Käsitlen kolme teemat: 1.Sport ja reklaam, 2. Kohtunike äraostmine, 3. Populaarsed versus mittepopulaarsed spordialad. Kõikide teemade puhul näeme, et rahal on võimu sporti mõjutada. Nende teemade uurimine peaks andma ülevaate, et kuigi tugevad rahalised ressurssid on eduka sporditegemise aluseks, ilmnevad seejuures mitmed probleemid, mis eelkõige just eetiliselt spordile sobimatud on. 3 1.Sport ja reklaam Sponsorlus on tippspordi lahutamatu osa. Sponsorite raha, teenuste, kaupade või teiste hüvede eest saab sportlane treenida, võistelda ja teiste vajalike asjade eest tasuda. Samas on tippsport suurepärane võimalus firmadel end reklaamida ja tutvustada. Sest spordi abil jäädakse tarbijale meelde kui usaldusväärne ja eetiliste põhimõtetega firma. Sponsorlus on kasulik nii sportlasele kui ka sponsoreerivale firmale. Mõlemad peavad endast pisut andma ent vastu saadakse tohutud võimalused.
Kristina Šmigun on oma päevikusse kirjutanud 12.aastasena: „Äratus. Läksime oja äärde pesema. Tegime metsatööd. Hommikune trenn: jooksuga kuus kilomeetrit Otepääle, tund sõitu rullidel, jooksuga tagasi. Õhtupoolikul matk Apteekrimäele, seal kaks ringi ja jooksuga tagasi: kokku 13 km. Siis tegime veel tööd ja läksime magama. Oli tore päev!“ Juba noore tüdrukuna teadis, et eesmärkide saavutamiseks peab olema positiivne ning ei tohi alla anda. Tippspordi üks varjukülgi on asjaolu, et pettumus on kerge tulema, kui on suur hirm kaotuse või läbipõlemise ees. Kristinast on eelnevalt artiklites jäänud tunne, kui ta oleks justkui raudne leedi, keda ei kõiguta ükski halb sõna või tagasilöök. Kristina tunnistas oma hirmu, mis oli enne maailmameistrivõistlusi või olümpiat, sest tippsport on ikkagi enese ohverdamine ning kui see tulemusi ei too, siis on pettumus kerge tulema
jälgimiseks. Ka mina teen sporti nendel põhjustel. Kuid lisaks sellele, et inimesed teevad sporti enda jaoks, tehakse sporti ka tipptasemel, millega kaasneb ka raha teenimine. Nende inimeste jaoks on see töö ja nad peavad seda suureks karjääriks. Ma arvan, et on tore, et inimesed pingutavad ja annavad endast kõik, et võita ja tuua kuulsust nii endale kui ka riigile, mida nad esindavad. Kindlasti üks pluss tippspordi juures see, et sind toetavad sponsorid ning juhendavad oma ala spetsialistid. Tippspordi juures on ahvatlev ka see, et saab reisida sponsorite kulul. Ma olen arvamusel, et tippspordiga tegelemiseks peab inimesel olema tõsine huvi ja soov, mitte ainult huvi raha ja materiaalse kasu vastu. Maailmas on inimesi, kes tegelevad spordiga pere üleval pidadamiseks ja, kes võib-olla muud ei oskagi teha. Mina arvan, et kui tegeleda spordiga, siis tuleks sellest mõnu tunda ja teha seda
hõbemedali (vastane kasutas tollal veel lubatud dopingut) ja 1972. aastal Münchenis kuldmedali. Maailmameistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1970 ja 1972 kuldmedali ning 1968 ja 1969 hõbemedali. Euroopa meistrivõistlustelt sai aastatel 1968, 1969, 1970 ja 1972 kuldmedali. 1967–1972 püstitas Talts 41 maailmarekordit. Ta oli esimene poolraskekaallane (kuni 90 kg), kes tõstis kolmevõistlusel üle 500 kg. 1989. aastast on Jaan Talts Eesti Olümpiakomitee liige ning on EOK juures asuva tippspordi nõukogu esimees. Aastatel 1995-1996 oli ta Riigikogu liige. Erika Salumäe Erika Salumäe (sündinud 11. juunil 1962 Pärnus) on Eesti endine jalgrattur ja poliitik. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus (1992. aasta suveolümpiamängudel Barcelonas ja 1988. aasta suveolümpiamängudel Seoulis) . 2010. aastast elab ta Hispaanias. Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Ta on püstitanud 15 maailmarekordit. Ta on valitud Eesti parimaks
Kõik toetavad üksteist ning tunnevad rõõmu saavutuste üle ja see ongi kultuurses pooles peamine. Sport, mis oli algselt lihtsalt hea eneseteostamise võimalus, on õnneks mingil määral rahvaspordina veel säilinud. See-eest tänapäeval on sporti aina keerulisem nimetada kultuuriks, sisaldades niivõrd palju kihlvedusid, kokkuleppeid ning poliitikat. Sport on tänapäeval suuremas osas äri ning seda näitavad ka summad, mis selles valdkonnas liiguvad. Tippspordi kultuurne pool on igapäevaga üha enam kadumas. Varsti pole sellest enam järgi mitte midagi muud, kui äri.
