Saksamaa Riigis on 81 757 600 inimest 2010. aasta seisuga.Tegemist on suurriigiga. Aastast 1950-1970 on rahvaarv kasvanud, kui aastast 1975-1985 on rahvaarv langenud. 1990. aastast on rahavaarv hakanud taaskord tõusma kuni 2005 ja 2010. aastast langema kuni 2030 aastani. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast.Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna mine...
Absoluutse tiheduse kaudu saame teada, mis on ehitusmaterjali mass ilma poorideta ja tühikutega. Absoluutse tiheduse abil on võimalik arvutada materjali poorsuse protsent. Tihedus on üks informatiivsemaid materjali iseloomulikke näitajaid. Tihedus näitab ehitusmaterjali ruumalaühiku massi. Materjali soojusjuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass sõltub oluliselt just tema tihedusest. Poorsusest oleneb reeglina ka proovikeha tugevus, mida väikesem on tihedus, seda madalam on materjali tugevus. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest võipoorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutse tiheduse kaudu saame teada materjali tegeliku kaalu, kui meil on vaja näiteks
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Annely Pruel Venemaa asustus ja rahvastik Referaat Juhendaja: Dotsent Kalev Kukk Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on pindalalt maailma suurim riik, hõlmates enda alla 17 075 400 km2, omades see tõttu palju naaberriike: Norra, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Valge-Vene, Ukraina, Gruusia, Armeenia, Aserbaidzaan, Kasastan, Hiina, Mongoolia, Jaapan. Venemaa hõlmab 1/8 maismaa aladeast. Venemaa riigi piirid jäävad 40 o ja 80o laiuskraadi vahele. Suurem osa maismaast jääb madalate temperatuuridega alale. Sademete hulk on väike, ei ületa keskmiselt 500mm aastas. Kõige rohkem sajab lõunas poolsetel aladel, Kaukasuse mäes...
ALUMIINIUM Alumiiniumi omadused Kaal - Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Saamine - Alumiiniumi looduses ehedalt ei esine, kuigi ta on maakoores üks levinumaid elemente (massisisaldus maakoores 8,2 %, kolmas element hapniku ja räni järel). Alumiiniumi saadakse maakidest (boksiit) elektrometallurgilisel menetlusel. Suurim alumiiniumitootja ühe elaniku kohta on maailmas Island (2001. aastal üle 900 kg metalli elaniku kohta) Rakendused - Ehedalt ja kergsulamitena
üleslükkejõud on suurem vedelikus, mis on tihedam, seetõttu vajub tihedamas vedelikus olev pall vähem. 4. Kaks meest istuvad kummipaadis ja püüavad kala. Mida peaks tegema, et ka kolmas mees saaks istuda paati nii, et paat ei vajuks kolme mehe raskuse all põhja? Põhjenda vastust. B Rida 1. Miks mingist puidust laud ujub vees, aga piirituses vajub põhja? Piirituse tihedus on väiksem kui vee tihedus, kui puidu tihedus on piirituse tihedusest suurem, kuid vee tihedusest väiksem, siis ta upub piirituses, aga vees mitte. 2. Plastmassist eseme asetamisel vette vajus esemest pool vette. Kas sama eseme asetamisel õlisse vajub esemest rohkem või vähem kui pool õlisse? Põhjenda vastust. Õlisse asetamisel vajub ese rohkem, sest õli tihedus on vee tihedusest väiksem ning seetõttu on õlis esemele mõjuv üleslükkejõud väiksem ja ese vajub rohkem. 3. Päästerõngas ujub vee peal
1) Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud ehitusmaterjali kasutada, mis otstarbel ja milistes tingimustes. Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik. 2) Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konktreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus. Tihedusest sõltub materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili mass. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3) kaalub palju rohkem kui 1m3 betooni (~2400 kg/m3)
Valguse murdumiseks nim- valguse levimise suuna muutumist üleminekul ühest optilisest keskkonnast teise. Suunamuutus sõltub keskkonna omavahelisest optilisest tihedusest mida rohkem tihedus üksteisest erineb seda rohkem levimissuund muutub Keskkonna tihedus sõltub valguse kiirus antud keskkonnas seda iseloom.. antud keskkonna abs murdumisnäitaja Kui valgus levib optilisest tihedusest .......................ristsirge poole. Kui valgus levib optiliselt hõredamasse k.k siis murdub valgus eemale Murdumisseadus. Langemis ja murd.n siinuste summa on võrdne antud k.k omavaheliste murd.näitajaga V võrdub c jagada n V on valguse kiirus keskkonnas c on valguse kiirus õhus (3*108 m/s n on abs murdumisnäitaja Sin alfa / sinus gamma võrdub n alfa on hõredamas k.k alfa langemis ja gamma murdumis
Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa. Üleslükkejõud üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne. Keha uppumine keha uppumisel on üleslükkejõud raskusjõust väiksem. Kehe upub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem.
