Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tiguülekande arvutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ülekandearv, normaaljuhul, 5300, tiguülekanne, kontaktpinge, paindepinge, projektarvutus, reast, telgede, masinaelemendid, juhendaja, tinapronks, rumm, e295, pöördemoment, loetleda, võimsused, qmin, koormustegur, moodul, vahekaugus, geomeetrilised, lihvitudTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ...............................
valmistustehnoloogia koos viimistlusega. 2. Algandmed Tõstetav mass m = 350 kg Maksimaalne joonkiirus vmax = 0,7 m/s Ratta diameeter d = 0,2 m Teo keermekäikude arv z1 = 1 Tiguratta hammaste arv z2 = 41 2 3. Eskiis 3 4. Tiguülekande arvutus Teo läbimõõduteguri vähim lubatud väärtus qmin = 0,212*z2 = 0,212 * 41 = 8,69 Valime sobivatest väärtustest (8, 10, 12,5 ... ) qmin = 10 mm Ülekande moodul m=3 Teo ning tiguratta telgede reaalne vahe mm Teo keerme tõstenurk = 5,71 ° Teo jaotusläbimõõt d1 = qm = 10 * 3 = 30 mm Teo peadeläbimõõt da1 = d1 + 2m = 30 + 2 * 6 = 36 mm Tiguratta jaotusläbimõõt d2 = z2m = 41 * 3 = 124 mm Tiguratta peadeläbimõõt da2 = d2 + 2m = 124 + 2 * 3 = 130 mm Tiguratta jalgaderingjoone läbimõõt df2 = d2 2,4m = 124 2,4 * 3 = 116,8 mm Hammasvöö laius b2 0,75da1, kui z1 = 1 ... 3 b2 0,75 * 36 b2 27 Valime b2 = 25 mm
PM min = PT / 12 (3)3 kus 1 mootorreduktori kasutegur, valime 1 0,94 2 0,92 kettülekande kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. Siis PM min = PT / 12 (3)3 = 748 W / (0,94 * 0,92 * 0,993) 891 W Trumli pöörlemissagedus nT = (30 * T ) / = (30*1) / 3,14 9,55 min-1 Siis reduktori pöörlemissagedus nR = nT * uK, kus uK kettülekande ülekandearv. Valime uK = 2,8 (valitav suurus, selle saab muuta vahemikus 1< u < 7 ), siis nR= nT * uK = 9,55 * 2,8 26,74 min-1 Lähtudes võimsusest PM min = 0,891 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 26,74 min-1 valime mootorreduktori. Antud tingimustega sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4 võimsus PM = 1,1 kW pöördemoment M = 390 Nm pöörlemissagedus nR = 27 min-1 ülekandearv uR = 52,07
Valin elektrimootori 100L4 , mille võimsus on 4kW ja tegelik pöörlemiskiirus ne = 1430 min Valitud elektrimootori nurkkiiruse: ne 3,14 1430 rad el = = = 149,67 ( ) 30 30 s Ülekande põhiparameeterarvutus el 149,67 Üldine ülekandearv: iüld = = = 11,97 k 12,5 Hambumise täpsustatud ülekandearv valitud elektrimootori rihmülekande ir = 4 puhul n D 1400 0,32 3,14 i h'' = el k = = 2,74 2Vk 30i r 2 2 30 4 4 Arvutan pöördemomendi erinevatel võllidel: Pel 4000 1
2 0,92 kettülekanne kasutegur; 3 0,99 laagripaari kasutegur. PT 0,45 Siis PM min = = 0,7 kW 1 2 3 0,75 0,92 0,99 30T 30 1,0 Trumli pöörlemissagedus nT = = 9,55 min -1 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus kus uK kettülekanne ülekandearv Valime uK =2, siis n R = nT u K = 9,55 2 19 min -1 Lähtudes võimsusest PM = 1,0 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 19 min-1 valime mootorreduktori Sobib mootorreduktor R 77 DT 90L4 [1]: võimsus PM = 1,5 kW; pöördemoment M = 650 Nm; pöörlemissagedus nR = 19 min-1 ( 2 rad/s); ülekandearv uR = 75,09 kasutegur R 65 %; rootori võlli läbimõõt dm = 45 mm.
