Õigusõpetus IX Igaks tunniks tuleb ül lahendada, koos selgituste ja viitamisega seadusele. Töölepingu seadus §26 Töölepingu kohustuslikud tingimsued ja andmed Peale kohustuslike võivad pooeld leipngusee võtta väga erinevaid täiendavaid tingimusi. Siin tuleb silamspidada, et need täiendavad tingimsued ei tohi olla vastuolus seaduse kollektiivlepinguga või mõne muu õigusaktiga. (1)Töölepingus peavad olema järgmised tingimused: 1)Poolte andmed 2)Töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg 3)Tähtajalise töölepingu korral töölepingu kehtivus ja alus 4)Ameti-või kutsenimetus või kvalifiktsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus 5)Töö tegemis ekoht või piirkond 6)Palgatingimused 7)Tööajanorm 8)Töötaja põhi- ja lisapuhkuse kestus, samuti alused lisapuhkuse andmiseks 9)Viide kollektivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. (2)Käesoleva paragrajv 1, lõige 9 nimetatud tingimused võib esitada viitena ...
töötuskindlustusmaks jne) maksmist ja mida ta saab kasutada oma vajaduste rahuldamiseks Palk - tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiast ja juurdemaksetest Palgatingimused - palgamäärad, töötajatele makstavad lisatasud ja juurdemaksed, palga arvutamise viisid (palgasüsteemid) ja palga maksmise kord Palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus Põhivarad - ettevõtte varad, mida ettevõte kasutab oma tegevuses pikemaajaliselt Rahavoogude aruanne - kajastab ettevõtte rahaliste vahendite laekumisi ja väljaminekuid Teenus - igasugune tegevus, mida üks osapool teise heaks teeb
MATEMAATIKAÕPETAJA Pakutav ametikoht: MATEMAATIKAÕPETAJA Tööülesanded vastavalt ametijuhendile Nõudmised kandidaadile eeldame erialast haridust (võib olla omandamisel); hea suhtlemisoskus ja soov töötada õpilastega; soov teha meeskonnatööd, hea pinge- ja stressitaluvus; täpsus ja korrektsus. Omalt poolt pakume eneseteostusvõimalust ja huvitavat tööd arenevas koolis; meeldivat töökeskkonda ja häid töötingimusi; palgatingimused head (Vinni valla lisatoetus) kaasaegseid töötingimusi. Tööle asumise aeg 01.11.2011.a. Nõutud haridus Kõrgharidus Nõutud keeled Eesti Tööaeg Täistööaeg Tööle asumise aeg Niipea kui võimalik Asukoht Vinni-Pajusti Gümnaasium Kontaktandmed: Kontaktisik Aadress Tammiku 9 Vinni 46601 Lääne-Virumaa Lisainfo telefonil 32 456 23 Internetiaadress http://www.vpg.edu.ee Mari-Liis Raju Ä10k
Kollektiivlepingu olemus ja sõlmimise kord Kollektiiv leping on leping mis sõlmitakse kirjalikult. See leping reguleerib tööandja ja töötaja vahelisi töösuhteid. Selle lepingu lisad on lahutamatud osad ning nendel on samasugune juriidiline jõud nagu kollektiivlepingulgi. Kollektiivlepinguga saab kindlaks määrata nt. palgatingimused, töö-ja puhkeaja tingimused, töötingimused ning muud tingimused mis on vaja töötajal teada. Selle lepinguga määratakse palga alammäär ning selle korrigeerimise korra, tööohutuse lisaabinõud, tööhõivetagatised ning muud tööalased tagatised, mida peetakse vajalikuks töötajale teada andmiseks. Kollektiiv lepingu sõlmimisel peavad mõlemad osapooled olema nõus punkitega mis on lepingus toodud. Et mõlemad oleks nõus ning
Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele
Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või tööandjate vahel ja see reguleerib tööandjate ja töötajate paremaid töösuhteid. Nii nagu sõlmitakse teisigi lepinguid sõlmitakse ka kollektiivlepingut ainult kirjalikult. Kollektiivlepingus peavad olema lisad lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga võrdne juriidiline jõud. Kollektiivlepingu kõige tähtsamad tingimused on see, et määrab kindlaks palgatingimused ja töötingimused; töö- ja puhkeaja tingimused; töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused ning töö tegemisest keeldumise alused; töötervishoiu ja tööohutuse tingimused. Kollektiivlepingut sõlmitakse ettenähtud lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel. Pooled võivad alustada läbirääkimisi pärast teate saamist seitsme päeva jooksul. Läbirääkimise tulemusel kui nad on jõudnud ühisele kokkuleppele, siis nad
töölepingu kui ka kollektiivlepinguga, siis kõnealuse paragrahvi kolmas lõige annab sellise võimaluse ainult kollektiivlepingu sõlmimise kaudu. Seega näiteks valvur või hooldaja võib töötada 24-tunnise tööpäevaga ainult siis, kui see on lubatud tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingus. Muudel juhtudel on tegemist seaduse rikkumisega, mille avastamisel nõuab tööinspektor rikkumise kohest lõpetamist. Kollektiivlepingu sisus määratakse kindlaks palgatingimused, töötingimused, tagatised ja hüvitused, koonadmise tingimused kui ka töötervisehoiu ja tööohutuse tingimused. Juba töölepingu sõlmisel peab tööandja esitama töölepingu kirjalikus dokumendis viite kollektiivlepingule.Töölepingu kohaselt on aga tööandja muuhulgas kohustatud tutvustama töötajale tema töölevõtmisel ning samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi. Tingimuste tutvustamine peab olema sisuline.
