Miks on ternespiim vasikale oluline? Ternespiima valgud sisaldavad valmis antikehi, mis vastsündinud vasika verest puuduvad ja annab passiivse immuunsuse mõne nakkushaiguse vastu. Kevadine siirdeperiood on? Üleminek talviselt söötmiselt suvisele Millal saavad kana- ja vutibroilerid tapaküpseks? 42 päevaga Mitu kg toodab üks munavutt aastas munamassi koos koorega? 4 kg Kana, muskuspardi ja vuti muna haudumise kestus? 21, 34, 17 päeva Kus peetakse kesikuid? Rühmasulus Kui pikk on sigade tiinusperiood? Keskmiselt 111-117 päeva Palju on keskmise viljakusega seal põrsaid? 10-12 Mis oli lammaste arvukus Eesti keskmiselt 2008. aastal? 70 tuhat Mida on vaja uttede söödaratsioonis 4. ja 5. kuul teha? Vähendada rohusöötade osakaalu ja suurendada jõusöötade osakaalu Kui palju peab saama tall ternespiima ühel jootmiskorral? 50 ml talle kg sünnimassi kohta Mis on alla 12 kuu vanuste noorlammaste tapasaagis? 45-50% Kui vanalt saab lehm täiskasvanuks (keskmiselt)? 4-5 aastaselt
Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. 6 SIGIMINE Sigimise aeg on veebruarist märtsini. Emased tulevad kõigepealt rannikule või rannaäärsetele laidudele sünnitama ning alles pärast seda algavad uued pulmad. Isased tulevad kaldale, et saada parim paaritumispositsioon. Võitlusi on vähe ning vanemad isased saavad parimad kohad automaatselt endale. Tiinusperiood kestab hüljestel 11 ja pool kuud, mille hulka kuulub kolmekuuline ooteperiood enne kui viljastatud muna oma kohale laskub. Pojad sünnivad umbes 15 kilo raskustena ning võtavad iga päev keskmiselt 2 kg juurde, kuna hülgeema piim on äärmiselt rasvane (rasvasisaldus on kuni 60 protsenti). Imetamine kestab kuni kolm nädalat. 7 ARENG Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on
Normaalselt poegib emis 2 korda aastas, maksimaalselt (põrsaste võõrutamisel 5 nädalaselt) 2,3 korda. · Sigimisea kestus või sigimisvõime kasutamisaeg, s.o. poegimiste arv emise eluea kestel. Emiste aastaproduktsiooni füsioloogiliseks ja ökonoomiliseks optimumiks peetakse 24 põrsast, seda enam et sellele vastab ka emiselt minimaalselt nõutav nisade arv (12). Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Suhteliselt lühike tiinusperiood: Keskmiselt 111117 päeva, kõikudes. Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta emisel praktiliselt tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Varavalmivus: Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes kulub selleks 67 kuud. Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel juba 45-kuuselt. Kõrge tapasaagis: (7585%, veistel 5565%)
rünnata inimest ületab leopard mõnikord isegi lõvi ja tiigri. Paljunemine Paaritumisajal saavad muidu eraklikud isas- ja emasloomad kokku ning veedavad üheskoos kuus-seitse päeva. Kui emasloom on valmis paarituma, annab ta sellest teada tugeva uriinihaisuga, mille ta puutüvele märgistab. Kohe peale paaritumist naaseb isasloom oma territooriumile tagasi ning ei tunne poegade sündimise vastu mitte vähimatki huvi. Leopardide tiinus kestab lühikest aega- 3 kuud. Kui tiinusperiood oleks pikem, raskendaks see emasloomal jahipidamist. Emasloom muutuks nõrgemaks ning tal oleks hiljem raskem iseennast ja oma poegi toita. Hästivarjatud koopas sünnib tavaliselt 2-3 poega. Vahel harva võib pesakonnas olla koguni 6 poega, kuid reeglina jääb ellu vaid 2. Leopardikutsikatel avanevad kaunid sinised silmad 10 päeva pärast peale sündimist. Kuni selle ajani pole kutsikatel ka musti tähne oma karvastikus näha. Leopardipojad kasvavad märksa kiiremini, kui tiigrikutsikad
kohale tuleks. Kuigi siilid ei salli laktoosi, söövad nad hea isuga juustu, piima ja teisi piimatooteid, mis põhjustavad haigusi. Tavaline siil saab siiski süüa väikese portsu of juustu söögi täienduseks. Koera- ja kassitoit on paremad kui piimatooted, kuigi mõlemad sisaldavad liiga palju rasva ja liiga vähe proteiine. Kõige parem on välja jätta ainult väike kogus maiust, jättes neile piisavalt isu kahjurite jaoks aias. Paljunemine Olenedes liigist, tiinusperiood kestab 3558 päeva. Tavaline kogus on 34 poega, suurematele liikidele 56 poega. Nagu ka paljude teiste loomade hulgas, ei ole ebatavaline, kui isane tapab pojad. Siilidel on nende suuruse kohta suhteliselt pikk eluiga. Suuremad liigid elavad vabas looduses 4-7 aastat (loomaaias isegi kuni 16 aastat), väiksemad liigid elavad 24 aastat (loomaaias 47), võrreldes hiirega (2 aastat) ja rotiga (3 aastat). Kiskijate vähesus ja piisav söömine aitavad kaasa pikemale elueale.
sugusigade kuivsööda kilogrammis peaks leiduma 50, põrsastel 80, kesikutel 60, nuumikutel 50 mg tsinki . Tsingidefitsiit Tsingidefitsiiti esineb sagedamini sigadel, kuid ka veised, lambad, kitsed võivad selle all kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga. Isasloomadel aeglustub munandite arenemine, samuti spermatogenees, väheneb seksuaalne aktiivsus. Loomadel esineb immunsüsteemi häireid. Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite
2.Muutusid luustik ja kolju. Sarvede arengus suured kõikumised. 3.Nahk ja karvakate. Paljudel koduloomadel on nahaalune rasvkude tugevasti arenenud ( liha tõud), teistel aga vastupidi (kiirhobusetõud). 4.Lihastiku muutused põhjustavad selle intensiivsema arenemise ja lihaskiudude läbikasvamise rasvaga. 5.Muutus siseelunite anatoomilis- histoloogililine ehitus ja füsioloogiline talitlus. 6 Muutunud ka inna, paaritumise ja poegimise aeg. 7. Koduloomade varavalminmine, näiteks lühem tiinusperiood ja parem nuuma võime. Kodustamine avaltas ka väga suurt mõju loomade närvisüsteemile ja käitumisele. See tähendab, et koduloomad kohanevad märksa mitmekesisemate tingimustega kui ulukloomad. Inimühiskonna ajalugu jagatakse viieks ajalooliselt üksteisele järgnevaks tootmissuhete tüübiks: ürgkogukondlikud, orjanduslikud, feodaalsed, kapitalistlikud ja sotsialistlikud tootmisesuhted. Igale ühiskonna korraldusele vastab teatav loomakasvatuse arenemistase.
