1. Puhkeaeg on aeg, mis pole tööaeg 2. 13-14 a nooruki tööajanorm on 20h nädalas, 15a 30h, 16-17 35h nädalas 3. Kooliõp tööajanorm on 7 h päevas 4. Õhtune aeg- 18.00-22-00 (10%), öine aeg 22.00-06-00, (20%) 5. Ületunnitöö lisatasu 50% tunnipalga märast. Puhkep 50% 6. Tunnipalga alammääraks on 27kr, kuup alamm- 4350 7. Pühad ja riiklikud tähtpäevad- lisatasu 2 x 8. Öötööle pole lubatud rakendada 14a tüdrukuid 9. Puhkepäeval on lubatud tööle rakendada mehi ja naisi nende nõusolekul 10. Võidupühale eelnevat tp lühendatakse 3h võrra, Uus Aasta, EV aastapäev, jõululaup (töö ja puhkeaja seadus)
Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Riiklik tööajanorm määratakse seaduse või seaduse täitmiseks antud haldusaktiga Puhkeaeg on aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja võib seda kasutada oma äranägemise järgi. Puhkeaeg jaguneb: Tööpäevasisene- vaheaeg puhkamiseks ja einetamiseks
tõttu ei ole otstarbekohane neid piirata tööandja sisekorraeeskirjades sätestatud ajaliste piirangutega. Enamasti juhtivatel kohtadel isikutel, loomingulised töötajad, toimetajad, ajakirjanikud, teadustöötajad ja õppejõud. Tööaeg ja tööajaliigid Tööaeg on seaduse ja muu õigusakti kollektiivse lepinguga või poolte kokkuleppel määratud aeg mille kestel on töötaja kohustatud täitma töökohustusi alludes tööandja juhtimise ja kontrollile TPS pg 2 lõ 1. Tööajanorm on tööajanorm mingis kalendri ajavahemikus nt nädal, kuu. Vastavalt TLS pg 26 lõ 1 on tööaeg üks töölepingu kohustuslikek tingimusi, kokkulepe peab sisalduma töölepingus. Reegline märgitakse töölepingusse sisse tööaja norm, kuidas see võib tulla ka koollektiivlepingust. Tööajaliik: Üldine tööeg – töötaja üldine riiklik norm on 8h päevas ehk 40h nädalas. Tööaja normi täitmien oleneb sellest, kas tööandja arvestab tööaja normi täitmist
usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetoditega, tööettevõtjal lasub vastutus, tasu makstakse tehtud töö üleandmisel. Töölepingu sõlmimine: poolte andmed, aeg, koht, lepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg, lepingu kestvus, ametinimetus ning tööülesanded (pikemalt lisas) töötegemise (geogr.) asukoht, palgatingimused, tööajanorm, puhkused, lõpetamise etteteatamise tähtaeg. Katseaeg: mõlema poole katsetamiseks, tähtaeg 4 kuud, avaliku teenistujatel max. 6 kuud, tuleb fikseerida töölepingus, võib pikendada 4 kuuni, katseagea ei kohaldata alaealistele ja invaliididele. Töö sisekord: üldised käitumisreeglid töösuhetes ja kohal, dokumendiks töö sisekorraeeskiri: tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, palga maksmise aeg ja koht, tööalaste korralduste andmise kord, töökaitse
JAH. Pühade-eelse tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus, mis ei sõltu töötaja töölepingujärgsest töökoormusest, kuid sõltub töötaja tööajakorraldusest: kas ta peaks pühale vahetult eelneval tööpäeval tööl olema või mitte. Näiteks tavapäraselt 4-tunnise tööpäevaga töötamisel tuleb vahetult pühale eelnevat vahetust ikka lühendada 3 tunni võrra. Kui aga tavaliselt on tööpäev ainult 2-tunnine, siis töötaja sel päeval tööle ei tule ning tema kuu tööajanorm väheneb 2 tunni võrra (http://tooelu.ee/et/uudised/174/rahvuspuhale- eelneva-toopaeva-luhendamine). 2. Kas tööpäeva võib lühendada tööpäeva algusest (st. tööandja paneb pooled töötajad riigipüha eelsel päeval graafikusse 3 tundi hiljem)? JAH _ EI _ , selgitus JAH. Kui tööpäev algab TLSi §-s 53 nimetatud riigipüha eelsel päeval ja lõppeb riigipühal, peab tööandja lühendama eelnevat tööpäeva ehk töötaja tuleb kolm tundi hiljem tööle. Kui tööandja
korras ja tingimustel · Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (1. PEATÜKK) · Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. · Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg · Tööajanorm on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). · Tööpäev on ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. · Töövahetus on ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval.