Stress Toimetulekustrateegiad stressi ja läbipõlemisega võitlemiseks Välja võib tuua neli strateegiat, mis aitavad stressiga paremini toime tulla. Iga strateegia all on valik tegevusi või otsustusi, mida saab kasutada. Ära on toodud ka neli strateegiat, mille kasutamine on kokkuvõttes ebaefektiivne ning mille korduv kasutamine viib läbipõlemiseni. Head strateegiad mida kasutada: · Planeeri probleemi lahendamine · Tean mida teha ja pingutan, et asjad hakkaksid liikuma · Teen tegevusplaani ja järgin seda · Muudan midagi, et asjad korda saaks · Toetun varasemale kogemusele ja toimin selle järgi Hinda olukorda positiivselt · Muutun või kasvan isiksusena · Muutun juhtunu läbi paremaks, professionaalsemaks · Leian endale uue sihi · Avastan uuesti, mis on oluline Otsi sotsiaalset toetust · Räägi kellegagi, et olukorrast paremat ülevaadet saada · Otsin kellegi, kes suudaks olukorraga ...
vestluse käigus probleemi tegelikud alused ja põhjused. Seejärel kui probleemi põhjused välja selgitanud oleks pidanud müügiosakonna juhataja Barry valima Henryle kõige paremini sobivama töö koos motivatsioonipaketiga, mis Henryle oleks kõige rohkem meeldinud ja samas ka organisatsioonile oleks kasulik olnud. 2. a) et suurendada Henry Hunteri töörahulolu: * Tuleks üle vaadata palk ja palgatingimused, selle parendamine ja välja mõtlema motivatsioonipaketi. * Tuleks tagada hügieenitegurite olemasolu. * Firmaürituste / koosviibimiste korraldamine, mis aitaks maha võtta tööl tekkinud pingeid ja rutiini. Mis tagaks üksteise parema tundmise ja tekitaks ühtekuuluvustunnet. * Juhataja Barry võiks pakkuda Henryle, et too võtaks aja maha ja võtaks puhkust või mõned vabad päevad. b) et suurendada Henry Hunteri töötulemuslikkust:
Kuidas tagada ühiskonna jätkusuutlikkus ? Jätkusuutlikus tähendab ühiskonna arengut ning ressursside kasutamist nii, et sellega rahulduksid praegused elanikud, kuid silmas tuleb pidada ka tulevasi põlvkondi. Peame arvetsama,et jätkusuutlikus ei saa olla ühekülgne.Keskendutakse valitsemise kvaliteedile ning inimese heaolu arendamisele,kuid olulised on ka kultuuri säilitamine ning keskkonna säästlik kasutus. Kuid mida peaksime tegema, et tagada kõigi eelmainitud punktide ühtlane areng?Et oleks lihtsam arutleda,võtsin aluseks just Eesti jätkusuutlikkuse. Pidevalt muutuvaks punktiks meie koduriigi ühiskonnas võib pidada rahvastiku iivet. Kuigi praegu on hakanud iive üle 20 aasta taas tõusma,pole me kaitstud languse eest. 2010. aastal sündis 15 825 ja suri 15 790 inimest. Viimati ületas sündide arv surmade oma 21 aastat tagasi 1990. aastal. 2010. aastal sündis varasema aastaga võrreldes 62 last rohkem, kuid...
Tööaja algus, lõpp ning lõunaaeg on määratud töösisekorrareeglitega. TÖÖTAJA põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva. Täiendavat lapsepuhkustei antakse TLS § 63 alusel. TÖÖTAJA puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkusegraafikus. TÖÖTASU Katseajal maksab TÖÖANDJA TÖÖTAJALE brutosummana töötasu 366 eurot kuus. Pärast katseaega maksab TÖÖANDJA TÖÖTAJALE brutosummana töötasu 411 eurot kuus. TÖÖTAJA palgatingimused vaadatakse läbi ja lepitakse TÖÖTAJA ja TÖÖANDJA vahel kokku peale katseaega ja edaspidi vähemalt 1 kord aastas. TÖÖTAJALE arvestatud palk makstakse iga kuu kümnendal kuupäeval ülekandega TÖÖTAJA määratud pangakontole. POOLTE KOHUSTUSED TÖÖANDJA ja TÖÖTAJA kohustuvad täitma kohustusi, millised tulenevad TLS 3. peatükist Töötaja ja tööandja kohustused. Töölepingu lõpetamisel lähtutakse TLS 5. peatükis sätestatust.
