temperatuuriga 1.2 Eutrofeerumine ja fütoplanktoni muutused Suurenenud anorgaaniliste toiteainete sisaldus (eriti nitraatide ja fosfaatide suhe) viib fütoplanktoni koosluse ja biomassi muutusteni. Kuigi sellised toiteainete muutused on tavaliselt seotud inimese tegevusega, võivad need siiski esineda ka looduslikes protsessides. 2. Toitelisus jõgedes - efektid bentiliste vetikate biofilmile Bentiliste vetikate biofilmid domineerivad jõgedes ja sisaldavad erinevaid vetikarühmasid: rohevetikaid, sinivetikaid ja ränivetikaid. Biofilmi kooslus on mõjutatud: veevoolust, vee sügavusest, valgusreziimist, vee keemiast, toitelisusest (eutrofeerumine) ning reostusest. Nende näitajate mõjusid ränivetikatele on uuritud sest: neid leidub terve jõe ulatuses ränivetikad on jõgedes kõige suurem ja levinum
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvenõgude areng, järvede toitelisus ja järvevee segunemine Jaana Junolainen 11a Tallinn 2010 Sisukord Järvenõgude areng ............................................................................................................... ...... lk. 2-3 Järvede toitelisus ............................................................................................................... ......... lk. 3-4 Järvevee segunemine ................................................................. ............................................... lk. 4-5 Kokkuvõte ........................................................................................... .......................................... lk. 6 Kasutatud kirjandus ...................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng. Georaafia Mari-Liis Kirt 11.a klass TALLINN 2010 Sisukord 1. Sisukord........................................................................................2 2. Järvenõgude areng............................................................................3
Imetajad : saarmas, ondatra, kobras. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 11. Veevahetus järvedes. aeglane veevahetus: vesi uueneb kord mitme aasta jooksul. kiire veevahetus: vesi uueneb aastas kümneid kordi. 12. Järvetüübid toitelisuse alusel ja nende üldiseloomustus. Oligotroofne (vähetoiteline) Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest. Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks
on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa).* Pruuniveelised järved Pind soojeneb suvel tugevamini (nt. Nohipalu Mustjärv) * Väikesed ja sügavad järved Vesi kihistub samuti temperatuuri järgi. Kui augustipäike kütab neis pealmise veekihi 2530 ºC, siis põhjakihis on see sageli vaid 4 ºC. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Järvetüübid sõltuvalt toitainetest: *vähetoiteline (oligotroofne)- Toitelisus: Vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike Läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev Reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline Leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Nohipalu Valgjärv jt.). Iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas jt. Osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest.Tugevasti ohustatud, enamik oligotroofseid järvi rohkem või vähem saastunud ning muutumas rohketoitelisteks.
* Sammaldel pole juuri ning nad kasvavad pidevalt ülemisest otsast. Alumine osa samal ajal kõduneb. Koos turbasamblaga kõdunevad ka teised rabataimed ning nii tekibki turvas. 14. Kas võide on õige või vale: 1) Raba on soo esimene arenguaste - VALE 2) Kõik seened va. Söögiseened on pigem kahjurid. - VALE 3) Kõdusoometsades on palju tuuleheidet, kuna puude juurestik on pindmine.- ÕIGE 4) Järvede toitelisus vahetub kiiresti looduslikult. - VALE 5) Vesi-lobeelia kasvab mineraalide- ja toitainetevaestes järvedes. ÕIGE 15. Nimeta 4 tegurit, mis mõjutavad vooluvee taimkonda: 1. Voolu kiirusest 2. Jõesängi ehitusest 3. Kalda ehitusest 4. Setetest 16. Märgi liik/liigid, mis ei sobi Eesti jõgedega seostuvate tüüpiliste taimeliikide hulka: konnarohi, harilik kukehari, mürkputk, luigelill, konnaosi, kollane vesikupp, rannikas, pilliroog. 17
11. Millest sõltub kalastiku liigirikkus meie veekogudes?(X) aga särje arvukus?(o) V: Haugi arvukusest, kalastajate hulgast O, sõltub eelkõige pindalast X 12. Millises Eesti osas asuvad põhilised kohajärved? V: Võrumaa, Vooremaa, Kagu-Eesti, Valgamaa 13. Kes neist on röövkalad? V: haug, säga, mõõkkala, ahven, koha, lõhe 14. Mis on genipoorid(tundenäsakesed mudidel näokoljus) ja millistel kaladel nad esinevad? GONAADID sugunääre V: tundenäsakesed mudillatel 15. Järvede toitelisus määrab ära seal domineerivad kaladerühmas(sugukonnad). Valige kolmele põhilisele järvetüübile vastav kalade sugukond(igale vastab üks). V: Oligotroofne-lõhilased; Mesotroofne-ahvenalised; Eutroofsed-karpkalalised 16. Lepiskalad jagunevad toitumistüübilt üldiselt plankton- ja bentostoidulisteks. Jaotada alljärgnevad liigid 2 rühma vahel. V: Plankton-mudamaim, Peipsi tint, viidikas; Bentos-latikas, koger, kiisk, linask 17. Millised on eurühaliinsed kalaliigid?
– ÕIGE 18.Merikotkaid toidetakse raibetega, et vähendada nende sõltuvust saastunud kalast. – ÕIGE VII. Järved 1. Järv kui elukeskkond. Eesti järved. Järvede liigitus veevahetuse järgi. -maismaalt pärineva veega järved (algallikaks sademed) -merest eraldunud jäänukjärved Järvede toitumine. Vooluveest Valgveest Põhjaveest sademeist Järvetüübid sõltuvalt toitainete sisaldusest vees: vähetoiteline (oligotroofne) – toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest
Sood on tekkinud veekogu kinni kasvades (mültudes) või arumaast (mineraalmaast) selle soostudes. Madalsoo areneb edasi siirdsesooks ning lõppfaasis paikneb rabana. Soode tekkimine ja turba ladestumine on tingitud kliimast, pinnamoest ja pinnakattest ning hüdrogeoloogilistest tingimustest. Soode tekkimiseks peavad olema soodele omaste taimede tekkimiseks ja kasvamiseks vajalikud tingimused. Eesti alal sai soode areng alguse pärast viimase jääaja lõppu. 13. Soode toitelisus Põhjavee- või sademeveetoitelised, siirdesoo puhul vaheetapp. 14. Raba veebilanss Positiivne sademed ületavad aurumise. Hüdromeetria 15. Veetaseme mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. Lihtpeel: Vaipeel lüüakse nõlva risti voolu vaiarida, kusjuures vaiade arv oleneb veetaseme muutumise ulatusest. Alumise vaia pea peab olema vähemalt 50cm allpool madalaimat täheldatud
Põhjakihtides on aastaringselt vähem hapnikku kui pinnakihtidest. Seal ei saa elada kalaliigid, kes vajavad palju hapnikku, näiteks forell. 11 KOKKUVÕTE: Suurim ja tuntuim Karula rahvuspargi järvedest on Ähijärv (või Ahijärv). Ähijärvel on looklev kaldajoon, kohati kaldast järsult tõusvate kuplite ja enamjaolt liivaste kallastega. Ähijärv on väga hea kalajärv ning oli varasemalt ka suurepärane vähijärv. Praeguseks on selle tüüpilise rohketoitelise järve vee toitelisus võrreldes sajandi esimese poolega veelgi suurenenud, seda kajastab mõndades inimeste poolt rikutud kaldalõikudes esinev taimestik. Järve tervise seisukohalt pole liigtoitelisus kasulik; eriti madalamates järvedes viib see mudastumisele, kinnikasvamisele ja hääbumisele. Ähijärve seisundit võib siiski veel pidada võrdlemisi heaks, seda näitab ka liigirikkus. Siit on leitud mitmeid vetika- ja vesikirbuharuldusi, kusjuures vetikate poolest on tegemist
kraadi. Kevadise vee soojenemise ja sügisese jahtumise käigus vesi seguneb ning temperatuur ühtlustub. Termokliin e. metalimnion on sügava järve veekeha suhteliselt õhuke vahekiht. Termokliin eraldab suvel soojenenud ülemist veekihti (epilimnion) alumisest jahedast veekihist (hüpolimnionist). Termokliinis langeb temperatuur järsult 1-3 kraadi iga meetri kohta. Järvetüübid Oligotroofne – vähetoiteline -toitelisus: vee mineraal-, biogeensete- ja orgaaniliste ainete sisaldus väga väike -läbipaistvus: enamasti vesi sügavalt läbipaistev -reaktsioon: neutraalne või nõrgalt aluseline -leidub: Põhja- ja Lõuna-Eestis (Viitna, Kurtna, Piigandi, Hino, Nohipalu, Valgjärv) -iseloomulikud liigid: järv-lahnarohi, vesilobeelia, lamedalehine jõgitakjas -osatähtsus: 8% uuritud Eesti järvedest