Kokkuvõte § 1. - § 26. Seadus on mõeldud töötavatele isikutele. Seadus reguleerib töö ja puhkeaga. Seadus sisaldab endas mõisteid, nagu: tööaeg, puhkeaeg, tööajanorm, tööpäev, töövaehtsu, töönädal. Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ära on toodud kes tohib töötada ja kui kaua. Näiteks: *13-14 aastased võivad töötada 4 tundi päevas ehk 20 tundi nädalas. Ja ainult koolivaheajal või loomingulise töötajana kultuuri-, spordi või reklaamitegevuse alal. Tingimusel, et töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut, kõlblust ega takista osalemist õppetöös
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused (võib olla viitena vastavatele õigusaktidele); 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Tööle asumisel rakendatakse katseaega, mis võib kesta kuni 4 kuud. Katseaeg on tööandajale töötaja sobivuse hindamise aeg ning annab töötajale võimaluse töö ja töökeskkonna sobivuse hindamiseks
- kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada - tasu saab, kui töö valmis Kindlasti peab eksisteerima tööraamat. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks. 2) ametnike atesteerimine Kõik ametnikud kuuluvad atesteerimise (hindamise) alla, mis algab ametisse nimetamise päevast. 3-aastaste perioodide kaupa. Igal aastal toimuvad atesteerimise käigus vestlused, mis tuleb fikseerida kirjalikult atesteerimislehele. Ametnik saab vestluse käigus omad ettepanekud esitada ettevõtte juhile.
Osalise tööajaga töötjale makstakse palka töötatud tundide või tehtud töö eest. Seega eristab palga maksmine osalise tööajaga töötaja lühendatud tööajaga tööajast. Kui tööandja rakendab osalist tööaega või saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori nõusolekuta, siis on tööandja kohustatud töötajale maksma hüvitust saamata jäänud palga ulatuses. 5. Kui tööajanorm täidetake tööpäevast pikema ajavahemiku jooksul ehk tegemist on tööaja summeeritud arvestusega, siis on ületunnitööks arvestusperioodi töötundide üldarvu ületavad töötunnid. Arvestusperioodi tööajanorm saadakse üldjuhul arvestusperioodi tööpäevade arvu korrutamise teel päeva tööaja normiga. Seejuures tuleb arvestada tööaja lüheneist rahvuspüha ja riigipühade eelpäevadel ja mudel seaduses ettenähtud juhtudel
- 2200.- - 19 Märts 11 000.- - - 23 Aprill 11 550.- 1100.- - 19 Mai 12 100.- 1650- - 22 Juuni 11 550.- - - 21 Juuli 12 100.- 1650.- 4984- 21 Tööajanorm ettevõttes on 8 tundi päevas ja 5 päeva nädalas. Märtsis puhkas töötaja kolm tööpäeva. Arvutage augusti seisuga: · töötaja keskmine tööpäevatasu: 12 100+11 000+11 550+12 100+11 550+12 100=70 400.- 2200+1100+1650+1650=6600.- 70 400+6600+4984=81 984.- 19+(23-3)+19+22+21+21=122 päeva 81 984/122=672.- · töötaja keskmine tunnitasu: 672/8=84.- · töötaja keskmine nädalatasu: 672*5=3360.-
Alaealisel vajalik seadusliku esindaja ja tööinspektori kirjalik luba Alaealiste suhtes kehtib keelatud tööde loetelu, piirangud naiste töötamisel Mall Gramberg Kohustuslikud töölepingu tingimused Poolte andmed TL sõlmimise ja tööle asumise aeg Tähtajalise TL kestus ja selle sõlmimise alus Ameti või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus Töö tegemise koht või piirkond Palgatingimused Tööajanorm Põhi ja lisapuhkus Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad Viide kohaldatavale kollektiivlepingule Mall Gramberg Lisatingimused välisriigis töötamisel Välisriigis töötamise kestus Palga maksmise vääring Täiendavad hüvitised ja soodustused Välisriiki minemise ja sealt tagasipöördumise tingimused Mall Gramberg Töölepingu tähtaeg Üldjuhul tähtajatu Tähtajalise TL (max 5 a) sõlmimise alused:
