Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töökeskkonna ohutuse alused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õmblusmasin, elektriseadmed, tulekustuti, õmblusmasina, elektriga, lühised, tuleohutus, tulekustutid, töölaud, mobiiltelefon, ehteid, tervisekontroll, õmblusmasinadvõib teha vaid väljalülitatud seadmele niiske lapiga. Pistikut võib pesast välja tõmmata vaid pistiku kapslist hoides, mitte juhtmest tõmmates. PÄRAST TÖÖD Korrasta oma töökoht. Pane kasutusel olnud töövahendid selleks ettenähtud kohta. Kontrolli töövahendite korrasolekut ning vajalike materjalide olemasolu, et jätkata häireteta tööd järgmisel tööpäeval. Lahkudes kontrolli, et kõik elektriseadmed on välja lülitatud. Kõigist töö juures ilmnenud puudustest informeeri tööandjat. ESMAABI Iga töötaja peab enne tööle asumist olema tutvunud esmaabi andmise juhendiga. Kõige olulisem on tegutseda rahulikult ja läbimõeldult.: - püüda välja selgitada kannatanu seisukord - raske tööõnnetuse puhul helistada koheselt hädaabinumbril 112; - olemasolevate võimaluste piires anda kannatanule abi, - vajadusel seisata ohtlikud seadmed, välja lülitada elektrivool jne.
käepidemetega >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Elektriohutuse tagamine Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 – klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. Elektriõnnetused Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine.
tegemist on toiduga, firma on huvitatud et kliendid oleksid rahul kauba kvaliteediga. 7 Teiseks, kauba kvaliteet ja aegumistähtaeg (burgerid, salatid,kuklid) peavad olema kontrollitud enne kasutamist. Selleks on ettenähtud eri reeglid ja standaardid, mida jälgivad kaubatellijad ja restoranide juhid. Kolmandaks, üks peamistest tööohutus reeglitest McDonaldsis on tuleohutus. Kuna tegemist on kergestisüttivate ainetega(näiteks – õli, toidulisandid ja teised ained), töötajad peavad olema eriti ettevaatlikud. Tulekustutid peavad asetsema kättesaadavatel kohtadel ja nende peal peab olema kasutusjuhend. Lisaks, seinadel määratakse tuleohutuse korral väljapääsu. Kasutades neid seadmeid nagu grill, röster, fritüür on oluline meeles pidada, et temperatuur on väga kõrge ja on võimalik saada traumat.
TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED Töö tervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) Töökeskkond (TKK) Töötervishoid(TTH) Tööohutus (TO) Töökeskkond- ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas võivad esineda: füüsikalised (müra, temperatuur, valgus, vibratsioon), keemilised (igasugused keemilised ained, ühendid, kemikaalid, puhastusvahendid), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (erinevad töötegemise asendid, monotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- t�
Tartu Kutsehariduskeskus Tööõnnetus ja töökeskkond (iseseisevtöö) Juhendaja: Eili Röss Koostaja: Ingrit Pavlov Tartu 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................3 Töökeskkond.........................................................................................4 Töökeskkonnast riigipõhiseaduses..............................................................................5 Tööõnnetus..........................................................................................11 Tööõnnetused erinevates riikides ja regioonides............................................13 3 SISSEJUHATUS Aina enam hakatakse arenenud lääne ühiskonnas väärtustama iga inimelu. Seoses sellega
tule-, plahvatus-, või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele riiklikele nõuetele. Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga Töötajaid, elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma vähemalt üks kord aastas. Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid töötajad, kes on välja õpetatud ja ohutusjuhendiga järgi instrueeritud. Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid, releekaitsmed). Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral maandatud. Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud: - kasutata vigastatud või isolatsioonita juhtmeid; - kasutada elektrimootoreid ja muud elektriseadmestikku, mille töötamisel välispinna temperatuur ületab keskkonna temperatuuri enam kui 40 kraadi (kui antud elektriseadmel ei ole kehtestatud teistsuguseid nõudeid);
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 Tartu K
Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud. Töötajate tööohutusalane informeerimine. Puuduvad tööohutuse ja töötervishoiujuhendeid. Esmaabi. Esmaabivahendid asuvad tagaruumis, nende asukoht on märgistamata. Töötajad on läbinud esmaabikoolitused. Tervisekontroll. Töötataje tervisekontroll toimub 2009 a oktoobri ja novembri kuus.
