Tootmisressursid. Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi. Turumajanduse korral otsustatakse alati küsimuste üle -mida, kuidas, kellele toota. Turumajanduses võistlevad paljud tootjad, seda nim. konkurentsiks. Turumajanduses on vabadus, see küll ei tähenda, et reegleid ei ole, vaid inimese vaba...
alusel või see puudub. Makstava toetuse määraks on 19,18 eurot. Toetust makstakse iga kuu. Toetuse maksmine lõpetatakse isaduse tuvastamise kohtumäärusele järgnevast kuust 2) last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse kogu tagaotsimise aja jooksul. Kui tagaotsimine lõpetatakse, lõpetatakse ka toetuse maksmine. Toetuse maksmine lõpetatakse samuti sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramisele järgnevast kuust; vanema abikaasa või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramisele järgnevast kuust. Toetuse suuruseks on 19,18 eurot. Toetust makstakse iga kuu kuni tagaotsimise lõpetamiseni. 2 Üksikvanema lapse toetust makstakse kuni 16-aastast last ning põhikoolis, gümnaasiumis või
vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalhoolekande ülesanded on pandud peamiselt omavalitsusele , sest linnas ja vallas on kergem abivajajaid selgeks teha ja nende vajadusi rahuldada. Sotsiaalhoolekanne sisaldab endas: · sotsiaalteenuste · sotsiaaltoetuste · vältimatu sotsiaalabi · ja muu abi osutamist SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt korraldavad riiklikku sotsiaalhoolekannet sotsiaalministeerium ja maavalitsused. Kohaliku omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus. Sotsiaalministeerium töötab välja riigi sotsiaalhoolekandepoliitika, sotsiaalhoolekannet reguleerivad seadused ja muud õigusaktid, riiklikud programmid ja projektid.
inimeste erinevate riskide eest sotsiaaltoetused ja teenused? Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul kaitsmine, et tagada kõikidele võrdne võimalus eluga edukalt Sotsiaaltoetused ja teenused õigus riigi abile vanaduse, toime tulemiseks. jagunevad: töövõimetuse, toitjakaotuse ja · KOV puuduse korral. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike 8. Millal on Eesti · Riiklikud omavalitsuste erilise hoole all. kodanikul õigus riigi abile? Eestis on kodanikul õigus riigi abile 14. Selgita , mille poolest 5
§ 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides.Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele.Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet.Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma
• Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel (PS § 12 lg 2) Põhiõigused • Sotsiaalsed põhiõigused annavad isikule nõudeõiguse riigi vastu, et viimane tagaks isikule inimväärse elutaseme • Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral (PS § 28 lg 1) • Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all (PS § 28 lg 4) • tööotsijate õigus riigi abile (PS § 29 lg 3) • õigus haridusele (PS § 37) Menetluspõhiõigused • Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele (PS § 13 lg 1) • Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus (PS §14)
kohta, kus magada. Koduta inimeste arv on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Ø Kui veel mõne aasta eest olid koduta inimesed keskealised ja vanemad, siis nüüd on hakanud tänavale jääma nooremad, kes ka kodutute öömajadest peavarju otsivad. Ø Kõige nooremad kodutud on napilt kahekümnesed, Tallinnas Kadaka teel asuva ühiskodu noorim elanik on näiteks 21aastane. Eesti põhiseaduse §28 järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalhoolekande seadusega (1995) delegeerib riik puudustkannatajate abistamise ülesande kohalikele omavalitsustele: Ø Kohalikud omavalitsusorganid on kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama, luues vajaduse korral võimaluse sotsiaalkorteri üürimiseks. Ø Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu,
- Institutsionaalne võimude lahusus - Personaalne võimude lahusus • Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte • Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest • Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum • Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul (PS § 28 lg 2) • Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest (PS §27 lg 5) Unitaarriikluse printsiip • Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus (PS §2 lg 2)
Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine; hoolitsus elatanud kodanike ja invaliidide eest; sotsiaalhoolduse muud vormid. 1956. pensionireform üleüldine õigus riiklikule pensionile: Vanaduse; Invaliidsuse; Toitjakaotuse puhul 1965. aastal laienes pensioni õigus kolhoosnikele Sotsiaalkindlustus Pensioni suurus viimase aasta palgast ja tööstaazist, erinev arvutusvalem põllumajandustöötajatele ja linnatöölistele; Suhteliselt madal pensioniiga naistel 55 aastat, meestel 60 aastat; 1944. aastast hakati maksma peretoetusi 4- ja enamalapselistele peredele, rahalisi hüvitisi täiendasid sanatooriumi- ja puhkekodude tuusikud; Puudusid ravikindlustus ja töötuskindlustus; Sotsiaalhoolekanne
kiiremini kui palgad), investeerimisriskid (turu, intressi, valuutariskid), poliitilised ja sotsiaalsed riskid (poliitilised muudatused, õigussüsteemi muudatused, fondide suured haldustasud). Eestis hetkel kehtiv pensionisüsteem põhineb kolmel sambal riiklik pension, kohustuslik kogumispension ja täiendav/ vabatahtlik kogumispension. Esimene sammas ehk riiklik pension võimaldab inimestele minimaalse sissetuleku, mis peaks tagama normaalse toimetuleku vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral. Riiklikku pensioni makstakse pensionikassasse laekuvast sotsiaalmaksust. Teine sammas ehk kohustuslik kogumispension põhineb isiklikul eelfinantseerimisel ehk töötav inimene kogub enda pensioni ise. Teine pesnionisammas on kohustuslik isikutele, kes on sündinud alates 1983. Aastast, samuti olles liitunud kogumispensioniga, ei saa sellest enam loobuda. Kolmandaks pesnionisambaks on vabatahtlik kogumispension neile, kes soovivad suurendada oma pensionifondi.
Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. Artikkel 24 - puudub Artikkel 25 - § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Artikkel 26 - § 37. Igaühel on õigus haridusele. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud
liikmete eest. reguleerivate riigisiseste seadustega. ühiskonnalt ja riigilt kaitset. PS § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, Artikkel 25 töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, Igaühel on õigus elatustasemele, mis tagab tema ja ta perekonna tervise ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. ja heaolu toidu, riietuse, eluaseme, arstiabi ja elementaarsete
puuduvad perekond ja sõbrad, on kodutuks jäänul eriti raske oma olukorrast välja rabeleda. Neil puudub jõud ja motivatsioon oma olukorrast väljumiseks, sest elu poolt neile esitatud väljakutsed on nii füüsiliselt kui eriti psühholoogiliselt laostavad olnud. (Parder M. L. Eetikaveeb 2010) Kui aga vaadata Eesti Põhiseadust ja Sotsiaalhoolekande seadust (1995!), saame teada, et Eesti Põhiseaduse §28 järgi "on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral". Sotsiaalhoolekande seaduse § 281 järgi "Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi ... kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras". Vältimatut sotsiaalabi osutavad kohalikud omavalitsusest või nende volitatud asutused. (Parder M.L.Eetikaveeb 2010) Kes siis ikkagi peaks kodututele abikäe ulatama
siin loetleda ei ole mõtet, on sotsiaalsele õigusriigile kohased ja kodanike jaoks olulised. Siiski väärivad vast välja toomist minu jaoks kõige olulisemad järgmised: kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ega karistada; perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Ning täielikult väärib välja toomist paragrahv 28: Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Samuti väärib minu meelest ära märkimist see, et rahval tervikuna on suur võim, mida me
kuuluks teise võimuharu juurde · Võimude tasakaalustatus tähendab, et riigi funktsioone täitvad organid kontrollivad ja mõjutavad üksteist vastastikku Sotsiaalriikluse põhimõte · Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest · Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum · Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, toovõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul (PS § 28 lg 2) · Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest (PS §27 lg 5) Unitaarriikluse printsiip · Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus (PS §2 lg 2)
lõplikult süüdi või õigeks 22) Kas abikaasad on võrdõiguslikud? Jah, abikaasad on võrdõiguslikud 23) Mis on vanemate põhiseaduse järgne õigus ja kohustus oma laste suhtes? Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest 24) Millistel juhtudel on inimesel õigus riigi sotsiaalsele toetusele? Õigus on riigi abile vanduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral 25) Kelle kontrolli all on töötingimused? Töötingimused on riigi kontrolli all 26) Kas Eesti kodanikku tohib Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast? Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast 27) Kelle järelevalve all on hariduse andmine? Hariduse andmine on riigi järelvalve all 28) Kuidas tagab riik igaühele Eestis hariduse kättesaadavuse?
Seega võib puudustkannatava isiku nõudeõigus riigi vastu kas täiesti või osaliselt ära langeda, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudustkannatava perekonnaliikme eest hoolitsema. RKTKo: 3-2-1-67-15, p 13 Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on asunud seisukohale, et kuigi PS § 28 lg 2 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korra, tuleb riigi kohustuste üle otsustamisel sotsiaalabi valdkonnas arvestada ka PS § 27 lg-ga 5, mis kohustab perekonda hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Seega tuleneb põhiseadusest, et puudustkannatava isiku nõudeõigus riigi vastu PS § 28 lg 2 alusel langeb täiesti või osaliselt ära, kui tal on perekonnaliikmed, kes on võimelised oma puudustkannatava 51
Makstava toetuse määraks on 19,18 eurot. Toetust makstakse iga kuu. Toetuse maksmine lõpetatakse isaduse tuvastamise kohtumäärusele järgnevast kuust 2) last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks. Toetust makstakse kogu tagaotsimise aja jooksul. Kui tagaotsimine lõpetatakse, lõpetatakse ka toetuse maksmine. Toetuse maksmine lõpetatakse samuti sama vanema eest toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramisele järgnevast kuust; vanema abikaasa või kasuvanema kaotuse korral toitjakaotuspensioni või toitjakaotuse korral rahvapensioni määramisele järgnevast kuust. Toetuse suuruseks on 19,18 eurot. Toetust makstakse iga kuu kuni tagaotsimise lõpetamiseni. Üksikvanema lapse toetust makstakse kuni 16-aastast last ning põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses õppivat last üksi kasvatavale vanemale
Võimude lahususe olemuslik osa on erinevate võimuharude õigus otsustada tema pädevusse kuuluvate küsimuste üle iseseisvalt. 2.18 Sotsiaalriikluse põhimõte •Riigi ülesanne on toimida sotsiaalselt ning hoolitseda sotsiaalse õigluse eest •Riik on kohustatud tagama kõigile ühiskonnaliikmetele vähemalt inimväärseks eluks vajalik miinimum •Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul (PS §28 lg 2) •Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest(PS §27 lg 5] Sotsiaalriikluse põhimõttest tuleneb 2 põhimõttelise tähendusega järeldust: 1
tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
ning ametnik otsustab ise, kuna lõplik otsus kuulub talle), lisaks tekitab valdkonnas küsimusi kunstlik viljastamine (kas on inimväärne?), katsed embrüotega, geenitehnoloogia (lapsele geenide/omaduste valimine) - Inimväärsete elutingimuste tagamine (sotsiaalne miinimum; §28 (2) Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral.) - Inimeste õiguslik võrdsus (orjus, klassiühiskond, inimkaubandus, rassiline diskrimineerimine) - Identiteedi säilitamine (§26 Riik ei tohi eraellu sekkuda, v.a. juhul kui see toimub tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.)
kurjategija tabamiseks. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. 31 § 29
a. Osaliselt puudutab politseifunktsiooni (Tänavate ohutus), b. Liiklusohutus (tänavate, teedeehitus), c. Keskkonnakaitse d. Võitlus epideemiate vastu e. Tervisekaitse f. Tööohutus g. Jne. 2. Üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikel normaalsete töötingimuste tagamine. Need ülesanded olenevad paljuski PS-st (nt igal-ühel on õigus riigiabile töötuse, vanaduse, toitjakaotuse jne korral (PS § 28)). See ülesanne tuleneb sotsiaalriigi kontseptsioonist inimese ees pole riigil kohustusi, kuni inimene on võimeline ise enda eest hoolitsema, kui juhtub vastupidi, peab riik tema eest hoolt kandma. 3. Kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine. Riik peab vaatama, millised harud on tema jaoks prioriteetsed ning ta saab neile nt soodustusi teha. TA peab toetama avalikule üldsusele vajalikke asutusi, nt teatrid. 4
sujuv, võimalikult kiire, kuid seejuures ohutu ja inimsõbralik liiklus minimaalse kahjuga keskkonnale. Siia kuulub ka abinõude rakendamine tervistohustavate keskkonna-, elu- ja töötingimuste vastu; 2) üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine ja parandamine (soodustav haldus). Põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Vastavalt nimetatud sättele on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Põhiseaduse § 37 sätestab - hariduse kättesaadavaks tegemiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Riigi ja kohalike omavalitsuste
sujuv, võimalikult kiire, kuid seejuures ohutu ja inimsõbralik liiklus minimaalse kahjuga keskkonnale. Siia kuulub ka abinõude rakendamine tervistohustavate keskkonna-, elu- ja töötingimuste vastu; 2) üksikisiku sihipärane toetamine ja elanikele normaalsete elutingimuste tagamine ja parandamine (soodustav haldus). Põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Vastavalt nimetatud sättele on lasterikkad pered ja puuetega inimesed riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Põhiseaduse § 37 sätestab - hariduse kättesaadavaks tegemiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Riigi ja kohalike omavalitsuste
Maksta tuleb patsiendi omavastutustasu asukohamaa tariifide järgi, neid patsiendile ei korvata. Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat peab kaasas olema. Arstiabi vajadus peab olema tekkinud teises liikmesriigis viibimise ajal. Teises liikmesriigis plaanilise arstiabi saamiseks tuleb eelnevalt taotleda haigekassa luba, muidu haigekassa kulusid ei kata. Sotsiaalhoolekanne Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. See hõlmab erinevaid toetusi: haigusraha, toitjakaotuspension, sünnitustoetus, invaliidsuspension, vanaduspension, tööõnnetuse puhul makstav toetus, kutsehaigust või surmajuhtumit puudutav toetus, töötu abiraha, peretoetused. Sotsiaalteenuste, -toetuste ja muu abi saamiseks tuleb pöörduda valla- või linnavalitsusse. Inimene peab toetuse saamiseks esitama andmed sissetulekute, perekonna suuruse, töötamise, tervisliku seisukorra jm kohta
Igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Pärimisõigus on tagatud. Kodu on puutumatu. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Igaühel on õigus lahkuda Eestist
Nad peavad kohalikul tasandil kindlustama inimväärse elu, looma võrdsed tingimused isiksuse vabaks arenguks, ilmutama erilist hoolitsust lasterikaste perede ja puuetega inimeste eest (PS § 28 lg 3), võimaldama ülalpidamise saamist vabalt valitud tegevusala kaudu, samuti ära hoidma või tasandama erilisi eluraskusi. Juba sellest tuleneb sotsiaalriigi olemus. 10.1. Sotsiaalhoolekanne ja noorsootöö Sotsiaalabi liigid: - sotsiaalkindlustus vanaduse, töövõimetuse ja toitjakaotuse korral; - sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne tähendab sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi osutamise või määramisega seotud toimingute süsteemi. KOV ülesanneteks sotsiaalhoolekande korraldamisel on: - kohaliku sotsiaalhoolekande arengukava väljatöötamine valla või linna arengukava osana; - vältimatu sotsiaalabi andmise korraldamine;
annaabi.ee 