näitajate korral seda makstakse, millised peavad olema töötaja töö tulemused lisatasu saamiseks, mis tingimustel lisatasu vähendatakse või mis puhul sellets ülds eilma jäädakse. Palgamaksmise päev määrat akindla kuupäevaga, mitte ajavahemikuga, mille jooksul palk võidakse maksta. Tõõaja tingimused: Töölepingus ei pruugi näidata tööaja alguse ja lõpu kellaaega, sets need peavad olema näidatud töö sisekorra eeskirjades. Tööajanorm näitab, ka sinimene töötab täis või osa ajaga. Üldine riiklik norm täistööajaga töötamis ekorral on 8h päevas ehk 40 h nädalas. Kuid allmaatöödel, tervist kahjustavatel töödel, eriiseloomuga töödel, samuti alaealistele ja pedagoogidele on kehtestatud lühendatud tööaeg. Tööandka on kohustatud pidama kõigi töötajate tööaja arvestust. (summeritult mingi perioodi jooksul või päeviti iga päev 8h päevas). Tööaja summeritud
inimestega) · Tõhusamate töövõtete kasutamine · Töömaa vähendamine · Kvalifitseeritud tööjõu kasutamine 2) Tootmise kaasajastamine, sh automatiseerimine ja väiksema hulga tööjõu kasutamine 3) IT jms uue tehnoloogia kasutuselevõtmine, mis vajab vähem tööjõudu (nt riigipiiril inimestega mehitatud passikontrolli asendamine elektrooniliste seadmetega, virtuaalse piirivalvuri kasutamine) 34. Mis on tööajanorm ja kuidas seda arvutatakse? Tööajanorm määratakse enamus riikides nädala alusel. Nt Eestis, Bulgaarias, Ungaris, Lätis, Leedus, Kreekas, Maltal, Poolas, Rumeenias, Sloveenias 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas; Prantsusmaal 35 tundi nädalas ehk 7 tundi päevas. 35. Millised on tööaja korralduse erinõuded? · Tööpäeva kestuse piirang (mitte üle 12 tunni, erisusena võib teatud töödel olla tööpäeva pikkuseks 24 tundi)
Siin tuleb silamspidada, et need täiendavad tingimsued ei tohi olla vastuolus seaduse kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga. (1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused: 1)Poolte andmed 2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus 4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus 5)Töö tegemis ekoht või piirkond 6)Palgatingimused 7)Tööajanorm 8)Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks 9)Viide kollektivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. (2)Käesoleva paragrajv 1, lõige 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. (3)Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahv1, lõikes nimetatule järgmised tingimuse dja andmed: 1)Välisriigis töötamise kestvus 2)Palga maksmise vääring
tööülesandeid (§5 lg1 p7) tööaja pikkus, eeldusel, et 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja 8 tundi päevas (= täistööaeg) 6. Muud hüved (§5 lg1 p6) puudub mõiste "tööajanorm"! kui pooled on nendes kokku leppinud täidetakse üldisi seaduses kehtestatud tööaja piiranguid. mõeldud töötaja kaitseks kokku ei saa leppida ületunnitöö tegemises ei saa töötajal on õigus kokkulepitud ja TL-s fikseeritud olla planeeritud!
