PUTUKAD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda putuka välisehitust. Värvus: kaitsevärvus. Keha kattavadkitiinkestad. Keha osad: pea, rindmik, tagakeha. Peas on üks paar liitsilmad(kolm väiksed lihtsilmad) üks paar tundlaid, kolm paari suised, suu Rinmik: Kinnituvad 3 paari jalgu ja 2 paari tiibu Tagakeha: kulgedel on hingamisava 2. Millest erinevad putukad toituvad ja millised suised neil selleks on? Taimelehtedest: lehetäid, Nektarist: liblikad, mesilased, Teistest putukatest: Lepatriinu, Verest: Sääsed, Puidust: trermiit, Toiduainetest: kärbes 3. Millega ja kuidas putukad hingavad? Õhk- Stigmad- trahheed- trahheoolid 4. Millised meeleelundid on putukatel arenenud ja kus nad paiknevad, too näiteid. Nägemismeel: silmad, Kuulamine: jalad, keha, Haistmine: tundlad, Kompimine: tundlad, maitsmine: jalad, tasakaal: vaakpõuk...
1) Iseloomusta Berta T. suhteid külaga. Too näiteid. 2) Kirjelda, milliseks kujunes Berta saatus. 3) Selgita teksti ajaloolist tausta. Too näiteid. 4) Sõnasta novelli peamõte, lähtudes mõistetest OOTUS ja LOOTUS Vastused küsimustele (50-100 sõna)
MÕISTED: Andragoogika - täiskasvanupedagoogika; kunst ja teadus, mis aitab täiskasvanuil õppida. Uurib täiskasvanute õpetamise ja nende isiksuse arenfu sihipärase suunamise seaduspära, Pedagoogika - inimeste, eeskätt noorsoo kasvatamist ja õpetamist käsitlev teadusharu, kasvatusteadus, Demagoogia - rahva, inimeste (antud juhul täiskasvanute) poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks, Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis, 1970. aastal ilmus Malcolm s.Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks maailma juhtivamai...
E. Vilde ”Pisuhänd” 1. Näidend kajastab 1920. aastate elu. Kirjelda tolleaegset kultuuri- ja kirjanduselu. Too välja ka probleemid. Pere vanem tütar Matilda nõuab oma mehelt, kirjanikukuulsust ja õhutab teda kirjandusvõistlusest osa võtma, kuna Sander enne abiellumist Matildele luuletusi oli kirjutanud. Tänu Tiidule saabki Sander romaani eest aasta kirjandusauhinna. Näidendi ideeline põhieesmärk on eesti tõusikkodanluse mentaliteedi mõnede külgede avamine, eriti jõukuse- ja kuulsuseiha esiletoomine. Peamiseks “Pisuhänna” probleemiks on tõusikkodanluse iha ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. 2. Analüüsi Sandri ja Matilda suhteid. Too näiteid. Matilda on rahulolev vaid siis, kui tema soovide järgi talitatakse. Matilda suhted Ludviguga väljendavad kõige paremini naise kuulsusejanu – nimelt sunnib ta Sandrit raamatut kirjutama, et nende osali...
TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1.Too näiteid vanadest tööstusharudest. Toiduaine-ja tekstiilitööstus, laevaehitus. 2.Too näiteid uutest tööstusharudest. Auto-ja keemiatööstus 3.Too näiteid kõrgtehnoloogilistest tööstusharudest. Mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma-ja kosmosetööstus, biomeditsiin. 4.Mida nimetatakse fordismiks? Uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. 5.Mis on toyotism? Paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses. Tekib meeskonnatöö. Palju kasutatakse allhankeid kindlatelt partneritelt. 6. Nimeta tänapäeva autotööstuse etapid. Tootearendus, osade valmistamine, kokkupanek, turundus ning hooldustööd ja teenindus. 7.Võrdle toyotismi ja fordismi /täida tabel. Igaks juhuks tootmine (fordism) Õigeks ajaks tootmine (toyotism) Detailide Paljudest juhuslikest ettevõtetest Kindlatelt koostööpartnerite...
