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke aineid. Käsitöö ja kaubandus olid vähem arenenud. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja karjakasvatajate vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond
1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne.
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste  tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal  uustööstusmaad - Kaasajal  Põhja-Ameerika, Lääne-
Geograafia kontrolltöö · tootmisviis  kuidas mingit toodet valmistatakse (käsitsi, masinaga...) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatsiooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus, Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud metsandus, kalastamine metallurgia töötlemine Osalemine maailmamaj Polnud osalemist Oselemine oli väike Ühtne majandus
Veisveskid ja tuulikud Metallisulatusviisid Kell, trükikunst Tulirelvad Navigatsiooniseaded 18-19. saj Aurumasin Ülaminek masinatööle Terase kasutuselevõtt Raudtee Kivisöekasutuselevõtt 1900-1950 Elekter Keemiatööstuse areng Nafta kasutuselevõtt Sisepõlemismootor Mineraalväetised 1950-1980 Naftakeemia Lennundus Elektroonika Televisoon 1980 Mikroelektroonika arneg Biotehnoloogia Kosmose- ja tuuma tehnoloogia Geenitehnoloogia Internet Nanotehnoloogia 9) Globaalne tööjaotus. Ettevõtete paigutamist mõjutavad tegurid. 10) Rahvusvahelised ettevõtted Vähemalt kahel sihtturul tegutsev äriühing, mille tegevuses on ühtviisi esindatud nii lokaalsed ärihuvid kui sealsete pangateenuste kasutamine – näiteks maksete kogumine, arvete tasumine jms. (Baltimaades tegutsevad Põhjamaade börsiettevõtete tütarettevõtted, samuti nende filiaalid.) 11) Rahvusvaheline kaubandus
MAAILMAMAJANDUSE KUJUNEMINE Tootmisviisid Tootmisviisi moodustavad majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad inimestevahelised suhted ning töökorraldus. TOOTMISVIIS Tootlikud jõud ehk Tootmissuhted ehk tehnoloogiad töökorraldus (kuidas mingit asja valmistatakse) (kuidas tööd jaotatakse, kuidas töösaadusi jagatakse jne.) Tootmisviisid jagunevad: I - Traditsioonilised tootmisviisid II - Industriaalsed tootmisviisid III - Postindustriaalne tootmisviis
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus  piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine  tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi
Agraar  e 1.Suletud,ignoreeritud ühiskonnad/riigid, linnad väikesed ja vähe 2.seisuslik ühiskond 3.maailmamajandus põllumajandusühiskon puudub 4.elatusmajandus 5.tööjõud:käsitsi või loomad 6.väike riigikassa, mida ei kasutatud maj. arenguks d Tööstusühiskond 1.iseseisvad riigid 2.palju arenenud linnu 3. klassiühiskond 4.kujunevad pangandus ja haridussüsteemid 5. juhtival kohal tööstus(tekstiilitööstus, metallurgia, masintööstus) 6.manufaktuurid,tehased,vabrikud 6.tekib turumajandus 7.loodusvarade kasutuselevõtt Infoühiskond 1.kasvab teeninduse osatähtsus 2.vaimse töö tähtsus kasvab 3. maj.harud:info töölus, edastamine;turism,meelelahutus, äriteenused 4.kosmosetehnika kiire areng 5.geogr. kaugus kaotab tähtsuse, tööalane mobiilsus 6.ühtne maailmamajandus
Maailmamajanduse kujunemine. KORDAMISKÜSIMUSED 10.kl.lk.18-37 Esitlused ja kavad www.tabasalu.edu.ee/valve.meesak/ Osata võrdlevalt iseloomustada agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. Mille järgi on ühiskonnad nii jaotatud? NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas)
Agraarühiskond  põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis  tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood  enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis  alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldused olemas kust sai alguse industriaalne tootmisviis? miks? Euroopast, sest seal kujunes taime- ja
Jaapanis ja Hiinas MÕISTED: Majanduse struktuur- majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest üht tüüpi majandusharudest. Primaarne- siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. Sekundaarne- primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus. Tertsiaarne- mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. Kvarternaarne- moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi
ARUTLUS Industriaalühiskonna positiivsed ja negatiivsed küljed 19. saj. keskpaigas hakkas tekkima industriaalühiskond, mis tugineb tööstuse saavutustele. Selle aluskes oli tööstuslik pööre, mis tähendas uute masinate ja leiutiste kaustuselevõttu. Tänu uute leiutiste kasutusele võtule, arenes trantsport, sidepidamine ja kaubavahetus. Manufaktuurid asendusid vabrikutega. Selle tagajärjel kogus hoogu rahva linnastumine. Kas kõikide nende leiutiste kasutuselevõtt oli väärt urbaniseerumise kiirendamist? Kas on industriaalühiskonnal rohkem positiivseid või negatiivseid külgi? Tänu uutele leiutistele, nagu aurumasin ja auruvedur, hakkas 18. saj. manufaktuurne tootmine asenduma vabrikutootmisega, kus kasutati palju masinaid. Käsitsi valmistatud kaup asendus vabrikutoodangutega, mistõttu paljud käsitöölised jäid töötuks