tn. asuvasse suuremasse tehasesse. Enamus toodetud hooneid paigaldati Norras 40% ja Rootsis 15%. [4] 2. Struktuur Ettevõttes töötab allika järgi ligi 90 inimest. Ise otsides sain allika [2] kaudu info, et ettevõttel on 3 juhatuse liiget. Ettevõtte juhatus koosneb 3 liikmest, juhatuse liikmetele maksti tasu 2017 aastal kokku 57,3 tuhat eurot. Töötajate keskmine arv aruande aastal oli 82 inimest ja tööjõukulu oli kokku 1692,8 tuhat eurot. [4] 3. Töökorraldus Üdine tööajanorm tehases on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tööpäeva algus on 07.30 ja lõpp 16.00; Ületunde on soovi korral võimalik teha eeldusel, et töötajatel on tahet teha tööd, ning kindlasti kokkuleppel töödejuhatajaga; Vaheajad einestamiseks ja puhkamiseks on tööpäeva jooksul jaotatud järgmiselt: 09.30 09.45 Paus 11.30 12.00 Lõuna (I vahetus) 12.00 12.30 Lõuna (II vahetus) 14.00 14.15 Paus 16.00 16.10 Paus (ainult neile, kes jäävad tööle kuni 18.00!)
Seda otsustab TA määrab tööajareziimi e töökorralduse fikseerida kirjalikult TL-s või põhimääruses. TA ühepoolselt hiljem enam muuta ei saa (nt kodustöötajad, programmeerija, jurist, ajakirjanik, kindlustusagent, näitleja määrav töö iseloom). Tööaeg on aeg, mil T: · On kohustatud täitma oma tööülesandeid, mis on kindlaks määratud TL, ametijuhendiga · Allub TA juhtimisele ja kontrollile · See aeg on kindlaks määratud kas seadustega, TL-ga või TSE-ga Tööajanorm töötundide arv mingis kindlas kalendriajavahemikus (päevas, nädalas, kuus). Võib olla riiklik, st kindlaks määratud seaduse või määrusega või lepinguline, st kehtestatakse kas KL-ga või konkreetselt TL-s. Normaalne tööaeg üldine riiklik norm 8 t päevas, 40 t nädalas + lepinguliselt (väiksem). Lühendatud tööaeg väiksem tööajanorm: 1. Alaealised sõltuvalt vanusest - 13-14-a või koolikohuslane 4 t päevas, 20 t nädalas võib tööle rakendada
Kahe TL.-u vahe peab olema vähemalt 2 kuud, muidu muutub TL automaatselt tähtajatuks. TL.-u kohustuslikud tingimused. 1. poolte andmed (nimi, isikukood, elukoht). 2. TL.-u sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg. 3. tähtajalise TL.-u korral TL.-u kestus ja alus. 4. ameti-või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus. 5. töö tegemise koht või piirkond. 6. palgatingimused. 7. tööajanorm. 8. põhi-ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks. 9. TL.-u lõpetamise etteteatamise tähtajad või nende tähtaegade määramise alused. 10. viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Katseaeg. Maksimaalne katseaeg 4 kuud, teatud juhtudel nt. Riigiametnikul 6 kuud. Kui tööandja rakendab algul lühemat katseaega, siis vaid kokkuleppel töötajaga on võimalik pikendada 4 kuuni. Katseajal
Õigusõpetuse kordamisküsimuste vastused 1. töölepingu mõiste, kohustuslikud tingimused, lepingu sõlmimine Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks näda Kohustuslikud tingimused: kirjalikult, 2 ekspemplaris, isikuliselt allakirjutatud, suuliselt võib t 2. töölevõtulepingu erisused Töövõtuleping: 1.tellimustöö ettevõte teeb töö ära enda vahendite ja meetoditega 2.kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada 3.tasu saab, kui töö valmis 3