Kui õitsemist põhjustavad sinivetikad, siis tekivad vees toksilised ühendid, hukkub elustik ja vesi muutub igas suhtes kõlbmatuks. Erinevalt suurtest jõgedest ja järvedest ning veehoidlatest täheldatakse väikestes jõgedes suurtaimede makrofuutide massilist levikut. Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. NB: joonis!! · Kirjeldage ja joonistage väävliringet. · Väävliringe on väävli tsükliline liikumine elutust loodusest elusasse ja tagasi, kusjuures muutub väävli oksüdatsiooniaste
· Kaevandamine: umbes 20 000 ha freesivälju, mahajäetud turbarabasid ca 10 000 ha. Kaitsealused sood Soid kaitse all koos Natura 2000 aladega kokku on ca 225 000 ha, nendest: · 175 000 ha lage- ja puissood, seal hulgas: - rabad 135 000 ha - siirde- ja õõtsiksood 19 500 ha - madalsood 19 000 ha - mõõkrohusood 1100 ha - allikasood 400 ha · 80 000 ha soometsi Soo tüüpe Gradiendid toitelisus (N;P) pH < 5.0 rabad · Madal Ca2+, SO42- sisaldus · Domineerivad turbasamblad, puhmad · Humiinhappeline puhverdus pH > 6.0 madalsood · Kõrge Ca2+, SO42- sisaldus · Domineerivad rohundid ja nn pärislehtsamblad · Bikarbonaatne puhverdus - 12 - Klatsifiilsed taimed Kaltsiumirikkas pinnases on vähe laahustunud forsforit. Enamus fosforit on lahustumatul kujul apatiidina või apatiidilaadseis Ca ühenditeis.
levikut. Veekogude eutrofeerumist iseloomustavad järgmised tunnused: -biomassi kvantitatiivne suurenemine (põhjaloomastik jm, biomass võib hoopis väheneda), -kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed muutused veekogu ökosüsteemis, -veekogu fuusikalis-keemiliste omaduste halvenemine (toitainete taseme tõus, põhjasetete kuhjumine, hapniku defitsiit jne.). Veekogu antropogeenne eutrofeerumine muudab suhteliselt kiiresti tema troofsusseisundit. Troofsus ehk toitelisus on veekogu aine- ja energiaringe tüüpi ja intensiivsust määravate mineraalsete ja orgaaniliste (eriti fosfori- ja lämmastiku-)ühendite sisaldus vees ja põhjasetetes ning nende akkumuleerumise intensiivsus. 20. Kirjeldage ja joonistage väävli ringet. Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: · Orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). · Sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite
liikidele kui ka muule elustikule: see hävitab toiduallikad ja reostab joogivee. Mineraalsed toiteained on taimedele ja loomadele vajalikud, kuid suures kontsentratsioonis võivad needki muutuda ohtlikeks reostusaineteks. Olme- ja tööstusheitveed, põldudelt väljauhutud väetised, pesuvahendid ja erodeeritud pinnas põhjustavad veekogudesse sattudes selle küllastumise nitraatide ja fosfaatidega, mille tulemusena veekogu toitelisus kasvab. Eutrofeerumise üheks silmatorkavamaks ilminguks on veeõitseng. Fütoplanktoni, eriti sinivetikate vohamine võib olla nii ulatuslik, et vesi hägustub, enamik veesisest suurtaimestikku kaob ning teised liigid tõrjutakse planktonist välja. Kui vetikamatt paksemaks muutub, hakkavad vetikad selle alumistes kihtides surema. Bakterid ja seened hakkavad surnud vetikamassis hoogsalt paljunema ning tarbivad seda lagundades ära kogu veekogu hapniku. Hapnikupuuduses sureb
madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega põhjavesi jääb järjest sügavamale. Seetõttu happelisus suureneb (org.aine on alati happeline). Esimeseks tunnuseks on see, et sisse hakkavad tulema rabale iseloomulikud taimeliigid. Pindmisse kihti hakkab kogunema juba halvasti lagunenud turvas. Tuleb määrata pH ja taimestiku järgi. 3,7% kogu maafondist, 0,1% haritavast maast, 9% Eesti soodest kõigest. Tulevad lisaks sisse tuppvillpea,
