Mõne aja pärast aga, kui Pearu oli pimedal õhtul kõrtsist vindisena koju hakanud tulema, peksti ta vaeseomaks. See oli Jaagupi kättemaks. Kui Andres poleks Pearut leidnud, oleks see vist oma elunatukese sinna jätnudki. Alles järgmise aasta sügiseks oli Oru peremees nii palju toibunud, et võttis jalad alla ning käis juba isegi saksatoas. Jälle möödusid Vargamäel kuud ning kevade saabudes ootas Krõõt oma neljandat last poega Andrest, keda sünnitades ta aga ise hinge heitis. Eespere Andrese elus oli see imelik hetk ta oli õnnelik, et sündis poeg, kuid ei suutnud taluda, et poeg võttis emalt elu. Sel hetkel oli ta nõus, et Andres muudetaks tütreks ja ka kõik teised pojad, kes neil tulevikus sündima pidid samuti tütardeks, kui aga Krõõt võiks elama jääda. Sauna Marigi ootas teist last Jussiga, neile sündis seekord tütar, kes sai nimeks Kata.
..(272-273) Vargamäelased, hundipalulased, ämmasoolased(360) -Vargamäe kandis elav rahvas Periodiseering: Vargamäe tegelikkus (I-III ptk), 10. aastat hiljem (XXV ptk), 20. aastat hiljem (XXXII ptk), tuleviku ootused (XXXVIII ptk). A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Eelarvamustes olin seni A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus" osasid igavaks ning tüütuks lugeda pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnudki ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust
Mari muutus kurvaks ja ei laulnud enam aga see laulmine just Andresele meeldis. Tal oli tunne, et vargamägi on neetud koht kus kõik on kurvad. Kõik see oli ka põhjus miks keegi Andrese lastest ei tahtnud seal elada kuna seal pole armastust. 10. Mitu last oli Andresel ja Kröödil? Nimeta. Neil oli neli last. Kolm tüdrukut: Anni, Maret ja Liisi ja samuti üks poiss väike Andres. 11. Mitu last oli Andresel ja Maril? Nimeta. Andresel ja Maril oli kaks poega Indreks, Ants. 12. Pearu pahateod Andrese suhtes (põhjused, eesmärgid, saavutused). Pearule ei meeldinud, et Eesperre on tulnud uued elanikud ja tahtis nendest lahti saada ja tema eesmärgiks on saada terve Vargamäe omanikuks. Ta keerab Andresele igasugust jama aga Andres ei anna alla ja teeb talle ka tagasi. Pearu ei saavutanud sellega midagi. 13. Mis asju aeti kõrtsis? Seal joodi tihti, nagu kõrtsis ikka ja tihti kaubeldi ka erinevate asjadega. 14
tundis süümekaid, et oli naist nii palju koormanud, Krõõt tundis, et poja sünnitamine võttis hinge - Krõõt suri, Andrese palvetest ja lubadustest vanajumalale polnud kasu, kõik nutsid peale Andrese, Oru-eit tuli vaatama, mis naabrite juures toimub, kuulis kurvast uudisest, jäi veidikeseks saunanaistele abiks - Andres hakkas naisele kirstu tegema, kuid otsustas siis Meistri-Antsu kutsuda, kes selles töös osav oli - Mari imetas ka Krõõda poega, oli perele suureks abiks - Matusel oli palju inimesi, kes olid tulnud Krõõta ära saatma, kõik nutsid, isegi Pearu, Pearu oli isegi tee siledaks teinud, et vankriga parem sõita oleks - õhtul olid kõik mehed juba veidi lõbusamas tujus, sest napsitati palju, Oru Pearu kiitis jällegi Krõõta ja ütles Andresele, et tal oli väärt eit, teist sellist ei leidu, Pearu muretses, et kes neid nüüd Andresega lepitama hakkab kui Krõõta enam ei ole, nuttis palju XVIII
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides
rammuga, teda kuulati kui köstrit, ainus mees, kes luges ajalehte. Ustav ,,Sakala" lugeja ning suur Kalja Pärdi ja Nalja Märdi austaja. Hakkas köstrile(pigem rätsepale) vastu vaidlema, kui haistis tolle kõnest Jannseni ja Hurda pooldamist. Väidab, et ,,Postimees" tahab, et oleks aina põrguvalu ja sakste malakas.Oskas ja armastas rääkida; kõige harilikumale lausele lisas juurde: nagu ütles see ja see või tegi see ja see. Arvas, et oli kõigile eeskujuks. 7. sulane Juss - paar aastat alla kahekümne, leeris käidud, kasvult lühike, kuid jässakas. Heinalõhn kõige magusam lõhn, mida teab, ei tea ka pehmemat aset mitte. Päris kena noormees, sõnakuulelik, alati täitis heameelega noore perenaise käsku. Kõndides vehib omapäraselt kätega. Üksik poeg. Marisse armunud. Jäi kolmandat aastat Vargamäele Mari pärast. Hea südamega. Andrese peale õigusega kade. Poob end üles. Polnud väga
sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida. Ometigi õnnestus lehm päästa. II Järgmisel päeval tutvuti koduümbrusega. Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada. Ta arvas, et naabriga kahe peale kaevates tuleb see odavam. Sulane Sauna-Madis, aga arvas, et Pearuga koostööd teha ei maksa. Andres ja Madis tõstsid võidu kive. Andres oli oma sulasest palju tugevam. III Anres pllanis nüüd põllu tegemist, kuid Madis tegi selle idee taas maha. Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi. Andres lootis kõrtsis Pearut (mees
"Tõde ja õigus" kokkuvõte A.H.Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa TEOSE ANALÜÜS "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loominguperioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Jutt käib kahest perekonnast, naabertalude elanikest, kelle igapäevatoimetuste hulka kuulub lisaks maatööle ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Raamatu üldprobleemiks on tõe ja õiguse küsimus. Eespere Andres püüab leida tõde, rassides oma
rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga siiski, ramm üksi ei aita" ,,Ei põld meid toida, kui meie tema nälga jätame" ,,Üks kavatsus sünnitab teise, üks töö kisub endale teise järele" ,,Kes tuult külvab, lõikab tormi, kes vaenu, see vaeva, kes sõda, see verd." ,,Elu on, nagu peaks sa teda hundi hammaste vahelt kiskuma" ,,... nagu kaks tilka vett ühe ämbri uurdes" Kokkuvõte peatükkide kaupa: I
Andresest maha jääda, ehitavad võidu aeda. Pearu lõhub aia maha, nii et XXXI Noorele Andresele meeldisid Matu jutud tema karjapõlvest. Eespere sead tema rukisse pääsevad. Andres saab Pearu peale vihaseks. Andres ja Indrek ei saa omavehel läbi. Indrek oli selline mõtleja ja XI Elati teist aastat talus. "Ei põld meid toida, kui meie ta nälga unistaja tüüp, aga Andresele meeldis rabelda, nii et särk seljas liibus. jätame," arvas peremees (Andres). Juss üritas üle jõe ujuda, aga peaaegu Indrek viskas ema kiviga, nii et tollel külg aastateks haigeks jäi. Indreku uppus. Kraav sai valmis, aga Pearu lõhkus tammi enne, kui nad olid kokku ja Mari vahel on eriline hoolitsus, millest Andres kõrvale jääb. leppinud. Andrese hobused pääsevad koplist välja ja teevad Pearule kahju, XXXII Vanemad inimesed Vargamäel ja ka mujal ümbruskonnas mis on Pearu järjekordne temp. Sellest sündis tüli