Valides spordi, peab olema väga palju tahtejõudu või annet, et oleks tõesti võimalus saada kõrgesti tasustatud sportlaseks. Raha olemasolu on tänapäeval väga oluline ning selleta ei saa paremate tulemuste nimel treenidagi. Spordi valimise põhiliseks puuduseks on oht, et hariduse omandamine jääb teisejärguliseks. Tipptasemel sporti saab harrastada ainult teatud eluperioodil, mis langeb tavaliselt kokku just hariduse omandamiseks sobivaima ajaga. Kui tippspordi tegemise aeg läbi saab, siis on õppimine kannatada saanud ja töö leidmisega võib hätta jääda. Peale sportlase karjääri võib muidugi ka treeneriks hakata ja samal ajal kesk- või kõrgharidust omandada. Õppimine töö kõrvalt nõuab aga aega ja tugevat tahet. Ja kui spordis tulemused kesiseks jäävad, võib olla veidi kahju spordile kulutatud ajast. Kui valida põhitegevusalaks sport, siis tõesti ainult selle nimel, et tippu jõuda.
Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 200 m jooks 200 meetrit on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal. Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordi võistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel
Mõte spordile pühenduda, hakata elukutseliseks atleediks, tekkis tal tõenäoliselt Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes. Talle omase südikuse ja visadusega hakkas ta oma kava ellu viima harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15-aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega kahenaelaseid hantleid 4000 korda järjest. Õige kindluse said treeningud siis kui Georg hakkas käima Tallinna raskejõustikuklubis. Lurichi tippspordi tee algas Venemaal Peterburis, 1895. aastal. Seejärel hakkas ta püstitama maailmarekordeid tõstmises ja võitis kõiki maadluses. Ning 1896. aasta suvel sai Georg Lurichist spordiprofessionaal, elukutseline atleet ehk rahvakeeli jõumees. Lurich hakkas uure menuga mööda maailma ringi rändama, ta oli võidukas nii maadluses kui ka mitmesugustes rahvuslikes jõu- ja osavusproovides. Aastal 1901.osales ta Hamburgis
ühiskondade; määratleda sotsialiseerimise protsessid sporti, spordist välja, spordis ja spordi kaudu; - Suure valikuvõimalusega turg - uurida domineerivate, arenevate ja hääbuvate kultuuride ning subkultuuride väärtusi ja norme spordis; Tippspordi eraldumine võistlus- ja harrastusspordist selgitada kuidas võimusuhted ja sotsiaalsed erinevused (soolised, klassi, rassilised) määravad piirangud ja võimalused inimeste osalemisele spordis (sportlastena, ametnikena, töötajatena, pealtvaatajatena, tarbijatena); - Spordi äristumine uurida viise, kuidas sport reageerib sotsiaalsetele muutustele ühiskonnas.
maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] Andrus Veerpalu saavutused Sündinud 8. veebruar 1971 Olümpiamängud Kuld 2002 15 km klassika Kuld 2006 15 km klassika Hõbe 2002 50 km klassika Maailmameistrivõistlused Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika
Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis protsessis on hõlmatud erinevate toitainete taastamine organismis, nagu süsivesikud, valgud, vedelikud ja elektrolüüdid
Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud.Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.[2]
suusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006.aastal omistas Rahvusvaheline Olümpia- komitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorterisLausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21.septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010.aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2.juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Tagajärjed - Tervis Murdmaasuusatamist peetakse üheks ohutuimaks rahvaspordialaks. Ehkki kukkudes võib end kergelt nikastada, tuleb tõsiseid vigastusi selles spordis harva ette. Tavaliselt juhtub neid ainult siis, kui murdmaasuusataja läheb sõitma kõrgetele ja järskudele mäenõlvadele
mõõde, mis tähendab raha üleilmset liikumist; 4) meediakujutiste ja informatsiooni (ajalehed, ajakirjad, raadio, TV, film, video, internet) liikumine; 5) ideede, ideoloogiate ja sotsiaalsete liikumiste levimine. Spordis endas või viimastel aastakümnetel täheldada kahesuunalist arengut: üheltpoolt “spordi sportistumine” ja teisalt “spordi anti-sportistumine”. Paljudes riikides on “spordi sportistumine” kaasa toonud riigi ja/või erasektori poolt finantseeritud tippspordi süsteemi kujunemise. Sellele spordivormile on omased liialdused, nagu lapstööjõud, doping ja kahjulikud treeningmeetodid. Spordi äärmuslikele vormidele leidus poolehoidjaid ka juba XX sajandi alguskümnendeil. Spordi levimine leidis aset samal ajal maailmaturu ja koloniaalimpeeriumide moodustumisega. Maailmasüsteemis leidis aset perifeeria sõltuvuse areng, mis tõi kaasa traditsiooniliste pärismaiste ajaviite tegevuste ja mängude asendamise modernse spordiga
· Aasta naissportlane 1997, 1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 Kokkuvõtteks · Kristina Smigun-Vähi sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. · Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud.
Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika Gerd Kanter Olümpiamäng ud 2004 Ateenas: 19. koht 60.05 (21. august) 2008 Pekingis: kuldmedal 68.82 (19. august) 2012 Londonis: pronksmedal 68.03 (7
alistades olümpiavõitja Stefania Belmondo kuue sekundikümnendikuga.2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos võitis ta kuldmedali nii 10 km klassikas kui ka 15 km suusavahetusegasõidus. Samal aastal andis Rahvusvaheline Olümpiakomitee Šmigunile Sportstar 'i aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud.Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta naissportlaseks.Kristina Šmiguni treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Šmigun. Laskesuusatamine Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-
Kaitseliidu teeneterist 1999 Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999 Kaitseväe teenetemärk 1998 Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist Püha Andrease rist 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge 2.4 11 Juhan Parts Sündinud: 27. augustil 1966 Tallinnas [5] Erakond ja peaministri aastad: Res Publica 2003-2005 Isiklikku: Lapsepõlves tundis ta huvi tippspordi vastu. Mängib jalgpalli FC Toompea ridades. Peale selle mängib ta tennist, suusatab, sõidab jalgrattaga ning mängib korvpalli ja malet. Oli abielus kohtunik Merle Partsiga. Sellest abielust on tal poeg Toomas-Hendrik ja tütar Pille-Riin. Juhan Partsi vanaonu on Vabadussõja väejuht Karl Parts. Riigikontrolörina töötades kritiseeris Parts valitsuse poliitikat, kogudes populaarsust. Rahandusminister Siim Kallas süüdistas teda poliitikasse sekkumises