Ja mina maksaks emapalka vähemalt kolm aastat, aga kõigile võrdselt. Ehk annaks riigikogulaste esindustasusid veidi vähendada? Me sureme rahvusena muidu välja. (Ehkki iibe näitajad on veidi paranenud, 2010 ületas sündide arv surmade arvu). Enamikus Euroopa riikides on vanurite osakaal rahvastikus väga suur, meil samuti. Tööealised inimesed, maksumaksjad, kvalifitseeritud tööjõud ja oskustöölised haihtuvad välismaa avarustesse. Palgatingimused on paremad ja töötunnid mahuvad ,,normaalse tööpäeva" raamidesse. ,,Tagasi Eestisse" tulijate protsent oli väga väike. Nende inimeste raha eest aga makstaks pensione ja toetusi, nende arvelt tõuseks ju iive. Ja nn ,,ajude väljavool" jätkub, paljud meditsiiniõeks õppivad noored õpivad paralleelselt soome keelt. Vaevalt ainult keelehuvi eesmärgil. Kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab nii aineline kui vaimne kultuuripärand. Aineline
Tõõandjate liit ühendab teatud tegevusharu füüsilisi isikuidm kes on tõõandjad lepingu tähenduses, samuti kaitseb liikmete huve tõõsuhtes. Kollektiivleping võib olla kahe- või kolmepoolne. Sõlmitakse tõõandja ja tõõtajate vahel või tõõandjate liidu ja tõõtajate ühingu vahel. Ettevõtetes sõlmib kollektiivlepingud tõõtajate ühing. Valitsusasustuses võib tõõandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Kollektiivlepinguga määratakse paika palgatingimused, tõõtingimused, puhkeajad, koondamise tingimused, hüvitised, tagatised, lepingu pikendamine ja muutmine, tõõohutuse tingimused jne. Kollektiivlepingu sõlmimine – sõlmitakse vastastikuse usalduse ja informatsiooni alusel. Läbirääkimisi saab alustada sitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist, mõlemad pooled määravad omale esindajad. Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Mõlemaltel pooltel on õigus kaasata eksperte läbirääkimistele
Tööleping Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 27 krooni ning kuupalk 4350 krooni. Töölepingu sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööde tegemiseks või kellegi asendamiseks. Töölepingus peavad olema järgmised tingimused ja andmed: 1) poolte andmed (nimi, isikukood või registreerimisnumber, elu- või asukoht); 2) töölepingu sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg; 3) tähtajalise töölepingu korral töölepingu kestus ja alus; 4) ameti- või kutsenimetus või kv...
Süda muretseb Olid ajad, kui Eestil puudus iseseisvus. Olime Poola koosseisus ja viimati olime viiskümmend aastat liidetud Venemaaga, kuid nüüdseks on meie kodumaa vaba olnud ühtekokku üheksakümmend üks aastat. 1992. aastal toimus rahareform, millega Eesti riik sai oma raha. See oli suureks väärtuseks, sest tõestasime, et Eesti riik on suuteline olema iseseisev. Nüüd räägime palju sellest, et Eesti riik võiks minna üle eurorahale. Leian, et see on hea idee, mille nimel võiks pingutada. Olles Euroopa Liidu liikmesriik, saame piiride ületamisel kasutada ühist raha, nii kaob vajadus välisriikides reisides raha vahetamiseks. Meie riigis valitseb demokraatia, rahval on õigus ise otsustada kes juhivad riiki ja kohalikke omavalitsusi. Samas on sellel ka oma varjuküljed, sest paljud parteid kutsuvad endaga ühinema kuulsaid ja tuntuid inimesi, keda siis valimisvõitluses enda huvides ära kasutada. Hilise...
Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse ära keelata. Siis ei jääks need lastele nii tihti silma, kuna tänapäeval veedab nooruk väga palju aega teleri ees. Lastele ja õpilastele tuleks näidata hoopis filme sellest, mida alkohol nende vaimse ja füüsilise tervisega teeb. Ehk muudaks see inimeste põhimõtteid. Läbi rahvaarvu vähenemise hääbub ka meie kultuur. Kui järjest rohkem tööjõulisi inimesi lahkub Eestist, et asuda riikidesse, kus on paremad palgatingimused, siis varsti jäävad teatud töökohad Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv Eestis. Suurfirmad näevad lahendust võõrtöökõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sisseränne annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Sisserändajad on nõus vähesema palgaga ning muude tingimustega ja selle tõttu tõrjuvad nad meie oma töölised, kes nõuavad parema kvalifikatsiooni tõttu paremaid palgatingimusi, kõrvale
Õigusõpe Ius est ars boni et aequi! Celsius Õigus on headuse ja õigluse kunst! Õiguse koondav mõiste on: See on riigitahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mis luuakse kindlal viisil ja üksnes pädevate institutsioonide poolt ning mille täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigus koosneb: · Õiglus · Õiguskindlus · Eesmärgipärasus. Õiglus on otsustus sellest, kuidas inimest mingis olukorras kohelda ning milliseid asjaolusid arvesse võtta. Õiguskindlus tähendab eelkõige inimese usaldust õigusnormi kehtimisse ja sarnasesse realiseerimisse. Õigust iseloomustab: · Üldise iseloomuga käitumisprintsiipide kogum(printsiip põhimõte). · On kindlatel printsiipidel rajanev õigusnormide süsteem. · On üldkohustuslike käitumiseeskirjade süsteem. · On riigitahte ak...