tahagi enam temaga olla. Ründab Andrest, seepeale jookseb ise metsa ja poob end ülesse. Mari kannatab väga ja süüdistab end Jussi enesetapus. Ta ei suuda endale ka andestada, et ta tõesti salaja mõtles kui hea oleks uus perenaine olla ja nüüd ta ka selleks sai. Naabrimehed kiusavad teineteist aina edasi ja käivad vahepeal lausa kohtus. Andres ajab ikka ja ainult tõde ja õigust taga, otsib tuge ka piiblist ja tänu sellele muutub ta väga usklikus. Pearu arvas, et ainult tema on see, kes vigureid teeb kuid nüüd taipas ta, et ka Andres on samasugune. See muudab Pearu ettevaatlikumaks. Küla vaevab lasteepideemia, milles surevad ka Oru talu kolm last. Matused on väikesed, sest igal pool on epideemia. Laste surm muutis Andrest kibestunumaks ja kurvemaks. Juba Krõõda surm oli talle sügava haava jätnud ja nüüd veel kolme lapse kaotus. Peretütred Liisi ja Maret, kes juba üsna vanad on, suhtlevad salaja Oru poiste Joosepi ja Karlaga
Jääma paneb ta (teadmatult) Andres, kes Jussi matusel võttis lauluraamatu ja luges talle nagu poleks ta surmas midagi põlgusväärset ega ebanormaalselt, luges, nagu Krõõdalegi lugenud oli. Seda ei suutnud Mari unustada. Vahepeal muutub naabrite vahekord aina veidramaks ja pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise pärast, saab Oru peremees aru et Andresega on suisa jama asju ajada. Nimelt arvas ta, et ainult tema krutskeid täis on, kuid ei - Andres laseb purjus(magava) Pearu oma rukkihakkidesse sõita ja nõuab selle eest kohtus kahjutasu, mida Pearu ka maksma peab, teadmata, kuidas ta sattus naabrimehe põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa
„ Tõde ja Õigus „ I Anton Hansen Tammsaare Võitlus maaga 1.Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, milles turvas oli keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba
edasi. Juss ja Mari asuvad lõpuks Eespere sauna elama ning saavad poja ja tütre, samal ajal kui Krõõt oma neljanda lapse. Last kandes jäi Krõõt aina nõrgemaks, kuid Andres ei märka seda. Sünnib poiss ja Krõõt sureb, olles varasemalt Marile öelnud, et talle meeldiks, kui Mari saaks Eespere perenaiseks ja hoolitseks tema laste eest. Andresel käsib enda ja laste pärast uue naise võtta. Matused on suured ning nutjaid palju, Andres süüdistab ennast, kuna tahtis nii väga poega ja ta naine pidi selle eest elu andma. Aega mööda asendub Andrese valu tuimusega ning ta nagu ei tunnekski enam midagi. Krõõda kirikusse sõidutamisel avastab, et Pearu oli teed silunud, et surnul hea sile sõita oleks ning Pearu vihastas, et ta ise selle peale ei tulnud. Peale Krõõda surma hakkabki Mari hoolitsema ka tema laste ja majapidamise eest. Juss mõistis seda alguses ning oli rahulik, kuid keelekandjast saunatädi pani talle pähe mõtte, et ehk Mari ei tahagi tagasi tulla
Mõnikord võib tunduda isik läbinisti kuri ja pahatahtlik, aga sisimas nad seda siiski ei ole. Iga persoon on omamoodi eriline ja huvitav ning tõelist palet hinnatakse väga. Kõik võib aga muutuda väliste mõjude tagajärjel, enamasti on muutus negatiivne, sest ihatakse liiga palju maist vara või mõne inimese heakskiitu või tähelepanu. Inimestel, kes on muutunud, on raske või isegi võimatu end tagasi suunata. Anton Hansen Tammsaare on oma raamatus ,,Tõde ja Õigus" paigutanud kaks väga erineva iseloomuga Eesti meest peategelasteks. Mäe Andresest ja Oru Pearust oleks võinud saada väga head sõbrad kui nad oleks üksteisest elanud kaugemal ja Andresel taluelu edenenud paremini. Teatavasti Oru Pearu seltsis kõrgema klassiga ja pidevalt kiitles enda saavutuste ja vara üle ning pidi kellestki parem olema. Samuti meeldis talle ka teisi maha teha, ja neid võita. Küll kavandas Pearu kraavi