Juhtiva koha saavutas vabrikutööstus. Toodeti müügiks. Tekkisid mõisad, talud ja vabrikud. Arenes välja fordism. Kasutusele võeti paberraha ning tekkisid metsakompleksid. Infoühiskond Peamine oli mitteaineliste hüvede tootmine: IT suur osatähtsus. Majandus globaliseerub ja tekivad rahvusvahelised firmad. Kõik müügiks. Arenes välja plastik- ja virtuaalraha. Arenes välja toyotism
Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus  nomaadlus Hilisagraarne periood  alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas, Vahemere maades, Euroopas Kõige arenenud Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud, kogemused ning palju hea töökultuuriga rahvast Kõige kaubalisem Vahemere maades, sest omapärast loodusolude tõttu pidi paljusid kaupu tooma mujalt maadest, Vahemeri oli hea kaubatee Industriaalne tootmisviis sai alguse Euroopast , tänu heale taime- ja loomakasvatuse tasakaalule ning Vahemere piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel?
Geograafia kontrolltöö küsimused – Maailmamajanduse kujunemine 1. TOOTMISVIIS –Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses
· Elekter · Kehvad korteriolud · Kultuuri/meelelahutusasutused · Kehvad sanitaartingimused · Tänavavalgustus · Epideemiad · Transport · Kuritegevus · Tulekindlad ehitised · Prostitutsioon · Kanalisatsioon ja veevärk · Kerjamine 6. Millised olulised muutused toimusid transpordis? Leiutati aurumasin, aurik, auruvedur, diiselmootor ning bensiinimootor, kasutusele tulid liinibussid ja lennukid ning USA-s algas autode masstootmine,. 7. Miks oli raudteede ehitamine väga oluline? · Soodustus tööstuse areng · Inimeste liikumisvõimalused paranesid · Raudteede ümber kerkisid asulad 8. Mil viisil mõjutas industrialiseerimine põllumajanduse arengut? · Kasutusele võeti traktor ja kombaind, mis suurendas põllumajanduse tootlikust
Kordamisküsimused 1. Ajastu Agraar-ajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus, majandusharud Metsanud, Tekstiilitööstus, Info töötlemine, jahindus,kalanuds energeetika, edastamine, metallurgia, transport,side. masinatööstus Töö iseloom Käsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamine Mõis, talu Ettevõtte, tehas Uurimis-või tootmisüksus teenindusüksus Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa
Korilus Agraarühiskond Tööstusühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale masinate hüvede tootmine; viljade, algas 5000-6000 e.m.a., kasutuselevõtuga; infotehnoloogia suur juurikate kui inimesed käid põllumajandus, osatähtsus; majanduse kogumine; paikseks ja hakkasid kaubandus ja globaliseerumine
9) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes. ASUSTUS (9 tundi) Õppesisu: 1.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. 2.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. 3.Linnastumise kulg maailmas. 4.Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. 5.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. 6. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur linnastumine- linnas elab rohkem inimesi, kui maal eeslinnastumine- inimesed asuvad elama suurlinnade ümbrusesse ülelinnastumine- linnad ülerahvastatud slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.(chinatown) linna sisestruktuur- 1)ringlinn- ringjad linnaosad ümber keskuse 2)sektorlinn- linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore 3)mitme keskusega
Postmodernne ühiskond TMRG 12. klass Tiina Pirogova Postmodernne ühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustaja
2) Riikide vaheline majanduskoostöö 3) Pidev tehnoloogiline uurimis-ja arendus 4) Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine ( kaubanduse vabamaks muutumine ) Globaliseerumise positiivsed mõjud : 1) Rahvastikuränne 2) Rahvusvahelise konkurentsi suurenemine 3) Arengumaades kõrge arengutase 4) Transport suureneb 5) Oskused arenevad Globaliseerumise negatiivsed mõjud : 1) Vaesed riigid jäävad veel vaesemaks 2) Suureneb immigratsioon Kaasaegne tööjaotus : Etapi nimetus ja kirjeldus Kuhu üldjuhul paigutatakse ja miks just sinna? Uurimis-ja arendustegevus Ülikoolid, teaduspargid. On vaja palju kapitali. Detailide ja osade valmistamine Tööjõu hind on odav Kokku monteerimine Peab arvestama turu suurust, tööjõu hind
annaabi.ee 