5) 18. sajandi masinad töötasid auru jõul, kütuseks oli kivisüsi ja Inglismaal olid rikkalikud kivisöe varud. 7. Tööstusliku pöörde positiivsed ja negatiivsed tagajärjed. + - Kiirem töö, töö viljakuse tõus Kõsitöölised jäid tööta Kaubad muutusid kättesaadavamaks ja hind Alguses olid vabrikus väga halvad töö- ja langes palgatingimused, sagedased tööõnnetused Inimeste elujärf paranes, elu muutus Lapstööjõu laialdane kasvamine mugavamaks Rahva arv tõusis Tekkisid räpased, ülerahvastatud äärelinnaagulid Inimeste elu muutus huvitavamaks Streigid ja masinate lõhkumine Uute sotsiaalsete kihtide kujunemine- kapitalist ja palgatööline e
Lääne-Euroopast meil veel olulisusskaala etteotsa jõudnud. Töötajate motiveerimine mõnedes Eesti ettevõtetes : Asmerv Auto juht Raivo Kütt tutvustab nende ettevõttes töötajate motiveerimist: Meil on 11 esindust, kus me oleme ühtlustanud kõikide töötajate boonussüsteemid. Ja seda mitte ainult automüüjatel, vaid ka tehnikutel, nõunikel ehk kõikidel tasanditel - ka juhtidel. Enne olid meil esindused suhteliselt iseseisvad ja palgatingimused kõikusid päris kõvasti. Reaalpalk on kukkunud 10-15% sõltuvalt ametikohast. Automüüjate palk on koosnenud kogu aeg kahest osast - põhipalk ja boonuspalk. Praegu oleme põhipalka vähendanud ja oleme püüdnud boonusssüsteemi atraktiivsemaks teha, et suurem müük oleks nende jaoks huvipakkuvam. Tehnikute boonussüsteem seotud töötunni hinnaga ja efektiivsusega. Mida efektiivsemalt nad suudavad oma töötunde välja müüa, seda rohkem on neil võimalus ka teenida.
töötajat distsiplinaarkorras, kui jätab täitmata korralduse näiteks. Seega on töölepingu aluseltehtav töö tööandjast sõltuv töö, mida tehakse tema juhtmise ja kontrolli all. 4) Töölepingu alusel tehtav töö on tasuline Tööandja on kohustatud maksma töötajale tehtud töö eest tasu. Oluline on seejuures, et töötaja saab tasu tööandjalt. Töölepingus peab kindlaks määrama töötaja palgamäära, mida makstakse töö eest teatud vahemikus. Palgatingimused võivad olla kokkulepitud palju üksikasjalikumalt (lisatasud, palga arvutamise viis vms). Kui palgatingimused ei kajastu lepingus, siis peab täistääajaga töötajale olema tagatud vähemlat palga alammäär, mille kehtestav Vabariigi Valitsus. 5) Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõmimisel. Tatud tingimuste osas kohustab seadus pooli kokku leppima (TLS § 26) ning kokkulepped ei tohi halvendada töötaja olukorda, võrreldes seaduses, muus õigusaktis või kollektiivlepingus
vägivallatsemiste ning vigastussurmade arv. Seda ei saa muuta alkoholi ära keelamisega või ostmisõiguse vanuse tõstmisega, muutuma peab inimeste suhtumine. Et eestlaste mõttemaailma muuta, peaks tõsisemalt kaaluma alkoholi reklaamimist. Arvan, et televisioonis tuleks alkoholi reklaamid üldse ära keelata. Läbi rahvaarvu vähenemise hääbub ka meie kultuur. Kui järjest rohkem tööjõulisi inimesi lahkub Eestist, et asuda riikidesse, kus on paremad palgatingimused, siis varsti jäävad teatud töökohad Eestis täitmata. Eelkõige on ohus arstide, tuletõrjujate, õpetajate ning lihttööliste arv Eestis. Suurfirmad näevad lahendust võõrtöökõu sissetoomisel, kuid teiste kultuuride sisseränne annab tõuke meie enda traditsioonide hävinguks. Sisserändajad on nõus vähesema palgaga ning muude tingimustega ja selle tõttu tõrjuvad nad meie oma töölised, kes nõuavad parema kvalifikatsiooni tõttu paremaid palgatingimusi, kõrvale
usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetoditega, tööettevõtjal lasub vastutus, tasu makstakse tehtud töö üleandmisel. Töölepingu sõlmimine: poolte andmed, aeg, koht, lepingu sõlmimise ja tööleasumise aeg, lepingu kestvus, ametinimetus ning tööülesanded (pikemalt lisas) töötegemise (geogr.) asukoht, palgatingimused, tööajanorm, puhkused, lõpetamise etteteatamise tähtaeg. Katseaeg: mõlema poole katsetamiseks, tähtaeg 4 kuud, avaliku teenistujatel max. 6 kuud, tuleb fikseerida töölepingus, võib pikendada 4 kuuni, katseagea ei kohaldata alaealistele ja invaliididele. Töö sisekord: üldised käitumisreeglid töösuhetes ja kohal, dokumendiks töö sisekorraeeskiri: tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, palga maksmise aeg ja koht, tööalaste korralduste andmise kord, töökaitse
Alaealisel vajalik seadusliku esindaja ja tööinspektori kirjalik luba Alaealiste suhtes kehtib keelatud tööde loetelu, piirangud naiste töötamisel Mall Gramberg Kohustuslikud töölepingu tingimused Poolte andmed TL sõlmimise ja tööle asumise aeg Tähtajalise TL kestus ja selle sõlmimise alus Ameti või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus Töö tegemise koht või piirkond Palgatingimused Tööajanorm Põhi ja lisapuhkus Töölepingu lõpetamise etteteatamistähtajad Viide kohaldatavale kollektiivlepingule Mall Gramberg Lisatingimused välisriigis töötamisel Välisriigis töötamise kestus Palga maksmise vääring Täiendavad hüvitised ja soodustused Välisriiki minemise ja sealt tagasipöördumise tingimused Mall Gramberg Töölepingu tähtaeg Üldjuhul tähtajatu
materiaalse vastutuse leping! Märge, et TL lisa ja lahutamatu osa. Ka muudatused ja TL lõpetamine. 3 5. töötegemise koht või piirkond töötajale parem konkreetne (maakond kuni tööpink), TA-le kasulik firma, mitte aadress. (töö ringsõitudega eritingimus) 6. palgatingimused palgamäär ehk põhipalk (aja- või tükipalk), mitte hinne või norm. Muuta võib ainult kokkuleppel. Võib olla ka määratud KL, a. lisatasud õhtuse-(mitte vähem kui 10% palgast) ja öötöö (20% palgast) eest. Kui on palgamäär, mitte tunnihinne märge, et sisse on arvestatud lisatasu õhtuse- ja öötöö eest. b. Preemia vastavalt töötasustamise juhendile c
tegema vastava juurdemakse, s.o. juurdemakse kohustus on tööandja riski üks koostisosa. KESKMINE PALK - töötajal teatud aja jooksul võetud keskmine tasu. PALGA ALAMMÄÄRAD on pandud Vabariigi poolt (845.-EEK) - ei tohi olla sellest väiksem. Min. palgast arvestatakse kõik trahvimäärad. PALGATINGIMUSED Töölepingu üheks kohustuslikuks tingimuseks on poolte kokkulepe töötasu kohta. Teiste sõnadega tööleping on selleks õiguslikuks aluseks, millega määratakse kindlaks palgatingimused iga konkreetse töötaja suhtes. Et palgatingimused on lepinguga kindlaks määratud, siis põhimõtteliselt saab neid ka muuta vaid poolte kokkuleppega. LOONUSPALK Kuid töötaja ja tööandja kokkuleppel võib osa palka maksta loonuspalgana, s.o. tootena, hüvisena, teenusena või väärtpaberina. Palga loonusosa ülemmäära ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus ANDMETE AVALDAMINE TÖÖTAJA PALGA KOHTA Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil
) Laevatavate jõgede ja kanalite võrk kindlustas juba enne raudtee rajamist tõhusa tooraine ja kaupade liikumise. Samuti puudus ka pärisorjus. Ketrus- ja kudumismasina leiutamine 18.saj pani aluse tekstiilitööstusele., mis muutus peagi inglismaa majanduse üheks pemaiseks koostisosaks. 19.saj teiseks pooleks suurenes inglismaa tekstiilitööstuse eksport mitusada korda. TAGAJÄRJED(-) Käsitöölised jäid ilma tööta Kehvad töö- ja palgatingimused vabrikutes Sageli töötasid lapsed Linnastumine Elu- ja olmetingimused linnades viletsad Streigid, meeleavaldused, masinate lõhkumised Uute sotsiaalsete kihtide teke TAGAJÄRJED(+) Ühiskonna areng Kiirem töö, tööviljakuse tõstmine Tarbekaubad kättesaadavd Elu- ja töötingimuste parandamine Elujärje parandamine Rahvaarvu kasv Hariduse levik
tegema tööd ja tööandja maksma selle eest tasu. Võib olla nii suuline kui kirjalik. 255. Milles seisneb töölepingu ja töövõtulepingu erinevus? V: Selles, et töölepingu järgi peab töötaja tegema töö isiklikult, töövõtulepingu järgi hinnatakse töö tulemust ja võib kasutada kolmandaid isikuid. 256. Millised on töölepingu kohustuslikud andmed ja tingimused? V: Nimi, isikukood ja elukoht. Palgatingimused. Tööajatingimused. Töökoha asukohatingimused. Töölepingu kehtivuse tingimused (kui ei ole tähtajatu). 257. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping? V: Kas tähtajatult või tähtajaliselt. Tähtajalise puhul määrab aja tööandja. 258. Mis on katseaeg, mis on selle eesmärk ja kui pikk katseaeg võib olla? V: Katseaja eesmärk on välja selgitada kas tööandja on töölisega rahul ja kas tööline tunneb, et tehtav töö on talle sobilik. Katseaja maksimaalne pikkus on 4 kuud. 259
Kahe TL.-u vahe peab olema vähemalt 2 kuud, muidu muutub TL automaatselt tähtajatuks. TL.-u kohustuslikud tingimused. 1. poolte andmed (nimi, isikukood, elukoht). 2. TL.-u sõlmimise ja töötaja tööleasumise aeg. 3. tähtajalise TL.-u korral TL.-u kestus ja alus. 4. ameti-või kutsenimetus või kvalifikatsiooninõuded ja tööülesannete kirjeldus. 5. töö tegemise koht või piirkond. 6. palgatingimused. 7. tööajanorm. 8. põhi-ja lisapuhkuse kestus, alused lisapuhkuse andmiseks. 9. TL.-u lõpetamise etteteatamise tähtajad või nende tähtaegade määramise alused. 10. viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta töölepingule. Katseaeg. Maksimaalne katseaeg 4 kuud, teatud juhtudel nt. Riigiametnikul 6 kuud. Kui tööandja rakendab algul lühemat katseaega, siis vaid kokkuleppel töötajaga on võimalik pikendada 4 kuuni. Katseajal
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu pooldeks on töötaja ja tööandja. Kohustused. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja peab tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. Töötajal on: ...