Töökõrgus peab olema selline, et tööd saaks teha ilma selga painutamata ja õlgu õiges ja pingutamata asendis hoides. Tööd tuleks teha käte loomuliku asendi juures, nii lähedal kehale kui võimalik.( vt. pildid 1...5 ). Tööd, mis ei koorma lihaseid ja mida saab teha asukohta muutmata, tuleks teha istudes. Peab olema võimalik ulatuda kõikjale oma töökohas ilma, et end selleks üleliia venitada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt töö lähedal. Töölaud ja –tool peavad olema konstrueeritud selliselt, et tööpind oleks peaaegu küünarvartega ühel kõrgusel, selg sirge ja õlad lõdvestatud asendis. Kasuta abivahendeid! Laadimismasinaid (väikemehhanisme jms.) peab kasutama üle 30 kg raskuste puhul, samuti siis, kui raskus tuleb tõsta kõrgemale kui 2 m. Erandina tohivad vähemalt 2 laadijat väljaspool alalist laadimiskohta (ladu) tõsta autokasti ja sealt maha 60 kg raskusi.
probleemile pööratud alles viimastel aastatel. Päästeteenistus on olukorras, kus ei pruugi olla tagatud tulekustutus- ja päästemeeskonna õnnetuskohale jõudmine aja jooksul, mis võimaldaks inimeste elu ja vara päästmist. Kui suurem osa inimesi hangib endale turvaukse, napib enamikes kodudes elementaarsetest kustutusvahenditest. Hinnanguliselt on kõigest 8 - 10% Eesti kodudest varustatud suitsuanduriga ja umbes 5 - 6%-l kodudest on olemas tulekustuti. Soomes, Rootsis ja Norras on suitsuandur kodudes kohustuslik, Skandinaaviamaades on üks tulekustuti vähemasti igas kodus. Eestlaste probleem on selles, et kodu tuleohutust ei reguleeri seadused ning kodune tuleohutus taandub ainult inimeste teadlikkusele või teadmatusele. Tuli levib normaaltingimustes kiiresti, umbes 3-4. minutil tulekahju algstaadiumist arvates on ruumis viibimine kõrge temperatuuri ning mürgiste gaaside kiire leviku tõttu eluohtlik. Tule levik
restid >1000 V Dielektrilised kindad, isoleerivad mõõtevardad saapad, pingenäitajad matid, isoleerivad ja mõõtetangid Restid isoleerivad remondiseadeldised Ohusildid ja plakatid ajutised alalised Kaitsepiirded ajutised alalised Elektriseadmete ohutusklassid 0 klass - tavalise pistikuga elektriseadmed I klass - elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga II klass - kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega III klass - kaitseväikepingel töötavad (kuni 50 V) elektriseadmed. ELEKTRIÕNNETUSED Elektriga juhtuvate tööõnnetuste põhjuseks on tavaliselt vigaste elektriseadmete hoolimatu käsitsemine. Tunnused: Lihasevalu; Juhtmetesse kinnijäämine; Põletus; Teadvusekadu; Südameseiskus, hingamise lakkamine. Ohutusnõuded abistajale
