Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

,, Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´ (0)

1 Hindamata
Punktid
Peeter Tenjese inauguratsiooniloeng:
,, Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´
Peeter Tenjes on lõpetanud Tartu Ülikooli füüsika ja keemia teaduskonna ning omandanud austronoomiadoktori kraadi. Tema peamised uurimisvaldkonnad on seotud galaktikate austronoomia struktuuridega. Tundengeid õpetades tundis huvi, kas tudengid said aru millest ta rääkis.
Peeter Tenjes väidab, et austronoomid on väga õnnelikud inimesed. Austronoomiat võib nimetada täppisteaduseks.
Galaktikad :
Üheks galaktika näiteks oleks linnutee . Galaktikate heledused kõiguvad äärmiselt tugevalt. Galaktikate kujud ja liikumised varieeruvad. Lisaks varieerub veel tähtede koostis. Erinevates galaktikates on erineva vanusega tähti. Galaktikate ketas ajaga suureneb. See sõltub kosmoloogilistest parameetritest ja tumeda aine omadustest. Galaktikad pidid tekkima , et tähed saaksid hakata tekkima. Et galaktikad saaksid tekkida on vaja kokkutõmbeid. Minimaalne kokkutõmbumiseks vajalik mass on umbes miljon päikese massi. Galaktikate tekkimist määravad:
  • Algtingimused – nendeks oleksid kokkutõmbumised, kokkutõmbumiste kiirus, algne keemiline koostis ja jaotumise kiirus.
  • Keskkond
  • Kohtumised teiste planeetidega – nendeks oleksid põrkumised, ühte sulamised ja ühinemised.
    Nähtav aine:
    Nähtavaks aineks on:
    • Tähed
    • Külm gaas – seda on võimalik vaadelda raadioteleskoopide abil
    • Kuum gaas – seda võimalik vaadelda röntgensateliitide abil
    Tume aine:
    Tume aine pole seotud kiirgusega. 400 000 aastat peale Universumi paisumise algust olid tavalise aine tiheduse häiritused vaid umbes 10-5 keskmisest tihedusest. Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud. Tumedat ainet on igal pool, aga me teda ei näe ja ei tunne.
    Et määrata nähtava ja tumeda aine masse tuleb:
  • Mõõta galaktikate heleduse jaotust
  • Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule
  • Arvutada nähtava osa massi jaotus
  • Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust
  • Lahutada kogumassist nähtava valguse mass
    Täpsem meetod oleks:
  • Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule
    Tuleks vaadata:
    • Kuidas tähtede teke ajas muutub
    • Millise massiga tähed tekivad
    • Kuidas iga massiga täht areneb
    • Milline on nende üksikute tähtede spekter praegu
    • Liita kõik spektrid kokku
    • Võrrelda saadud spektrit vaadeldud spektriga ja määrata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule

  • Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust
    Tuleks vaadata:
    • Gaasi liikumist
    • Tähtede liikumist - Tähtede liikumised omavad ühtse liikumise ehk pöördliikumise komponendi ja juhusliku liikumise ehk persioonse liikumise komponendi. Juhusliku liikumise komponent võib olla väga mitmesugune
    Natuke lisa muudest asjadest:
    Taustkiirgus on äärmiselt ühtlane.
    Prootonid ja neutronid annavad 4,6 % universumi kriitilisest tihedusest. Prootonid tekivad põrgetel.
  • - Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´ #1 - Nähtava ja tumeda aine jaotus galaktikates´´ #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-03-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Birgit Saks Õppematerjali autor
    Peeter Tenjese inauguratsiooniloeng:

    Sarnased õppematerjalid

    Kosmoloogia
    11
    doc

    Kosmoloogia

    2. Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Päike on tüüpiline täht, sest tal esinevad enamiku teiste tähtede omadused: sarnased on mass, läbimõõt, temperatuur ja koostis. 3. Miks näib päikese serv teravana? Päikese serv näib teravana kuna nähtav valgus tekib õhukeses kihis (fotosfääris) moodustades serva. 4. Mis on garnulatsioon? Granulatsioon on ühtlane,teraline muster Päikese pinnal, mis tekib tänu konvektiivsele liikumisele (energia ülekanne aine voolude liikumisel). 5. Milline on Päikese atmosfäär? Päikese atmosfäär koosneb kahest kihist: kromosfäärist ja kroonist. Need on silmaga näha ainult Päikese varjutuse ajal. 6. Kuidas Päike pöörleb? Pöörlemiskiirus on ekvaatoril kiirem ja poolustel aeglasem. Päike pöörleb erinevatel laiuskraadidel erineva kiirusega ehk erinevad kihid liiguvad erineva kiirusega. 7. Kust saab päike energiat? Päike saab oma energia tema keskmes toimuvatest tuumarekatsioonidest.

    Füüsika
    Astronoomia
    15
    docx

    Astronoomia

    Tähis on pc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m = 3,26168 valgusaastat = 2,062648 · 105 a.ü. VALGUSAASTA - on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Tähis ly. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomilist ühikut. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. PARSEKI JA VALGUSAASTA VAHELINE SEOS - 1pc=3,26168 valgusaastat TUME AINE - aine, millel on mass, kuid ei ole gravitatsioonilises vastastikmõjus muude taevakehadega. Tumeainet ei saa otseselt vaadelda. Seletus 2: Tumeaine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusmõju tõttu. See tähendab, et ta osaleb gravitatsioonilises vastasmõjus tavaainega, kuid ta ei kiirga valgust ega muud elektromagnetkiirgust ning on seetõttu nähtamatu optilistele, infrapuna- ja raadioteleskoopidele.