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes
Sauna- tädi rääkis kirikuhärra eidega palju, klatsis. Sellepärast kirikuhärra kõike hästi teadiski. Sauna-tädi said peapesu Andreselt, Andres ähvardas isegi saunalised välja visata. Sauna-Madis lubas oma eide eest paremini hoolt kanda. Maril sündis Indrek. Peres oli kokku 7 last: Krõõda tütred Liisi, Maret, Anna ja poeg Andres, Jussi lapsed Juku ja Kata, Mari ja Andrese poeg Indrek. Indrek oli teistsugune laps, nõrgem, vajas rohkem hoolt. Hundipalu Tiit, tark mees, ristiisa, arvas, et sellest lapsest saab tark laps. Andrese ja Pearu rahavõrdlemine kõrtsis. Liisi ja Maret sõbrustasid Pearu poegadega Karla ja Joosepiga. Tüdrukud viisid neile aiaaugust saepuru ja muud pahna. Neil oli saladus Mariga, et Marile räägitakse kõigest ning Mari kaitseb neid Andrese eest. Andres oli aastaid teinud tööd, kuid tundus, et töö ei saa ikka otsa. Kivid ei läinud kuhugi, soo ei kõlvanud ikka põlluks jne. Loomade seas hakkasid liikuma haigused
Hiljem üritab Juss ennast üles puua. See muudab Mari tõsiseks ja ta enam ei lõõbi, lubab Jussiga pulmadki teha. Esialgu sellest ei räägita, hiljem kui luba saadud saunas elama hakkata, abiellutakse, asutaksegi sauna elama ja saadakse kaks last Juku ja Kata. Aja möödudes jääb Krõõt ikka nõrgemaks ja nõrgemaks, olles sünnitanud mehele juba kaks tütart Liisi ja Mareti. Mees aga soovib endiselt poega, niiet Krõõt sugugi nii õnnelik ei saa laste üle olla, kui ta sooviks. Naine ei sobi oma peenikese ja pika kehaga Vargamäele tööd tegema, seega ei jaksa ta samal ajal lapsi hoida, majapidamis- ja välitöid teha. Lõpuks, kui Krõõt sünnitab Andresele viimaks poja, heidab ta hinge. Mehele, kes mõnikümmend minutit enne Krõõda surma käib põllu ääres kivi juures Vanajumalaga rääkimas, ütleb ta, et poeg võttis hinge. Nii ei saanudki Andres pojast õieti rõõmu tunda.
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa 1. Teose tegevusaeg: 19.sajandi viimane veerand (1870-1890) Tegevuskoht: Vargamäe Oru ja Mäe talu ning külakõrts Mõju teose sündmustikule: Kuna tegevuskohaks on Vargamäe, kus oli ka Tammsaare vanematekodu, siis raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust. Ning samuti kuna Eestimaal oli kaotatud pärisorjus (1816.aastal), oli talupoegadel võimalik osta endale maad, seda ka ise harida ning edasi pärandada tulevastele põlvedele. Seda sama plaanis ka Andres teha. ,,Algas töö, algas eluaegne töö, algas töö, millest pidi jätkuma isegi tulevastele põlvele. Sest olgugi, et peremees ainult paar kuud abielus, ometi mõtles ta juba järeltuleva soo peale,
Nüüd on Indreku kord öelda: ,,Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda." See on neljanda jao lõpplause. Teost muudavad värvikamaks ka mitmed seltskondlikud sündmused, näiteks pankrotimeister Köögertali (pidu)söömingud ja joomingud ning Itamite beebi surm. ,,Tõe ja õiguse ,, neljas köide on tulvil tõde kodanliku Eesti tegelikkusest, valitseva klassi ideoloogilisest jõuetusest, tema metsistumisest ja loomastumisest. Kõrge kunstilise meisterlikkusega on Tammsaare selle tõe lugejateni viinud. Kodanliku ühiskonna hukkamõistmise ja eitamisega ütles Tammsaare lugejaile, et ainult siis, kui elu saab vabaks klassiühiskonna kiskjalikest, stiihilistest seadustes, on võimalik tõeline, inimlik, mitte aga loomalik õnn. Satiirilise ja koomilise kõrval on tunda ka teravat traagilist külge nende tõsielu vastuolude puhul, mida Tammsaare kirjeldab. Romaan tekitab niihästi naeru, viha kui ka kurbust. Siin seguneb naljakas ja traagiline süngega nagu eluski