korjama, et teenida lühiajaliselt suurt lisatulu, maksavad sinna ära päris suures summas makse, ilma hiljem sealt midagi tagasi saamata. Selline ühtne pensionikonto võimaldaks aga isegi niivõrd lühiajalise töö korral teenida siiski ka lisa pensionitulu tulevikuks. Lisaks ühise pensionikonto ideele ei teeks ilmselt ka halba teatud seadusandluse ühtlustamine kogu Euroopa Liidu tasemel. Siinkohal on sobilik näide kohtuasjas nr C-523/13 välja toodud lubatud osaline tööajanorm, ehk ühes riigis oli lubatud 40% ja teises 50%, mis tingis erinevuse osaajalise pensioni erinevuses ning mõjutas omakorda ka Euroopa Liidu kodaniku tulevikupensionit. Tööandja ning ka kodanik ise ilmselt ei tulnud selle pealegi, et on selline erinevus, mis tulevikus võib temale kahjulikult mõjuda. Seadusandluse ühtlustamine võiks tuua ka kasu pensionimäärade suurema võrdsustamise osas. Mitmetes endistes Nõukogude Liidu riikides, mis on ei oma arengult ja
Kodakondsuse puudumisel märgitakse - kodakondsuseta. Ametinimetus - ametite klassifikaatori 1999, töölepingu või ametisse nimetamise käskkirja järgi Ametikood – ametite klassifikaatori 1999 järgi http://metaweb.stat.ee/view_xml.htm? id=162461&siteLanguage=ee Töösuhte iseloomustus – tehakse märge vastavasse kasti. Töölepingu tähtaja ja tööajanormi osas tuleb märkida nii töölepingu tähtaeg (tähtajatu või tähtajaline) kui ka töötaja tööajanorm (täistööajaga või osalise tööajaga). Kaugtöö – märgitakse juhul kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sh töötaja elukohas. Kui töötajal on töölepingus kirjas, et töötaja teeb tööd oma kodus (tema töö tegemise koht on kodu), siis ei ole kodustöötamise puhul tegemist kaugtööga ning õnnetuse puhul märget kaugtööle ei tule
Tööle ennistatakse T juhul kui TA on nõus, kui ei ole nõus, siis seda tuleb väljendada. Kui TA ei ole nõus ennistamisega, saab hüvituse 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Lõpparve mõistet enam ei ole. § 84 TL lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töösuhtest tulenevad nõuded. 5. Töö-ja puhkeaeg Tööaeg - töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul. LÜHENDATUD tööaeg - väiksem tööajanorm (ainult alaealistel, haridustöötajatel) OSALINE tööaeg, antud TA juures kehtestatud normist lühem tööaeg, s.o. kokkuleppe küsimus SUMMEERITUD TÖÖAEG kui tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Lubatud summeerimisperiood kuni 4 kuud. ÖÖTÖÖ kella 22.00-6.00 ni On keelatud rakendada alaealist. Rasedat üksnes nõusolekul. (samuti ületunnitööle ja tööle puhkepäevadel) Lisatasu mitte vähem kui 25% tunnipalgamäärast
9. KOHUSTUSLIKUD TÖÖLEPINGU TINGIMUSED Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahvi 1
toodud juhul; 11 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega. (4) Isikut, kes kasvatab alla 12-aastast või puudega last või hooldab täielikult töövõimetut isikut, võib rakendada tööle ööajal üksnes tema nõusolekul. (5) Üldise tööaja rakendamisel lühendatakse vahetuse kestust ööajal ühe tunni võrra. Vahetuse kestuse lühendamisel väheneb vastavalt ka tööajanorm. Öise vahetuse kestus võrdsustatakse päevasega, kui see on vältimatu tootmistingimuste tõttu. (6) 1314-aastast või koolikohustuslikku töötajat võib tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori loal loomingulise töötajana kultuuri-, spordi- või reklaamitegevuse alal tööle rakendada õhtusel ajal kuni kella 20.00-ni tingimusel, et nimetatud töö ei kahjusta töötaja tervist, ohutust, arengut,
[5] Üldjuhul kujuneb tunnipalgalise töötaja põhipalk tunnipalga määra ja töötatud tundide korrutisena: Näide 1: Töölepingus on kokku lepitud, et töötaja tunniplagamäär on 30 krooni ja töötaja töötab täistööajaga (arvestuslikult 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas). Jaanuarikuu täistööajanorm oli 176 tundi. Eeldusel, et töötaja töötab tööajanormijärgselt, on töötaja jaanuarikuu põhipalk 30 x 176 = 5280 krooni brutosummas. Tööajanorm on kalendrikuude lõikes erinev ning sõltub konkreetse kuu kalendaarsete tööpäevade arvust. Tööandja teeb palga arvestamisel järgmised kanded: D Kulu K Palgavõlg K Sotsiaalmaksu võlg K Töötukindlustusvõlg 6 Töötajale tasu välja makstes: D Palgavõlg K Tulumaksuvõlg K Töötukindlustusvõlg Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate
4. Töölepingu kohustuslikud ja eritingimused · Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. · Töölepingu eritingimused on sätestatud TLS § 6 5. Töölepingu sõlmimine alaealisega üldised piirangud, vajalikud nõusolekud, töötamise aja erisus
iseloomustavaid teatisi; tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 2. Millised on vajalikud kokkulepped töö tasustamises? Kokku tuleb leppida töötasu ja muud hüved 3. Mis on brutopalk? Mis on tööajanorm? Töötasu koos kõigi maksudega. 4. Millised maksed ja maksud arvestatakse maha (peetakse kinni) brutotöötasust? Tulumaks , kogumispension ja töötluskindlustusmaks 4. Kas peale raha on töötajal õigusoma töö eest nõuda muid hüvesid? On õigus küsida muid hüvesid 6. Kui suur on töötasu alammäär, millest madalamat palka ei ole seaduslik maksta, kui töötaja on töötanud täistööajaga? 470 7. Kui suur on keskmine töötasu? 1162 8
· Töötaja - füüsiline isik, kes osaleb tööprotsessis alati isiklikult ja ei saa kohustusi täita esindaja kaudu · Töölepingut reguleerib töölepinguseadus jm. seadused · Riik reguleerib töölepingu palgatingimusi läbi palga alammäära kehtestamise · tööaja arvestamise algdokumendid - tööaja arvestamise tabelid, töökäsud, tükitöö arvestamise koondlehed, masinraamatud vmt. · üldine riiklik tööajanorm, mis on 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas Riiklikele pühadele vahetult eelneval tööpäeval on tööpäeva pikkus tavapärasest lühem 3 tunni võrra vaid kolmel juhul- enne võidupüha, jõulu esimest püha ja enne uut aastat · riiklikult lühendatud tööaeg: töötajad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, koolide ja lasteasutuste õpetajad/kasvatajad need
korra. Seadusest ja muudest aktidest võib veel kohustusi tuleneda. IV. Töö- ja puhkeaeg 18. Tööaja mõiste ning kestus: täistööaeg, lühendatud täistööaeg ja osaline tööaeg. Tööaja arvestamine, sh tööaja summeritud arvestuse kasutamine Tööaeg on aeg, mil töötaja on kohustatud täitma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Võib tuleneda õigusaktidest, aga ka kokkuleppest või lepingutest. Tööajanorm on mingi vahemik mingis kalendri ajavahemikus see on TPS-is kindlaks määratud ja suurema töötundide arvu suhtes ei saa kokku leppida, vähem võib. Palgamäär peab kusjuures jääma samaks, kui nii tehakse. Üldine riiklik norm on 8h päevas ehk 40h nädalas. Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele, töötajatele, kes töötavad allmaatöödel või muudel tervistkahjustavatel töödel, samuti lastaaedade ja pedagoogide ning
kokkuleppel ja nende omal äranägemisel täiendavalt töölepingusse võetud tingimused). Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: Poolte andmed (nimi, elukoht jne); Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; Ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; töö tegemise koht või piirkond; palgatingimused; tööajanorm; töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks; töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. 5. Töölepingu tingimuste muutmine (töötaja ja tööandja algatusel) Töölepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Töölepingu muutmise all mõistetakse lepingus kindlaks määratud tingimustes muudatuste tegemist. Töötaja võib nõuda töötingimuste ajutist