Soos püsib veetase pinna lähedal ja harva sügavamale kui 0,5 m. Hooajaline kõikumine võib olla kuni 1 m. Samas on sootaimekooslused tundlikud aasta keskmise veetaseme kõikumise suhtes, juba 5 cm ühesuunaline muutus pika aja jooksul (5-10 aastat) võib olla piisav, et üks taimekooslus asenduks teisega. (Näide Kirde-Eesti soodest, kus kaevanduste tõttu põhjaveetase on langenud.) Soode taimkatte liigilise koosseisu määrab põhiliselt vete toitelisus. Kui soo saab enamiku toitaineid nõlva-, pinnase- või põhjavetega on tegemist minerotroofsete soodega. Need on toitaineterikaste vetega madalsood nõosood (soo pind on tasane või veidi nõgus) ja survelistest põhjavetest toituvad allikasood. Kui soo pind on kumer, siis ei mõjuta toiterikkad põhja- ja pinnaseveed ega ka soonõgu ümbritsevatelt nõlvadelt valguvad nõlvaveed soo taimkatet. Ainsaks toiteallikaks
· Tuli- mõnedele liikidele kasulik. Suudavad levida edukamalt tulest kahjustatud alale. · Tuul, torm- tuul aitab levida eostel, seemnetel. Torm: kahjustused, mis pakuvad elukeskkonda osadele liikidele. · Hoovused- aitavad levida. Keemilised Organismid kasutavad oma ehituseks ja elutegevuseks ~40 elementi. C ja H-kõikides orgaanilistes ühendites. Mikroelementide vajadus väike. Suurtes kogustes võivad olla mürgised. Veekeskkonnas: liigne toitelisus- entrofeerumine( veekogude rikastumine) Soolasisaldus Veeorganismide kohastumine: Osmootse rõhu erinevuste tõttu: · mageveeorganismidesse-vesi tungib sisse · mereveeorganismidest-vesi tungib välja(peavad jooma, et mitte ära kuivada) 6 Osmoos-nähtus, kus molekulid läbivad poolläbilaskva kile lahjemast lahusest kangemasse. Läänemeri on riimveeline(vahepealne). Bioindikatsioon
· Tuli- mõnedele liikidele kasulik. Suudavad levida edukamalt tulest kahjustatud alale. · Tuul, torm- tuul aitab levida eostel, seemnetel. Torm: kahjustused, mis pakuvad elukeskkonda osadele liikidele. · Hoovused- aitavad levida. Keemilised Organismid kasutavad oma ehituseks ja elutegevuseks ~40 elementi. C ja H-kõikides orgaanilistes ühendites. Mikroelementide vajadus väike. Suurtes kogustes võivad olla mürgised. Veekeskkonnas: liigne toitelisus- entrofeerumine( veekogude rikastumine) Soolasisaldus Veeorganismide kohastumine: Osmootse rõhu erinevuste tõttu: · mageveeorganismidesse-vesi tungib sisse · mereveeorganismidest-vesi tungib välja(peavad jooma, et mitte ära kuivada) 6 Osmoos-nähtus, kus molekulid läbivad poolläbilaskva kile lahjemast lahusest kangemasse. Läänemeri on riimveeline(vahepealne). Bioindikatsioon
Soode taimestik · Iseloomulik tänapäeva taigavööndi soodele on sammalde, eriti turbasammalde ja rohttaimede lai levik · Floora koosneb valdavalt sellistest õistaimedest, mis kannatavad turba iseärasusi: nõrk aeratsioon, halb soojusjuhtivus, pidev kõrguskasv · Kõik rohttaimed on mitmeaastased · Puud on ebasoodsatest tingimustest ja kidurad · Enamasti mänd, sookask ja kuusk · Soode taimkatte liigilise koosseisu määrab põhiliselt vete toitelisus: arutoitelised sood (nõlva-, pinnase- või põhjavete toitained), nendeks on madalsood; sademetoitelised kõrgsiid Soode liigitus · Soode toitumise järgi liigitatakse madal-, siirde- ja kõrgsoodeks. · Soopaigad (soo troofsus, toitumine, edasi taimkatte ja mikrovormide alusel) · Soopaigased võib aluseks võtta soode taimkatte · Vastavalt vee toitelisusele, pH-le, äravoolutingimustele, soo tekkeviisiile ja toimunud