mehest tuleneva viha. Kaitstes lapsi peksu eest, lasi Oru perenaine end peksta, et aga mees rahuneks. Samuti pidi Pearu naine väga palju muretsema. Tihti veetis ju Pearu nädalapäevad kõrtsis. Kuna sagedasti tahtis Pearu naisele näidata oma vägevust, siis pidi naine teda teenindama ja tegema selliseid asju, millega Pearu ise oleks väga edukalt toime tulnud. Selline oli Vargamäe naiste elu, mis oli tihedalt põimitud raskuse ja murega. Tõde ja õigus Keskne teos A. H. Tammsaare loomingus on 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" (1926-33), avar läbilõige Eesti ühiskonna arengust 1870-ndaist aastaist kuni 1930-ndate aastateni; selles on esitatud lai eepiline panoraam taluelust ja linnaühiskonnast. Autori ideelise põhikontseptsiooni järgi polnud tollal valitsevates tingimustes võimalik tõe ja õiguse kooskõlani jõuda, mispärast peategelase tõeotsingud ei viigi sihile. Romaani laia eepilist haaret mitmekesistavad huumor, satiir
"Tõde ja õigus I" Anton Hansen Tammsaare Vargamäele jõudsid uus peremees ja perenaine. Eespere talu hakkasid majandama Andres Paas ja Krõõt. Andres oli talu ostnud ja tal oli plaan maad kuivendama hakata, kuna suurosa maa-alast hõlmas soo. Koduhoidjateks olid olnud saunaeit ja saunataat Madis. Tagapere Pearuga sai Andres kokkuleppele, et sookuivenduse käigus lastakse vesi ka Pearu maa pealt läbi otse jõkke. Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel
Ta sai teada, et ta on arvatavasti rase, kuna toit ei taha enam sees püsida. Andres võrdles erinevaid talusid ning rääkis ajaloost. IX Suvi läks Eespere talus märkamatu kiirusega. Peremees kurtis nigela saagi üle, aga alles esimene aasta ka. Juss tegi korraliku tööd ja seda tegi ka Mai, kuid oli kurvastusest murdumas. Tema silmarõõm Kaarel, lahkus Tagaperest. Eesperes nägi ilmavalgust ka esimene järglane ja selleks oli tütar nagu Saunatädi ennustas. Peremees ootas küll poega. Krõõdil oli suur väsimus peale tulnud. X Kahte naabrit ikka võrreldi igas asjas. Pearu tahtis kõiges parem olla kui naabrimees, ega ta ei saanud alla siis jääda. Seda vaatasid ka teised külaelanikud, et seal ikka miskit kana kitkumas. Saunatädi rääkis, et ega neil kerge ei ole. Üks kord hakkas Pearu oma aeda lõhkuma, mis aga piiritles ühelt küljelt naabrite loomaaeda ning sead saidki Pearu rukkist sööma minna. Siis oli kohe kisa lahti
Aga tal oli vaja lihtsalt oma elu Vargamäel sisukaks muuta.Pearu öeldu peale Krõõda matuseid ,,Kuule, sina naabrimees! Veart eit oli sul ! Niisukest änam ei tehta! Vargamäe silmad ei sua änam niisukest nähja. Hallelooja! Sinu kadunud eide terviseks! Issand olgu meile armuline!" 4.Mina eelistan Andrest kuna ta oli töökas ja heatahtlikum kui Pearu. Ta polnud nii kiuslik ja suutis andestada, ka Pearule. Ja ta ei peksnud oma naist.Ma arvan, et Tammsaare eelistas samuti Andrest kuna raamatus jääb mulje selline. 5.Krõõt oli naisena väga teotahteline ja heasüdamlik. Emana tundis ta pisut süütunnet kuna ei olnud oma esimesi lapsi sünnitanud poistena.Kuid armastas sellegipoolest oma lapsi. Abikaasana oli ta väga truu ja kohusetundlik, kui Andres midagi ütles siis ta ka seda tegi. Oli hea ja kannatlik .Talle oli Vargamäele kolimine vastumeelt, aga abikaasa kohustusest ta leppis sellega .Samas oli ka nukker ja kurnatud, kuna Andres
