lüüa. Kuningas Karl XII-l õnnestus põgeneda ja vangilangemisest pääseda. Sõja Tulemuseks oli, et : · 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. · Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit. · Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. · Rahvaarv langes. · Rootsi jäi ilma suurriigi nimetusest. Karl XII surma aastal 1718 algasid pikka aega kestnud rahuläbirääkimised. Põhjasõda lõppes 1721. aastal Venemaa ja Rootsi vahel allakirjutatud Uusikaupunki rahuga.
inimeseni 1718. aastal hukkus Rootsi kuningas sõjakäigul Norrasse 1721. aastal sõlmiti Soomes Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu · SÕJA TULEMUSED: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga ning andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni Põllud kasvasid sööti Koduloomad olid hävinud Mõisad olid halvas korras Kehtestati Balti erikord · TALURAHVA OLUKORD SÕJAAASTATEL: Põlluharimine pidurdus Püüti ümber asuda Läände Kasvasid talupoegade koormised Talupoegi värvati sõjaväkke (umbes 15 000) Levisid talurahvarahutused
· 1710 katkulaine · 1710 Vene väed alistavad Riia,Pärnu,Tallinna 1721 Soomes Uusikaupunki väikelinnas kirjutati Rootsi ja Venemaa poolt alla rahulepingule, balti erikorra kujunemise algus Tulemused: 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning Kagu-Soomest koos Viiburiga 2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele 3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit ja sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja 4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik 5.Eestis tuli võimule Venemaa ning algas Vene aeg Eesti Põhjasõja järel Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest. Ellu jäi rahva noorem ja elujõulisem osa, aastasaja lõpuks oli rahvaarv üle poole miljoni, mis sai võimalikuks tänu
vallutas Narva ja Tartu. 1709. Eestile otsustav kuna sõjaõnn pöördus venelaste poolele- Poltaava lahing. Venelased purustasid Rootsi peaväe ja rootslased ei suutnud enam Eestit ja Liivimaad enda valduses hoida. 1710- levis katk, otsene sõjategevus lõppes; 29.sept kirjutati alla allaandmislepingule millega Rootsi vägi alistus. Uusikapunki rahu: Rootsi aeg Eestis lõppes. Eesti läks Vene alla. Eesti 8 aastaks Vene võimu all- Rootslased said õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 tuhande rubla väärtuses teravilja. Sõjaeelne lepe ning Uusikapunki rahu: eesti ja Liivimaa läksid Poola kätte, aga lepingu kaudu läksid Vene all ning Venemaa sai rohkem alasid kui oli endale plaaninud.
Venemaa ja Poola suhted paranesid. Rootsi siseolukord ei olnud kiita ( näljahädad ). Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid liidu Rootsi vastu Lõpp: 1721. Aastal Uusikaupunki rahu Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga Rootsi sai tagasi Venemaa poolt sõja jooksul hõivatud Soome alad. Rootsi võis Liivimaalt ilma tollita välja vedada suure summa eest teravilja Osapooled: Ründajad : Venemaa, Poola, Taani Kaitsjad: Rootsi + värvatud Eesti talupojad Balti erikord – Rootsi valistsusaja lõpul riigistatud mõisate tagastamine nende endistele omanikele. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja Liivimaad eraldas Venemaa sisekubermangudest ka valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Seadus Aasta Kubermang Sisu
paarkümmend aastat. Riigis oli rahapuudus. 1721.a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele
2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu- Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut?
2. Mis riigid ja valitsejad sõlmisid Rootsi vastu sõjalise liidu Põhjasõjas? * Venemaa - Peeter I * Poola - August II Tugev * Taani - Frederik IV 3. Käsu Hans - Puhja Köster ( kooli usuõpetaja ) Uusikaupungi rahuleping - Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigi taalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa - 50 000 rubla - eest teravilja. Aadlimatriklid - rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad millesse kantutel oli Eestis ja Liivimaal poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. 4. Nimeta Põhjasõja tagajärjed Eestile? * Maad ja linnad ( Tartu ja Tallinn ) olid varemeis. * Eestimaa oli enamjaolt inimtühi ( ellu jäänud umbes 150000 hinge ) * Põllumaad olid sööti jäänud. 5. Mida tegid balti-sakslased peale Vene võimu tulekut?