saada töö kvaliteet. 6. Tööreziim peab olema kohandatud selliselt, et silmade pinget ja sundasendit nõudvale tööle saaks teha puhkepause. 7. Elektriohutusega kursis olek on vajalik igale töötajale kaasaarvatud raamatupidaja. Tuleb teada ja kinni pidada teatud nõuetest, mis tulenevad kasutatavate seadmete elektriohutusest. Näiteks ei tohi kasutada katkiste juhtmetega seadeid, pistikut pesast välja tõmmates võtta kinni pistikust mitte juhtmest jm. 8. Tuleohutus on lahutamatuks osaks igas ettevõttes. Sellealaseid koolitusi ja teavet peab jagama tööandja. Evakuatsiooni plaanid ja tulekustutid peavad olema nähtaval kohal ja arusaadavalt märgistatud. 9. Vastavalt töötamise keskkonnast on vajalik ka ohutusnõuded kemikaalidega kokkupuutumisel. Iga kontoris on vähemalt olmekeemia, mis peab olema eraldatud kapis või ruumis ja vastavalt märgistatud. 10. Kuna inimese tervis on ennekõike tema enda kätes, siis regulaarne
Riski- ja ohutusõpetus I Tuleohutus (3 küsimust siit). 1. Põlemiseks on tarvis kolme komponenti, palun nimetage need: Vastus: põlevmaterjal, temperatuur , süüteallikas. ( lisaks on vaja - aega) 2. Pulberkustuti on efektiivne kustutamaks mis klassi põlenguid ? Vastus: A klass tahked ained, B klass - põlevvedelikud ja C klassi - gaasi põlengud. 3. Mis on B klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet ? Mis on A klassi põlengud , nimeta 3 põlevat ainet. (Iseloomusta A ja B klassi põlenguid).
Kuna gaasi keevitus ja lõikamine plahvatused ja tulekahjud põhjustatud süttivate gaaside tuleohtlikud vedelikud, mis õhuga võivad plahvatada, kui temperatuuri või rõhu. Atsetüleen on seos vask-, hõbe- ja elavhõbe, mis võib plahvatada temperatuuridel üle 120° c löökide ja põrutuste. Kui ladustamise või veo volframkarbiidi ja atsetüleeni generaator kustutusvesi süüdatakse kasutada tihendatud lämmastiku või süsihappegaasi tulekustuti. Lähedal keevitamine tulekahjude kiire likvideerimise peaks alati olema konteinerite vee või liivaga, labidas ja käes tulekustuti. Tulekahju voolikud, kraanid, pütid, tulekahju tulekustutid peaks asuma hõlpsalt juurdepääsetavas kohas.Tulekahjud alustada kohe, nii et pärast seda, kui keevitus tuleks hoolikalt uurida selle töökoha, mitte sellest, kas seal on midagi, mis ei haise suitsu ja kolmanda astme põletuste ohvriabi. Riskianalüüs
12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud. Töötajate tööohutusalane informeerimine. Puuduvad tööohutuse ja töötervishoiujuhendeid. Esmaabi. Esmaabivahendid asuvad tagaruumis, nende asukoht on märgistamata. Töötajad on läbinud esmaabikoolitused. Tervisekontroll. Töötataje tervisekontroll toimub 2009 a detsembri kuus.
12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem. Hoones on keskküte. Tuleohutus. Olemas on häiresignalisatsioon, suitsuandurid, tulekustutid, mis vastavad kehtivatele nõuetele. Tulekustutite paiknemiskoht ei ole märgistatud. Töötajatel puudub väljaõpe avariiolukorras tegutsemiseks. Evakuatsiooni- ja pääseteed on tähistatud. Töötajate tööohutusalane informeerimine. Puuduvad tööohutuse ja töötervishoiujuhendeid. Esmaabi. Esmaabivahendid asuvad tagaruumis, nende asukoht on märgistamata. Töötajad on läbinud esmaabikoolitused. Tervisekontroll. Töötataje tervisekontroll toimub 2009 a detsembri kuus.