1. Sõnasta luuletuse põhiidee. Artur Alliksaare luuletuse ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" põhiidee seisneb selles, et elu on igaühele antud omamoodi, ja et meie peame nägema vaeva selle elu paremaks muutmiseks. Inimene peab elama nii, et ta ei kardaks teha vigu ega patte. Elu on meile kui kingitus ning seetõttu peame püüdlema oma eesmärkide poole ning ei tohi leppida vähimaga. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. (10 punkti) Epiteet - ,,Karvane kämmal kahmab karukolbast karika" (23) Isikustamine - ,,Igavikul on nohu ja hetked aevastavad abistamistahte märgiks." (22) Vastandamine - ,,äraütlemine järelerut(t)amisega" (10) 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. (10 punkti) Antud luuletuse tõekäsitlust mõistan selliselt, et igale inimesele on tõde kättesaadav, k...
Kordamisküsimused – rahvastik 1.Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. ● Vaesumine, riik ei suuda väljaminevat toetust maksta ● Töökohtade puudus ● Maksude tõus ● Ressursside vähenemine/lõppemine ● Nakkushaigused ● Keskkonna probleemid ● Linnastumine ● Kliima soojenemine ● Jäätmeprobleemid Maailmas on 3 piirkonda, kus rahvaarvu kasv on lubatust oluliselt kiirem - Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv ...
Loe läbi Artur Alliksaare luuletus „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (luuletuskogu „Olematus võiks ju ka olemata olla“, 1968) ning lahenda nende põhjal ülesanded. (40 punkti) Ülesannete lahendamisel arvesta sellega, et iga vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna. 1. Sõnasta luuletuse põhiidee. Luuletuse põhiidee seisneb selles, et inimestel tuleb oma elu elada täiel rinnal, kartmata vigu ja patte teha, sest iga pisiasi – hea või halb, kuulub elamise juurde. Oma elus ei tohiks leppida vähimaga, tuleb julgeda tahta. Me peaksime mõtlema laiemalt, tajuma maailma suurust, sest see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – ...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 1 Maarika Kolberg 10a Õ 10. klassi geograafia I kursus 2010/11 TÖÖLEHT nr. 2 1.Selgita rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning too näiteid. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid. ...
Muhu monoloogid Juhan Smuul 1. Kuidas kirjeldab ja iseloomustab Juhan Smuul inimesi, nende käitumist erinevates olukordades? Juhan Smuuli kirjeldus erinevatest persoonidest on väga erinev teineteisest. Inimesed reageerivad erinevates olukordades väga erinevalt. Koos reisivad suvitajad tundusid algul väga kokkuhoidvad ning sarnase iseloomuga, kuid tegelikult olid nad väga erinevad. Kohviveski oli väga temperamentne, ta kamandas teisi ning alati, kui ta midagi tahtis, siis ta rõhutas sõna ,,inimene", pannes teisi nii-öelda süümepiinu tundma ning läbi selle oma tahtmist saama. Tundus, nagu ta pidas end teistest paremaks, ega arvanud, et teised on tegelikult täpselt samaväärsed. Kohviveski mees aga oli tagasihoidlik ning alandlik, võiks öelda, et isegi oma naise tallaalune. Tundus, et ta käitus igas olukorras just nii, nagu ta naine seda...
Paljunemine, rakkude jagunemine, sugurakkude areng 1. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2. On kõige lihtsam taimedel ja taime alamatel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast. 3. .Vegetatiivne : seened, algloomad, taimed, alamad loomad. Eoseline (toimub eostega e. spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks: seened, sammaltaimed, sõnajalataimed, vetikad. 4. Pooldumine: toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid ja ainuraksed). Pungumine: toimub alamatel taimedel ja loomadel ja pärmseentel. Tekib väljasopistik, millest arene uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). 5. DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiid...
1.Millal sõlmiti MRP?Mis oli selle sisu? Mis oli kirjas salaprotokollis? (5p) 2.Kes olid? 1. Karl Säre 2. Johannes Lauristin 3. Karl Talpak 4. Jüri Uluots (4p) 3.Iseloomusta ENSV võimustruktuuri?(8p) 4.Mis olid hävituspataljonid? (3p) 5. Too näiteid repressioonidest ja genotsiidist saksa okupatsiooni ajal?(4p) 6. Too näiteid eestlaste sõdimise kohta Punaarmee poolel?(3p) 7.Mille pooles on ajalukku läinud järgmised päevad?(3p) 1.9.03.1944? 2. 22.09.1944? 3.14.06.1941? 1.)23.08.1939 sisu: mittekallaletungileping,Et NL ja Saksamaa jagavad võrdselt ära Ida-Euroopa nii,et kumbki teineteisele kallale ei lähe. *Salaprotokolli sisu: NL ja Saksamaa jagavad omavahel Ida-Euroopa ära NL saab -->Eesti,Läti,Soome,Ida-Poola,Bessaraabia Saksamaa saabLeedu,ülejäänud Poola 2.)1 Karl SäreEKP 1 sekretär 2. Johannes LauristinÜlemnõukogu esimees 3. Karl Talpak soomepoiste vaimne juht, Suursõjas silmapaistnud kapten 4. Jüri Uluotsprofessor,peaminister 3.)ENS...
1)nimeta ja kirjelda tundmuste funktsioone, too näide kirjeldades situatsiooni. Tundmuste funktsioonid *Hindav funktsioon- väljenduvad hinnangutes( uhkus, pahameel, armastus) *Ajendav funktsioon- ajendavad inimest tegevusele või tegevustele *Tähelepanu suunamine- See, mis meie tundmusi esile kutsub, muutub ühtlesi meie tähelepanu objektiks. Me tajume seda selgelt ja täpselt. 2)nimeta kuidas avalduvad emotsioonid väliselt, kirjelda eraldi igat situatsiooni, mis selle esile kutsub Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt: *Südame- Veresoonkonna tegevus- punastamine, kahvatumine *Näärmete tegevus- Higistamine, pisarad *Väljendusliigitused, miimika, kehahoiak jm. mitteverbaalne väljendus *65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. *25% tema hääletooni kaudu *10% sõnade tähenduse kaudu 3)asteenilised ehk ...? Asteenilised e. Passiivsed tundmused. *Vähendavad energiat, piiravad tegevust 4) steenil...
Mis kool? Eesnimi Perenimi 10 Kunsti kontrolltöö Asukoht 2011 1) Arhitektuur ehituskunst, loob inimese eluks ja tegevuseks sobiva ruumilise keskkonna. Näited: 1. Taij Mahal põhja Indias, ehitatud aastatel 1632-1653, peaarhitekt Ustad Isa. 2. Casa battlo Hispaanias, ehitatud aastatel 1905-1907, arhitekt Antoni Gaudi. 3. Sydney Ooperimaja Austraalias, ehitatud aastatel 1959-1973, arhitekt Jorn Utzon. 4. Torre Agbar Hispaanias, ehitatud aatatel 2001-2005, arhitekt Jean Nouvel 2) Kujutava kunsti kolm liiki: skulptuur, maalikunst ja graafika 3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupo...
11.m 1. Mis on sugulise paljunemise eelduseks rakutasandil? Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastu...
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses ,,Sügismaru" o...
1.Too näiteid eesti sisepoliitikast 1920-1934, selle kohta, et riigis valitses parlamentaarne demokraatia. V: a) Mitme partei süsteem b) Koalitsiooni valitsused. c) Rahva laialdased demokraatlikud vabadused d) Õigused e) Võimudelahusus. 2. Too näiteid 1934-1940 a Eestis valitsenud autoritaarse võimu kohta. V: sõjaväeline riigipööre, vaikiv ajastu, riigikogu saadeti laiali, 1937. aasta põhiseadusega loodi presidendi ametikoht. 3. Vaikivale ajastule iseloomulikud jooned. V: Ainupartei, demokraatlike õiguste piiramine, seadused ilmusid pätsi dekreedina, kaitse seisukord riigis, riigikogu ei käinud koos. 4. Mida nimetati Balti liiduks? Ja miks selle loomine ebaõnnestus? V: *sõjaline liit, mis pidi sõlmitama Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel, kuid Poola ja Leedu olid tülis ja Soome ei pidanud ennast baltimaaks *Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli ...
Geograafia. Hüdrosfäär. 1.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjhutavad selle lüslisid(sademeid, aurumist, transpiratsiooni, infiltratsiooni, põhjavett). Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, iinfiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele. Maailmamerelt aurub rohkem kui maismaalt. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Transpiratsiooniks nim füsioloogiliselt reguleeritud vee aurumist taimedest. Transpiratsioon sõltub temperatuurist ja pinnase niiskustasemest. Infiltratsiooniks nim osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvee imbumist maa sisse, mis moodustab põhjavee. Kõige intensiivsem on karstialadel. S...
Kordamisküsimused – linnastumine 1.Iseloomusta linnastumise protsessi maailma eri regioonides Linnastumise algperiood Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad. Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960 Hakati ehita...
Füüsika kordamisküsimused III 1. Mehaanika põhiülesanded. Leida keha asukoht mistahes hetkel. 2. Nimeta mehaanika harud ja kirjelda neid. Kinemaatika- uurib ja kirjeldab kehade liikumist ruumis. Dünaamika- uurib, kuidas liikumine tekib ning erinevate mõjude tagajärjel muutub. Staatika- uurib, mis tingimustel liikumine ei muutu st, et keha on tasakaalus. 3. Mida tähendab, et liikumine on suhteline? Kui liikumine toimub alati suhteliselt. 4. Mida näitab liikumisegraafik? Liikumisgraafik- graafik, näitab keha asukoha sõltuvust ajast. 5. Liikumise liigid nii traiektoori kui ka liikumise järgi. 6. Mis on punktmass? Too näiteid Punktmass- on keha füüsikaline mudel, mis ei arvesta kuju ega mõõmeid. Nt: traiektoor on joon, mida mööda punktmass liigub 7. Mis on taustsüsteem? Taustkeha, sellega seotud kordinaadistik ja aiamõõtmise süsteem moodustavad ta...
1.Renessansskultuuri tekkimise aeg, koht, põhjused ja tingimused? Renessanss sai alguse Itaalias, kus keskaegse gooti kultuuri mõjud olid väga nõrgad. See algas eelrenessanssiga 14. sajandil, sellele järgnes vararenessanss 15. sajandil ja kõrgrenessanss 16.sajandil. Itaalias olid uuenduste tekkimiseks kõige soodsamad tingimused: antiikkultuuri lähedus ja kättesaadavus, keskvõimu puudumine, suurte linnade iseseisvus ja laialdased sidemed muu maailmaga, katoliku kiriku keskuse lähedus. Ning põhujusteks võib lugeda: uued ühiskondlikud suhted, religiooni kriis, pidevad sõjad ja muutused ühiskonnas muutsid inimeste ellusuhtumist. Tähtsaks sai üksikindiviid, tema tunded, mõtted ja teod. Edu ei sõltunud enam jumalatest ja päritolust, vaid enda osavusest. 2.Kirikukriis Itaalias, põhjused ja tagajärjed. Religiooni ja kunsti seos. Põhjuseks oli eelkõige see, et ka kõrged kirikutegelased ja mungad olid end maiste lõbude ja orjamisega kompromiteeri...
Feministid möllavad igal pool, kuid kas keegi ka meestest hoolib? Celine Umborg 11e 1. Selgita teksti põhjal mõistet “ründav feminism”. Too selle kohta tekstist näide. Ründav feminism on see, kus feministid leiavad kõiges ja kõigis seda, mis on ebavõrdne meeste ja naiste vahel ning üritavad teha nii, et naised jääks oma õigustega peale. Näiteks “feminism on selle innukaimate viljelejate jaoks jõudnud faasi, kus ükskõik missugune naisterahva halvas valguses näitamine on hoobilt seksism.” ja “osa feministe tegeleb naisi põhjendamatult ülistava ja mehi alandava propagandaga.”. 2. Põhjenda, miks Ameerika matemaatikul Theodore P. Hillil tekkisisd raskused oma teadustöö publitseerimisega. Tal tekkisid raskused kuna arvati, et teadustöö oli tehtud “valel” teemal. Seal tuli välja, et meeste seas on rohkem intelligentsust ja lollust, ning naised on intelligentsuselt enamasti keskmised. Tema tööle ett...
“Dorian Gray portree” 1. Milline mõju on Dorianil teistele või on ta ise mõjutatav (kuidas ta laseb)? Antud raamatus on Dorian tegelane, kes mõjutab teisi, kuid on samal ajal ka ise mõjutatav. Kõige rohkem laseb ta ennast mõjutada lord Henryst. Kuna mees on noormehest vanem ja elukogenum, siis vaatab Dorian talle alt üles, teda hinnates ning austades. Ta kuulab kõike, mida Henry ütleb ning muudab oma tõekspidamised Henryga vastavusse. Ka kunstnik Basil püüab Dorianit õpetada, kuid kuna ta on igavam kui lord, siis ei õnnestu see tal. Omandades samasuguse kindluse ning sarmikuse, mis Henryl ei valmista noormehele mingit probleemi mõjutada teisi. Erinevus seisneb ainult selles, et kõik inimesed, kes Dorianiga kokku puutuvad laskuvad veel halvemale teele kui tema. Näiteks saab tuua Henry Ashtoni, noore Perthi, Adrian Singletoni ja Kenti poja. Kõigile neile on Dorian mõjunud laastavalt: ühele õpetas pahetsemist ja teisele liiderlikkust; k...
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29). Aafrika, Ukraina, Lähis-Ida, A...
Maa kui süsteem 1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldu...
Eesti ajalugu- autonoomia 1) Mil moel muutis autonoomia saavutamine Eesti ühiskonda? 2) Too näiteid, mis ohustas Eesti autonoomiat. 3) Mis suurendas enamlaste populaarsust? 4) Mis muutus peal oktoobripööret Eestis? 5) Kas enamlaste toetus suurenes või vähenes? 6) Mille poolest on oluline maapäeva koosolek 1917? 1) Loodi Maapäev, kuna hetkel oli selleks sobiv olukord. Hakati valmistuma eestikeelseks haldusreformiks ning samuti kuulutati asjaajamiskeeleks eesti keel. Loodi samuti ühtne rahvuskubermang. 2) Eesti autonoomiat ohustasid tagendatud vene ametnikud, kes eestlaste üle kaebasid. Eesti autonoomiat ohustas siis veel pinge riigis, mida tekitas Maapäeva valimiste välja kuulutamine. Vene soldatid ning ka enamlased kujutasid samuti ohtu, kuna paljudele nendest ei meeldinud Eestis toimuvad muutused. Ka nõukogud hakkasid Ajutist Valitsust ning eestlastest ametnikke maha tegema. 3) Enamlaste populaarsust s...
1. Mida nimetakse elektrivooluks? Laetud osakeste suunatud liikumist 2. Milline on elektrivoolu kokkuleppeline suund? Positiivse laenguga osakeste liikumise suund 3. Mis on elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks? Tal on suur hulk vabasid laengukandjaid 4. Too näiteid erinevatest vooluallikatest ja nende kasutamisest. Peegelkaamerate, sülearvutite, nutitelefonide, tahvelarvutite 5. Kirjelda elektrivoolu metallides.metallidel toimub nii soojuslik(juht soojeneb) kui ka magnetiline toime(juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju) Nt: elektrilambi hõõgniit soojeneb ja hakkab kiirgama valgust, kui selles tekitab elektrivool. 6. Milles seisneb elektrivoolu keemiline toime?too näiteid selle kasutamisest. Elektrivool eraldab juhist selle koostisosi, nt:auto mootori töötamise ajal laetakse akut 7. Kuidas ühendatakse ampermeeter vooluringi? Jadamisi, kui ampermeetriga pole ühendatud jadamisi teisi elektriseadmeid, ei toh...
Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 12 Õ. klass Andrei Sorokin Kontrolltöö 11. Klassile Klassitsism 1. Sisukord 2.Milline on klassitsismi seos antiikkunstiga?..................................................................2 3.Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet).............................................................................3 USA.............................................................................................................................. 4 Venemaa...................................................................................................................... 5 Pransusmaa.................................................................................................................. 8 Soome........................................................................................................
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumispro...
Küsimused Niguliste kohta Jana Kamoza 12. klass 1. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele. Kirikul oli 3 funktsiooni: Palvetamiskoht Kindlus Kaupmeeste kaubahoidmise koht Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Algul oli see kaitsekirikuks ning 14. sajandil muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks. Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas...
11.kl Kontrolltöö: rahvuslik ärkamisaeg ja sajandivahetus Eestis. II rida 1.Nimeta rahvusliku ärkamisaja eelduseid.-3p 1. Euroopas tekkinud huvi väikerahvaste vastu 2. Pärisorjuse kaotamine, eneseteadvuse kasv 3. Eesti haritlaste teke 4. Eesti ala majanduslik arenemine, tööstuslik areng 5. Vallakogukonna teke oma algatuslik organiseerumine 6. Kommunikatsioonivõrgu avardumine (ajakirjanduse areng) 2.Kelle tegevust pead rahvusliku ärkamisaja perioodil kõige kaalukamaks ja miks? -5p Kasuta põhjendamisel fakte. Minu arvates oli kõige kaalukam rahvusliku ärkamise eestvedaja Johann Voldemar Jannsen. Ta asutas esimese eestikeelse nädalalehe ,,Perno Postimees" (1857), milles äratas rahvuslikku eneseteadvust ja ta pöördus rahva poole "Tere, armas Eesti rahvas!" ning sõna ja mõiste "Eesti" hakkas levima, inimesed seostasin end Eestiga. Rõhutas, et eestlased on teiste rahvastega võrdsed, kritiseeris ümberrahvastumi...
1.Mis on füüsika üldmudelid? Too näiteid. (veebiõpik 3.1.1); (76) Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala. objektid: vastastikmõju, väli. suurused: liikumisolek (?), jõud, pikkus, kiirus, liikumisoleku muutumine, kiirendus. 4.Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Nimeta neid. (3.1.3); (80) Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks. Skalaarsetel suurustel on arvulin...
1.Kuidas on kujunenud kaasaegne rahvusvaheliste suhete süsteem? Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? On kujunenud riikide kaubanduslike ja sõjaliste huvide tasakaalustamise tulemusena. 1991. a varises kokku Nõukogude Liit. Bipolaarsest maailmast sai unipolaarne. 2.Mis on diplomaatia ja millised on selle olulisemad vormid? Diplomaatia- suhtlusprotsess, võimaldab rahvusvaheliste suhete süsteemil toimida. Sunnidiplomaatia- erinevate vahenditega teise toimija käitumise muutmine. Kriisidiplomaatia-kõrgetasemeline suhtlus kus ületatakse riikide vahel tekkinud erimeelsused. Majandusdiplomaatia- mõjutatakse majandussuhete kaudu teisi oma poliitikat toetama. Avalik diplomaatia- mõjutatakse teise riigi kodanike nii, et need muudaks oma riigi valitsust toetama. Tippkohtumiste diplomaatia- toob kokku erinevate riikide liidrid, et arutada omavahelisi suhteid ja globaalseid arenguid. e-diplomaatia- selgitab oma riigi poliitikat,...
Kordamisküsimused 1. Mis on kriitiline ratsionalism? Karl Popperi filosoofilineõpetus. Popperi kriitiline ratsionalism, tunnistab inimese ekslikuks olendiks ja nõuab püstitatud hüpoteeside ja väljatöötatud teooriate pidevat kriitilist analüüsi ning puuduste ilmnemisel nende korrigeerimist. 2. Mis on induktsioon ja deduktsioon, nende tugevad ja nõrgad küljed? Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see omadus on neil ka tulevikus. Arutlus on induktiivselt tugev siis, kui tema järeldus on tõenäoliselt tõene eelduste tõesuse korral. Vastasel juhul on arutlus nõrk. NT: meil on teada, et Mari, Kadri ja Kertu on inimesed ning nad kõik kannavad patse, siis induktsiooni teel saame, et kõik inimesed kannavad patse....
Kontrolltöö Põllumajandus 1)Mida kujutavad endast segatalud ja spetsialiseerunud suurtalud? Too välja erinevused. 2)Mis on ekstensiivsed teraviljatalud? Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 8)Mis on elatusmajandus ja turumajanduslik tootmine? Milline neist on omane arengumaadele ja arenenud maadele? 9)Nimeta nisu, teepõõsaste ja suhkruroo kasvupiirkondi ja suurimad tootjad. 10)Nimeta maisi, riisi ja kohvipuude kasvatuspiirkondi ning suurimad tootjad. 11)Miks arenenud maades on põllumajandussaaduste ületootmine? 12)Miks arengumaade...
Organisatsioonikäitumine (sügis 2017) Kontrolltöö kordamisküsimused TEEMA: Sissejuhatus juhtimisse 1 Millisest tegevusest saavad juhid suurema osa oma teadmistest? 50% ehk pooled teadmistest saadi tööülesandeid täites ja eksimusest õppides, 30% teadmistest saadi juhtide, juhendajate ja kaastöötajatega suheldes, 20% teadmistest andis erialane haridus ja täiendkoolitus. 2 Kes on juht? Juhiks võib pidada igat inimest, kel on vähemalt üks alluv. 3 Mis on juhtimine? Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. 4 Nimeta neli sagedamini välja toodud juhtimise ülesannet. Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 5 Kirjelda H. Mintzbergi juhi rolle kirjeldavat mudelit. Mintzberg liigitab juhi rollid niiviisi: Suhtlusrollid – selleks on esindaja, eestvedaja, s...
Test 9 analüüs 1. Analüüsi essee põhjal naiste ja meeste suhteid aastal 2050. Tee analüüsi põhjal vähemalt kaks järeldust. Mehed on jäänud ühiskonnas vajalikku tähelepanuta. Mehed on naistel põhiliselt vaid selleks, et pere luua ja järglasi saada. Ühiskond pooldab rohkem naisi kui mehi. Naised on riigiametis väga edukad võrreldes meestega. Mehed on võrreldes naistega vähemuses, nii kasvult kui ka arvult. Meeste suremus on samuti suurenenud. Naised ei pidutse enam koos meestega, vaid pigem omavahel ja mehed pidutsevad meestega Teksti põhjal saan väita, et naised vallutavad maa. „Naised on veninud paarimeetriteks, meeste keskmine kasv peatus umbes 1.80 juures". Naised ja mehed oleks nagu koha ära vahetanud. Saan järeldada, et meeste ja naiste suhted ei olnud päris head. Naised hakkasid Eestis võimust võtma ja surusid mehed alla. 2. Selgita essee põhjal,...
1. Millest koosnes vene talupojakultuur? 2. Too viis näidet Peterburi erilisusest 17. saj. Venemaal. 3. Mille algatas 1812. aasta sõda Venemaal? 4. Too viis näidet Moskoovia eripäradest 17. saj. Venemaal. 5. Kirjelda Moskoovia aadliku kodu nelja näitega. 6. Miks ei mängitud Moskoovias instrumentaalmuusikat? 7. Mille poolest sai kuulsaks krahv Seremetev? 8. Mis oli suurim takistus vene rahvuskirjanduse arengule? 9. Nimeta vene klassikalise koolkonna rajaja muusikas ja tema tähtsam loominguzanr. 10. Nimeta Võimsa rühma viis liiget ja nende teine tegevusvaldkond muusika kõrval. 11. Nimeta viis eesti heliloojat, kes on õppinud Peterburi konservatooriumis. 12. Nimeta VÕIMSA RÜHMA viis tegutsemise eesmärki 1. Paljude rahvaste ja rahvuste kultuuride segust 2. Näeb välja, nagu kõik Euroopa linnad ühtekokku Linnal selgesti tajutav laad, mis tuleneb selle avatusest, mere ja taeva suursugusest mastaapsusest ja arhitektuuriansamblit...
LÜLIJALGSED Vähid ja ämblikud Kordamine, õ lk 121-136 1. Iseloomusta lülijalgseid. Selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on hästi kohastunud elutingimustega Maal. 2. Iseloomusta jõevähi välisehitust. Jõevähk on lülijalgne (lüliline keha, lülilised jäsemed).kaks kehaosa on pearindmik ja tagakeha. Jõevähi keha on kaetud rohekaspruuni koorikuga mis koosneb kitiin- ja Lubiainest. Lubiaine muudab keha katte tugevamaks. Pearindmikku katab selja poolt seljakilp, mis kaitseb keha külgedel olevaid lõpuseid. 3. Iseloomusta jõevähi siseehitust (hingamiselundkond, vereringe, närvisüsteem, seedeelundkond, toitumine) Hingab lõpustega, mis asuvad keha külgedel pearindmiku all. Need erinevad ehituselt kala lõpustest kuid ülesanne on sama. ...
Geograafia Kontrolltöö (Rohtlad, vahemereline taimestik) 1. Kirjelda ja näita kaardil rohtlate levikuala. Levib Euraasia ja Põhja-Ameerika mandrilise kliimaga siseosades. Preeria, Pusta, Stepp, Saratov, Pampa. 2. Iseloomusta kliimakaartide ja -diagrammide põhjal rohtla kliimat. Suvi on pikk ja soe, kuiv. Talv on külm, põhjapool võib olla väga külm. 3. Miks on rohtlas väga viljakad mustmullad? Sest taimejäänuseid on palju ning sademed ei kanna toitelemente ära. 4. Miks on rohtlad põlluks haritud? Sest maa on lame, viljakas ja selle peal ei kasva puid. 5. Selgita, mis probleemid tekivad rohtlavööndis põlluharimisega. Kuivemates kohtades kus põldu niisutatakse, kasutatakse palju põhjavett, mille tagajärjel võivad põhjavee varud väheneda ning seal tekib muldade sooldumise oht. Väetised võivad rikkuda põhjavett ning ohustada inimeste tervist. 6. Võrdle inimtegevuse võimalusi parasvöötme rohtlas, okas- ja lehtmetsas. Rohtlas saavad ini...
1. Mis on informatsioon? · Toime järgi: toimet infovaradele, hõlbustada objekti taastet. Informatsioon ehk teave on igasugune teadmine, mis puudutab objekte - näiteks fakte, o Halvang - vara hävib, muutub · Avastusmeetmed sündmusi, asju, protsesse või ideid ja millel on kättesaamatuks või Turvarikke avastamise meetodid teatavas kontekstis eritähendus. kasutuskõlbmatuks, st operatiivtuvastus, järeltuvastus 2. Mis on andmed? ...
Kontrolltöö ,,Ühiskonnasidusus" Ühiskonnaelu tasandid 1. Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti k...
Ajalugu Kordamisküsimused ptk. 32; 32A; 32B; 33 1. Iseloomusta kultuuri arengut maailmas 20. sajandi teisel poolel. Kultuurielu lääne- kui ka idabloki maades oli seotud propagandaga. Valitseva riigikorra ülistamiseks ja vastase mahategemiseks kasutati kõiki olemasolevaid vahendeid: ajalehti, ajakirju, raadiot, televisiooni. Loodi palju suurepäraseid kirjandus-, filmi-, muusika- ja kunstiteoseid, mis väljendasid üldinimlikke tundeid, väärtusi ja probleeme. Nende teoste autorid ei täitnud võimulolijate tellimust, vaid peegeldasid oma maailmanägemust. Need inimesed pidid kannatama tagakiusamise käes. 2. Iseloomusta, kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina külma sõja perioodil. Spordivõidud pidid tõestama, et riigis kehtiv poliitiline kord soodustab paremate tulemuste saavutamist. Võitmiseks kasutati ka ebaausaid võtteid. Et parandada sportlaste võimeid, töötasid keemikud ja arsti...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias jär...
Küsimused 1. Milles seisneb imperialismi olemus? 2. Millised tehnilised leiutised aitasid kaasa imperialismi arengule? Too näiteid. 3. Kuidas moodustusid Kolmikliit ja Antant? Millised olid neisse kuulunud riikide eesmärgid? 4. Kas buurid olid põlisrahvas või kolonistid? Põhjenda. 5. Milline tähtsus oli: a. Verisel pühapäeval, b. Riigiduuma kokkutulemisel Venemaal, c. Stolõpini agraarreformil, d. Veebruarimanifesti tühistamisel Soomes? 6. Millega seletada spordi populaarsuse tõusu 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses? 7. Võrrelge Eesti, Läti ja Leedu arengut 20. sajandil. 8. Allikaülesanded. Vastused 1.1 Imperialism suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. a. koloniaalvallutused b. majandusliku mõjuvõimu laiendamine 2.1 a. konveierid H.Fordi autotehases b. ...
1. Mis on tuumareaktsioon? Võrdle seda keemilise reaktsiooniga. Protsesse, kus tuumad võivad ühineda, ümber korralduda ja laguneda, nim tuumareaktsioonideks. Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet. Tuumareaktsioonide võrrandeid võib kirjutada täpselt nagu keemiliste reaktsioonide võrrandeid. Erinevalt tuumareaktsioonidest, ei toimu keemilises reaktsioonis aatomituumade muutusi. 2. Mis on seoseenergia. Too näiteid Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks. Näiteks elektroni seoseenergia on energiahulk, mis on tarvis elektronile anda, et teda oma orbiidilt välja lüüa 3. Kuidas oleneb tuumade seoseenergia massiarvust? Seoseenergia kasvab massiarvu kasvades 4. Missugustes tingimustes on võimalik kergete tuumade ühinemin...
LUGEMISLEHT 1. Loetud teose autor ja pealkiri. Teose autor on Prosper Mérimée ja teose pealkiri on “Carmen”. 2. Võimalusel tutvusta lühidalt autorit, toetudes kaanetekstile või ajakirjandusele ( põhjaliku ajakirjandusele tugineva tutvustuse eest saad lisapunkti ) Prosper Mérimée (1803–1870) oli Prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Tema teosed olid romantikasugemelised, tugevaid ja kirglikke karaktereid kujutavad („Carmen”, „Colomba”) ning fantastikasugemeline („Lokis”) proosa ja näidendid. Mérimée jutustused toetuvad täpsetele seikadele ning sisaldavad tihti tähelepanekuid keele või maa ajaloo kohta. Teda köitis müstika, ajalugu ja kõik ebatavaline, sellest ta ka kirjutas. Peamisteks kirjanduslikeks allikateks olid Hispaania ja Venemaa. Mérimée tuntuim teos on “Carmen”, mille põhjal on tehtud ooper “Carmen”. Ta tõlkis plajude tähtsate vene kirjanike töid, sealhulgas ka Puškini, prantsus keelde. Üheksateist aasta...
3. Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndate...
annaabi.ee 
