alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi. On leitud, et esmamulje teket mõjutavad suuresti näoilmed ja et näoilme alusel esmamulje tekkeks piisab inimesele kümnendik sekundist, kui võõra inimese nägu oli võimalik vaadata kauem, siis inimeste otsusekindlus kasvas (Willis & Todorov, 2005 lk 597). Peale näo võtab teisest isikust mulje tekkimisel osa tema keha, kõne, hääl, kirjutised ja nende kombinatsiooniddu (Reis & Sprecher, 2009 lk 686). Teadlased väidavad, et esmamulje on meie jaoks väga otsustava tähtsusega just seepärast, et sellega tekkivad hinnangud on püsivad ning mõjutavad meie tulevasi lootusi, käitumist ja suhtlust inimestega (Reis & Sprecher, 2009 lk 685). Olen ka ise kogenud, et muljed, mida me jätame teistele või mida jätavad teised meile,
LOODUSUSUND _ Kami PÕLISUSUNDID _ Jumal? _ Suuline pärimus _ Jumalus? _ Järjepidev traditsionaalne eluviis _Haldjas? _ Siinpoolsusele suunatus _Püha? _ Kohtumine suurusunditega _ 8 miljonit kamit _ Kultuurimuutus _ Tzvetan Todorov “Ameerika vallutamine” (2001) _ Laur Vallikivi “Arktika nomaadid šamanismi _Jumalad jt ja kristluse vahel” _Keskilm (2005) _Inimesed, loomad jt _ Universaalne? _ Allilm _ Ürgusund? _Koolnud jt ŠAMANISM _Siberi šamanism
-kohtumine suurusunditega: toob kaasa teistsugused kultuurinormid, lugemine, kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagile uue ja vana vahepeale) Soovitatav lugeda: *Tzvetan Todorov ,,Ameerika vallutamine" 2001 *Laur Vallikivi ,,Arktika nomaadid samanismi ja kristluse vahel" 2005 · Etnilised usundid-omased teatud rahvusele · Omausundid, nt juutide omausund on judaism, eesti maausulised · Rahvausundid-sulandunud kokku mitmed usundid, moodustades omaette uusi traditsioone; see, mida kõik inimesed usuvad ning mis endale järgijaid leiab (kas või ideed) · Loodususundid
Või kui teksti on lülitatud autori abstraktsed arutlused, on nende illustratsiooniks süžee. Nt. “Tões ja õiguses”). Tekstiosade vahel võib olla tegu samasuguste suhetega nagu kehtivad nt. troobi sees. Enne kui allegooria muutus žanriks oli ta retooriline figuur (troop). Mida tähistatakse semantikas? Teksti ja konteksti (tekstivälise) suhe. Mil määral kirjeldab teos maailma? Mis on referent? Barthes küsib, mil määral võib kirj. -teost vaadelda tõesuse aspektist. Todorov: tõepära ei tulene tekstist endast vaid sellest, kas ta vastab lugeja normidele teksti jaoks. Teosel on kirjeldav jõud, mis sunnib teksti tõena võtma. Sellest rääkis juba Aristoteles: teksti ja tõesuse vastavus on seotud sellega, mida lugeja peab tõeseks. Pärast Freget ei saa enam öelda, et teos on vale. Isegi ükski fraas eraldivõetuna pole tõde ega vale. Millised stilistilised registrid annab keel kirjutaja käsutusse? Vormikoolkond: – keel on materjal
Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A
Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 21. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, need omakorda teise gruppi jne. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele * mudel peab olema ehitatud nii, et tema kasutamine hõlmaks kõiki vaadeldavaid nähtusi
Seda küll erinevatel põhjustel ja erineval moel. Stalini ja Hitleri külg külje kõrvale panemine tähendab moodsa aja kahe ajaloolise hiiglase kõrvutamist, kelle diktatuurid põrkasid üksteisega kokku ajaloo kõige suuremas ja ohvriterohkemas relvastatud konfliktis. Pinnale kerkib kaks küsimust. Kas Stalini ja Hitleri diktatuuri saab võrrelda? Kas neid üldse saab võrrelda? Neid küsimusi silmas pidades see referaat valmima peakski. Tzvetan Todorov vastas oma hiljutises raamatus 20. sajandi kriisi kohta mõlemale küsimusele jaatavalt, väites, et nad kuuluvad ühte ja samasse poliitilisse liiki, nimelt totalitarismi. Pärast Euroopa kommunismi kokkuvarisemist 1989. 1991. aastal on 3 kahe diktatuuri üle käiva arutelu fookus hakanud nihkuma. Valminud on ajalooliselt märksa põhjendatum totalitarismi mõiste, mis arvestab
asemel, et öelda Kokku said Euroopa riikide kuningad ütleme näiteks Kokku said Euroopa kroonitud pead. Paradigmaatikas on märk suhtes koodiga (mäluga), mitte reaalse teatega. Tegu on metafooriga. Kui muuta üksuste omavahelist suhet, nt. asendada lauses üks sõna teisega. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele
*indeks - märk, tähistatava ja tähistaja vahel on otsene füüsiline või kausaalne suhe - looduslikud märgid on näiteks suits, kaja, jalajälg. *ikoon - märk, mille tähendus järeldub tema vormist, st. foto, joonis. *sümbol - märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade, ühiskondlikku kokkuleppe alusel. Nt. numbrid, liiklusmärgid. Strukuralism ja kirjandusteadus. Strukturalistlikke kirjandusteooriaid (Frye, Greimas, Todorov) Strukturalism ei vaatle üksikute kirjandustekstide tähendust ja väärtusi, vaid uurib struktuure, kirjandust kui süsteemi, keskendub selle süsteemi põhialustele. Strukturalismi ei huvita, mida tekst tähendab, vaid kuidas tähendus luuakse. Frye: lõi põhitermini müüt ja selle põhjal neli narratiivimustrit, mis müüte reguleerivad: komöödia, romanss, tragöödia, iroonia/satiir. Müüt on kujutlusvõime projektsioon: ideaalse maailma esindamine vs. tegeliku maailma esindamine
Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem diskursuse analüüs (Roland Barthes, Tzvetan Todorov, Gerard Genette, Seymor Chatman jt). Osa neist viib edasi tekstikeskset formaalset lähenemist, lisades sinna omapoolseid täiendusi (nagu lingvostilistika või diskursuse analüüs), unustades tihti tekstiterviku ja süvenedes taas detailsesse keele ja stiili mikroanalüüsi. Teine osa, nagu strukturalism ja semiootika, liiguvad aga tekstist eemale, üldisemate, abstraktsemate koosluste (žanride, märgisüsteemide jms) poole. Ja ei tegele
kirj teksti haru,tnp narratoloogia algas muinasjutu uurimisest Vladimir Propp "Võlumuinasjutu morfoloogia" (1928; ingl. 1958) Muinasjutt on elementaarne kirjanduslik (fiktsionaalne) vorm Muinasjutu minimaalseks ühikuks on funktsioon Funktsioonid on tegevused või tegevuste tulemused: lahkumine, keeld, keelu rikkumine jne Muinasjutus on 31 funktsiooni. Tegelased varieeruvad, funktsioonid on püsivad ning moodustavad kindla järgnevuse Tzvetan Todorov "Dekameroni grammatika" (1969) tnp teoseid kirjeldatakse selle süsteemi järgi Algne tasakaalu seisund Tasakaalu rikkumine Tasakaalu rikkumise tuunistamine Tasakaalu rikkumise hüvitamine Tasakaalu taastamine Roland Barthes "Sissejuhatus narratiivi strukturaalanalüüsi" (1966) Peafunktsioonid (tuumfunktsioonid)- määravad tegevused Katalüsaatorid- saatvad tegevused, teisejärgulise täh-ga
lugeja tähtsuse teoses. Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia , klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960- 70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale. Algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Jonathan Culler - Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) Semiootika (Lotman, Greimas) (ja/või semioloogia(Pierce, Barthes) - märk, märgisüsteem