novembril 1700 saavutasid rootslased venelastele näkku peksvas lumetormis võidu neljakordses ülekaalus olevate Vene vägede üle. Lüüasaanutest uppusid paljud Narva jõe voogudes, Vene vägede välismaalastest ohvitserid ruttasid end vangi andma. 1703. aastal vallutasid Vene väed mitmed Eesti linnad, sealhulgas ka Rakvere ning linnu põletati. Sõja ajal toimus ka suur katku laine. Sõja tulemusel sai Venemaa endale Eesti- ja Liivimaa.. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. Eestis tui võimule Venemaa ning algas Vene aeg. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool ka mõisavastased rahutused. Talupojad püüdsid sõjaolukorda kasutada selleks, et mõisnike võimu alt vabaneda. Põhjasõja järel pakkus Eesti lohutut pilti, maa oli laastatud, põllud söötis, eestlased väljasuremispiiril. Sõja ja katku tõttu oli rahvaarv 150 000 inimest
· 1710. a Kapituleerus Riia, Kuressaare, Pärnu, Tallinn · 29.sept 1710. a kirjutati alla Tallinna lähedal Harku mõisas kapitulatsioonile, Rootsi sõjavägi alistus · Katkuepideemia 1710. a 1711. a · 3/4 elanikest suri vähem kui 150 000 inim. Põhjasõda · Valistes kaos · Endiste sõdalaste röövsalgad · Rahapuudus · 1721. a Uusikaupunki rahu: · Venemaale läks Eestija Liivimaa ning KaguSoome koos Ingerimaaga · Rootsi sai õiguse, ilma tollita, välja vedada 50 000 rubla eest vilja Kasutatud kirjandus · Õpik Eesti ajalugu · Vikipeedia (pildid) Tänan kuulamast!
Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Frederik IV ja Rootsi kuningas Karl XII. Põhjasõja tagajärjel sai Venemaa Eesti-, Liivi-, Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest ja andis Rootsile tagasi Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja. Isikud ja nende tähtsus ajaloos: Karl XI,- Viis majanduse ja sõjaväe õitsele, sai 4-ja aastaselt Rootsi kuningaks. Karl XII-Noor kuningas, sai 15 aastaselt Rootsi kuningaks, põhjasõjas Rootsi valitseja. Johan Reinhold Patkul- Liivimaa aadliopositsionäär, Rootsi vastase liidu liige, sõlmis August II Tugevaga alistumus lepingu. Katariina II- balti erikord, Venemaa valitseja
* Põhjused: 1) Võitlus Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 2) Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel. 3) Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. * Osapooled: Rootsi, Venemaa, Taani, Poola. * Tagajärjed: 1) Venemaa sai endale Eesti,- Liivi ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. 2) Rootsi sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 milj. Riigitaalrit kahjutasu. Sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. Lakkas olemast Euroopa suurriik. * Rahulepingud: 1708.a- Poola vaherahu Rootsiga; 1710.a- Uusikaupunki rahu. 20.Millal ja kust sai sõjategevus Eesti aladel alguse ning millega sõjategevus Eesti aladel lõppes? Sõda sai alguse Narva alt 1700 aastal. 29. septembril 1710 lõppes sõjategevus Eesti aladel Tallinna kapitulatsiooniga.
Sõda algas 1700. aastal Saksi vägede ootamatu, ilma sõjakuulutuseta rünnakuga Riiale. Liivimaa aadel ei asunud Saksi poolele. Riia kindlust vallutada ei õnnestunud. Saksi sõjaline edu oli väga tagasihoidlik. 1721. aastal sõlmiti Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Rootsi sai Venemaalt tagasi sõjas hõivatud Soome alad, kahjutasu 2 miljonit riigitaalrit ja õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja kuid jääb ilma suurriigi nimetusest. Eesti alasid on läbi sajandite valitsenud paljud erinevad riigid. 13.-18. sajandil olid eesti valitsejateks nii Vene, Rootsi, Poola, Taani kui Saksa võimud, kuid üksgi neist ei ole suutnud püsima jääda. Peamine põhjus, miks on Eesti alale nii suur nõue seisneb tema soodas geograafilises asenduses. Muidugi on paljud riigid huvitatud ka oma mõjuvõimu laiendamises.
Rootsi aeg Kairi Laak Halduskorraldus Eestimaa kubermang: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Ruhnu saar. Liivimaa kubermang: Lõuna-Eesti(Pärnu, Tartu), Saaremaa. Kindralkuberner- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik. Kindralkuberneri ülesanded: · Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine. · Riigiametnike ametisse nimetamine ja nende töö kontrollimine. · Raha laekumise jälgimine ja raha kulutamine kubermangus. · Postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest hoolitsemine. Rüütelkonnad 1. Eestimaa rüütelkond 2. Liivimaa rüütelkond 3. Saaremaa rüütelkond Rüütelkonna ülesanded: ·. Maavaldajate aadlike koondamine. ·. Nende õiguste kaitsmine Rootsi riigivõimu eest. ·. Kohalike küsimuste lahendamine. Rüütelkonna liikmed käisid koos maapäevadel, mis toimusid iga kolme aasta tagant. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju maanõunikud. Liivimaa maamarssal lahendas igapäevasei...
Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA o Sõjast laastatud maa. Venemaa poolt ,,akna raiumine Euroopasse" maksti kinni enam kui poolte eestlaste elu hinnaga. Pärast sõjategevuse lõppu elas Eestis inimesi vähem kui XIII saj alguses. Rahvapärimused kõnelevad metsa kasvanud kirikutest, jalajälgedest, mille abil inimesed olid üksteist otsinud ja leidnud
alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas(Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Sooemst koos Viiburiga; ta andis tagasi Rootsile sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa-50 000 rubla- eest teravilja. Academia Gustaviana (Tartu ülikool)-16321665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli esimene periood (ladina ülikool) Eesti kolme kuninga valduses [Liivi ordu ja Riia peapiiskopi alistumisel Poola kuningale nõudsid Liivimaa aadlikud, et nende eesõigused jäetaks puutumata >>Sigismund Augusti privileeg. Stefan Batory hakkas seadma juhtivatele kohtadele poola ja leedu aadlikke,
linnad tunnustasid Vene ülem võimu. Peeter I lubas säilitada aadli privileegid. Sellega sõjategevus Eestis lopes. Teistel aladel kestis sõda kuni 1721 aastani, sest Rootsi merevägi oli endiselt väga tugev. 1718sai lahingus surma Rootsi kuningas Karl XII 1721 kirjutati alla Uusi Kaupunki rahule, millega Eesti, Liivi, Ingerimaa ja osa Soomest liideti Vene riigiga. Rootsile hüvitati sõjakahjud ja Rootsi sai õiguse Balti maadest endale ilma tollita vilja välja vedada. Sellega oli Rootsi aeg Eestis lõppenud. Põhjasõda (17001721) 1. Sõjasündmused Kuidas alustasid liitlased sõjategevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? · Poola 12. veb. Ründas August II tugev Riiat, piiramine oli edutu. · Taanialustasid rüüstamist rootslaste vastu Saksamaal, said lüüa. 1) Venemaa 1700 kuulutas sõja Rootsile, Narva piiramine kujunes raskeks.
aastal, mille kohaselt Soome koos Ahvenamaaga loovutati Venemaale. 1811 liideti suurvürstiriigile Viiburi kubermang, järgmisel aastal nimetati pealinnaks Helsinki. Valitsus asus Helsinkisse alles 1819. aastal. Samm-sammult arenev majanduselu Soomel oli autonoomia algusest peale oma riigimajandus ja selle juurde kuuluv tolliamet. Piir keisririigi ja suurvürstiriigi vahel oli nii riikidevaheline- kui ka tollipiir. Soome määras importkaupade tolli, kuid Venemaale oli õigus kaupu viia ilma tollita. Sellele rajanes Soome majanduselu tugevnemine ja tööstuse sünd. Lõigates uuest positsioonist täit kasu, ei tahtnud Soome jääda sõltuvaks oma suure kaubapartneri valuuta kõikumistest ja hakkas taotlema oma raha. See läkski korda 1865.aastal, millal Soome sai rahaühikuks hõbemarga. Soome hõbemarga viimine hõbeda aluselt kulla alusele tähendas otsustavat eraldumist Vene keisririigi majanduselust. Aeglane, ent tulus majanduslik areng
1718 sõjakäigul Norrasse Karl XII langes. Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust Venemaaga, kuid 1720 saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks. Seepärast sõlmiti 1721 Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eest-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga; Rootsile anti tagasi sõjas hõivatud Soome alad ning makti 2milj riigitaalrit kahjutasu + Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. Kasutatud kirjandus 1. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 2. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Peeter_I#P.C3.B5hjas.C3.B5da Peeter I, 11.10.2012 3. URL= http://www.annaabi.com/ Peeter I , 20.10.2012 4. URL= http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pohjasoda1_evelin.htm Põhjasõda, 20.10.2012 5. URL= http://www.annaabi.com/P%C3%B5hjas%C3%B5da-1700-1721-m11375.html
toimus Poltaava lahing, kus Karl XII sai hävitavalt lüüa ja see võimaldas Baltikumi vallutamise lõpuni viia. 10) Tallinna kapituleerimine. 11)Põhja sõja lõpp,samas uusikaupungi rahu, 1721.a. sõlmiti Uusikaupunki rahu, millega määrati, et: a) Venemaa sai Ingerimaa, Liivja Eestimaa ning osa KaguSoomest b) Venemaa andis Rootsile tagasi osa hõivatud Soome aladest. c) Venemaa maksis Rootsile kahjutasu d) Rootsi sai õiguse igal aastal vedada ilma tollita Eestist välja 50 000 rubla eest teravilja. e) Kinnitati Baltikumi valitsemise korra põhijooned. Liitlastevahelise kokkuleppe järgi pidi Venemaa saama endale ainult Ingerimaa, kuid sai lisaks Eesti ja Liivimaa ning osa Kagu Soomest. Taani pidi saama LõunaRootsi ja Holsteini, kuid ei saanud midagi, sest jäi juba Põhjasõja alguses sõjast kõrvale, Poola pidi