22. Töölepingu tingimused (olulised tingimused). Vastus: Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. 23. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama? Vastus: Tööandja säilitab töölepingu kirjalikku dokumenti töölepingu kehtivuse ajal ja 10 aastat töölepingu lõppemisest arvates
Tööetapi aeg T4(koguaeg) = T3+TL3 T(n) = T (n-1)*TL(n-1) T4 = T3*TL3 Eelarvest. ja selle juurde kuuluva pakkumise arvest: kasutatud aega T4 Mõnikord kajastatakse ajanormi katalooge , on toodud T3 tasemel Tööjõupanuse ajanormi komponendi määratlemiseks tuleb panna tähele, et ajanormi suurust mõjutab maht ja töölisbrigaadi kogemus. Töökäsiraamatutes ja andmebaasides antakse tööjõu ajanormid on kahesugused 1)tööjõu panusel põhinevad esitakse töölisbrigaadi ühine tööajanorm (h/m-ü) ja antakse teada brigaadi koosseis. 2) töölisealade min. põhinev brigaadi ajanorm on jaotatud brigaadi liikmete vahel Ajanormi saab veel esitada: 1) Kümnendkonstandina nt 0,20H/m³ ja 5m³/h Esimesel juhul on tegu kümnendkonstantsega nt. mehhaniseeritud mullatööd käsitsi kaevamisel (2h/m³). See on omane kaasaaegsele arvutikäsitlusele. Teisel juhul inimlik mõtlemisviis lähtutakse sellest mitu mõõtühikut on võimalik ajaühikus teha. Need on teineteise
Tuha Talu OÜ, Eesti väike ettevõte. 7 3. Tuha Talu OÜ personalitöö Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavatel punktidel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel.
Töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena asjaomasele õigusaktile või kollektiivlepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus lisaks käesoleva paragrahvi 1
· 28. Töölepingu kohustuslikud tingimused · poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); · töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; · tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; · ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; · töö tegemise koht või piirkond; · palgatingimused; · tööajanorm; · töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; · töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; · viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. · ·
variandiks rakendada katseaega. Nimetatud variant võimaldab tööandjal tagada personali mobiilsust ning vajadusel ka töölepingu lõpetada kohe, kui ilmnevad katseaja ebarahuldavad tulemused (töö tegemiseks ebarahuldav tervis, suhtlemisalane sobimatus, ebarahuldavad kutse- või tööoskused) ( TLS § 33– 34). Katseaja tulemusi hindab tööandja. Tööaja kestust reguleerib töö- ja puhkeaja seadus, mille kohaselt on tööajanorm täistööaja puhul enamasti 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Kutsestandardi kohaselt on: 4. taseme noorsootöötaja tööaeg on kokkuleppeline, sõltudes asutuse või organisatsiooni töökorraldusest; sageli toimub töö õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Tema töö nõuab paindlikkust, kiiret kohanemist, erinevate sihtrühmadega suhtlemist, esineb töötamist nii ruumis kui ka välitingimustes. Töö iseloomust tulenevalt võib esineda töölähetusi. 6
mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused sätestab töö- ja puhkeaja seadus. Tööaeg - seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööajanorm - seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Tööpäev - ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Töövahetus - ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval.