Spordi osatähtsus meie rahva elus kasvab. Kui võistlussport on meil juba ammu omandanud suure populaarsuse, siis rahvasport oli kaua aega jäänud tagaplaanile. Viimastel aastatel on toimunud oluline nihe paremuse poole. Tervisesport on kogunud järjest enam populaarsust, näiteks suusatamine, jooks, jalgrattasõit. Ühe universaalsem ja populaarsem spordiala on tennis, mida harrastatakse nii tervisespordi kui tippspordi tasemel. Võistlusspordina loetakse seda üheks raskemaks ja tehniliselt keerulisemaks spordialaks. Et saada tõeliseks meistriks kulub keskmiselt kümme aastat ning alustama peab noorelt. Tervisespordina ei tunne tennis aga vanusepiire, seda võib mängida alati, kusjuures pole üldse oluline, kui vanalt mängima hakatakse ühe suvega omandatakse põhioskused tennisest ning suudetakse oma lõbuks mängida. Seega tennis on mäng, nagu öeldakse, kaheksandast kuni
Konkurents - Konkurents ja koostöö - Turustruktuur Konkurents ja koostöö Spordisõbrad maksavad piletite eest sageli kõrget hinda ja isegi reisivad kaugele maale oma lemmikute võistlusi vaatama. Kel pole reisimine võimalik, võib jätta oma töö või õppimise, et elada kaasa tippspordi tähtsündmustele meediakanali vahendusel. Õnnestumise korral on vaimustus üleüldine ja sellest saadav positiivne emotsioon aitab oma toimetamistega paremini hakkama saada. Üks populaarseim spordiala maailmas on jalgpall ning selles mängus on lisaks ägedale võistlusele oluline pallurite koordinatsioon ja koostöö. Meeskonnas sõltub tulemus kõigi – mängijate, treenerite, arstide, massööride jt – panusest ning harvad pole juhtumid, kus
tervisekahjustusi. Kui vererakkude arv on liiga kõrge, muutub veri paksemaks ja südamel on seda 9 raske ringi pumbata. Paksem veri võib ka veresooned ummistada ning niimoodi südameinfarkti esile kutsuda. Dopingukasutamine ei heida varju mitte ainult seda kasutavatele ja vahele võetud sportlastele. Iga uue rekordi või suurepärase saavutuse juures leidub inimesi, kes kahtlevad sportlase aususes. Nii muudavad dopingukasutajad tippspordi kõigi jaoks räpaseks ja mõttetuks. 10 Kasutatud kirjandus 1.http://www.antidoping.ee/?cat_1=3&cat_2=49&ID=49 2.http://www.greengate.ee/?page=4&id=3199 3.http://www.kalev.ee/est/?news=910384&category=2&Doping 4.http://www.amazon.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=918 5.Doping spordis / [koostanud Mihkel Mardna] Tallinn : Eesti Olümpiakomitee, 2003 ([Tallinn] : Prisma Print) 6
Vaata järele, kes tuli. Asusin Mari järele järjekorda. Saada poeg arsti järele. järgi- kohaselt, põhjal, alusel. Toimib seaduse järgi. Orienteerub taevatähtede järgi. Olevat kuulu järgi tubli mees Ettevõte tunneb teravat vajadust krediidi järele. Poiss ei toiminud isa nõuande jägi. Paar eksemplari on veel järel. Tule paari tunni pärast raamatutele järele. kaasama- kaasata, k`aasan> kaasa tõmbama. Kaasab noori poliitikasse, eksperte seaduse koostamisse. Tippspordi kaasav eeskuju kaasnema- (millega?) kaasas käima või olema, koos esinema. Troopikatsüklonitega kaasnevad paduvihmad. Õigusega kaasnevad kohustused kaasuma- (millele?) juurde tulema, liituma. Bronhiidile võivad kaasuda teised hingamisteede haigused. Uuendusele kaasusid soovimatud nähtused Reorganiseerimisele kaasusid soovimatud kõrvalmõjud. Poliitilistesse ühendustesse kaasatud noored olid hästi aktiivsed. Alati kaasnevad õigustega ka kohustused.
kalenderplaan kui spetsialistide hinnang arengu osas. Harrastussportlastele mõjuks motiveerivalt ja innustavalt kui võistluskalendris oleks sissetoodud eraldi harrastajate võistlused kogumaks oskusi jõukohaste vastastega. Harrastaja näol on tegemist arukate inimestega, kes õpihimust ja eneseteostus vajadusest pühendavad aega ja raha harrastustegevusele, oodates sealjuures võimalust endale sobival tasemel võistelda. Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013.