Sarnaselt levib võnkumine ka õhus ja teistes elastsetes keskkondades. Heliallikas tekitab õhu tihendused ja hõrendused, need eemalduvad hääleallikast teatava kindla kiirusega. Igale keskkonnal on oma iseloomulik kiirus. Heli levimiskiirus on erinevate materjalide korral erinev ning sõltub lisaks kõigele veel ka temperatuurist. Heli kiirus sõltub ka keha kujust ja paljude kristallide korral levimissihist. Levimiskiirus vedelikus oleneb selle kokkusurutavusest ja tihedusest. Gaasis on heli levimiskiirus võrdeline ruutjuurega gaasi temperatuurist ja on peaaegu sõltumatu gaasi tihedustest ning heli sagedusest. Tahkes kehas oleneb heli levimiskiirus keha elastsusest ja tihedusest ning on rist-, piki- ja pinnalainete puhul erisugune. Toatemperatuuril näiteks on heli levimiskiirus · Õhus 330 m/s · Heeliumis 965 m/s · Vees 1450 m/s · Hõbedas 2700 m/s · Puidus 3000 m/s
valemiga: Fü=pvgV, kuna raskusjõud ja üleslükkejõud on võrdsed, siis pkgV=pvgV Omadused: · Keha heljub kui keha tihedus võrdub vedeliku tihedusega (ka gaasi korral) · Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on vedeliku või gaasiga võrdne (kui keha tihedus on suurem, siis on raskusjõud üleslükkejõust suurem, ja keha vajub põhja) · Keha upub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on suurem vedelikuv õi gaasi tihedusest · Keha ujub vedelikus, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem KEHA UJUMISEL KEHTIB SEADUSPÄRASUS: MIDA SUUREM ON VEDELIKU TIHEDUS VÕRRELDES KEHA TIHEDUSEGA, SEDA VÄIKSEM OSA UJUVAST KEHAST ASUB VEDELIKUS
aeglasemad aeglasemad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad Tekitavad suuremaid purustusi , pikaajalisem Richteri skaalat kasutatakse mida mõõdetakse magnituutides. Mõõdetakse seismograafiga. Mercalli skaalat kasutatakse vaatluse teel 1-12 pallides. Purustusi on raske võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Kindlaks tegemise koht. Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. Millest sõltub ohvrite ja purustuste hulk ? · maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast. · rahvastiku tihedusest piirkonnas. · ehitiste materjalidest ja konstruktsioonist. · infosüsteemi arengust, päästeteenistuse tasemest.
Silikaattellis Graafik 6.2. Silikaattellise poorsuse graafik 13 7.Järeldused Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest, veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused. Läbiviidud katsetest saab järeldada, et antud katsematerjalidest kõige tihedam on teras(7121 kg/m3) ning kõige madalama tihedusega on vahtpolüstüreen (14, 34 kg/m3). Silikaadi, keraamika ja graniidiga tehtud katsed näitavad, et antud materjalidest kõige tihedam on graniit, ning samas on graniidil kõige madalam poorsus. Graniidi poorsus jäi lubatud piiridesse (0,5 5%)
vanad katsekehad. 7 KÜSIMUSED 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja, et teada kus on mõistlik antud materjale kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused ja mehaanilised omadused. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Poorsusest sõltub materjali külmakindlus (lahtisest poorsusest), veeimavus, gaaside difusioon läbi materjali, tugevus ning soojusjuhtivus. Poorsus ja materjali tihedus on samuti omavahel seotud: mida suurem poorsus, seda väiksem tihedus. Tihedusest sõltuvad ka paljud teised materjali omadused, nt soojajuhtuvus ja tugevus
poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud ehitusmaterjali kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes, et tagada ehitise vastupidavus ja efektiivsus. Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, kuna see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik. 7.2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Absoluutsest tihedusest sõltub poorsus. Poorsusest sõltub materjali soojusjuhtivus, veeimavus, märgumine, tugevus ja külmakindlus. Poorsus ja tihedus on omavahel tihedalt seotud. Tihedusest sõltub materjali soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili mass. Näiteks 1m3 terast (7850 kg/m3)
Materjali absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja ehitusmaterjali valikul. Need näitajad määravad ära materjali füüsikalised omadused, mis on abiks sobiliku materjali valimisel. Tihedus näitab materjali raskust vastavalt ruumalale ja poorsus näitab vee imavust, tugevuse ja külma kindluse. 11 Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Aine tihedusest sõltub materjali tugevus, soojusjuhtivus, mass. Materjali poorsus näitab tugevust, soojusjuhtivust, veeimavust. Tavaliselt on suurema tihedusega materjalid ka tugevamad, neid kasutatakse hoonete ehitusel konstruktsiooni detailidena või üldiselt konstruktsioonielementidena. Väiksema tiheduse ja suure poorsusega materjale
2. Keskkond 3. Kohtumised teiste planeetidega nendeks oleksid põrkumised, ühte sulamised ja ühinemised. Nähtav aine: Nähtavaks aineks on: · Tähed · Külm gaas seda on võimalik vaadelda raadioteleskoopide abil · Kuum gaas seda võimalik vaadelda röntgensateliitide abil Tume aine: Tume aine pole seotud kiirgusega. 400 000 aastat peale Universumi paisumise algust olid tavalise aine tiheduse häiritused vaid umbes 10 -5 keskmisest tihedusest. Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud. Tumedat ainet on igal pool, aga me teda ei näe ja ei tunne. Et määrata nähtava ja tumeda aine masse tuleb: 1. Mõõta galaktikate heleduse jaotust 2. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule 3. Arvutada nähtava osa massi jaotus 4. Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust 5. Lahutada kogumassist nähtava valguse mass
*leslkkeju kohta kehtib Archimedese seadus. *Archimedese seadus: vedelikku vi gaasi asetatud kehale mjuv leslkkejud on vrdne keha poolt vljatrjutud vedelikule vi gaasile mjuva raskusjuga. F-(roo)v x g x Vk. F-leslkkejud[1N] (roo)v-vedeliku tihedus[1kg/m3] g-9,8 N/kg. Vk-vedelikus oleva keha ruumala [1m3] F=F2-F1. *Ujumise tingimused: keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust vlja. Keha ujumisel on leslkkejud vrdne kehale mjuva raskusjuga. F=m x g Keha ujub, kui tihedus on vedeliku tihedusest viksem. (roo)k<(roo)v *Heljumise tingimused: keha heljub, kui keha asub vedelikus vi gaasis ja ei tuse, ega lange. Keha heljumisel on leslkkejud alati vrdne kehale mjuva raskusjuga. *Keha heljub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku, vi gaasi tihedusega vrdne. (roo)k=(roo)v. *Uppumise tingimused: keha uppumisel on leslkkejud raskusjust viksem. F< m x g. *Keha upub vedelikus vi gaasis, kui keha tihedus on vedeliku vi gaasi tihedusest suurem. (roo)k>(roo)v.