EKSAMIKÜSIMUSED TÖÖÕIGUSES 1. TÖÖ- JA TEENINDUSSUHE 2. INDIVIDUAALNE JA KOLLEKTIIVNE TÖÖSUHE 3. TÖÖTAJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 4. TÖÖANDJA INDIVIDUAALSE TÖÖSUHTE SUBJEKTINA 5. TÖÖLEPINGU ERISTAMINE TÖÖVÕTULEPINGUST Kaks erinevat asja. Töövõtulepingu poolteks on töövõtja ja töö tellija. Võlaõigusseaduse kohaselt kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu. Töövõtja teeb tööd omal riisikol. Ta võib selle lasta enda eest ära teha ka kellelgi teisel (kui lepingus ei ole sellekohast keeldu), kuid tellija ees vastutab ta ikkagi ise. Töö tegemisel ei allu töövõtja tellija pidevale kontrollile, tema suhtes ei kehti näiteks töösisekorraeeskiri, mille rikkumisel saaks töö-võtjale määrata distsiplinaarkaristuse. Töövõtulepingu võib sõlmida nii suuliselt kui ka kirjalikult, soovitatavalt siiski ki...
Tuha Talu OÜ, Eesti väike ettevõte. 7 3. Tuha Talu OÜ personalitöö Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavatel punktidel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel.
ametijuhendid jmt töö tegemise korda reguleerivad aktid. Tööandjal on õigus töötajat töökohustuste rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. Seega on töölepingu alusel tehtav töö tööandjast sõltuv töö, mida tehakse tema juhtimise ja kontrolli all. 6 5. Tööandja on kohustatud maksma töötajale töö eest tasu. Oluline on seejuures, et töötaja saab tasu tööandjalt. Kui palgatingimused töölepingus ei kajastu, siis peab täistööajaga töötajale olema tagatud vähemalt palga alammäär, mille kehtestab Vabariigi Valitsus. 6. Töötingimused lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel, kuid seejuures peavad pooled juhinduma seaduse, muu õigusakti ja kollektiivlepinguga määratud tingimustest. TLS § 26 näeb ette kohustuslikud tingimused, mille suhtes pooled peavad kokkuleppe saavutama. 7
On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale iseseisvumist on vastu võetud Töölepingu seadus, Palgaseadus, Maksukorralduse seadus, Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadustele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja, garandi ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. Tulumaksu seaduses on ära toodud sissetulekud, millelt tuleb maksta tulumaksu, tulumaksu- ning maksuvaba tulu määr. Seaduses on sätestatud tulumaksu kinnipidamise kord
Kodanik ja tööturg Töötervishoid, tööohutus ja töösuhted Tööinspektsioon teeb riiklikku järelevalvet töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas. Tööinspektsioon on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis: · teostab riiklikku järelevalvet tõõtervishoidu. tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise Ole töökeskkonnas ning rakendab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses; · teeb turujärelevalvet töökeskkonnas kasutatavate isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise üle nende valmistamisel ja müümisel; · teeb järelevalvet tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimise ning nende ennetamiseks abinõude rakendamise üle; · uurib surmaga lõppenud ja vajaduse korral raskeid tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi. analüüsib nende põhjusi; · teeb tööõnnetuste statistikat...
5) koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal. 19. Töötasutingimused ja nende muutmise kord? *Töölepingus peavad olema kirjas töötasutingimused. Täpsemalt: töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis, maksmise kord ning sissenõutavaks muutumise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed. Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus. Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 430 eur. Töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel. (2) Palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe
Tööõigus Kordamisteemad eksamiks sügis 2012 1. Töölepingu mõiste, tunnused, töösuhte eeldus · Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja se...