Jääma paneb ta (teadmatult) Andres, kes Jussi matusel võttis lauluraamatu ja luges talle nagu poleks ta surmas midagi põlgusväärset ega ebanormaalselt, luges, nagu Krõõdalegi lugenud oli. Seda ei suutnud Mari unustada. Vahepeal muutub naabrite vahekord aina veidramaks ja pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise pärast, saab Oru peremees aru et Andresega on suisa jama asju ajada. Nimelt arvas ta, et ainult tema krutskeid täis on, kuid ei - Andres laseb purjus(magava) Pearu oma rukkihakkidesse sõita ja nõuab selle eest kohtus kahjutasu, mida Pearu ka maksma peab, teadmata, kuidas ta sattus naabrimehe põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest
üldpildis jäi ta minu jaoks kuidagi liiga ühekülgseks, sest ainus millest ta mõtles oligi töö. Pearu aga seevastu oli huvitav tegelane just seetõttu, et ta oli väga värvikas tegelane. Kõik need tema tujud ja vembud ja ka skandaalid tegid temas huvitava tegelase ning andsid talle mingi erilise sümaaptsuse. Ta tundus kohati inimlikum kui Andres ning seetõttu jäi ta ka rohkem silma. Ma usun, et Tammsaare eelistas pigem Andrest. Esiteks seetõttu, et ta kujutas teda kui tõelist Eesti talumeest, kes peab rasketes Eestimaa tingimustes enda talu pidama. Samas on ka Andres leidlikum kui Pearu, kuna suudab teda nii kohtus kui ka kõrtsis tihti üle trumbata. Ma arvan, et Tammsaare eelistas Andrest ka seetõttu, et Andrese elu tundus nagu natuke ebaõiglane, kuna Pearul näis kõik kergemini kätte tulevat kui
Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. V Saunatädi käis Tagaperes uurimas kas nad on Eesperes käinud juba või ei ole. Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Madise käest
Juhendaja: ..................... Koostaja: ....................... Tallinn 20 ..... Sissejuhatus Teos üllatas mind heas mõttes ning muutis mu suhtumist tolleaegsesse Eesti kirjandusse. Olin seni eelarvamusega suhtunud A. H. Tammsaare epopöaromaani "Tõde ja õigus"ning seda igavaks ning tüütuks teoseks pidanud. Tegelikkuses see aga nii ei olnud ja romaan osutus palju huvitavamaks, kui olin uskunud. "Tõde ja õigus" 1.osa ilmus 1926.aastal ja kuulub autori varasemasse loomingu- perioodi, mida iseloomustab puhtakujuline külarealism. Tammsaare on sündinud aastal 1878 ja surnud 1940 ning "Tõde ja õigus" on kirjaniku üks tähtsamaid teoseid. Raamatu aine on võetud autori vanematekodust ja elust
Veab talv otsa materjali kokku. Kuigi Oru ja Mäe vahel on vaen, saavad talude lapsed hästi läbi. Ehituse ajal veetakse üksteisele saia ja puuklotse ning saepuru. Peetakse plaane hoonete juurdeehitamiseks, sest viljasaak on suurem ja loomakari ka. Talu on edasi arenenud, kuid tööd on kõvasti rohkem. Ühe peo ajal Eespere talus sattuti arutama isamaalisi küsimusi. Järgmine talv puhkes suur epideemia. Paljud lapsed surid, sealhulgas ka Mari ja Jussi omad. Mari arvas, et jussi vaim kummitab. Peale seda muutub elu Vargamäel üsna süngeks. Lastel ei lasta enam kõike teha, kuna kardetakse uut õnnetust. Ka Andres hakkab tasapisi tööst väsima ja on oma teises naises veidi pettunud. Andresel on uus sulane, kes armastab üht tüdrukut. Ta käib teda vaatamas, kuigi teised austajad keelavad. Talle antakse kõvasti peksagi. Et sõjaväest pääseda näljutab ta end, et viletsam välja näha. Kuid ta teeb ühele tüdrukule tite taha ja et mitte selle