inimeseni 1718. aastal hukkus Rootsi kuningas sõjakäigul Norrasse 1721. aastal sõlmiti Soomes Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu · SÕJA TULEMUSED: Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga ning andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja Rahvaarv langes 120 000 140 000 inimeseni Põllud kasvasid sööti Koduloomad olid hävinud Mõisad olid halvas korras Kehtestati Balti erikord · TALURAHVA OLUKORD SÕJAAASTATEL: Põlluharimine pidurdus Püüti ümber asuda Läände Kasvasid talupoegade koormised Talupoegi värvati sõjaväkke (umbes 15 000) Levisid talurahvarahutused
ülemvõimu tunnustasid. Uusikaupunki rahu 1721 - Tänu 1720. aastal toimunud otsustava merelahinu kaotusele jättis maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburiga. Anti Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksti 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord (133-135) : Balti erikord - valitsemiskord Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.saj. B.E. seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene võim Baltikumis oli veel ebakindel Rootsi ohu tõttu. Oli vajalik baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmine. Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Restitutsioon - Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele
ülemvõimu tunnustasid. *Uusikaupunki rahu 1721-Tänu 1720. aastal toimunud otsustava merelahinu kaotusele jättis maa ranniku venelaste sõjajõududele avatuks, sellepärast sõlmiti ja Soomes Uusikaupunki rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa ja osa Kagu-Soomest koos Viiburig. Ta andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu. Rootsi sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja. 27. Balti erikord Lk.133-135 (Balti erikorra mõiste, restitutsioon, aadlimatrikkel, Roseni deklaratsioon 1739) *Balti erikord-Balti erikord valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.- 19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla.
Rootsi ülemjuhatus püüdis jätkata võitlust veel Venemaagagi, kuid 1720. a saadud kaotus otsustavas merelahingus jättis maa ranniku vastase sõjajõududele avatuks ja seepärast sõlmiti Soomes rahu sõda lõppes 1721. a Uusikaupunki rahuga, mille järgi Venemaa sai Eesti, Liivi, Ingerimaa ja osa KaguSoomest koos Viiburi piirkonnaga, Venemaa andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud Soome alad ja maksis kahjutasu, Rootsi sai õiguse Eesti ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa eest teravilja Eesti talurahvas sõja aastatel: Eesti talurahvale tõi sõda kõige rängemaid kannatusi, hirmuvalla all elanud aladel ei edenenud põlluharimine juba Põhjasõja esimestel aastatel püüdsid paljud perekonnad asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, inimesed varjusid ka metsades ja soosaartel sõda tõi kaasa ka talupoegade koormiste kasvu, sest Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et
o 1706-Altranstädti rahu- Rootsi ja Poola vahel, kus Poola pidi lõpetama sõja Rootsi vastu o 1721-Uusikaupunki rahu-Rootsi ja Venemaa vahel TULEMUSED 1.Venemaa - sai endale Eesti-,Liivi-ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soomest koos Viiburiga 2.Venemaa - sai väljapääsu Läänemerele 3.Rootsi - sai Venemaalt tagasi osa Soome aladest ning 2 miljonit riigitaalrit 3.Rootsi - sai õiguse Eesti- ja Liivimaalt ilma tollita välja vedada 50 000 rubla eest teravilja 4.Rootsi lakkas olemast Euroopa suurriik VENE AEG I Balti erikord Venemaa ei saanud kindel olla, et vallutatud alad jäävad talle endale, ning et Rootsi omi maid tagasi ei taha. Venemma jaoks oli tähtis Baltisakslaste poolehoid mille nad tagasid restitutsiooniga- Rootsi valitsusaja lõpul
annaabi.ee 