2. Tuha Talu OÜ personalitöö, raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Inimesed võetakse Tuha Talu OÜs palgale töölepingutega vastavalt Töölepinguseaduses nõutavate punktide alusel, mis peavad täidetud olema. Lepingutes on kirjas töövõtja ja tööandja andmed, töölepingu sõlmimise ja tööle asumise kuupäev, ameti- või kutsenimetus ning tööülesannete kirjeldus, töö tegemise asukoht või piirkond, palgatingimused, tööajanorm, põhi- ja lisapuhkuse kestus, viide kollektiivlepingu rakendatavuse kohta. Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Tööleping on raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu OÜs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel.
ETTEVÕTTEMAJANDUS neljapäev, 1. september 11 Aine koduleht: http://moodle.ut.ee VÕTI: mittemaj11 https://moodle.ut.ee/course/view.php?id=196 Lektor Merike Kaseorg E-õpe Moodle alt "Jututoad" Kodutööde teemad 3.10.2011 Grupi suurus 3-4 inimest. Kodutöödest antakse ülevaade 14. Nädalal. TEOORIA TEST: AINULT PABERKANDJAL MATERJALID. LÄPTOPI KASUTADA EI VÕI. ÕHTUSED PRAKTIKUMID KELL 18:00 mitte 18.15 Ettevõtluseks võib pidada tegevusi, millel on: 1) Eesmärk; 2) Risk mitte saavutada eesmärki; 3) Vajadus planeerida oma tegevust; 4) Vajadus kaasata erinevaid ressursse Ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõte- plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid. Miks luua ettevõte?: · Raha teenimine · Paremini konkureerida rahvusvah. areenil. · ...
Laine Simson, Ph.D 13 Personalijuhtimine 2013 III KANDIDAADI ENESEKOHANE TOIMETULEKU PROGNOOS (soodustavad, takistavad tegurid) Käitumise kirjeldused. Isiksuslik, organisatsiooni tasand. IV LISAINFORMATSIOONI ANDMINE TULEVASE TÖÖ SISU JA TÖÖ TINGIMUSTE OSAS. Kandidaadi küsimustele vastamine. Töö iseloomustus, tööpaiga asukoht, ametijuhend, vastutuse ala, õigused, kohustused, ametialane areng, palgatingimused, karjäärivõimalused, organisatsiooni kultuuri iseloomustus jne. V LÕPETAMINE Positiivne lõpetamine, tänamine. Millal ja kuidas saab kandidaat informatsiooni edasise kohta, valikuprotseduuri iseloomustus, kandidaatide hulk, dokumentide tagasivõtmine jne. INTERVJUU ALUS PLAAN Ametikoht: Vahetu juht: Intervjuu aeg: Valdkond Küsimused Kriteeriumi Hinne
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Vastus: Õiguse tekkimine - riigi tekkimine tekitas ühiskonnas vajaduse uute juhtimis suheteni, mis vajasid ka uusi norme. Tekkisid kahel viisil:“Riik aksepteeris tavasi,mis talle sobisid ja nõudis nende täitmist, luues nii tavaõiguse“ või riik alustas ise sisuliselt uute normide loomist ja kehtestamist(riigi õiguse loomine). Riigi mõiste - riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu.’avalik võim ’territoorium ’rahvas Õiguse seos riigiga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Õiguse seos poliitikaga - Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aktsepteeritud kujul, üldjuhul seadusena. Õiguse seos majandusega- õigus reguleerib majandust, lähtudes ri...
1. Mis on õigus?- sotsiaalne kord, reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglid(üldkehtestatud,formaalsed),mida riik kontrollib riikliku sunnijärevalvega. Ideaal korral inimine ise vabatahtlikult järgib reegleid. 1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus ...
Töövahetus võib alata ühel ja lõppeda teisel ööpäeval. Töönädal - ajavahemik nädalas, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. Tööandja rakendab kahe puhkepäevaga viiepäevast töönädalat, mis algab esmaspäevast või muust nädalapäevast, olenevalt tööandja juures kehtestatud tööajarežiimist. Tööandja võib tööaega lühendada ja puhkeaega pikendada, kusjuures palgatingimused ei tohi halveneda. 101. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel: poolte kokkuleppel; tähtaja möödumisel; töötaja algatusel; tööandja algatusel; kolmandate isikute nõudmisel; pooltest sõltumatutel asjaoludel; Tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest seadusega ettenähtud korras teineteisele kirjalikult ette teatama
Eksamiküsimused 1. Iseloomustage levinumaid õigussüsteeme? Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Sealjuures on eriti olulised arusaamad õigusnormist, õiguse allikatest, õiguse loomisest ja kohaldamisest. Levinuimad õigussüsteemid-kontinentaalne ja üldine õigussüsteem. Eesti kuulub kontinentaalsesse õigussüsteemi. 2. Kuidas jaguneb õigus ja millised on õiguse allikad? Õiguse jagunemine-õigusinstitutsioonideks ja õigusharudeks, eristatakse kahte osa eraõigust-reguleerivad suhteid üksikisikute vahel ja avalikkuõigust-üheks pooleks riik ja meedod on autoriaataarne Õiguse allikad- Selleks, et õigusnorm oleks täidetav, peab ta olema väljendatud mingil kujul. Väljendusvorme on nimetatud ka õiguse allikaks. 1) tavaõigus (e. õiguseks muutunud tava) 2) kohtu- ja halduspretsedent 3) õigusteadus e. juristide arvamus 4) leping ...