TÖÖKESKKOND 6. Valgustus Hea valgustus säästab nägemist ja loob psühholoogilise mugavus tunde. Kirjutamisel ja lugemisel peab valgustihedus olema laua pinnal 500 lxi Hea valgustus hoiab ära ka tööõnnetusi Tuleb vältida peegeldumist. Tuleks kasutada matt värve. Eriti tuleb vältida peegeldumist kuvari pinnalt, kuvarit ei tohi panna akna vastu. Arvutiga töö ruumis peab olema lisaks tavalistele kardinatele ka ribi, lamell või rullkardinad. EI tohi kasutada ainult kohvalgustit(laua, põrandalamp) sest tekivad teravad varjud ja kontrastid, mis väsitavad silmi. Kõige parem on loomulik valgus. Kuvari ekraanile piisab 200lxist, klaviatuurile 400lxist Tööruumides peab olema ka avarii valgustus Kõige raskem ongi arvutiga töökoha valgustamisega seadistamine. 7. Keemilise ohu tegurid Võivad org. Sattuda seedekulgla kaudau, naha kaudu, Ei tohi suitsetada ja juua kus kasutatakse ohtlike kemikaale. Mürgistuse esimesteks tunnusteks on iiveldus, peavalu. Enamuse ke
TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada. SISEKONTROLL on süstemaatiline tegevus, mis on kavandatud tagamaks ettevõtte igakülgse tegevuse planeerimist, organiseerimist, korraldamist ja ülevaatamist vastavalt töökeskkonda reguleerivatele õigusaktidele. RISKIANALÜÜS on protsess, mis hõlmab piirväärtuste ja piirnormide määramist, ohtude väljaselgitamist ja riski suuruse hindamist. Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Risk
TÖÖVAHENDI OHUTU KASUTAMINE Mida saab ette võtta ohu vähendamiseks? · - kasuta tööks õigeid töövahendeid; · - veendu masinate ja seadmete turvalisuses; · - kontrolli, kas käsitööriistad on turvalised; · - taga masinate ja seadmete nõuetekohane hooldus; · - vii hooldustöö läbi turvaliselt; · - juhenda ja koolita seadmete kasutajaid. Sissejuhatus Igal aastal põhjustab töövahendite, sealhulgas masinate ja seadmete kasutamine arvukalt õnnetusi, millest paljud on tõsised või lõppevad surmaga. Käesolev voldik annab lihtsat ja praktilist nõu, kuidas ohtusid kõrvaldada või vähendada. Voldikus sisalduv teave on suunatud peamiselt väikeettevõtete omanikule ja juhile. Soovime juhtida ettevõtja tähelepanu sellele, mida on vaja silmas pidada töövahendite kasutamisel, et vähendada tööõnnetuse tõenäosust. Tööõnnetustega kaasnevad ettevõtte jaoks märkimisväärsed
Töökeskkonna riskianalüüs Kristo Juurmets, Hans Ermast ja Tanel Narvik TPT SA-14 12.12.2015 1.Tööandja on kohustatud korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades temaealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse paragrahvidest nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 2.Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Töökoht peab olema tehniliselt heas seiskorras ja korrapäraselt hooldatud. Kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need ala
3) pidurdus ja seiskamisseadis, peajuhtimisseadise tõrke puhuks peab töövahendit saama seisata kergesti juurdepääsetava hädaseiskamisseadise või automaatselt toimiva süsteemiga, kui see on ohutuse tagamiseks vajalik; 4) paigaldatud täiendavad peeglid või muud seadised nähtavuse parandamiseks, kui juhi otsene vaateväli ei ole ohutuse tagamiseks piisav; 5) tööks vajalikud piisava võimsusega valgustid ja gabariitvalgustid, kui töövahendit kasutatakse pimedal ajal; 6) sobiv tulekustuti, kui töövahend, selle koorem või haagis on tuleohtlik ja selle kasutamiskoha lähedal selline tulekustuti puudub; 7) automaatseadis kaugjuhtimisega töövahendi seiskamiseks niipea, kui töövahend väljub kaugjuhtimisalalt; 8) töötajate muljumist või kokkupõrget takistavad kaitseseadised, kui töövahend töötab normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid sellise ohu vältimiseks. 2h 1.
võtta ilma markeeringuta. • Koristamisel tuleb kasutada sõltuvalt kasutatavatest ainetest ja tehtavast tööst vajalikke isikukaitsevahendeid (kaitsekindad jt.). • Ruumide koristamisel kasutada koristusinventari. Mitte koristada prügi vahetult kätega. • Olla ettevaatlik tulise vee kasutamisel. Ämbrisse mitte lasta tulist vett üle 3/4 selle mahust. • Pestud põrand ära kuivatada. • Ruumide märgkoristusel peavad elektriseadmed olema välja lülitatud. Mitte puutuda käega või märja lapiga elektrijuhtmeid. • Kasutada ainult selleks ette nähtud puhastus- ja pesuvahendeid. • Hoiduda pindudest ja halvasti sisselöödud naeltest. • Laudade, kappide ja muude esemete nihutamisel kontrollida enne, kas nad seisavad koos ja koristada nende pealt kõik maha kukkuda võivad esemed. • Töötades kõrgel (lae, seinte, akende puhastamisel) kasutada ainult korras redeleid ja treppredeleid
8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18
8 RISKIHINDAMISE ANKEET 9 III OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ÜLDINE o Kontroll-loend nr 1: Ebatasased või libedad pinnad 10 o Kontroll-loend nr 2: Sõidukid ja liikuvad masinad 11 o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18
automaatselt toimiva süsteemiga, kui see on ohutuse tagamiseks vajalik; 4) Paigaldatud täiendavad peeglid või muud seadised nähtavuse parandamiseks, kui juhi otsene vaateväli ei ole ohutuse tagamiseks piisav; 5) Tööks vajalikud piisava võimsusega valgustid ja gabariitvalgustid, kui öövahendit kasutatakse pimedal ajal; 6) Sobiv tulekustuti, kui töövahend, selle koorem või haagis on tuleohtlik ja selle 4
tegemist on reaalse või eksliku häireteatega. suitsuärastus toimub läbi akende ja trepikodades olevate avade. tuletõrjevesivarustus P-tiivas ja hoovimajas asuvad tuletõrjevoolikukapid. Tuletõrjevooliku süsteem annavad kustutusvett minimaalselt 2,5 l/s. Tuletõrjevooliku süsteem on komplekteeritud 20 meetri pikkuste voolikute ja joatorudega, mis on omavahel ühendatud. tulekustutid Toompea lossi hoonetes on 92 hajutatult paigaldatud 6 kg ABC klassi pulberkustutit. 5 (20) Esmaabivahendid, individuaalsed kaitse- ja päästevahendid ja muud abivahendid evakuatsiooni ohutuse tagamiseks ning nende asukohad Vingumürgituse vältimiseks on valvepolitseinikel mask. 6 (20) 1.2 Ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldus 1.2.1 Ehitise tuleohud ja nende ennetamine
suruõhukäsitööriistadega töötamise ohutusjuhendit. 5.23. Ei tohi lubada olla teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.) 5.24. Töötamisel kasutatav töölaud peab olema sile, lehtterasega üle löödud ja kidadeta. 5.25. Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille. Lähedal olevate inimeste kaitseks lendavate metallosakeste eest peab töölauale olema paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid. 5.26. Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida puurmeid paljaste kätega. 5.27
Kasutatakse dielektrilisi kindaid ja keppi või tange, mis on selle jaoks ette nähtud. 37. Mis asi on elektrimärk ja kuidas see tekib? Elektrimärgid ehk voolumärgid tekivad voolu sisenemis ja väljumiskohtades väga hea kontakti korral elektrivooluga. Elektrimärgid kujutavad endast ümmargusi või elliptilisi halli või helekollase värvusega täppe, mis on teravate piirjoontega, mõõtmed <5mm, harva kuni 1cm. 38. Elektriseadmete ohutusklassid Elektriseadmed liigitatakse nelja ohutusklassi sõltuvalt sellest, kuidas tagatakse inimeste ohutus seadme rikke korral. Elektriseadme ohutusklassi saab kindlaks teha tema painduva ühendusjuhtme otsas oleva pistiku tähise järgi: *tavalise pistikuga elektriseadmed 0klass (ainult põhiisolatsioon) *elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga Iklass *kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega IIklass
rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või kas on vaja kasutusele võtta täiendavaid meetmeid. Tööandjale on seadusega pandud kohustus hinnata töökohal esinevaid riske. Esmalt tuleks välja selgitada, kas tegemist on suure ohuga ja kas rakendatud ettevaatusabinõusid riski vähendamiseks on piisavad. Seda kontrollitakse riskihindamisel. Näiteks, ehkki elekter on eluohtlik, on see kontoritingimustes ohutu eeldusel, et elektriseadmed on isoleeritud ja nõuetekohaselt maandatud. Seega on tööriski hindamise peaeesmärgiks töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. See on kirjas Riskihindamisjuhendis. Riskihindamine toimub järgmiselt vastavalt Tööinspektsiooni nägemusele: 1. Selgita välja ohud. 2. Selgita, kes on ohustatud ja kuidas. 3. Hinda riski suurust ja otsusta, kas olemasolevad ettevaatus- abinõud on piisavad või peaks neid täiendama. 4. Dokumenteeri avastused. 5
3) pidurdus- ja seiskamisseadis, peajuhtimisseadise tõrke puhuks peab töövahendit saama seisata kergesti juurdepääsetava hädaseiskamisseadise või automaatselt toimiva süsteemiga, kui see on ohutuse tagamiseks vajalik; 4) paigaldatud täiendavad peeglid või muud seadised nähtavuse parandamiseks, kui juhi otsene vaateväli ei ole ohutuse tagamiseks piisav; 5) tööks vajalikud piisava võimsusega valgustid ja gabariitvalgustid, kui töövahendit kasutatakse pimedal ajal; 6) sobiv tulekustuti, kui töövahend, selle koorem või haagis on tuleohtlik ja selle kasutamiskoha lähedal selline tulekustuti puudub; 7) automaatseadis kaugjuhtimisega töövahendi seiskamiseks niipea, kui töövahend väljub kaugjuhtimisalalt; 8) töötajate muljumist või kokkupõrget takistavad kaitseseadised, kui töövahend töötab normaaltingimustes kaugjuhtimisega ja puuduvad muud sobivad vahendid sellise ohu vältimiseks. (Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded §9 lg6) 1
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Töökeskkonnaspetsialist Töökes
pidevalt pingutatud olekus. Lihaste staatiline koormus pikema aja jooksul koormab ka südant. Pulss sageneb, kuna veri püsib lihastes. 56. Loetlege tingimusi, mis on vajalikud mugava istumisasendi saavutamiseks. Istekoht peab olema kujundatud nii, et saaks küünitada igasse vajalikku töökoha punkti, ilma et tuleks end üleliia sirutada või painutada. Hea istumisasend tähendab, et inimene istub sirgelt ja tööobjektile lähedal. Töölaud ning tool peaksid olema paigutatud selliselt, et tööpind asuks küünarvartega ühel kõrgusel, selg oleks sirge ja õlad lõdvestatud asendis. Täppistöö puhul tuleks luua mingi toetuspunkt küünarvartele, randmetele ja kätele. See tugi peab olema reguleeritav. 57. Milliste sümptomite üle inimesed kurdavad, kui nad peavad istuma ebamugavas asendis? Seljavalu, jalad-kael-õlad pinges/väsinud, tuhar on pinges. 58
annaabi.ee 