kg/m3.Allika [1] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m3. Kõige väiksema tihedusega oli polüetüleenvill, 21 kg/m3 kohta. Ebakorrapärase kujuga kehade poorsuseks sain silikaatkivil 21% (poorsus cá 30% [3] allika p]hjal. Rühma keskmisteks tulemusteks oli 23 %. Erinevad materjalid omavad erinevat tihedust. Materjali tihedus on tingitud tema koostisainetest,veeimavusest, valmistamismeetoditest ja poorsusest. Materjali tihedusest olenevad ka materjali füüsikalised omadused, näiteks veeimavus. Poorsuse ja tiheduse omavahelist seost vaadeldes võib järeleda tabelite järgi, et mida tihedam on aine,seda väiksem poorsus. Suure tihedusega materjalid on pigem need, mis kasutatakse kandekonstruktsiooniks nagu teras, madala tihedusega materjalid on peamiselt need mis kasutatakse isolatsiooniks. 5. KORDAMISKÜSIMUSED 5.1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust?
9 Küsimuste vastused [1] 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et otsustada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes antud materjali kasutada. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused(mass, soojusjuhtivus jne) 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Tihedusest sõltuvad soojajuhtivus, tugevus, poorsus ja sellest materjalist valmistatud detaili või konstruktsiooni mass. Poorsusest sõltub soojajuhtivus, veeimavus, külmakindlus ja tugevus. Mida suurem on poorsus, seda väiksem on aine tihedus ja seda madalam on materjali tugevus.
Seejärel lisati mõõtesilndrisse destilleeritud vett kuni 250 ml-ni. Selleks, et kontsentratsioon ühtlustuks valati lahust paar korda ühest anumast teise. Lõpuks mõõdeti areomeeteriga saadud lahuse tihedus. 4. KATSEANDMETE TÖÖTLUS Areomeeteriga mõõdetud lahuse tihedus: ρ=1018,5 kg/m3=1,0185 g/cm3 4.1 Lahuse protsendilisuse leidmine Interpoleerimine: C%=C1%+ *(ρ-ρ1) ρ – mõõdetud tihedus (1,0185 g/cm3) ρ1 – mõõdetud tihedusest väiksem tihedus (1,0161 g/cm3) ρ2 – mõõdetud tihedusest suurem tihedus (1,0197 g/cm3) C% - otsitav protsendilisus C1% - protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ1 (2,50 %) C2% - protsendilisus, mis vastab tihedusele ρ2 (3,0 %) C%=2,5+ *(1,0185-1,0161)=2,833% 4.2. Lahuse massi leidmine maine=C%*mlahus/100%=C%*ρlahus*Vlahus/100 Vlahus=250 cm3 (lahuse ruumala) maine=2,833*250*1,0185/100=7,21 g 4.3. Lahuse molaarse kontsentratsiooni leidmine
See on oluline rakuseinte koostisosa ja rakkude talitlusele kaasaaitaja, D-vitamiini, sapphapete ja steroidhormoonide sünteesija ning veresoonte elastsuse ja puhtuse hoidja. Organism vajab aga vererasvu parajal hulgal. Kolesterooli ainevahetuse häirete korral tekivad tõsised terviserikked. Liiga vähene kolesterool seab maksa lisapinge alla, häiritud on mitme vajaliku hormooni tootmine. Ülearune kolesteroolihulk aga põhjustab ateroskleroosi ja südamehaigusi. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre. Veresoontes ringlev halb kolesterool sarnaneb käitumise poolest metalltorustikku sattunud hangunud rasvaga - see kleepub kohati ühtlaselt, kohati
11 Küsimuste vastused: 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et teada kus võib antud materjale kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes. Nendest kolmest omadusest sõltuvad ka paljud teised materjali füüsikalised omadused. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende tihedusest, mahumassist või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid materjali omaduste sõltuvuse kohta absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest. Poorsusest sõltub materjali külmakindlus (lahtisest poorsusest), veeimavus, gaaside difusioon läbi materjali, tugevus ning sooja juhtivus. Poorsusest ja materjali tihedus tihedus on ka omavahel seotud: mida suurem poorsus, seda väiksem tihedus. Pooride suurusest sõltub vee olek
6. Kordamisküsimused 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada kus, mis otstarbel ja millistes tingimustes on võimalik antud materjali kasutada. Tihedus on vajalik konstruktsiooni püsivuse arvutustes, et määrata konstr. reaalne kaal. Poorsus ja tihedus mõjutavad ehitusmaterjalide omadustele. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sõltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest või poorsusest? Tuua konkreetseid näiteid. Poorsusest sõltuvad vastupidavus, soojusjuhtivus, külmakindlus ja teised omadused. Materjali tiheduses sõltuvad kõik tema tehnilised omadused, nt tugevus, soojusjuhtivus. Näiteks, andmed kasutatakse köetavate majade piirdekonstruktsiooni paksuse määramisel, ehituskonstruktsioonide suuruse määramisel, transpordi seadmestiku määramisel jne 3. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest
Materjalide tihedusi ja poorsust on vaja teada, et arvestada milliseid materjale sobib kasutada vastavates tingimustes (kas siis 6ues, toas, niiskuses v6i kuivuses). Kuna k6ikidel materjalidel on omadused erinevad, siis nendega tuleb suuresti ehituses arvestada, et tagada ehitisi vastupidavus ja efektiivsus. Nendest kolmest parameetrist sdltuvad ka k6ik teised materjalide omadused, nt mass. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sdltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest vdi poorsusest? Tuua konkreetseid nriiteid materjali omaduste sdltuvuse lohta ab soluut se st tihedusest, tihedusest vdi poorsuse st. Poorsusest sSltub materjali soojusjuhtivus, veeimavus, miirgumine, fugevus ja ktilmakindlus. Poorsus ja tihedus on viiga seotud. Nimelt, mida suurem on materjali poorsus, seda v?iiksem on tema tihedus. Pooride suurusest s6ltub vee olek ja liikumine poorides, mis pShjustab materjali piisivuse omaduste muutumist.
Need teevad reaalse gaasi kokkusurumise ideaalse gaasiga võrreldes lihtsamaks, kuna nad teevad osa kokkusurumise tööst ära. Kui aga gaasi tihedus läheb nii suureks, et molekulidevaheline kaugus läheneb molekuli läbimõõdule, muutub kokkusurumine taas raskemaks, sest molekulid on juba tihedalt koos ja üksteise sisse neid suruda ei saa. Seega võib reaalse gaasi kokkusurumine olla ideaalse gaasiga võrreldes nii lihtsam kui ka raskem. See sõltub eelkõige gaasist ja tema tihedusest. o Millal esineb gaasides difusioon? Kui kaks (või enam) gaasi segunevad. o Millest ja kuidas sõltub gaasides difusiooni kiirus? Mida hõredam on gaas, seda harvemad on molekulide põrked ja seda kiirem on ka difusioon. Difusiooni kiirus on võrdeline keskmise teepikkusega, mille molekul kahe põrke vahel läbib. Peale selle sõltub difusioon ka temperatuurist. Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on difusiooni kiirus. Molekulide suurema kiiruse korral on ka difusioon kiirem.
Heli 1.keskkonnas levivaid v6nkumisi nim. heli 2.v6nkuvat keha nim. Heliallikas 3.heli mille v6nkesagedus jääb vahemikku 1620000 nim. Heli ehk hääl 4.heli mille sagedus on väiksem kui 16 hz nim. 5.heli mille sagedus on suurem kui 20000 hz nim 6.mida suurem on heliallika v6nkesagedus seda ..on heli kõrgem 7.v6nkumise levimist keskkonnas nim. Laineks 8.heli levimise kiirus on 330 m/s 9.heli kiirus s6ltub temperatuurist ja tihedusest 10.korrapäratult v6nkuvad kehad tekitavad müra 11.looduslikud mürad on merelained,tuulekohin,äike 12.kodus tekitavad müra :külmkapp,tolmuimeja,arvuti,ventilaator,pesumasin 13.müra kahjustab tervist ,ta tekitab peavalu,ärritus,vereringehäired,kuulmishäired,kuulminen6rgeneb,südamekahjustused 14.loodusliku mürad v6ivad m6juda ka rahustavalt 15.müravastased kaitsevahendid on k6rvaklapid ehk antifoonid
Rõhu ühik on 1 Pa (paskal). Paskal võrdub 1 njuutoniga 1 ruutmeetri kohta. Rõhk vedelikus ● Vedelikus kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. ● Rõhk sõltub vedeliku liigist ja aluse kohal oleva vedelikusamba kõrgusest. ● Vedelik rõhub sellesse sukeldatud keha alt üles suurema jõuga, kui ülevalt alla. Vedelikusammas ● Vedeliku paksus, mis jääb keha kohale. ● Vedelikusamba rõhk sõltub: Vedelikusamba kõrgusest (h) Vedeliku tihedusest (ρ) Konstandist g (g = 9,8 N/kg) ● Valem vedelikusamba rõhu arvutamiseks on: p = ρgh. Rõhu mõõtmine ● Vedeliku rõhku mõõdetakse vedelik- ehk U-torumanomeetriga. ● Mõõdetakse ülerõhku ehk õhurõhust suuremat rõhku. Tänan kuulamast!
· Raskusjõust tingitud rõhk vedelikus Maa külgetõmbejõu tõttu avaldab vedelik anuma põhjale ja seintele ning vedelikus asuvatele kehadele rõhku · Õhurõhk raskusjõu tõttu avalda õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele · Normaalrõhkõhurõhk · Üleslükkejõud jõud millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha · Keha ujumine keha ujub kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem · Keha heljumine keha heljub vedelikus või gaasis , kuna keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusega võrdne · Keha uppumine keha tihedus on vedeliku või gaasi tihedusest suurem · Võimsusfüüsikaline suurus mis võrdub keha tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega · Kang lihtmehhanism, kang on tasakaalus kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega · Kasutegur kasuliku töö ja kogutöö suhe
· Lisan NaCl lahusesse niipalju vett, et ta ruumala oleks 250 milliliitrit. 3. Mõõdan areomeetriga lahuse tiheduse. =1,006 g/cm3 4. Kasutan lineaarset interpoleerimist, et leida antud tihedusele vastavat massiprotsenti. Eeldan, et seos tiheduse ja konsentratsiooni vahel kahe tabeliväärtuse vahemikus on lineaarne. · C1 massiprotsent, mis vastab 1'le. · C2 massiprotsent, mis vastab 2'le. · mõõdetud tihedus. · 1 mõõdetud tihedusest väiksem tihedus tabelis. · 2 mõõdetud tihedusest suurem tihedus tabelis. · C otsitav massiprotsent. C = C1 + (C2 - C1)( - 1) / ( 2 - 1)= = 1,00% + (1,50% - 1,00%) / (1,0050 g/cm3 - 1,0054 g/cm3) * (1,006 g/cm3 - 1,0054 g/cm3) = 0,999925% 5. Arvutan NaCl'i massiprotsendi soola ja liiva segus. CNaCl = mNaCl / msegu = (1,006 g/cm3 * 250 cm3 * (0,999925% /100%)) / 5,01 g 50,1% 6
NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtr i destilleeritud veega. 1 Valasin lahuse keeduklaasist mõõtesilindrisse ja lisasin destilleeritud vett, et lahust saaks 250 cm3 . Mõõtsin segatud lahuse tiheduse areomeetriga. Katseandmed Mass segu C = 7,03 g Ruumala lahus = 250 ml = 0,25 l Mass lahusti (vesi) = 119 ml Lahuse tihedus = 1017 kg/m3 = 1,017 g/cm3 Mõõdetud tihedusest väiksem tihedus tabelist = 1,0161 g/cm3 Mõõdetud tihedusest suurem tihedus tabelist = 1,0197 g/cm3 Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 = 2,50 % Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 = 3,00 % Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs NaCl protsendiline sisaldus lahuses: 𝐶%2 − 𝐶%1 0,5% 𝐶% = 𝐶%1 + (𝜌 − 𝜌1 ) = 2,5% + ∗ 0,0009 = 2,625%
kasutatakse Richteri skaalat Mõõdetakse maavärina võngete tugevust magnituudides. Kasutatakse seismograafi Maigi Astok 2. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse ka Mercalli skaalat Mercalli skaala järgi mõõdetakse maavärinate tugevust pallides (1-12 palli) ja seda tehakse eelkõige purustuste põhjal vaatluse teel. Hinnangud võivad olla väga erinevad. Purustusi on aga raske üksteisega võrrelda, sest need sõltuvad hoonete paiknemise tihedusest, ehitiste kvaliteedist jms. Maigi Astok Kuidas teha kindlaks maavärina toimumiskoht? Eri kohtades paiknevad seismograafid registreerivad seismiliste lainete kohalejõudmise ja arvutuste abil on võimalik kindlaks teha, kus on maavärina epitsenter. http://www.seismo.unr.edu/ftp/
Levib valgusallikalt sirgjooneliselt. Tekib valguse peegeldumisel matt pinnalt. Vari on olemas. Vari puudub. Valgus omab kindlalt suunda. Puudub kindel suund. Päikese valgus selge ilmaga. Päikese valgus pilvise ilmaga. Suunatud ehk paralleelne valgus. Hajuv valgus. Valguse kiirus sõltub: keskkonna optilisest tihedusest. Aine Valguse kiirus Kui valgus levib optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt Õhk 300 000 km/s tihedamasse, siis murdumisnurk on väiksem kui langemis nurk. Vesi 225 000 km/s Valguse levimise suuna muutumist kahe keskkonna piirpinnale Klaas 200 000 km/s nimetatakse valguse murdumiseks. Teemant 124 000 km/s kui valgus langeb pinnaga risti, siis valgus ei murdu.
eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk. Tema meelest oli ka ürgaineks õhk. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes ,,hingeõhku"). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias--tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam-- tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta
ei sula? (4 p.) Nimi .............................Klass.............. Loodusõpetuse kontrolltööd 7. klassile Variant B Aine erinevates olekutes 1. Mida nimetatakse tahkumiseks? (2 p.) 2. Mida nimetatakse aurumiseks? (2 p.) 3. Mida nimetatakse rõhuks? (3 p.) 4. Kirjelda gaasilise aine ehituse mudelit. (4 p.) 5. Raua tihedus on suurem alumiiniumi tihedusest. Kumb on suurema massiga, kas rauast lusikas või niisama suur alumiiniumist lusikas? Põhjenda vastust. (4 p.) 6. Miks gaas täidab alati kogu anuma? (2 p.) 7. Elavhõbe tahkub temperatuuril -39 kraadi. Millisel temperatuuril sulab tahke elavhõbe? (1 p.) 8. Termoses on vesi temperatuuril 0 kraadi. Termosesse pandi külmikust võetud jäätükk, mille temperatuur oli -10 kraadi. Kirjelda termoses toimuvaid nähtusi. (4 p.) Nimi................
Saadud andmete analüüsimisel esitatakse must-valge pilt. Peamine eelisultraheli uuringul teiste uuringute ees on see, et teadaolevalt pole tal kahjulikke kõrvalmõjusid. Ultraheli on helilaine mittekuuldava sagedusega 20 kHz kuni 1 kHz. Meditsiinis kasutatake sagedusi kuni 10 kHz. Ultraheli töö põhineb helilainete peegeldumise ja ülekandel. Lainete käitumine kahe keskkkonna piiril sõltub keskkondade vahelisest tihedusest. Alati peegeldub osa lainetest tagasi ja osa tungib teise keskkonda. Üheks tagasilöögiks ultraheli kasutamisel on signaali nõrgenemine, kui helilained liiguvad sügavamale. Sügavamalt jõuab andurini tagasi vähem laineid, seetõttu peab pilti korrigeerima. Osad struktuurid lasevad helilaineid kergemini läbi. Kuna vähem laineid neelatakse, siis järgmiste kudedeni jõuab rohkem helilaineid, kui tavaliselt. See piirkond paistab ühtlaselt heledam. Tekib näiteks tsüsti kõrval.
ei saa Suurt Pauku ennast seni tuntud füüsikateooriate abil kirjeldada. Suure Paugu teooria seletab järgmisi vaatlusandmeid: Galaktikate punanihe, Universumi senine paisumine Universumi mikrolainetausta spekter Tähtede vanuse piir umbes 13 miljardi aasta juures Keemiliste elementide ja nende isotoopide levik kosmoses (eriti vesinik, deuteerium ja heelium) Suure Paugu põhimõtteliselt võimalik teisik on Suur Kollaps, Universumi kollaps, Universumi lõpp. Kas see tuleb, sõltub mateeria tihedusest ja kosmoloogilisest konstandist. Big Bang Et teadaolevad füüsikateooriad ei ole Suurele Paugule lähedase ajaClickkohta to edit Master text styl rakendatavad, puudub Suure Paugu Second level üldtunnustatud teooria. Third level 9 miljardit aastat pärast Suurt Pauku Fourth level kollabeerus meie Galaktika serval
magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused. *Lame kilpvulkaan, tekib siis kui magma on gaaside ja räni vaene ning väikese viskoossusega. MAAVÄRINAD fookus- maavärina kolle Richeri skaala: mõõdetakse maavärina võngete tugevust. Ühik=magnituut. Seismograaf. Mucalli skaala: mõõdetakse purustust. Ühik=pallid, vaatlus. MILLEST SÕLTUB MAAVÄRINA PURUSTUSTE JA HUKKUNUTE ARV? *tugevusest, ulatusest ja kellaajast *Rahvastiku hulgast ja tihedusest maavärina piirkonnas *Ehitiste materjalidest ja konstruktsioonidest *Infosüsteemidest ja informatsiooni levikust, päästeteenistusest jne. TSUNAMI- suured ookeanilained, mis võivad levida väga pika vahemaa taha. Tekivad veealuse maavärina, vulkaanipurske jne tagajärjel. *Tsunaami muutub purustavaks rannikul *Tekivad sageli Vaikse ookeani piirkonnas
Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi, siis maa ja lõpuks kivi. Nii sõltub kõigi ainete koostis kontsentratsioonist, s.t. algaine suuremast või vähemast tihedusest. Anaximenes kujutab seda ürgainet ilmselt elavana, mingisuguse maailma-hinge taolisena(muistses kujutluses hing tähendaski üksnes „hingeõhku“). Jagamata oma eelkäija vaateid astronoomias—tema käsitlus maailma ehitusest on palju lihtsam—tunnustab ta siiski maailma perioodilise tekkimise ja hävimise protsessi. Teda eristab eelmistest Mileetose koolkonna filosoofidest suurem müstilisus – seda on juba tema kujutluses maailma algelemendist, mida ei käsitleta surnud ainena, vaid
Üleliigne kolesterool Kõige rohkem kolesterooli on inimese närvikudedes ja neerupealiste koorolluses. Kogu tarviliku kolesterooli töötleb organism läbi ja kasutab ära. Vajaliku vererasvade hulga kindlustab organismile igapäevasest menüüst saadavate rasvade seedimine ja maksas toodetud kolesterool. Veres liigub kolesterool ringi kerajate kübemetena - lipoproteiinidena, mille keskosa moodustab rasv ja pealispinna valk. Just nende veres ringlevate lipoproteiinide tihedusest oleneb, kas organism töötleb need läbi ja kasutab ära või jääb kübemeke verre ringlema ja sooni seestpoolt ummistama. Lipoproteiinide tihedusest lähtuvalt on kasutusele võetud mõisted hea kolesterool ja halb kolesterool. Väikese tihedusega lipoproteiinide kolesterooli (LDL-kolesterooli) ehk nn halba kolesterooli ei suuda keharakud verest haarata ja elutegevuseks ära kasutada ning see jääb üleliigsena verre. Veresoontes ringlev halb kolesterool