Seakasvatus 1) Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. 1. Sigade suur viljakus. Noorte emiste kasutamine suguloomadena peaks algama 8-kuuselt ning korraliku söötmise ja pidamise puhul on nende kehamass 110–120 kg ümber. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva. 3. Varavalmivus. Sead saavutavad suhteliselt noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljendatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi, peekoninuumal näiteks 100 kg. Meie söötmis-pidamistingimustes on selleks kulunud 6–7 kuud. 4. Kõrge tapasaagis – sigadel 75–85%. 5. Sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. 6
Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg. Soovitakse paaritada/seemendada 3.inna ajal (siis vabaneb rohkem munarakke). Emise puhkeaja e. poegimise ja uuesti tiinestumise vahe peaks olema 4-6 nädalat. Kõige tõhusam viljakuse tõstmise vahend on söötmine. Poegitakse umbes 2x aastas ehk 24 põrsast aastas. Noored emised väheviljakad, kõige rohkem poegi 3-4. poegimisel. 2. Lühike tiinusperiood: 111-117 päeva. 3. Varavalmivus-päevad, mis siga saavutab teatud kehamassi ehk 100 kg, meie sigadel 6-7 kuud. Suguküpseks saavad tegelikult juba 4-5 kuuselt, kuid paaritamiseks valmis 8-kuuselt. 4. Kõrge tapasaagis – 75-85% 5. Sealiha kõrge toiteväärtus-sealiha suurema kalorsusega kui teised loomalihad 6. Hea söödaväärindus-sigadel 1kg kehamassi juurdetootmiseks kulub 3,5-4 sü. Jaaaaa 1ts sealiha tootmiseks alla 500 sü. 7
18. Veiste poegimisvahemik ja selle alaperioodid Ajavahemikku lehma poegimisest uue poegimiseni nimetatakse poegimisvahemikuks. See jaotub poegimisjärgseks ja tiinusperioodiks. Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva. Alaperioodid: 1) uuslüpsiperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni; 2) laktatsiooniperiood ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni; 3) tiinusperiood veistel 283 päeva. Poegimisvahemik on tihedalt seotud laktatsiooniperioodiga. Laktatsiooniperiood koosneb uuslüpsiperioodist ja tiineltlüpsiperioodist. Laktatsioon algab lehmal poegimisega ning lõpeb teatud ajal pärast tiinestumist. Sellele järgneb kinnisperiood, mille jooksul lehma ei lüpsta. Tiinus kestab tiinestumisest poegimiseni. Selle pikkus varieerub olenevalt tõust ja isenditest. Tiinus moodustab umbes ¾ reproduktsioonitsüklist.
seostudes moodust suuremaid piimajuhasid. Lehmapiima keemiline koostis: vesi(87,2-88,5%),kuivaine(11,5-12,8%), rasv (3,8-40%), valk(3,0-3,5%),laktoos(4-4,5%),mineraalained(0,7-0,8). Piimajõudlust mõjutavad tegurid:poegimisvahemik:laktatsiooniperiood ja kinnisperiood. Laktatsioonikõver nim laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut. Poegimisvahemik 320-365päeva, laktatsiooniperiood 260-305 p, uuslüpsi p 40-82p,tiineltlüpsip, kinnisp 50-60p,tiinusperiood 283 p. Piimajõudluse arvestus: hinnatakse piimatoodangu,piima rasva- ja vaalgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Kontroll-lüpsid tehakse 1 kord kuus. Kontroll-lüpsi meetodid:standardkontroll-lüps,vahelduv kontrolll.,lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil, lüpsirobotiga. Veiste märgistamine ja nudistamine. Vasikas märgistatakse 20.päeva jooksul. Vajalik:registr jõudlusandmeid,eristada looma tesistest,tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete
Loomad, kellel on probleemid märgistusega Embrüosiirdevasikad põlvnemine geneetilistest vanematest Kloonvasikad identsus rakuliiniga Koerte puhul duubelpaaritused Miks on tarvis põlvnemisandmeid kontrollida? Kohustuslik geneetiline ekspertiis aretuseks kasutatavatel pullidel ja nende emadel Lehmal on kaks seemendust kahelt või enamalt pullilt kuni 15- päevase vahega Lehma tiinusperiood on 15 päeva lühem või pikem antud tõu keskmisest tiinusperioodist, arvestatuna viimasest seemendamise kuupäevast Geneetiline polümorfism Kahe või enama alleeli esinemine ühes lookuses On seotud populatsiooni geneetilise struktuuriga Polümorfismiga säilitatakse konkreetses populatsioonis stabiilne geneetilise muutlikkuse olemasolu Igas populatsioonis esineb sellele spetsiifiline polümorfism GP all mõistetakse enamasti populatsioonisisest polümorfismi.