- kui midagi valesti tehakse, tuleb oma kulude ja kirjadega ära parandada - tasu saab, kui töö valmis Kindlasti peab eksisteerima tööraamat. Töölepingu sõlmimine 1) poolte andmed 2) töölepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg 3) tähtaeg määratud või määramata ajaks 3.1 määratud võib olla maksimaalselt 5 aastat. Edasi muutub tähtajatuks. 4) ameti- või kutsenimetus 5) lühidalt tööülesande kirjeldus 6) töötegemise koht 7) palgatingimus 8) tööajanorm 9) puhkus 10) töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad 11) töölepingu vorm sõlmitakse kirjalikult 2-s eksemplaris. Suuliselt võib teha kuni 2ks nädalaks. Dokumendid, mis esitada töölepingu sõlmimisel: 1) fotoga isikut tõendav dokument 2) tööraamat 3) iseloomustused / soovitused 4) lõputunnistus tunnistus õppimise kohta 5) tervisetõend sanitaarraamat (vaja teatud ametitel)
2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate punktide alusel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Tööleping on raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu OÜs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel.
töölepingu tekst; allkirjad. Samuti töölepingus on kirjas kohustuslikud andmed ja kokkulepped: poolte andmed; töölepingu sõlmimise ja töötaja tööle asumise aeg; tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; töö tegemise koht või piirkond; palgatingimused; tööajanorm; töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks; töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töölepinguid säilitatakse 50 aastat peale töösuhte lõppemist. 8.5.2 Tööraamat Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument. Dokumendisse tehakse kanded tööleasumisel, töölepingu peatumisel ja lõpetamisel
kasutatavad; (§ 32) - töötasu on puutumatu, s.t tööandja võib töötaja nõusolekuta töötasust teostada kinnipidamisi ja mahaarvamisi ainult seaduses ettenähtud juhtudel. ALAMMÄÄR - kehtestatud kindlale ajaühikule vastav töötasu suurus, millest madalamat ei saa kokkuleppida täistööajaga töötamisel. Kuutöötasu alammäära saamine on tagatud töötajale ka juhul, kui kuu tööajanorm (töötundide arv kuus) ei võimaldaks tunnitasumäära alusel kuutöötasumäära välja teenida. Töötasu alammäära kehtestab VV. KESKMINE TÖÖTASU on teatud aja jooksul teenitud töötasu kogusummast arvutatav tasu mingi ajaühiku kohta. Arvutamise aluseks olevas ajavahemikus teenitud töötasu kogusumma jagatakse samas ajaühikus töötatud ajaühikute arvuga. Selle arvutamise kord on sätestatud VV määrusega 11.06.09 nr 91 (vt määrust)
Töölepingu kohustuslikud tingimused ja andmed Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused, töötaja
256. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused? Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis töötamise kestus, palga maksmise vääring, välisriigis viibimisega seotud lisatasud, hüvitised ja erisoodustused, töötaja
80 Õiguse alused 13.3. TÖÖ- JA PUHKEAEG 13.3.1. MÕISTED Töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused sätestab töö- ja puhkeaja seadus. Tööaeg - seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööajanorm - seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Tööpäev - ajavahemik ööpäevas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Töövahetus - ajavahemik, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid vahetustega tööl. Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval.
2) lisatasu täiendavate tööülesannete eest 3) lisatasu muudel õigusaktis-, töö- või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel 4) lisatasu preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Palgaseaduse § 6 kohaselt arvutatakse ja makstakse töötajale palka (sh lisatasu, juurdemaksed) rahas. Palga arvutamise viisina märgitakse töölepingusse, millise palgasüsteemi alusel töötajale töö eest tasutakse, kas ajatöö või tükitöö eest. - Tööajanorm Tööaja kestust reguleerib töö- ja puhkeaja seadus, mille kohaselt on tööaja- norm täistööaja puhul enamasti 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Pedagoogide osas kehtib lühendatud tööaeg, mille kestus on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 8, 14. 01.1997. Vastavalt nimetatud määrusele jaotub pedagoogikaspetsialistide tööaeg kahte gruppi: 1) nädala üldtööaja pikkus kestusega kuni 35 tundi 2) õppe- ja kasvatustöö tundide arv nädalas.
Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus; 5) töö tegemise koht või piirkond; 6) palgatingimused; 7) tööajanorm; 8) töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks; 109 9) töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad või nende tähtaegade määramise alused; 10) viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Töötaja töötamise korral välisriigis üle ühe kuu sisalduvad töölepingus ka välisriigis
annaabi.ee 