Selle tembu tõttu sai Pearu küla naiset käest nõgese ja vitstega tappa. Lõpuks palus ta andeks.*Järgmisel talvel hakkasid küla lapsed järjest surema. See sai alguse Kassiaru Jaska lastest.. Seal suri 6 last. Orul 2 last, Hundipalul 2 last ja Mäel surid Kata ja Juku, Anni. Anni suri palavikku, kuna lapsed käisid talvel paljalt lumehanges. Laste surm tõi Marile Jussi surma meelde ja ta arvas ka, et lapsed surid, kuna Mari oli Jussi surmas süüd. Andrsesle tuli meelde Krõõda surm. Andres ja Mari läksid tülli.*Sulane Jaagup oli naaberküla peretütresse Roosisse armunud. Ka sealsed külapoisid olid Roosisse armunud. Roosi pärast oli isegi Jaagup pilli mängima õppinud. Kord läks Jaagup Roosi poole ja sattus külaposte erale, kes ta vaeseomaks peksid. Jaagup roomas mitu päeva Vargamäele tagasi. Seal ravisid teda perenaine ja tüdruk Miina
Tegelased Andres Paas - Mäe Andres oli kange mees, eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Isegi uni ei seganud töö tegemist. Enamasti tundis rõõmu sellest, mida tegi. Tihtipeale oli plaane rohkem kui jõudis neid teostada. Tema eesmärgiks oli teha Vargamäest uhke koht. Ta tahtis ja lootis, et pärast teda elavad seal tema lapsed, kes jätkavad maa harimist, et Vargamägi jääks alati nende suguvõssa. Algselt arvas Andres, et tõde ja õigus tähendavad sama, ent lõpuks mõistis, et õigust võib saavutada ka pettuste ja valega. Pearu Murakas - Pearu oli nagu "mina ja maailm" enad tahtmise saamiseks ei hoidnud teda miskit. Talle meeldis ennast kujutada ägeda mehena ja elas tihtipeale üle oma võimete. Kasutas valet ja pettust. Temas oli ka head poolt, ta oli tõeliselt visa hingega ja raskuste eest peitu ei pugenud. sauna Mari - Mari sai Mäe talu uueks perenaiseks ja kasvatas üles hulga lapsi
Vastuseks sai ta ,,ei "- sellega ta eriti rahul ei olnud aga käik asjata polnud. Ta sai teada mis nende juures oli toimunud- peremees istus kaevul jne. Uued naabrid kuulsid ka sellest ja pidasid seda väga lapsikuks ja mõttetuks toeks. Andrest ajas närvi see et too naise ja lastega nii oli käitunud. Krõõt ei öelnud selle kohta aga mitte kui midagi. Andres töötas päev läbi ega leidnud aega isegi lõunatamiseks tihti, ta arvas et sulase tulekuga leiab ta rohkem aega aga nii ei läinud. Ühel päeval koristasid nad maalt kive ja mees tegi ettepaneku et nad peaks seda väga palju tegema hakkama et korralikku maad saada- kõik kes talus olid korjasid kive põllult. Peremees läks Pearu juurde külla et arutada kraavi kaevamist. Kohe ta vastust ei saanud, sellepärast prooviski ta öelda midagi mille tulemusel P seda ikka teha tahaks. Nad rääkisid ka põllust ja majapidamisest
"Tõde ja õigus V" Anton Hansen Tammsaare Indrek tuli tagasi Vargamäele. Isa Andres elas nüüd saunas. Maret ja tema mees Sass elasid rehetoas. Ka Pearu oli veel elus. Meeste vahel oli mõtteline võistlus, kumb hiljem mulla alla läheb. Andres oli saunas õnnelikum, ta ei pidanud enam Vargamäel sunnitööline olema. Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