Suur tapasaagis – kanabroilerite tapasaagis on ~70%. Suur toiduainete toodang kehamassiühiku kohta Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud. 10 Seakasvatus Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused. Sigade suur viljakus, suhteliselt lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused, hea söödaväärindus, sead on kõigesööjad. Imetavate emiste söötmine ja pidamine. Imetavaid emiseid söödetakse puderja söödaga. Emisel peab olema võimalus takistusteta põrsaid imetada. Põrsastel peab olema magamisala, pidevalt vaba juurdepääs emise juurde ja võimalus vajadusel emise eest peitu minna. Põrsaid ei tohi emisest võõrutada varem kui 28 päeva vanuselt.
Peekonisead annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, täiskasvanult ja nuumatult ka rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus, tapasaagis, söödaväärindus). Viljakus on elusalt sündinud põrsaste arv emise pesakonnas. Siga on viljakamaid põllumajandusloomi. Viljakusest rääkides eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70%
ja vitamiine (emise piimas pole rauda piisavalt) PSE-liha tähendab, et pärast tapmist pH langeb kiirelt. 15. Kontrollnuuma metoodika. 16. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Tiinete ja imetavate emiste söötmisnormid. EMISTE SÖÖTMINE REPRODUKTSIOONITSÜKLI JOOKSUL 6 1. Emise reproduktsioonitsükli perioodid: Tiinusperiood keskmiselt 115 (111-117) päeva. Imetamisperiood 28-56 päeva. Vaba periood keskmiselt 5 (2-14) päeva. 2. Tiinete emiste söötmisnormid (Tartu, 1995) Tiinusperiood jagatud algtiinuseks (esimesed 84 päeva) ja lõpptiinuseks (viimane tiinuskuu). Täiskasvanud 200 kg emisele normitakse Algtiinusel 31MJ metaboliseeruvat energiat, 236 g proteiini. Lõpptiinusel 37 MJ, 338g proteiini. Erinevus +6, +102 g
Peekonisead annavad noorelt kõrgekvaliteedilist peekonit, täiskasvanult ja nuumatult ka rasvasemat sealiha. Siia rühma kuuluvad eesti maatõugu (eesti peekoni), taani, soome, norra ja rootsi landrass ehk maatõugu sead. Värvuse järgi liigitatakse sigu viide rühma: valged, mustad, mustad valge vöödiga, ruuged ja kirjud seatõud. Kõrvade suuruse järgi liigitatakse sead lontkõrvalisteks, lühi- ja pikakõrvalisteks. 7. Sigade bioloogilised ja majandusliku omadused (viljakus, tiinusperiood, varavalmivus, tapasaagis, söödaväärindus). Viljakus on elusalt sündinud põrsaste arv emise pesakonnas. Siga on viljakamaid põllumajandusloomi. Viljakusest rääkides eristatakse primaarset vilja- kust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke ja sekundaarset viljakust, mis näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Seal väljendub ilmekalt primaarse ja sekundaarse viljakuse erinevus, ligikaudu 60-70%
Eesti punast tõugu mullikatel peaks see olema vähemalt 350 kg ning eesti holsteini tõugu mullikatel 380...400 kg. Tiinestamine: Lehmi ja mullikaid tiinestatakse loomuliku paarituse teel pulliga või kasutatakse kunstlikku seemendust. Kunstlik seemendus võimaldab vähendada emasloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu. Tänu sellele on võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärtusega pulle, mis omakorda suurendab kogu karja aretusväärtust. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Majanduslik kasutusiga on periood esimesest poegmisest karjast väljaminekuni. Majanduslikult on kasulik, et see periood kujuneks võimalikult pikaks, kuna noorveiste üleskasvatamiseks on tehtud palju kulutusi. Üleskasvatamise kulud tuleb katta piima müügist saadava sissetulekuga ning osaliselt looma enda müügist saadava tuluga. Seega on tähtis, et üleskasvatamise periood kujuneks võimalikult lühikeseks.