Allikas: Eesti statistikaamet http://www.stat.ee/public/pressiteated/2013/102a.et.png Võrdluseks Soomega on Eesti palganumbrid siiski tublisti maha jäänud. Seetõttu on lahkunud kümned tuhanded Eestlased meie põhjanaabrite juurde tööle. Positiivset hoiakut välismaal töötamise suhtes omab hetkel 42% 16-63-aastastest Eesti elanikest. Olulisim tegur, mis motiveeriks inimesi välismaale tööle asuma, on ootuspäraselt paremad palgatingimused (75%). Ülejäänud tegurid jäävad kaugemale uute kogemuste hankimine 23%, erialane väljakutse 22%, paremad riiklikud toetused 21%. Eelistatuim riik, kuhu soovitakse tööle asuda, on Soome 43% kõigist potentsiaalsetest välismaal töötamisest huvitatutest. Põhjus miks Eestlased Soomes töötamist eelistavad peitub eelkõige kordades suuremas sissetulekus ning heas sotsiaalsüsteemis. Helsingi ja Tallinna vaheline ühendusepidamine on tihe
murede ja abivajadusega ei jääks tähelepanuta, vaid saaks asjatundjatelt vajalikku abi. 7. Parandame oluliselt sotsiaaltöö kvaliteeti ja kättesaadavust omavalitsus- ja noor- sooasutustes, koolides, haiglates, hooldekodudes. Tutvustame sotsiaalabi võimalusi toimetulekuprobleemidega inimestele. 8. Kindlustame järkjärgult sotsiaaltöötajate ametikohtade täitmise vaid vastava eriharidusega asjatundjatega ning viime nende töö- ja palgatingimused teiste sama haridustaseme ning töökogemusega töötajate tasemele. Jõuame tasemeni: vähemalt üks lastekaitsetöötaja 1000 lapse kohta. Kodanikualgatus ja koostöö 1. Loome riiklikul ja omavalitsuste tasandil tegutsevad koostöögrupid kolmanda sektori tegevuse ergutamiseks ja tõhustamiseks ning sobivate koostöövormide leidmiseks ja rakendamiseks. 2. Eraldame kindlad ressursid paikkondlike eestvedajate väljaõppe parandamiseks,
ühtlasi ka põhipalk ja töötaja peab selle aja jooksul täitma oma tööülesandeid. Tuleb kindlaks määrata töölepingus ning olema garanteeritud nendel tingimustel, mis kokku lepiti. Alammäär on kirjas seadusega ka, sealt alla ei tohi panna. Palgamäära saab muuta poolte kokkuleppel või siis kui alammäära tõstetakse näit. Oluline on ka RK seisukoht, et kui mõnikord tööandja maksab suuremat palka, siis see ei tähenda, et palgatingimused töölepingus oleksid muudetud. Lisatasu on summa, mida töötaja maksab töötaja põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutumast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Õhtusel ajal töötamise eest lisa 10%, öisel ajal 20%. Vt ka eelmise küs vastust + 42. Kui lisatasu maksmine tuleneb lepingu tingimustest, siis selle muutmiseks
Tartu Kutsehariduskeskus Lidia Feklistova ASJAAJAMISE ALUSED Konspekt Tartu 2008 Lidia Feklistova Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................4 2 Dokument.......................................................................................................................5 2.1 Dokumendi tunnused .............................................................................................5 3 Asjaajamine....................................................................................................................8 3.1 Dokumendihalduse normdokumendid .........................................................
TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED: Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses. Vajadus muuta töösuhted paindlikumaks (kaugtöö, renditöö jne). Kaasaegsed s...
1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaits...
osalise tööajaga ning kõigil osalise tööajaga töötajatel on õigus teada, kas ettevõttes on vabanenud mõni täistööajaga koht. 11) austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi Nende kohustuste oluline täitmatajätmine võib olla töölepingu töötajapoolse erakorralise ülesütlemise põhjuseks. V TÖÖTASUSTAMINE TLS ei ole enam selliseid mõisteid, mis olid Palgaseaduses: palk, palgatingimused, palgasüsteem, preemia, lõpparve. TA maksab töö eest tasu, s. o üks TA põhikohustusi. Pooled lepivad töötasus kokku tööle asumisel ja kui seda ei ole tehtud, siis loetakse töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Põhimõte – igasugune töö, mida T on nõus kokkuleppel tegema (täiendav tööülesanne, tulemuslikum töö vms) on töö, mille eest tuleb tasu maksta kokku lepitavas suuruses. Töö tasustamise põhimõtted:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