Jõe elustikule avaldub veevool otsest mõju mehhaanilise survena. Kiiretes lõikudes on vesi küllastunud hapnikuga, vool eemaldab kiirelt ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali, lahustunud org. ja min. aineid. Voolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda peaaegu üldese ei tekigi. Voolu kiiruses on vesikondadevahel suured erinevused. Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurustumise vahest. Jõgede toitelisus määratakse peam. kolme näitaja alusel: N, P, ja lahustunud org. aine. 3.Siseveekogude kalavarud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste
muutusi Kõige rohkem limiteerib organismi kasvu see faktor, mis on kõige kaugemal optimumist Optimaalala - antud liigi kõige sobivam osa taluvusalast. Määratakse katseliselt. Füüsikalised keskkonnategurid: Päikesekiirgus - energiaga varustaja, loob eeldused eluks maal, tingib maakeral vööndite tekke. Tagab fotosünteesi Tuli (prahti tohib põletada varakevadel, sest siis taastub fotosüntees ja co2 puhastamine) Eutrofeerumine - Vee liigne toitelisus, põhjustajateks lämmastik ja fosfor Osmoos - vee kandumine lahjemast lahusest kangemasse, omadust kasutatakse reovee puhastamisel. Happelisus sõltub vedelikus sisalduvate nn "vabade" vesinikuioonide arvust. Mida väiksem pH, seda happelisem lahus. Puhtal veel on pH = 7 Happevihmadel on pH väiksem kui 5,2. Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus. Tegurid võivad mõjuda otseselt tingides, pidurdades või kiirendades mõnda eluprotsessi
7) Termokarstilised maapinna pideva külmumise ja sulamise tõttu moodustunud lohkudes. 8) Lammilise tekkega suurte tasandikujõgede orgudes, kunagised jõgede osad. 9) Meteoriitse tekkega - kujunenud meteoriidikraatrisse (maailmas vaid kolm) 10.Järvetüübid, troofsus. Toituvad sula-, voolu-, valg- ja põhjaveest ning sademetest Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid
paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8. Järvede teke, levik ja liigitused. Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. 9. Järvetüübid, troofsus. ·Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust. ·Peamised tüübid Eestis: Oligotroofsed e. vähetoitelised vähese mineraal- ja orgaanilise ainete sisaldusega, suure läbipaistvusega, hapnikurikkad. Mesotroofne e. kesktoiteline organismidele mõõdukal hulgal toitaineid sisaldav veekogu. Düstroofsed e
Väävel Paljude valkude struktuuriosa Kaltsium Rakukestas, luus ja taimede rakuseintes; mõjutab varre ja juure kasvukuhiku rakkude jagunemist Magnesium Klorofülli struktuuriosa, mõjutab mitmete ensüümide tööd Raud Hemoglobiini ja mitmete ensüümide struktuuriosa Naatrium Loomade rakuvälistes vedelikes · Mikroelemendid mangaan, tsink, vask, boor, molübdeen, kloor, koobalt. · Vee liigne toitelisus. toitainete sisaldus: oligotroofne - eutroofne. Soolasisaldus · Soolasisaldus ookeanides ca 35 promilli · Soolajärvedes kuni 300 pr. · Läänemeres 5-6 promilli Happelisus · Sademete pH 5,6 · Happelisus oluline nii maismaa- kui ka veeökosüsteemides, mis mõjutab organisme nii otseselt kui ka kaudselt. · Mulla pH alla 3, kahjustuvad taimede juured. · Happelisusest sõltub nii toitainete kui ka mõnede kahjulike ainete lahustuvus.