Kunstlik seemendamine võimaldab vähendada pullide arvu, võimalik seemenduseks valida vaid parimaid aretusväärt pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seemendamisel saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja säiliatakse. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. 196 C. Loomulik paaritus jaguneb käestpaarituseks ja vabapaarituseks. Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 ). Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 17
Eesti Vabariigi algusaastatel sai sigade pidamine talumajanduses arvestatavaks tuluallikaks. [1, lk. 2]. Sigu peetakse põhiliselt sealiha saamiseks. Sealiha osatähtsus kogu maailma lihatarbimises on ligikaudu 40%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 29% ja linnuliha 23%. Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest, milleks on suur viljakus, lühike tiinusperiood, varavalmivus, kõrge tapasaagis, sealiha kõrge toiteväärtus ja selle head kulinaarsed omadused. Samuti on sigadel hea söödaväärindus ning nad on kõigesööjad, mis võimaldab pidada sigu väga erinevates tingimustes [1, lk. 4]. Et seakasvatus oleks tulus ja sigade pidamine õnnestuks on vaja loomadesõbraliku projektlahendusega farmi. Farmi rajamise eeltingimusteks on kvaliteetese söödaga varustamise
põrsaste arv (võõrutatud põrsaste arv) tavaliselt väiksem kui 12põrsalistes pesakondades. Nii ei suuda siga ära kasutada oma absoluutset viljakust, mille mõõdupuuks on ühe inna kestel ovaaridest vabanevad 8–18 (hiina sigadel maks. üle 40) munarakku. Tavaliselt on noored emised vähemviljakad, 3.–4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad. Vanadel emistel sünnib samuti vähem põrsaid. 2. Suhteliselt lühike tiinusperiood. Emise kandeaja kestus on keskmiselt 111–117 päeva, kõikudes 104–133 päevani._ Hiljavalmivatel seatõugudel on tiinus tavaliselt lühem (erinevalt mäletsejalistest ja hobustest). Pesakonna suurus ja loodete sugu ei mõjuta praktiliselt emisel tiinuse kestust. Ka ei sõltu kandeaja pikkus tavaliselt emise vanusest. Mõned tähelepanekud on siiski selle kohta, et vanematel emistel on väikeste kurnade korral kandeajad pikemad
..100 liitrit; · * piimatoodang 30 kg tarbivad ööpäevas 110...150 liitrit; · * piimatoodang 40 kg tarbivad ööpäevas 140...200 liitrit · POEGIMISVAHEMIK · * Poegimisvahemik moodustub laktatsiooni- ja kinnisperioodist · * Keskmise toodanguga lehmade normaalne poegimisvahemik on 365 päeva · * Uuslüpsiperiood ehk servisperiood kestab poegimisest kuni järgmise tiinestumiseni · * Laktatsiooniperiood on ajavahemik poegimisest kuni kinnijätmiseni. · * Tiinusperiood veistel 283 päeva · * Tiinusperioodi pikkus on pullvasika korral 2 päeva pikem kui lehmvasikal. · Kaksikute emakasisene arenemisperiood on umbes 3,5 päeva lühem kui üksikvasikal. · VEISEKASVATUS · JÕUDLUSKONTROLL · Täpne algarvestus ja regulaarne jõudluskontroll peaksid olema rakendatud kõigis põllumajandusettevõtetes, kus eesmärgiks on karja jõudluse parandamine aretustööga · LOOMADE MÄRGISTAMINE püsivate ja selgesti loetavate inventarinumbritega
kohta · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia · Profülaktika: · Kitsede söötmine 6-8 nädalat enne poegimist jõusöötasid sisaldavate ratsioonidega, kus ratsioonis õige Ca sisaldus (mitte liigne), · Ca ja P vahekord 1:1 või 2:1 ning ratsioon peab sisaldama küllaldaselt D vitamiini ja proteiini · Kitsedele sobivad mineraalsöödad Mineraalsöödad (peavad olema Lisas V, söödalisandid Lisa VI) · Ca: P suhe 1:1 või 1,5:1 (2:1). Tiinusperiood 1,5:1 · Se sisaldus peaks olema 30 mg/kg (min. 20 mg/kg) · Cu sisaldus üldiselt madal (10-15 mg/kg) · Kulu 10 g tiinusperioodil, 15 g imetamnisperioodil Keedusool või lakukivi Kulu: 5 g laudaperioodil ~ 57 g karjatamisperioodil · Eestis mahedatele lubatud mineraalsöödad · Deutsche Vilomix, Anu Ait OÜ- pangemineraal ÖKO CA:P 1/1 · Vitfoss/Aidamees Tiinusmineraal CA:P 0,4/1 · Noorloomadele Vitfoss/Aidamees Tiinusmineraal CA:P 6/1