    Astronoomia ja astroloogia
    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused
    29
    pdf

    Astronoomia arvestuse kordamisküsimused

    SUPERNOOVA​-​ on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. RELIKTKIIRGUS- ​on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses. MILLINE TAEVAKEHA ON PÄIKE?- ​Meiel Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. TÄHT​- Täheks nimetatakse sellist taevakeha, mis on pimestavalt hele hõõguv gaasikera. LINNUTEE- ​Ehk galaktika on tähesüsteem, meie galaktika, miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus. HUBBLE’I SEADUS-​on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast. V=Hr KVASAR-​Tähesarnased objektid, mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. UNIVERSIUMI KÄRGSTRUKTUUR-​Ulatuslikud tühikud, mille vahel paiknevad galaktikad. Galaktika ruuijaotus, Universiumi suuremastaabiline struktuur.

    Astronoomia ja astroloogia
    12-klassi kordamisküsimused füüsikas
    14
    docx

    12. klassi kordamisküsimused füüsikas

    17. Mis on potentsiaalibarjäär? Mis on potentsiaaliauk? Potentsiaalibarjäär on mingile kehale ettetulenev piirang, mille puhul kas kiirus väheneb või üldse negatiivseks muutub, näiteks mägi kärule. Potentsiaaliauk omakorda on kahe tõkke või barjääri vaheline ava, kuhu keha peatuma jääb, näiteks nõgu veele. 18. Mis võivad tekitada potentsiaalibarjääre mikromaailmas? Mikromaailma potentsiaalibarjäärideks võivad olla elektriväljad, kui nende tugevus jaotus ruumis nii, et nad tõkestavad osakeste liikumist, näiteks positiivne tuum elektronidele. 19. Selgita, mis on tunneliefekt? Tunneliefekt on mikroosakeste lainelisusest tekkinud kummaline efekt, mille korral lõpliku kõrgusega barjääril ulatub leiulaine ka barjääri sisse ja osake saab selle ületatud. 20. Milles seisneb alfalagunemine? Alfalagunemiseks nimetatakse aatomituumade üht radioaktiivset lagunemise viisi, mis on tunneliefekt. 21

    Füüsika
    Astronoomia
    8
    doc

    Astronoomia

    Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan; vähemal määral sisaldavad nad niklit, väävlit, alumiiniumi ja kaltsiumi.Kui maale langeva meteoriidi mass on üle 100t, tekib tema põrkel maapinnaga plahvatuskraater, mis oma kujult meenutab Kuu rõngasmägesid.Veel leidub planeetidevahelises ruumis tolmu, gaase ja Päikese poolt välja kiiratud suure energiaga osakesi.Massi poolest moodustab see kokku vähem kui miljardiku Maa massist. 13.Päike. tema aine, temperatuur, energiaallikad, liikumine, protsessid päikese pinnal. Nagu kõik tähed on Päikegi hõõguv ­ kuum pulbitsev gaasikera.Päikese sisemuses ühinevad kergeima gaasi, vesiniku aatomid teise gaasi, heeliumi aatomiteks.Ühinemisprotsessi nimetatatakse tuumareaktsiooniks.Selle tulemusel vabaneb tohutu hulk soojust ja valgust ­ päikesekiirgus, milleta ei oleks elu Maal. Päike asub maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel.Tema pinnatemperatuur on 5800K

    Füüsika
    Füüsika kontrolltöö-KOSMOLOOGIA-universum-galaktika
    34
    docx

    Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

    täpselt Universumi massi hinnata. 2) MIS ON UNIVERSUM Universumi all mõistame kõike olemasolevat. • Milline oli primitiivsete kultuuride ettekujutus maailmast? Lame Maa ja kuplikujuline taevas. Universum koosneb planeetidest, tähtedest, galaktikatest, galaktikate vahelisest hõredast ainest, elementaarosakestest, mateeriast ja energiast. Vaadeldava universumi läbimõõduks on hinnatud 28 miljardit parsekit (umbes 93 miljardit valgusaastat)[2]. Võrdlusena võib tuua meie kohaliku galaktika, Linnutee galaktika, mille läbimõõt on 30 tuhat parsekit ehk umbes 100 tuhat valgusaastat ja Päikesesüsteemi kuuluva Pluuto orbiidi läbimõõt on üks tuhandik valgusaastat[1]. Kogu universumi suurus ei ole teada ning see võib olla lõpmatu. Universum on kosmoloogia teadusharu uurimisobjektiks[1]. Kosmoloogid uurivad universumi ehitust ja arengut selle tekkest alates kuni tänapäevani ja püüavad ennustada universumi tulevikku

    Megamaailma füüsika
    FÜÜSIKA-astronoomia
    15
    docx

    FÜÜSIKA: astronoomia

    Ruumala: 1,0832x1012 km 3 Maa kujuks on kera. 6. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa siseehituse kohta on teada kaudseid andmeid. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Teine kaudne allikas on maavärinate levimine. Maavärina koldes tekivad kaht tüüpi lained, mis levivad Maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikalained aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välja. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus. Geofüüsika pakub välja Maa siseehituse kohta järgneva mudeli- maakoore all asub umbes 2900 km paksune kiht, mida nimetatakse mantliks (vahevöö). See mantel koosneb rauda ja magneesiumi sisaldavatest mineraalidest ja on tahkes olekus. Selle all on 2200 km paksune vedela aine kiht, mis koosneb vähese niklisisaldusega rauast ja kõige selle all on tahke tuum, arvatavasti sama koostisega, mis vedelal kihil. 7

    Füüsika
    Astronoomia gümnaasiumi konspekt
    6
    docx

    Astronoomia gümnaasiumi konspekt

    teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik ­ pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab aine Maa sisemuses olema vedelas olekus. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva

    Füüsika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun