TÖÖSEADUSANDLUS Töölepingu seadus Töölepingu alusel teeb füüsiline isik teisele isikule tööd alludes teise isiku juhtimisel ja kontrollile.Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.Eeldatakse et töö leping sõlmitakse kirjalikult.Leping loetakse ka sõlmituks juhul , kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. TÖÖTAJA TEAVITAMINE TÖÖ TINGIMUSTEST Töölepingu kirjalikus dokumendis peavad olema vähemalt järgmised andmed: 1. Tööandja ja töötaja nimi. 2. Isiku või registri kood. 3. Ning elu või asukoht. 4.Töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 5.Tööülesannete kirjeldus 6.Ametinimetus , kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg 7.Töötasu, selle arvutamise viis ,maksmise kord , palgapäev ning tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud. 8.Töö tegemise koht 9.Puhkuse kestus 10.Muud hüved , kui nendes on kok...
TÖÖÕIGUS 1. Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) isale kuuluvas põllumajandusettevõttes? Ei. TLS alusel on 712-aastastel lastel lubatud teha tööd vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal, kui töö sisuks on lihtsad kohustused, mis ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks võib 8-aastane noor astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides. Töölepingu sõlmimiseks tuleb 14 arvesse võtta lapse tahet, mis ei sõltu TLS alusel mitte üksnes lapsevanema arvamusest, vaid mille selgitamisel osaleb kahtluse korral tööinspektor, kes peab omakorda 712-aastase alaealise soovi väljaselgitamiseks vajadusel kaasama lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja. Töölepingu sõlmimiseks on seega vajalik lapse tahe, vanema nõusolek ja tööinspektori nõusolek, mille puhul võetakse arvesse töötamise kõik...
Töötasu Töötasu on rahasumma, mida makstakse töö tegemise eest. Töötasu makstakse rahas ja netosummana ehk brutosummast on maha arvestatud töötaja maksud. Võib öelda, et tasusid, mida märgitakse töölepingu kirjalikus dokumendis mõistetena "põhipalk", "ajapalk", "kuupalk", "nädalapalk", "tunnipalk", "tulemuspalk", "boonus", "lisatasu", "preemia", "motivatsioonitasu" saab üldjuhul pidada töötasuks. Töötasu suurus ei tohi olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse poolt määratud alammäär. Töötasu lepitakse kokku brutosummas. 2013 aastal on täiskohaga töötaja alampalgaks 320 eurot ja minimaalne tunnipalk on 1,90 eurot. Töötasu suurus lepitakse kokku kirjalikus töölepingus, lisaks täpsustatakse töötasu arvutamise viis ja palgapäev. Kui isik teeb tööd, eedlatakse, et töötasu on kokku lepitud. Kui kindlat töötasu pole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõestada, siis makstakse kollektiivlepingus kokkulepitud summa või sarnase töö eest sarnastel...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Lilija Ljasenko PK-13PE ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID Referaat Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE...................................... 4 MÕJU SILMADELE......................................................................................................... 5 ARVUTISÕLTUVUS........................................................................................................6 SÕLTUVUSSÜMPTOMID...........................................................................
Kollektiivlepingu olemus ja selle sõlmimise kord Kollektiivleping on vabatahtlik töötajate ja tööandja vaheline leping reguleerimaks tööalaseid suhteid ning tingimusi poolte vahel. Kollektiivleping sõlmitakse alati kirjalikult. Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Sama tüüpi lepingu saab sõlmida ka riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse osapooled. Leping võib olla kahe- kui ka kolme poolne. Kollektiivlepingu sõlmib ametiühingu esindaja või töötajateusaldus isik tööandjaga. Töötajate esindaja on tavaliset tavatöötajast paremad juriidilised teadmised ning suurem kaitse töösuhtes, mille tulemusena saab ta julgemalt esitada töötajate nõudmisi. Lepingu osapooltel on õigus lepingu punktide koostamisel ja läbirääkimistel kasutada asjatundjaid või eksperte väljaspoolt ettevõtet või ...
Töötajate usaldusisik; tema õigused, valimiste kord ja kohustused Usaldusisik on töötaja, kelle töökollektiiv on valinud oma esindajaks suhtlemisel tööandjaga. Usaldusisikul on tavatöötajast paremad teadmised ja seadusest tulenevad suuremad õigused, kohustused ning tagatised esindusülesannete täitmiseks, mis muudavad tööandjal temaga suhtlemise lihtsamaks ja usaldusisikule turvalisemaks. Usaldus isikut valitakse töötajate üldkoosolekul, esindamaks töösuhete küsimusi tööandjaga. Oluline on silmas pidada seda, et kõikidel töötajatel peab olema võimalus osaleda ning vähemalt pooled peavad reaalselt osalema. Usaldusisiku valimine on salajane, see tähendab, et avalikult hääletada ei või. Kokkuleppel tööandjaga võib valida mitu usaldusisikut. Usaldusisikud võivad endi hulgast valida peausaldusisiku, kes korraldab usaldusisikute tegevust. Usaldusisiku volitused kehtivad kolm aastat, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti...
Streigi ja töösulu olemus Töösulg ehk lokaut on tööandjate lgatatud töökatkestus töövõtjatelt järeleandmiste saavutamiseks. Töösulgu kasutatakse tavaliselt siis, kui töövõtjate esindusorganisatsioonid esitavad liiga kõrgeid palganõudmisi jms juhtudel. Töösuluga võib kaasneda töötajate hulgaline vallandamine. Töötajate algatatud töökatkestust nimetatatakse streigiks. Streik on töötajate korraldatud tööseisak. Streigi põhjuseks võib olla töötajate rahulolematus töö eest saadava palga või töötingimustega, või ka soov mõjutada riigi üldisemaid poliitilisi otsuseid. Tavaliselt eelnevad streigile läbirääkimised tööandjate jatöötajate või nende esindajate (ametiühingud) vahel. Streik on töötajate abinõu oma nõudmiste saavutamiseks ning leiab aset tavaliselt siis, kui võimalused läbirääkimiste teel lahendusi leida on ammendunud. Streigi eesmärk on näidata tööandjale, mis juhtub olukorras, kui ta...
A. Kõige suurem rikkumine on juba see ,et alaealine Mart töötab poes, kus on müügil alkohol. Kuna Mart on poes müüja, siis ta müüb ka poe sortimendis olevat alkoholi. Alkoholiseadus § 47 lg 5 ütleb, et alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega. Jääb selgusetuks, kas Mardil kehtiv tööleping on või mitte, kuid eeldatavasti on see olemas. Veel ei ole teada, kas Mardil on olemas ka TL sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus ja kas tal on töötamiseks olemas seadusliku esindaja nõusolek või heakskiit. TL seaduse § 8 lg 2 ütleb, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Mart aga on tööl isegi kuni 14 tundi päevas, mis on täiesti lubamatu. Jättes kõrvale tõsiasja, et Mart töötab kaupluses, kus on müügil alkohol ja eeldades, et tal on kehtiv tööleping, on ikkagi käitutud seadusevastaselt, sest TL s...
Tööleping- töövõtu ja käsundusleping OÜ Varuosa, registrikood 87534657, registreeritud aadress Narva 27, 83727 Narva (edaspidi nimetatud tööandjad) keda esindab Juhkam Voldemar põhikirja alusel (tööandja) ja Kalle Kukk, isikukood 38507125337, elukoht Seene 4, Narva, Ida-Virumaa (töötaja) sõlmisid käesoleva töölepingu alljärgnevatel tingimustel: Üldsätted: Lepingu eesmärgiks on sätestada Poolte õigused ja kohustused seoses töötaja töötamisega tööandja juures. Lepingu sõlmimisel ja täitmisel lähtutakse Eesti Vabariigi töölepingu seadusest, puhkuseseadusest, teistest rakenduvatest õigusaktidest ja tööandja seaduslikest korraldustest ja eeskirjadest. Töösisu ja töö tegemise koht: Töötaja asub tööle automehaaniku ametikohale. Tööülesannete täpsem kirjeldus on sätestatud ametijuhendiga. Töötaja allub vahetult OÜ Varuosa juhatajale. Töö tegemise koht on Narva 27 remondi töökojas. Lepingu tähtaeg: Käesolev leping jõustu...
TÖÖVÕTULEPING Käesolev leping on sõlmitud "..." ..............., .............................., registrikood .............................., asukoht .............................., mida esindab .............................., edaspidi nimetatud Tellija ja .............................., isikukood .............................., elukoht .............................., edaspidi nimetatud Töövõtja, sõlmisid käesoleva Lepingu alljärgnevas: 1. Tööde sisu ja teostamise tähtaeg 1.1. Tellija tellib ja Töövõtja kohustub Lepinguga kokkulepitud tingimustel ja korras tegema järgmised tööd ....................................................................................................................... 1.2. Töödena käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingu punktis 1.1. ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti tööde vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamise ja Tellijale üleandmisega seotud toiminguid. 1.3. ...
II - Väljund - mõistab majanduse olemust ja majanduskeskkonna toimimist 1. Millest sõltuvad sinu igapäevased valikud tarbijana? Igapäevased valikud tarbijana sõltuvad vajadustest, näiteks nälg, uni, janu, tahe suhelda, jne. Vajaduste põhjal teeb inimene valikuid, kus, mis, kuidas ja mis moodi. Ka erialane amet sõltub vajadustest, näiteks inimene, kellele meeldib rohkem liikuda, otsib ka liikumist sisaldava töö. 2. Selgitada nõudluse ja pakkumise ning turutasakaalu kaudu turumajanduse olemust. Turumajandus sõltubki nõudlusest, pakkumised tehakse nõudluse alusel. Näiteks kui sokipaaride järgi on suurem nõudlus kui sukkade, toodetakse sokke rohkem ja ka nende hind võib olla kõrgem kuna neid ostetakse niikuinii. Kui nõudlus ja pakkumised on tasakaalus on ka turumajandus, sest inimesed jaksavad osta ja ka toota. 3. Nimetada Eestis kehtivaid otseseid ja kaudseid makse. Otsesed maksud võetakse maha kohe ini...
Õigusõpetus IX Igaks tunniks tuleb ül lahendada, koos selgituste ja viitamisega seadusele. Töölepingu seadus §26 Töölepingu kohustuslikud tingimsued ja andmed Peale kohustuslike võivad pooeld leipngusee võtta väga erinevaid täiendavaid tingimusi. Siin tuleb silamspidada, et need täiendavad tingimsued ei tohi olla vastuolus seaduse kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga. (1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused: 1)Poolte andmed 2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus 4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus 5)Töö tegemis ekoht või piirkond 6)Palgatingimused 7)Tööajanorm 8)Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks 9)Viide kollektivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. (2)Käesoleva paragrajv 1, lõige 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena ...
Töölähetuse mõiste ja hüvitiste maksmise kord Töölähetus ehk komandeering tähendab seda, et töötaja saadetakse tööd tegema väljapoole töölepingus määratud asukohta. Töötaja töölähetusest keelduda ei saa. Juhul kui sul on kodus alla 3a laps peab tööandja küsima lapsevanemlt nõusolekut töölähetusele saatmiseks. Töölähetus võib järjest kesta maksimaalselt 30 päeva. Kui tööandja soovib töölähetusele saata alaealist töötajat peab ta selleks alaealise seaduslikult esindajalt luba küsima. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse hüvitised: 1. Sõidukulude kompenseerimine 2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh: töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud. Töötajal on õigus lähetusest keeldu...
Koondamise rakendamise kord ja tingimused Tööandja võib tähtajalise või tähtajatu töölepingu üles õelda majanduslikel põhjustel ehk töötaja koondada, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise, tööandja tegevuse lõppemise, pankroti väljakuulutamisega. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Teise töö pakkumise kohustust ei ole, kui tööandja lõpetab tegevuse või pankroti väljakuulutamisel. Töö pakkumine ei saa piirduda üksnes töötaja erialase töö pakkumisega, võib pakkuda ka muud tööd, sobivat tähtajalist tööd, ka ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. See...
Lastevanemate puhkused, nende võimaldamise kord Puhkused (lapsevanematele) Lastevanematele on antud suuremad õigused saada põhipuhkust neile sobival ajal. Töötaja soovitud ajal on tööandja kohustatud andma puhkust naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust, mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal, samuti vanemale, kes kasvatab kuni 7-aastast last ja vanemale, kes kasvatab 7-10- aastast last, lapse koolivaheajal. Vanemapuhkused Lastevanematele on tagatud aeg, mida saab veeta koos lapse ja ülejäänud perega. Alates sünnist vajab laps lähedaste inimeste abi ja toetust. Rahulolu tagamiseks nii kodus kui tööl on vanematele seadusest tulenevalt ette nähtud täiendavad puhkused. Rasedus- ja sünnituspuhkus Naisele on sünnituslehe alusel õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Mitmikute sünni või tüsistusega ...
Leppetrahvi olemus ja kasutamine töösuhetes Töösuhte pooltele on õiguse leppida kokku leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada ja ei ole seadusega ettenähtud ülesütlemisavaldust esitanud. Vastavasisulise kokkuleppe saab siiski sõlmida juhuks, kui töötaja oma kohustusi rikub. Leppetrahvis kokkuleppimine ei ole asjakohane olukorras, kus töötaja hilineb tööle või lahkub kokkulepitust varem. Viidatud juhtudel ei saa eeldada töösuhte lõpetamise soovi. Leppetrahvis kokkuleppimine võib olla vajalik eelkõige tööandjale, kes peab töötajat enne tööle asumist koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate turvalisusele või kannab tööandja töötaja lahkumisega seoses suuri kulutusi). Leppetrahvi olemasolul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinu...
Põhipuhkuse mõiste ja selle võimaldamise kord Puhkuse eesmärk on anda töötajale töövaba aega töövõime taastamiseks ja järgmiseks tööperioodiks valmistumiseks. Puhkuse kasutamisest ei ole õigus keelduda. Töölepinguseadus näeb ette, et põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Töötajal on seega õigus väljatöötatud puhkusele. Kokkuleppeliselt või tööandja ühepoolse otsusega võib puhkust anda ka ette. Tööle asumise teisel ja järgnevatel kalendriaastatel on töötajal õigus saada põhipuhkust 28 kalendripäeva. Põhipuhkuse andmise aja hulka arvatakse lisaks töötatud ajale ka ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, aeg, mil töötajate esindaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Tasustamata puhkuse aeg põhipuhkuse aja hulka ei lähe, st. nimetatud aja eest töötaja põhipuhkust ei teeni. Ülejäänud puhkuste aeg võetakse puhkuse arvestamisel arvesse (nt põhi...
Töötaja ja tööandja õigusted ja kohustusted. Töötervishoid ja tööohutus on, esiteks, töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine, töötaja võimed ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine, mille abil vältitakse töötaja tervisekahjustusi. Teiseks, see on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgit...
Mart on 15-aastane müüja kohalikus poes, külas on elanike vähe, tööjõud on piiritletud, seega peab Mart töötama graafiku alusel, kuid päevad on pikad ning teha tuleb ka lisatunde, Mardil on fikseeritud kuupalk ning tal on kaheksa klassi haridus ja rohkem kooli minna ta ei plaani, sest tööd on palju ning palk (543 EURi bruto) on piisav sissetulek, et maapiirkonnas hästi elada! Ületundide eest Mardile ei maksta, kuigi tööd tuleb teha vahest ka 14 tundi päevas, kuna pood on ka küla keskus ja seal eriti kellaaegadest kinni ei peeta. Poes on müügil kõik, mis maal vaja- alustades saiast-leivast ja lõpetades viinaga. Mis on tehtud õigesti ja mis valesti? TLS § 7 lg 1 - tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15-aastase või koolikohustusliku alaealisega ega teda tööle lubada, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. Lõige 4 sätestab, et tööandja võib 13–14-aastase alaealisega või 15–16-aastase koo...
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE1 „Töögraafik“ Analüüs Juhendaja: Helna Karu-Baher Tallinn 2015 Töögraafikud 2 Eelnevalt on välja toodud esialgne töögraafik, kus kollasega on märgitud kaubapäevad. Kaubapäevadel on oluline, et kauba vastu võtmise ajal oleks tööl vähemalt kaks töötajat, et nad saaksid üksteist aidata. Töötajad teevad nädalas 40 h tööd, mis on toodud ka välja töölepinguseaduses. Kehtiva õiguse kohaselt loetakse riiklikuks tööajanormiks 8-tunnist tööpäeva ja 40-tunnist töönädalat. Tööaja summeeritud arvestuse korral lähtutakse riiklikust tööajanormist, kuid seda mitte tööpäeva ulatuses, vaid pikema ajavahemiku, arvestusperioodi ulatuses. Nii võib tööaeg päeviti või nädalati varieeruda, summaarselt peab aga töötu...
ÜÕ Tark juhatuse direktor Ees Perekonnanimi Ees Perekonnanimi raamatupidaja AVALDUS Palun lubada mind puhkusele 28 kalendripäevaks alates 15.juunist kuni 11.juulini 2015.a. (allkiri) Ees Perekonnanimi raamatupidaja 12.mai 2015.a.
TÖÖLEPING nr Käesolev Leping on sõlmitud 4. juuli 2007. a.Tallinnas. .................................. (edaspidi nimetatud TÖÖANDJA), reg kood /isikukood ................., keda esindab .................................. ja .................................(edaspidi nimetatud TÖÖTAJA), sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. LEPINGU TÄHTAEG, TÖÖ SISU 1.1.Töötaja asub tööle ...........................200..a. 1.2.Käesolev Leping on sõlmitud ................................... ajaks. 1.3.Töötaja töölevõtmisel rakendatakse katseaega, mille kestvus on 4 kuud. Katseaja viimaseks kuupäevaks on .......................200..a. 1.4.Töötaja asub tööle ..................... ametikohal. 1.5.Töötaja kvalifikatsiooninõuded, tööülesannete ja pädevuse kirjeldus on esitatud Töötaja ametijuhendis, mis on töölepingu lisa nr 1. 1.6.Töötaja on koh...
Tallinna Ehituskool Heldi Eimann Sk-13 MILLES JA MIKS TULEB TÖÖLEPINGUS KOKKU LEPPIDA? Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1Millal ja kuidas tööleping sõlmida.....................................................................4 2Milles kokku leppida......................................................................................... 4 2.1Töötasu....................................................................................................... 4 2.2Tingimused tehtava töö kohta....................................................................5 2.3Töö tegemise koht...............................................................
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja ...
OÜ Tarkon direktor hr Tõnis Kase`le Alvar Pulm juhiabi AVALDUS Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping 14.juuni 2014.a omal soovil. Alvar Pulm Juhiabi (kuupäev)
Töölepinguseaduse kontrolltöö 1. Tööandja sõlmis teiega töövõtulepingu. Kas teil on õigus saada puhkust? V:Puhkust pole õigust saada 1. Tööandja sõlmis teiega tähtajatu töölepingu. Kahe kuu pärast lõpetas ta päevapealt teie lepingu, väites ülesütlemisteatises, et teie katseaeg ei ole edukalt läbitud, sest teie suhtumine, hoolsus ja töödistsipliin ei vasta ootustele. Te ei mäleta, et katseajast oleks juttu olnud ning lepingust järele vaadates ei leia te sealt katseaja punkti. Küsimus: Kas tööandjal oli õigus teie leping katseajale viidates lõpetada? V:Kui lepingus ei ole viidatud katseajale siis loetakse katseaja pikkuseks automaatselt 4.kuud.Töölepingu võib katseajal üles öelda vähemalt 15- kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Küsimus: Kas lepingu lõpetamise protseduur oli korrektne? Kui tööandja eksis, siis mille vastu? V:Tööandja oleks pidanud töölep...
Võimalikud kontrolltöö küsimused. 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, reguleerimisvaldkond-töökeskkond, kelle suhtes rakendub; TTOS sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) -tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, -tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, -töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, -vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Rakendub ka 1) kinnipeetava tööle vanglas vangistusseaduses sätestatud erisustega; 2) õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal; 3) juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle. 4) füüsilisest isikust ettevõtja tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 7 ja 8 sätestatud ulatuses; 2. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte...
Isesisev töö 1) Kas M-i ja N-i vahel on sõlmitud tööleping? Jah, nad sõlmisid suulise töölepingu. 2) Millest järeldad, et tegu oli just töölepinguga ja mitte käsundus- või töövõtulepinguga? Sest töölepingu nad sõlmisid suulised ja olid leppinud kokku tööpäeva ning lepingud sõlmisid füüsiline isik ja juriidiline isik. TLS §1 lg 1. Ning töövõtuleping ja käsundusleping on ajutine leping ning seal sõlmivad lepingud isik ja isik. VÕS § 619 ja VÕS § 635. 3) Kas M-iga töölepingu sõlmimisel järgiti alaealistega töölepingu sõlmimisele ettenähtud töölepingu seaduses sätestatud nõudeid? Võrdle kaasuses väljatoodud asjaolusid seaduses sätestatuga ja loo seoseid, näidates, kas kirjeldatud juhtumis on toimitud õigesti või mitte ja kui mitte, siis mida tehti valesti? M-i üks tööülesanne oli alkohoolsete jookide serveerimine mis on seaduse järgi keelatud, kui ta pole veel täisealine AS § 4...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