| A. J. Greimas tuletas narratiivi struktuuri (A ja B on vastandid, A ja –A ning B ja –B on jaatused/eitused; armastus vs. vihkamine, armastuse puudumine e armastuse eitus). Narratiivis avaldub see süžeemudelite (konflikt-lahendus, võitlus-leppimine) kaudu, mida realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süžeetüübid: otsing (quest), kommunikatsioon ja nende kombinatsioonid. | T. Todorov tuletas narratiivi grammatika (s.o seose narratiivi struktuuriühikute (tegelased/süžee) ja keele struktuuriüksuste (sõnaliigid) vahel (nt tegelased-nimisõnad, teod-tegusõnad, eeldused-laused, järjekord-lõigud). Narratiivi rajava teksti eelduste tuletamine võimaldab leida vihjeid maailmavaadete jms kohta. Uuskriitika märksõnaks on ’lähilugemine’. Mida see uuskriitikute jaoks tähendas?
Bloomfield vastandub Sapirile Praha koolkond: Jakobson. Üksik A ei tähenda midagi, vaid omandavad tähenduse sõnades Kolmas asi on Kopenhaageni strukturalism. Strukturalismile pani aluse Saussure, kes väitis, et keele struktuur on alus igasugusele märgiuurimisele. Eristas kaht tüüpi keelereegleid: Süntagmaatilised (determineerib märkide jada) ja assotsiatiivsed reeglid (uurib, millises ulatuses teatud reastuse puhul võib üht märki asendada teisega). Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. Et mudelid teeniksid ära struktuuri nime, on vaja nelja tingimust: * struktuur on süsteem, mis koosneb niisugustest elementidest, et ühe muutmine toob kaasa kõikide teiste muutumise * igasugune mudel kuulub mingisse ümberkujunduste gruppi, ja need omakorda mingisse suuremasse gruppi. * ülalpool loetletud omadused võimaldavad ette ennustada, mil moel reageerib mudel ühe oma koostiselemendi muutmisele
see viimane toob välja lugeja tähtsuse teoses. Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia , klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960-70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale. Algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned (1) metoodilisus, objektiveerivus
Gérard Genette (s. 1930) narratoloogia, klassikaline strukturalism, fundamentaalsed tööd 1960- 70; nimetamist väärib teos "narratiivne diskursus"; üldine aluspõhi narratoloogiale, algirdas Julien Greimas - "semaatiline ruut" Pärast Greimas on põhirõhk pr keelsete autoritele, mis puudutab semantikat; strukturalismi; eriti just nt id-eur. juurtega, kes tunnevad ka vene kirjandustraditsiooni (nt Tzvetan Todorov ja Mihhail Bahtin) Mihhail Bahtin (18951975) - väga oluliset on mõjutanud strukturalismi arengut, ent ei ole end ise tegelikult kunagi identifitseerinud, vaid on pigem võtnud kriitika positisooni (nt. et vene vormikoolkond ei pööra tähelepanu dünaamilistele protsessidele, vaid on pigem staatikat armastav) 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned: (1) metoodilisus, objektiveerivus
printsiipidega Keelelised struktuurid samastatakse mõtlemise struktuuridega -- universaalne grammatika See universaalne grammatika on kõikide universaalide allikaks, ta annab määratluse ka inimesele endale. Mitte ainult kõik keeled, vaid ka kõik märgisüsteemid alluvad ühele ja samale grammatikale. See on universaalne mitte ainult selle tõttu, et informeerib kõiki keeli maailma kohta, vaid ka seetõttu, et ta kattub maailma enda struktuuriga Todorov Dekameroni grammatika 1969 Strukturalism -- semiootika Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste struktuuride.
gurud, kes õpetavad inimesi, kuidas käituda; maailm on tsükliline, kõik kordub, inimene sünnib uuesti. Veel jagunevad usundid traditsionaalseteks, pärimuslikeks, etnilisteks, omausunditeks, rahvausunditeks, loodususunditeks, revitalisatsiooniks. (loodususundid vahelt puudu, vt powerpoint) Pärimuslik usund · Suuline pärimus · Traditsionaalne eluviis · Siinpoolsusele suunatus · Kohtumine suurusunditega Tzvetan Todorov "Ameerika vallutamine" (2001) Samanism · Samanism - samaani ümbritsev usundiline kontekst ja kultuuriline institutsioon. Samaan on sotsiaalne funktsionär, kes oma abivaimude abil saavutab ekstaasi ning kehtestab seeläbi sidemed üleloomuliku maailmaga, lähtudes oma grupikaaslaste huvidest. (Åke Hultkrantz 1979) Samanism irdhing/kehahing · Samaan ekstaas/transs/teisenenud
lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis "Suur Gatsby": Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja kommunikatsioonilugude kombinatsioonid, erinevatel tüüpidel erinevad aktandid T. Todorov Narratiivi grammatika >seos narratiivi strukturaalsete ühikute (tegelased, süzee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel Narratiivile omased teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad kui kombineerida tegelased tegude või omadustega. Boccaccio "Dekameron" (1350-53) > 3. tüüpi omadused: seisundid (mittestabiilsed omadused, nt. Õnnelik ja õnnetu olemine), omadused (qualites, stabiilsemad, nt
Nende või teiste sündmuste tajumine kaalukatena olenemata sellest, kas nad on märgilise tegevuse produktid või ei tõuseb sellistes tingimustes võtmetähtsusega faktoriks: sündmusliku teksti nii- või teistsugune tõlgendamine määrab sündmuste edasise kulu." "Kultuurisemiootiline lähenemine ajaloole eeldab toetumist ajalooprotsessis osalejate endi seesmisele vaatekohale: tähenduslikuks tunnistatakse see, mis on tähenduslik nende vaatepunktist." Tzvetan Todorov (19392017) ,,Ameerika vallutamine" 1982 Uurimus Ameerika avastamisest ja vallutamisest 15.16. sajandil, rõhuga vallutusele järgnenud koloniseerimisprotsessil. Kui tavaliselt on Ameerika vallutamist käsitletud esmajoones sõjalises võtmes, siis Todorovi silmis ei ole tegemist mitte niivõrd sõjalise, kuivõrd semiootilise konfliktiga. Ja konkistatooride edu tagas ülekaal informatsioonis ja selle osavas kasutamises, mitte paremad sõjajõud.
lahkuminek ja kokkusaamine) Mudeleid realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid), neid täidavad tegelased, üks tegelane võib täita mitut funktsiooni ja vastupidi, nt. Romaanis “Suur Gatsby”: Nick on nii kangelase abiline kui quester (millegi poole püüdleja) Süzeetüübid:otsingulood (stories of Quest/desire), kommunikatsoonilood, otsingu ja kommunikatsioonilugude kombinatsioonid, erinevatel tüüpidel erinevad aktandid T. Todorov Narratiivi grammatika >seos narratiivi strukturaalsete ühikute (tegelased, süžee) ja keele strukturaalsete üksuste (sõnaliigid) vahel Narratiivile omased teatud põhiomadused. Teksti eeldused ilmnevad kui kombineerida tegelased tegude või omadustega.
Uuris läbi vene muinasjutte: jõudis järeldusele, et kõik järgivad ühte sama struktuuri, kui teha teatud üldistusi. Kui minna piisavalt üldisele tasandile, siis jõuame sõltumatu tausta struktuurini. LeviStrauss: kreeka müüdid: müütide skeemid, laiendanud seda lähenemist väljaspoole narratiivseid materjale: nt. osutada kuidas strukturalistikku mõtlemist võib rakendada rahvaste juures kehtivate sugulussuhete skeemide analüüsiks. Todorov: tees lugude grammatikast. analüüsinud läbi suure hulga narratiivset materjali, dekameroni novellide grammatika, kriminaal romaanidel. Tema väide: sarnande Proppi omaga. On olemas universaalne lugude grammatika. igasugune lugu on kõneakti taoline manifestatsiooni, mis ei suuda reeglitest kõrvale kalduda. Ilmneb: skeemi ja analüüsivat grammatikat on Holliwoodu produktsioonis kerge kasutada. annab ammendavaid vastuseid tekstide vaatlemisel.
Esmamulje kujunemise aluseks on inimese enda varasemate teooriate replikatsioon. · Olukorra mõju see kuidas asjad käima peavad. Silma torkavad erisused. · Jälgitav käitumine inimesel on lihtne liigutuste põhjal järeldada tegevuse eesmärki. Nt treenimine: http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html Nt hindamine: www.youtube.com/watch?v=f8TFi6qvPbc Välimus Kõige olulisem kriteerium mille alusel tehakse teiste üle otsustusi, on välimus. · Willis ja Todorov (2006): tudengitele tundmatute inimeste nägude näitamine ja nende meeldivuse, agressiivsuse, veetlevuse, usaldusväärsuse hindamine erinevate lühikeste ajahetkede vältel. Ei ole vahet ajalisel faktoril, inimene hindab seda 0,1 sek vältel. Ühest pilgust on piisav usaldusväärsuse loomiseks. Inimese nimel on ka mõju Nt vanaaegsem vs uus eesnimi Vanemaid nimesid omavaid isikuid peeti vähem intelligentseteks ja vähem poulaarseteks võrreldes noorema generatsiooni nimedega (Young, 1993)
Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17. sajandil on teemaks õnnetu armastus. Romantismiajal kalmistueleegia. Epigramm. Lühike luuletus. Alguses tähendas pealdisteksti mälestustahvlitel, kingitusel, hauasambal. Hiljem lisandusid satiirilised jooned. Väga oluline on puänt. Eepikale on pühendatud Mihhail Bahtini tööd. Kristeva ja Todorov, kes siirdusid läände, olid põhilisteks Bahtini propageerijateks ja moodustasid prantsuse Pariisi semiootika koolkonna. Bahtinil on mitu romaanile pühendatud uurimust. Artikkel ,,Eepos ja romaan", 1940, avaldati 1960. aa. Romaaniteooria rajaneb dialoogia ja 7 karnevali mõistetele. Romaan on ainus lõpule viimata, kujunemisjärgus zanr. Romaanil puudub kaanon, reeglipärasus
Franz. 2004. Cloning and heterologous expression of D. Ercolini, F. Toldra, and F. Villani. 2007. hematin-dependent catalase produced by Lactobacillus Biochemical and sensory characteristics of traditional plantarum CNRZ 1228. Applied and Environmental fermented sausages of Vallo di Diano (Southern Italy) Microbiology 70:603–606. as affected by use of starter cultures. Meat Science Albano, H., S. D. Todorov, C. A. van Reenen, T. Hogg, 76:295–307. L. M. T. Dicks, and P. Teixeira. 2007. Characterization Chaillou, S., M. C. Champomier-Verges, M. Cornet, of two bacteriocins produced by Pediococcus acidi- A.-M. Crutz-Le Coq, A.-M. Dudez, V. Martın, S. lactici isolated from Alheira, a fermented sausage Beaufils, E. Darbon-Rongere, R. Bossy, V. Loux, and traditionally produced in Portugal. International M. Zagorec. 2005
annaabi.ee 
