Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Töökeskkond ja tööohutus küsimustik I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tervisekontrollööandja, sisekliimaöötervishoidööohutus, õhuga, isikukaitsevahendid, küsimustik, jaanus, kiil, kursus, 2018eostab, põhilisteks, juhendite, uurimine, väljaselgitamine, põhjendaalvisel, viibides, korteris, valgustus, soojakadu, akende, aknaraamid, hermeetiliseltöövahenditele, kokkuvõtlikult, ühiskaitsevahendidmonotoonsed asendid, raskuste tõstmine) ja psühholoogilised ohutegurid ning töölaad; TKK ohutegurid ei tohi ohustada inimese tervist ega elu TKKs. TKK ohutegurid ei tohi ületada piirnorme. Töötervishoid (kuidas töö võib tervist kahjustada, kuidas seda hoida, parandada) - töötaja tervisekahjustuste vältimiseks töökorraldus-ja meditsiiniabinõude rakendamine; - töö kohandamne töötaja võimetele; - töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine; N: tervisekontroll (tervisetõend), vaktsineerimine, Tööohutus- töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteem sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. N: kasutusjuhendid, seadmete ja töölõikude kasutusjuhendid, eeskirjad, ohutusnõuded, turvasüsteemid, elektri-ja tuleohutusnõuded; Piirnorm (arvväärtus, mis iseloomustab ohutegurit e. ohtlikkuse taset)
*imendumisel läbi naha ja limaskestade (sõltub kemikaalide võimest tungida läbi naha) lahustid, aniliin, fenool jne; *imendumisel seedeelundite kaudu käte, vee ja toidu kaudu aga ka kemikaalide tolm, udu, suits, gaas, aur, vedelikud; * lootele ema organismi kaudu kõik organismi sattunud kemikaalid jõuavad verre ning võivad kahjustada loodet. - -Tunne millega töötad, peab olema ohutuskaart nähtaval kohal !! - Tõhus ventilatsioon!! - Isikukaitsevahendid!! - Igal töötajal 2 kappi ja pesemisvõimalus Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. -Tööandja peab töötajatele tagama väljaõppe ohutust tagavate töövõtete rakendamise kohta -õnnetusest/reostuses koheselt päästekeskust teavitama! 3.. Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, seened jm), sealhulgas
Töötervishoiuteenistuses töötavad töötervishoiuarstid ja –õed, tööhügieenikud, psüholoogid, insenerid, ergonomistid, juristis, et tagada töötajate tervise igakülgne kaitse. Töötajate terviskontroll Tervisekontrollile eelneb ettevõtte töökeskkonna riskianalüüs. Riskianalüüsi käigus tuleb täpsustada, millistele töötajatele ja millise sagedusega on vaja korraldada tervisekontrolli. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem, kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem, kui üks kord kahe aasta jooksul. Tervisekontroll viiakse läbi töö ajal ja tööandja kulul tööle asumise esimese kuu jooksul. Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kes töötavad ööajal
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01
tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik töötajat vastavale tööle üle viia; - saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale; - pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete, töötajate usaldusisiku ja asukohajärgse tööinspektori poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust. Töötaja tervisekontroll Töötaja tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord 3 aasta jooksul. Tervisekontrolli käigus täidab töötaja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Töötervishoiuarst olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal töötaja
üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; 9. tagama kõigile töötajatele ESMAABIVAHENDITE KÄTTESAADAVUSE. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10. viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11. oma kulul andma töötajale ISIKUKAITSEVAHENDID, TÖÖRIIETUSE NING PUHASTUS- JA PESEMISVAHENDID, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12. tutvustama töötajale TTO NÕUDEID ning kontrollima nende täitmist; 13. korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava TTO JUHENDAMISE JA VÄLJAÕPPE. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse; 14
väljaõppe. Mitme allüksuse või vahetustega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja; 7) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 8) viima töötaja nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt töötingimusi; 9) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 10) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; 13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb
töökohal esineva bioloogilise ohuteguri ohuklassi; seadustest tulenevad nõuded töötajate kaitseks; haigestumise võimalus üldse või konkreetsel töökohal Tööandja kohustused vältida või vähendada bioloogilise ohuteguri kasutamist hoiatusmärgid “Bioloogiline oht” tagada tööhügieen arvestus 3. ja 4. ohurühmas töötavate inimeste üle piisav väljaõpe töötajate teavitamine perioodiline tervisekontroll tervisekontrolli tulemuste säilitamine (10a, 40 a.) Elektriohutus Elektrivoolu toime inimesele Soojuslik toime -avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame, peaaju ja närvide ülekuumenemises. Elektrolüütiline toime- avaldub vere ja koevedelike lagundamises Bioloogiline toime – elektrivool lõhub normaalseid talitlusprotsesse, mõjub kesknärvisüsteemile Kahjustused elektrivoolu toimel on kaht liiki:
kohal vähemalt üks esmaabiväljaõppe läbinud töötaja; [jõust. 1.03.2007] 9) tagama kõigile töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse. Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas; 10) viima töötaja töö- ja teenistussuhteid reguleerivates seadustes sätestatud korras tema nõudmisel ja arsti otsuse alusel ajutiselt või alaliselt teisele tööle või kergendama ajutiselt tema töötingimusi; 11) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; 12) tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist; 13) korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe.
Tööandja peab varustama töötaja sobivate tehniliste abivahenditega võimalusel vähendama teisaldatava raskuse massi sobiva sisekliima ning piisava ventilatsiooni ja valgustatuse tagamine piisava vaba ruum nii töötamiskohal kui ka liikumisteedel Abinõud raskuste teisaldamisest tuleneva terviseriski vähendamiseks Lühendama raskuse kandmisteed lühendama teisaldustöö kestust andma töötajale isikukaitsevahendid vaheldus teise tööga Õiged teisaldamisvõtted Enne raskuse tõstmist tuleb ülesanne kavandada ja selleks valmistuda Veenduge, kas raskuse teisaldamise sihtkoht on teada; sihtkohas ei ole takistusi; hoiate raskust kindlalt; käed, raskus ega käepidemed ei ole libedad; kellegi teisega koos raskust tõstes on teil mõlemal tööülesanne selge Raskuse tõstmisel asetage jalad kahele poole raskust, nii et keha jääb raskuse kohale
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 01.07.2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu Hädaolukorra riskianalüüsi koostami
Eesti õigusakt: Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, Publication date: 29/12/2003; Reference: (MNE(2003)55377) 1.2.03 Council Directive 89/656/EEC Tööandja kohustused: Artikkel 4 Üldsätted 1. Isikukaitsevahendi kavandamine ja tootmine peab vastama ühenduse sätetele, mis käsitlevad tööohutust ja -tervishoidu. Kõik isikukaitsevahendid peavad: a) olema vastavad võimalikele ohtudele ega või ise ohtu suurendada; b) vastama olemasolevatele tööoludele; c) vastama ergonoomianõuetele ja arvestama töötaja tervislikku seisundit; d) pärast vajalikku kohandamist kasutajale sobima. 2. Kui töötaja peab rohkem kui ühe ohuteguri tõttu kandma samaaegselt mitut isikukaitsevahendit, peavad need omavahel sobima ja säilitama tõhusa kaitse kõnealus(t)e ohu või ohtude eest. 3
töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1.07.2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu
vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. (3) Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. (4) Töökoha sisekliima õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi. [RT I 2007, 3, 11 - jõust. 01.03.2007] (5) Töökeskkonna müra ja vibratsioon peavad olema sellise tasemega, et nende kahjulik toime töötajale oleks välditud või viidud võimalikult madalale tasemele ka pikaajalise töötamise vältel.
piirini) on vesitsementtegur, mida jäigem on betoon, seda kvaliteetsem tuleb valatav konstruktsioon. Samas ei ole jäigad betoonisegud pumbatavad ja nende paigaldamine on raskem Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid, mis muudavad betoonisegu plastiliseks ja kergesti paigaldatavaks. Betooni koostise valikul on oluline kiu kogus betoonisegus. (www.kiudbetoon.ee) Kiudbetooni kasutamine Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: · Suurem painde-, tõmbetugevus · Kõrgem pragunemiskindlus · Kõrgem pinna löögikindlus · Lihtsustub tehnoloogiline protsess 16 · Väiksem töömahukus
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? · Avalik võim · Territoorium, millel see avalik võim kehtib · Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Riigil on 3 põhitunnust: 1)territoorium Territooriumi moodustavad maa-ala, maapõu, õhuruum ja kui tegu on mereriigiga, siis ka territoriaalvesi. Riigi alla kuuluvad tinglikult ka selle riigi lipu all liikuvad alused ning teistes riikides asuvad saatkondade territooriumid. Riigi territooriumi määrab riigipiir, mis määrab ühtlasi ka riigi suveräänsuse ulatuse. Riigipiiri rikkumine on alati karistatav. 2)rahvas/elanikkond Rahvas moodustub kõigist antud riigi alal elavatest ja selle seadustele alluvatest isikutest. Olenevalt oma sidemetest ant
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l