suunatakse isasl.juurde , teostatakse paaritus. 1 pulli paarituskoormuseks arvest. aastas 70-80 lehma. vabapaaritus, isasl, vabalt karjas , paaritab indlevaid emasl. 1pulli kohta 40-50 lehma. Kasut. enamasti mullikatell, sageli probleeme nende tiinestamisega, kui kasut.kunst. seem. Aretuslikust seisukohast õigem kasut. Kunst. S., saab kasut. väärtuslike pullide spermat, (aretusväärtus kontrollitud). TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva,tõuti erinev EHF- 280,EPK ja EK 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub ka vasika sugupoolest. pullvasikas, kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii.. Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil
Lõpptiinus (Lisada 0,23. 0,45 kg teravilja eelnevatele rats.) Variant 1 1,6 0,250,45 5 4,5 0,35 Imetamisperiood Variant 1 1,8 0,91,4 2 3,6 0,91,4 Mineraalid ja vitamiinid Ca: P suhe 1:1 või 1,5:1 (2:1). Tiinusperiood 1,5:1 Se sisaldus peaks olema 30 mg/kg (min. 20 mg/kg) Cu sisaldus üldiselt madal (10-15 mg/kg) Mineraalid ja vitamiinid segada koos jõusööda seguga (1 tonni kohta 25 kg) Mineraalsööta segu ute kohta ööpäevas ~ 10 g tiinusperioodil ~ 15 g imetamisperioodil Soola ~ 25 g lauadaperioodil ~ 57 g karjatamisperioodil Söödaratsioon põhust ja rapsikoogist
süstimisega, et siirdamismomendil oleks emakas arengujärgus, mis võimaldab embrüol seal kinnitud ja areneda. Eestis saadakse ühe siirdamisega ca 5 embrüot, millest 2-3 kinnitub emakasse. Osa neist hävib ja järele jääb 1-2, millest areneb loode. Aasta jooksul võib ühelt doonorilt teha mitu embrüusiirdamist. Esimene embrüosiirdamisega saadud vasikas sündis Eestis 17.juunil 1984.a. · TIINUS Pärast viljastumist algab tiinusperiood, mis lehmal kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva (270...290 päeva). Tõuti on tiinuse pikkus erinev. Nii kestab tiinus eesti holsteini tõul keskmiselt 280, eesti punasel tõul ja eesti maatõul 282 päeva. Tiinuse pikkus sõltub mõningal määral ka vasika sugupoolest. On kindlaks tehtud, et kui sünnib pullvasikas, siis kestab tiinus mõnevõrra kauem kui lehmvasika sünni korral. Kaksikute sünni korral on tiinus enamasti lühem. Kuid see ei ole 100%-liselt alati nii
d. Põrsaste aastaproduktsioon optimaalseks peetakse 24 põrsast aastas emise kohta. Üle 12- põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei suurenda, sest nendes on kuni 6 nädala vanuseni elavate põrsaste arv tavaliselt väiksem kui 12-põrsastelistes pesakondades. Tavaliselt on noored emised vähemviljakamad, samuti ka vanad emised. 3.-4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad Suhteliselt lühike tiinusperiood 3 kuud, 3 nädalat ja 3 päeva (111-117 päeva). Tiinust pikendab A-vitamiini puudus ja karotiini puudus. Varavalmivus sead saavutavad noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljedatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi (peekoninuumal 100 kg, mille saavutab 6-7 kuuga). Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel vahel juba 4-5 kuuselt (sobiv vanus paaritamiseks on siiski 7-8 kuud)
annaabi.ee 