PASCALI SEADUS- vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib vedelikus või gaasis igas suunas. PASCALI KERA- seest tühi kera, mis on ühendatud silindriga, milles liigub kolb. RÕHK (p) SÕLTUB VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Rõhk vedelikus = vedeliku tihedusega. Rõhk vedelikus = õhurõhu + vedelikusamba rõhuga MANOMEETER GRAAFIK VÄLJENDAB RÕHU SÕLTUVUST VEDELIKUSAMBA KÕRGUSEST. Vedelikusamba rõhk = vedelikusamba kõrgusega VEDELIKUSAMMAS : sõltub vedeliku tihedusest, RASKUSJÕUST PÕHJUSTATUD VEDELIKUSAMBA RÕHK ON VÕRDELINE SAMBA KÕRGUSE, VEDELIKU TIHEDUSE JA TEGURI g KORRUTISEGA. p = tihedus * gh saab arvutada vedelikusamba rõhku sügavusel vedeliku pinnast Manomeeter : vedelik-, metall- ja aneroidmanomeeter. VEDELIK.. u-kujuline toru, milles on mingi vedelik. Üks ava ühendatakse voolikuga, teine avatud. (skaala, u-toru, vedelik, voolik) METALL.. õhutihe karp, laineline kaas, mis võib liikuda edasi-tagasi vastavalt rõhu muutumisele
Mercalli skaala ei anna objektiivset infot, sest põhineb hoonete purustuste hindamisel ( hinnangud ei ole täpselt määratletavad) 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Maavärina poolt tekitatud purustuste ja ka ohvrite arv sõltub: 1. maavärina tugevusest, ulatusest ja toimumise kellaajast ( st. maavärinast endast) 2. rahvastiku hulgast ja rahvastiku tihedusest piirkonnas 3. ehituse materjalidest ja kvaliteedist 4. infosüsteemidest ja info levikust, päästeteenistusest Maavärinaga kaasnevaid purustusi on võimalik vältida, kui ehitada vastava konstruktsiooniga ehitisi, luua toimivad päästeteenistused, jagada õigeaegset teavet, õpetada, kuidas tegutseda maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus
Alumiiniumi lühiiseloomustus Alumiiniumi tihedus on 2,7 g/cm3, kõigest umbkaudu kolmandik terase tihedusest. Alumiiniumisulamite tõmbetugevus jääb vahemikku 70–700 MPa. Pressimiseks kasutatakse enamasti sulameid tõmbetugevusega 150–300 MPa. Erinevalt paljudest terasesulamitest ei muutu alumiinium madalatel temperatuuridel rabedaks, vaid vastupidi – tugevamaks. Kõrgetel temperatuuridel metalli tugevus väheneb. Kui temperatuur on pidevalt üle 100 °C, väheneb alumiiniumi tugevus nii palju, et seda momenti tuleb juba elemendi projekteerimisetapis arvesse võtta.
Järelikult 1 kg puidu soojendamiseks kuluv soojushulk on suurem kui sama koguse liiva soojendamiseks kuluv soojushulk. 5. Aurustumiseks vajalik soojushulk sõltub (mitu) a. ainekoguse massist c. Aine aurustumissoojusest 6. Jää sulamistemp on 273 kraadi a. absoluutses temperatuuriskaalas (K) 7. Soojusülekandel ülekantav soojushulk sõltub (mitu) a. keha temperatuurist b. Aine erisoojusest c. Massist d. Aine tihedusest e. Keha temperatuuri muudust 8. Välise rõhu kasvades keemistemperatuur a. kasvab 9. Kas soojushulk võib olla negatiivne? b. Jaa, kui süsteem annab vastava soojushulga ära 10. soojuspaisumine on tingitud a. molekulide arvu suurenemisest b. Molekulide keskmise vahekauguse suurenemisest c. Molekulide ruumala suurenemisest 11. soojuspaisumisel keha tihedus a. jääb samaks b. väheneb c. Suureneb 12
vahemiku 1850-1950. Lisaks sain betooni tüki tiheduseks 2393 kg/m³ ja normaalbetooni tihedus jääb vahemiku 2000-2600 kg/m³. Seega võib korrapärase kehaga katse õnnestunuks lugeda. Korrapäratute kehade katse oli natuke keerulisem ja seega tulemused võivad olla ebatäpsemad. Materjali absoluutne tihedus peab olema suurem, kui selle materjali tihedus pooridega, mis minul ka kajastus. Kui absoluutne tihedus on tunduvalt suurem keha tihedusest pooridega, siis on keha poorne ning veeskaalumiseks tuleb poorid katta. Nagu tuli välja, silikaattellisel ja keraamilisel tellisel on poorsus suur ning absoluutne tihedus ja tihedus, kus on sisse arvestatud poorid, on ka suurema vahega. 7. Kordamisküsimused 7.1 Ehitusmaterjalid jaotatakse tiheduse järgi rasketeks ja kergeteks materjalideks. Tihedus iseloomustab materjali kõige paremini. Materjali tugevus, soojusjuhtivus, poorsus,
kauguselt. Suurimate kuumade ülihiidude läbimõõt on Päikese läbimõõdust kuni 1000 korda suurem ja nad on rohkem kui 100 000 korda Päikesest heledamad. Punaste kääbuste läbimõõt on Päikese läbimõõdust umbes 10 korda väiksem ja nende heledus kuni 500 000 korda väiksem. Tähtede temperatuur on 2000-50 000 kraadi, mass 0,02-100 Päikese massi. Seega pole ülihiiu keskmine tihedus miljondikkugi vee tihedusest. Galaktikas on ka 5 miljardit läbipõlenud tähte. Need on umbes Kuu-suurused valged kääbused, mille tihedus on vee tihedusest kuni 1 miljard korda suurem. Umbes niisama palju on neutrontähti ja musti auke. Miljardeid aastaid püsivad tähed põhijada seisundis, nad on tasakaalus ja nende heledus on muutumatu. Enne läbipõlemist lähevad nad tasakaalust välja, paisuvad ja muutuvad hiidudeks. Pärast väliskihtide ärapaiskumist
Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaatina (Pt) on kergest ligi 2 korda raskemad (tihedus ~22g/cm 3). Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr.
saavad nad võrdseks Kandevõime · Keskkonnamahutavus e kandevõime - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad · ükski populatsioon ei saa kasvada piiramatult · ainuke populatsioon, kes jätkuvalt eksponentsiaalselt kasvab, on inimpopulatsioon, ja ei ole teada, kuidas ja millal Maa kandevõime saavutatakse Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Populatsiooni tihedusest sõltuvad tegurid: · liigisisene konkurents e võitlus ressursside pärast · kisklus · parasitism · haigused Mõju: stabiliseerida populatsioon tema kandevõime ümbruses Tiheduse suurenedes arvukus langeb Populatsioonide arvukuse regulatsioonimehhanismid · Populatsiooni tihedusest sõltumatud e välised tegurid: · temperatuuri järsud muutused · looduskatastroofid · klimaatilised Mõju: mõjutab populatsiooni suurust, aga ei aita kaasa
plastiline deformatsioon ei taasta kuju(paber,klaas,või,savi) Seisvale kehale mõjub seisuhõõrdejõud, liikuvale kehale liuge-,veerehõõrdejõud. Rõhk sõltub massist(mida suurem mass,seda suurem rõhk), pindalast (mida väiksem pindala, seda suurem rõhk ) Rõhku suurendame siis, kui vähendame pindala või suurendame massi. Rõhku vähendame siis, kui vähendame massi või suurendame pindala. Rõhk vedelikus sõltub sügavusest(mida sügavam seda suurem), tihedusest (mida tihedam seda suurem rõhk),gravitatsioonist(mida suurem seda suurem rõhk) p(1Pa ) = o(1kg/m3) * h(1 m ) * g ( 10N/kg) Õhurõhk sõltub kõrgusest (mida kõrgemal, seda väiksem õhurõhk) Normaalõhurõhk on 760mmHg=10 000Pa = 1atmosfäär Kõrgrõhkkond Madalrõhkkond Talvel selge,külm,päike Talvel pilves,soe Suvel selge ja palav Suvel pilves,jahe Gravitatsioon: Fg=m*g = ...N Rõhk: p=F/S = p=m*g/S = ...Pa Rõhk vedelikus: p=o*g*h = ...Pa
eesmärgiks on foto paberil välja trükkida. Kui aga jutt on esitamisest arvutiekraanil, siis räägitakse eraldusvõime asemel enamasti foto mõõtmetest pikslites. Sellist lihtsustust on võimalik kasutada sellepärast, et kasutusel olevate monitoride eraldusvõime jääb suhteliselt väikesesse vahemikku ja see, et samade mõõtmetega foto on ühe monitori peal veidi suuremate mõõtmetega ja teise peal veidi väiksemate mõõtmetega, on veel vastuvõetav. Pildifaili maht oleneb tihedusest, värvussügavusest, mõõdust ja failitüübist(näiteks ept, psd, bmp ja tiff kastatakse trükises, sest need on kvaliteetifailid. Jpg, gif png kasutatakse netis, pakitud failides, mille suuruseks on 50-500KB.). Cm, mm, inch näitavad väljatrüki suurust, mõõdud pikslites näitavad mitmest punktist koosnevad pildi küljed.
Materjalide füüsikalised omadused Materjalide olulisemateks füüsikalisteks omadusteks on tihedus ja sulamistemperatuur, mis on ka materjalide, eelkõige metallide liigitamise aluseks. Tihedus Erinevad materjaligrupid (metallid, plastid, keraamika) erinevad eelkõige oma tiheduse poolest. Tiheduse ühikuks on mahuühiku mass, kg/m 3. Plastidel on tihedus 1000...2000 kg/m 3, keraamikal 1500...2500 kg/m3, enamkasutatavatel metallidel piires 1700...22 000 kg/m 3. Viimaste puhul eristatakse tihedusest lähtuvalt kergmetalle ja -sulameid, mille tihedus on alla 5000 kg/m3 (liitium, berüllium, magneesium, alumiinium, titaan jt.), raskmetalle ja sulameid, mille tihedus ületab 10 000 kg/m 3 (plaatina, volfram, molübdeen, plii, jt.) ning keskmetalle ja -sulameid (tihedus üle 5000 kuid alla 10 000 kg/m 3). Tehnikas kasutatavaist metallidest kergeimaks on magneesium, raskeimaks aga plaatina. Tabel 1.1. Elementide keemilised sümbolid ja aatomnumber
annaabi.ee 