Enamik rohevetikaid elab mageveekogudes, kuid on ka mereveelisi või õhkkeskkonnas niisketel pindadel elavad liike. Rohevetikatel on olnud maismaataimedega ühine eellane, sest neil on roheliste taimedega samad fotosünteesivad pigmendid ning varuaineks on tärklis. Esineb nii üherakulisi, koloniaalseid vorme kui hulkrakseid organisme. Vajavad eluks päris palju valgust, seetõttu sügavas vees ei kasva. Olulisel kohal veekogude toiduahelas. Liigid spetsialiseerunud veekeemiale (happelisus, toitelisus). Vetikaid Eestis liigikaitse all ei ole, kuigi osa on kahtlemata haruldased. On olemas merekaitsealad. SAMBLIK on liitorganism kus juhtivaks pooleks on seen, üldiselt tegu siiski sümbioosiga (mitte parasiitlusega). Teiseks osaliseks on rohevetika või tsüanobakteri rakud. Seenehüüfid moodustavad põhilise osa sambliku tallusest ehk kehast, seeneline komponent paljuneb suguliselt ja igas samblikuliigis leidub ainult kindlat liiki seent.
ülejäänud osa edasiandmist teistele toiduahela järgmisel tasemel olevatele organismidele. Autotroofid e. produtsendid oodustavad esimese, fütofaagid teise, neist toituvad zoofaagid kolmanda ja järgnevad troofilised tasemed. Rea lõpus, viiendal või kuuendal tasemel on tippkiskjad. Alates teisest troofilisest tasemest läheb surnud orgaaniline aine laguahelasse. Troofsus toitelisus, kompleksnäitaja, mis väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasetteis akumuleerumise intensiivsust. Tuleohtlik ala metsa ja muu taimestikuga nagu kuluheinaga, tuleohtliku põõsastikuga (kadakas), poolpõõsastikuga (kanarbik, sookail, põõsasmaran) ja kuivanud rooga kaetud ala ning turbapinnasega ala. Tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ja lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) on
mis on eelkõige seotud süsinikuringega, fotosünteesiga ja vee happelisusega. Lahustub vees ligi 200 korda paremini kui hapnik. 2.3. Biogeenid. Taimede kasv sõltub paljudest elementidest, kuid N ja P on erilise tähtsusega. Vees leidub lahustunud olekus mõlemat, parim näitaja nende iseloomustamiseks on N:P suhe. Need biogeenid, nagu ka CO2, O2 ja H osalevad suurtes biogeokeemilistes ringetes. Biogeenide hulk vees on aluseks veekogu troofsuse kujunemisel. Troofsus - toitelisus, s.o. kompleksnäitaja, mis väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasetteis akumuleerumise intensiivsust. Troofsus on veekogude tüüpideks liigitamise põhialuseks (oligo-, meso-, eutroofsed järved). Eluvormid veekogudes Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel ühesugused kohastumised
annaabi.ee 
