,, Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´ (0)

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Kosmoloogia

2. Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Päike on tüüpiline täht, sest tal esinevad enamiku teiste tähtede omadused: sarnased on mass, läbimõõt, temperatuur ja koostis. 3. Miks näib päikese serv teravana? Päikese serv näib teravana kuna nähtav valgus tekib õhukeses kihis (fotosfääris) moodustades serva. 4. Mis on garnulatsioon? Granulatsioon on ühtlane,teraline muster Päikese pinnal, mis tekib tänu konvektiivsele liikumisele (energia ülekanne aine voolude liikumisel). 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: kromosfäärist ja kroonist. Need on silmaga näha ainult Päikese varjutuse ajal. 6. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemiskiirus on ekvaatoril kiirem ja poolustel aeglasem. Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega ehk erinevad kihid liiguvad erineva kiirusega. 7. Kust saab päike energiat? Päike saab oma energia tema keskmes toimuvatest tuumarekatsioonidest.

Füüsika

15

docx

Astronoomia

Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA - on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS - 1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE - aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadega. Tumeainet ei saa otseselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.

Astronoomia ja astroloogia

29

pdf

Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

SUPERNOOVA​-​ on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- ​on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- ​Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT​- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- ​Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE’I SEADUS-​on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-​Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-​Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur.

Astronoomia ja astroloogia

14

docx

12. klassi kordamisküsimused füüsikas

17. Mis on potentsiaalibarjäär? Mis on potentsiaaliauk? Potentsiaalibarjäär on mingile kehale ettetulenev piirang, mille puhul kas kiirus väheneb või üldse negatiivseks muutub, näiteks mägi kärule. Potentsiaaliauk omakorda on kahe tõkke või barjääri vaheline ava, kuhu keha peatuma jääb, näiteks nõgu veele. 18. Mis võivad tekitada potentsiaalibarjääre mikromaailmas? Mikromaailma potentsiaalibarjäärideks võivad olla elektriväljad, kui nende tugevus jaotus ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist, näiteks positiivne tuum elektronidele. 19. Selgita, mis on tunneliefekt? Tunneliefekt on mikroosakeste lainelisusest tekkinud kummaline efekt, mille korral lõpliku kõrgusega barjääril ulatub leiulaine ka barjääri sisse ja osake saab selle ületatud. 20. Milles seisneb alfalagunemine? Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt. 21

Füüsika

8

doc

Astronoomia

Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi.Kui maale langeva meteoriidi mass on üle 100t, tekib tema põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab Kuu rõngasmägesid.Veel leidub planeetidevahelises ruumis tolmu, gaase ja Päikese poolt välja kiiratud suure energiaga osakesi.Massi poolest moodustab see kokku vähem kui miljardiku Maa massist. 13.Päike. tema aine, temperatuur, energiaallikad, liikumine, protsessid päikese pinnal. Nagu kõik tähed on Päikegi hõõguv ­ kuum pulbitsev gaasikera.Päikese sisemuses ühinevad kergeima gaasi, vesiniku aatomid teise gaasi, heeliumi aatomiteks.Ühinemisprotsessi nimetatatakse tuumareaktsiooniks.Selle tulemusel vabaneb tohutu hulk soojust ja valgust ­ päikesekiirgus, milleta ei oleks elu Maal. Päike asub maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel.Tema pinnatemperatuur on 5800K

Füüsika

34

docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

täpselt Universumi massi hinnata. 2) MIS ON UNIVERSUM Universumi all mõistame kõike olemasolevat. • Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. Universum koosneb planeetidest, tähtedest, galaktikatest, galaktikate vahelisest hõredast ainest, elementaarosakestest, mateeriast ja energiast. Vaadeldava universumi läbimõõduks on hinnatud 28 miljardit parsekit (umbes 93 miljardit valgusaastat)[2]. Võrdlusena võib tuua meie kohaliku galaktika, Linnutee galaktika, mille läbimõõt on 30 tuhat parsekit ehk umbes 100 tuhat valgusaastat ja Päikesesüsteemi kuuluva Pluuto orbiidi läbimõõt on üks tuhandik valgusaastat[1]. Kogu universumi suurus ei ole teada ning see võib olla lõpmatu. Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks[1]. Kosmoloogid uurivad universumi ehitust ja arengut selle tekkest alates kuni tänapäevani ja püüavad ennustada universumi tulevikku

Megamaailma füüsika

15

docx

FÜÜSIKA: astronoomia

Ruumala: 1,0832x1012 km 3 Maa kujuks on kera. 6. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta on teada kaudseid andmeid. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Teine kaudne allikas on maavärinate levimine. Maavärina koldes tekivad kaht tüüpi lained, mis levivad Maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikalained aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus. Geofüüsika pakub välja Maa siseehituse kohta järgneva mudeli- maakoore all asub umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks (vahevöö). See mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast ja kõige selle all on tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil. 7

Füüsika

6

docx

Astronoomia gümnaasiumi konspekt

teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik ­ pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva

Füüsika

Kommentaarid (0)