Eesti Kergejõustikuliidu, Eesti Spordiselts Kalevi ja Eesti Akadeemilise Spordiklubi auliige ning Tallinna aukodanik.(etvsport.ee) Valgetähe III klassi teenetemärgi omanikuks sai ta 12 1998. aastal. 2003. aastal nimetati ta Eesti Spordiselts Kalevi ja Olümpiakomitee poolt välja antava Ausa mängu Suure mõõga laureaadiks. Suur mõõk omistatakse spordiga seotud inimesele elutöö eest ausa mängu aadete levitamisel. Tippspordi aastatel omistati Lipule ka NSV Liidu meistersportlase tiitel, kuid seda alles 1954. aastal. Teenelise meistersportlase aunimetuse pälvis ta 1956.aastal.(Teemägi_1963) 1992. a. Barcelonas astus 70aastane ikka veel atleetlik kergejõustikukuningas lõpuks olümpiaareenile Eesti koondise väärika lipukandjana. Sellega sai justkui tasutud osa kannatustest, mis Lipul sportlasena tuli üle elada, kui ebaõigluse tõttu olümpiale ei pääsenud. (Hallik_2006)
nbc- olympics.com/athletes/athlete=2251/bio/index.html). Emaks saamine oli Kristinal ette planeeritud pärast Torino olümpiat. Lapseootuse ajal tegeles Kristina samuti treenimisega jooksmise asemel küll näiteks kepikõnniga ja juba viis päeva pärast sünnitamist hakkas jällegi trennis käima. Emaks saamine mõjus Kristinale hästi ja suurendas endaga rahulolu. Kuna ta soovis väga last, siis kaalus see üles nii tippspordi kui ka sellega kaasnevad tiitlid. Tippspordist täielikult loobuda polnud tal plaanis, kuigi pärast tütre sündi polnud ta enam päris kindel, kas jätkab või mitte. Tippsportlase elus käib kõik täpselt kella järgi treening, söömine, puhkus, jälle treening. Õhtul massaaz, lõdvestumine, jooga, saun. (Schwede 2006: 248) Ta treenib iga päev talvel suusatab, suvel jookseb, sõidab rullikute ja rattaga. Väikese lapse kõrvalt on seda võimatu
Noukogude voimul oli vaja sporti oma ideoloogia reklaamiks ning spordi arendamiseks anti ka vahendeid. Valmisid lasketiirud Elvas, Kohtla-Jarvel ja Mannikul ning siselasketiirud Polvas ja Narvas. Tallinnas ehitas Tselluloosi lasketiiru laskespordientusiast Oskar Rehtsalu. Spordipoliitika kindlustamiseks rajati ule NSV Liidu tippspordi ettevalmistuskeskused nimetusega Korgema Spordimeisterlikkuse Kool. Selline oli ka Tallinnas ning selle laskeosakonna ulesanne oli ette valmistada tipp- laskuritele vaarilist vahetust. Selle heaks tootasid kaks treenerit, masseerija ja relvameister, psuhholoog osales lepingu alusel. Toimis
nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega. 3.Jätkame rahvaraamatukogude kujundamist kohalikeks info- ja teabepunktideks ning loome selleks täiusliku infotehnoloogilise baasi. 4.Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid infotehno loogiavahendeid, atraktiivseid arvutiprogramme. KEHAKULTUUR JA SPORT 1.Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm. 2.Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite ettevalmistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega. 3.Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile. 4.Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks. 5.Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga
Kehakultuur ja sport Kehakultuurile ja spordile kuulub tänapäeva liikumisvaeguse all kannatavas ja stressirohkes ühiskonnas oluline roll rahva tervise ning elukvaliteedi tagamisel. Sporditegevus peab baseeruma massilisel kehakultuurialasel tegevusel. Noorte spordihuvi peab tagama nii nende tervise kui aluse tippspordile. Täiskasvanute tervisesport peab oluliselt kaasa aitama haiguste ennetamisele. Kehakultuuri ja spordi arendamiseks peame vajalikuks: 1. Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm. 2. Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite etteval- mistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega. 3. Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile. 4. Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks. 5. Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi nii omavalitsuste kui erasektoriga
eelistatuse osas kas spordis vöi sellega seonduvas juhtmismajandamisetegvuses ei pea enam paika. Üks pöhilisemaid argumente sooliste erinevuste pöhjendamisel spordis olid bioloogilised tegurid. Kuna tänapäeval on nii naise roll ühiskonnas muutumas ning sellega seoses muutub ka kardinaalselt naiste spordiharrastus ei ole ka bioloogiliste erinevuste väljatoomine enam küllaltki veenev. Naised 19 osalevad kuni tippspordi tasemeni välja peaaegu köikidel "meestealadel". Samuti vöib naiste üha aktiivsemat osalust tippspordis vaadelda kui teatud korrekteerivat tasakaalstavat elementi tänapäeva spordi negatiivsete külgede pehmendamisel. Regionaalsed iseärasused. Nagu eelpool mainitud, arenes sport ajaloolises plaanis esmalt välja industrialiseerunud riikides. See tendents on teatava muutusega säilinud ka tänapäeval
annaabi.ee 