Demos Pulk TEHNILINE ÜLESANNE 1 LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Transporditeaduskond; Autotehnika Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: AT42a Tallinn 2013 Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = 24 = 0,33 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h Valime optimisteguri:
Siis PM min = = 779 W. 1 2 3 0,94 0,92 0,99 Trumli pöörlemissagedus -1-1 30T 30 1,25 11,9 min . nT = = 3,14 Siis reduktori pöörlemissagedus n R = nT u K , kus uK kettülekanne ülekandearv. Valime u K = 1,5 (valitav suurus; selle saab muuta, tavaliselt 1 u 7 ), siis n R = nT u K = 11,9 1,5 min-1-1 17,9 5 -1 Lähtudes võimsusest PM min = 0,78 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 17,9min valime mootorreduktor. Sobib mootorreduktor R 77 DT 90S4 [4]: võimsus PM = 1,1 kW; pöördemoment M = 580 Nm;
Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Trossile mõjuv kriitiline jõud Fkr=Fmax*[S]=5886*5,5=32,4 kN Pidades silmas trossi võimaliku keeramist, nii trumlil kui ka all olevate trossi keerdude peal, valime trossi TEK 13310 [3], mille Ft = 38,2 kN. Fmax=5,89 kN<[F]=Ft/S=38,2/5,5=6,95 kN Trossi mõõt d = 8 mm. Siis trumli läbimõõt [2] D=ed=20*8=160 mm kus e tööreziimist sõltuv tegur, mis valitakse ehitusnormide järgi; muutub vahemikus 20 ... 35, meie juhul e = 20 [2]. Valime D = 160 mm reast 160; 200; 250; 320; 400; 450; 560; 630; 710; 800; 900; 1000 mm [2]. 4. Mootorreduktori valik Trumli pöörlemiseks vajalik võimsus PT=T*T kus T pöördemoment, Nm; T nurkkiirus, rad/s. Pöördemoment T=F*D/2 kus tõstejõud F=Fmax=5,89 kN. T=F*D/2=5886*0,16/2=470 Nm
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA .......................................................................................
– hõõrdülekanne – pidur – nookur – rihmülekanne – kettülekanne – silindriline – kooniline hammasülekanne hammasülekanne – tiguülekanne – kruviülekanne 4 SULATUD JUUSTU VILLIMISMASIN; AS TERE, TALLINN Dosaator Kaante paigaldamine Pakendi haaramine Kinemaatikaskeem Doseerimismehhanism
Ƞ3 – laagripaari kasutegur, Ƞ3 ≈ 0,99 PT 1621 PM min 1900W 1,9kW 1 2 3 0.94 0,92 0,99 Trumli pöörlemissagedus 30 T 30 1,5 1 nT 14,3 min Järelikult reduktori pöörlemissagedus n R nT u K uK – kettülekande ülekandearv, uK = 1,6 1 n R nT u K 14,3 1,6 22,9 min Lähtudes võimsuses PMmin = 1,9 kW ja reduktori pöörlemissagedusest nR = 22,9 1/min, valime mootorreduktori. Sobib mootorreduktor R87DV100M4 Võimsus PM = 2,2 kW Pöördemoment M = 900 N*m Pöörlemissagedus nR = 23 1/min Ülekandearv uR = 60,35 Reduktori väljundvõlli nurkkiirus n R 23 rad
com/dictionary/pics/s/sheet_roller.jpg http://i2.iofferphoto.com/img/item/952/757/17/2b05_1.JPG Lisaks veel proffesor Ajaotsa poolt toodud pildid: Patendiameti kodulehelt ei suutnud midagi valtsile teemakohast tuvastada. 4. Kinemaatiline skeem l = 84 mm s = 35 mm 6. Arvutused Vändale rakenduv jõud: Fv = 200 N 6.1. Vänt Maksimaalne paindemoment Mmax = 200 N * 0,3 m = 60 N*m [] = 250 MPa M max paine = [ ] W Kus paine vändale rakenduv paindepinge, MPa M vändale rakenduv jõumoment, N*m W vända tugevusmoment, m3 [] lubatud pinge, MPa h b= 2 bh2 h 3 W= = 6 12 b lühema külje pikkus h pikema külje pikkus h= 3 [ ] = 12 M max 3 1260 250 106 = 0,014 15 mm b = h/2 8 mm 6.2. I võll Võllile mõjub vändast tulenev väändepinge ning hammasratta tangensiaaljõust tulenev
nimetatakse nõutavaks varuteguriks ning tähistatakse [S]. Nõutava varuteguri väärtus sõltub materjali omadustest ja kvaliteedist, koormuste iseloomust ja nende määramise täpsusest, konstruktsioonide vastutusrikkusest j.t. Sitketele materjalidele valitakse [S] = 1,2 ... 2,5, habrastele aga [S] = 2 ... 5. Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse ReH piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu 31. Paindepinge. Tugevustingimus paindel. S Varda koormamisel jõuga tekib vardas paindepinge 26. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nim lõikepinna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu(Pinge- sisejõu intensiivsus mõttelisel pinnal) dF N N p= ; Pa; 2 ; MPa 2 Piirpinge-, materjali piirseisundile vastav
Loengukonspekt õppeaines MASINAMEHAANIKA Koostanud prof. T.Pappel Mehhatroonikainstituut Tallinn 2006 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ptk. MEHHANISMIDE STRUKTUURITEOORIA 1.1. Kinemaatilised paarid, lülid, ahelad 1.1.1. Kinemaatilised paarid 1.1.2. Vabadusastmed ja seondid 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad 1.2. Kinemaatilise ahela vabadusaste. Liigseondid. Liigliikuvused 1.2.1. Vabadusaste 1.2.2. Liigseondid. Liigliikuvused. 1.3. Mehhanismide struktuuri sünteesimine 1.3.1. Struktuurigrupid 1.3.2. Kõrgpaaride arvestamine 1.3.3. Kinemaatiline skeem. Struktuuriskeem 2. ptk. MEHHANISMIDE KINEMAATILINE ANALÜÜS 2.1. Eesmärk. Algmõisted 2.2. Mehhanismide kinemaatika analüütilised meetodid
Evolventprofiili lihtsustus [1]. 1. Arvutatakse hambumise ringjõud Ft ja hamba radiaalkoormus Fr : m2 310 2 · Ringjõud Ft : Ft = = 3100 N d jaotus 0,2 ___________________________________________________________________ 1 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ · Radiaaljõud Fr : - sirghammastega silindriliste hammasrataste korral Fr = Ft tan = 3100 tan 20° = 1128,3 N, kus on hammasratta hambumisnurk ( = 20 º).
MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Hammas- ja tiguülekande arvutus A-1 B-7 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: 094171 MATB 42 .......A.Sivitski.............. Sergei Lakissov …………………........... .....................................
koormus Pf=kfqgA= N ülekandel kf=6 Keti varutegur 12,7 20,5 n=Qg/(P+Pts+Pf) Lubatud varutegur [n] tabelist 7 7 Tingimus n>[n] on täidetud Võllile mõjuv jõud R=P+2Pf= N 5699,2 5272,8 Kokkuvõte.Mõlemad ketid on arvutuste alusel sobivad. Kasutan ketti sammuga t=31,75 mm sest telgede vahe on väiksem ja seega võtab konveierilindi ajam vähem ruumi. Keti tähistan: Kett P 31,75-7000 OCT 10947-64. 8. Täpsustan telgede vahet At vastavalt ümardatud Lt väärtusele. At=¼[Lt-z1+z2 +(Lt- z1+z2) ²-8(z2-z1) ²] [ 2 2 2 ] At=40,04 Arvutuslik telgede vahe: A=39,9t=39,9*31,75=1267 mm Telgede vahe koostamismõõde: At=0,996A=0,996*1267 1262 mm
suurte pöörlemissageduste korral z1min =19...23 , keskmistel z1min =17...19 , väiksematel z1min = 13...15 . Valin z1 = 19 Siis veetava ketiratta hammaste arv z 2=z 1 u=19∙ 1,7 ≈ 32. Koormuse tegur K=k d k a k n k r k m , kus kd – dünaamikategur (kd = 1 – rahulik koormus, kd = 1,25 ... 1,5 – vahelduv või tõukeline), ka – telgede vahe mõju arvestav tegur (ka = 1 kui telgede vahe a = 30t ... 50t, ka = 1,25 kui a ≤ 25t, t – keti samm; suurendades telgede vahe 20t võrra vähendatakse tegurit ka 0,1 võrra), kn – keti kaldenurka arvestav tegur (kn = 1 kui ülekande kaldenurk horisontaalpinna suhtes γ ≤ 60°; kn = 1,25 kui γ > 60°), kr – keti pingutusreguleerimist arvestav tegur (kr = 1 – automaatsel reguleerimisel, kr = 1,25 – perioodilisel
1 · eeldusel, et ristlõike joonmõõtmed on detaili pikkusega võrreldes väikesed, jäetakse ohtliku ristlõike A põikjõud Qy ja Qz arvutusskeemist välja; · ohtliku ristlõike A paindemomendid M z = Fy l (-) ja M y = Fz l (+) ; tulevad (märgid sõltuvad telgede valikust): · paindemomendid My ja Mz põhjustavad My Mz ristlõikes paindepinge laotused vastavalt: My = z ja Mz = y; I I y z Priit Põdra, 2004 123
MHE0042 MASINAELEMENDID II Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: Võlli konstrueerimine ja arvutus väsimusele A -4 B -2 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: A.Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 23.04.2014 Fr Fa l/2 l Ülesanne m d2/2 Ft m Projekteerida võll ja läbi viia võlli arvutus väsimusele. Põhjendada võlli materjali ja kuju valikut. Võlli materjal: karastatud teras C55E (ReH = 420 MPa, Rm = 700 MPa, -1 = 0,4 ·
Normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 3, mis tuleb lühemalt paneelilt - ühtlasest koormusest 1: M4 = 1,2 · 0,5 · 2,92 2,9F3 = 0 F32 = 1,2 · 0,5 · 2,92/2,9 = 1,74 kN/m Kokku normatiivne lumekoormus seina jooksvale meetrile teljel 3 F3 = 3,88 + 1,74 = 5,62 kN/m Telgede 4 ja 5 lumekoormused on sümmeetrilisuse tõttu analoogsed telgede 1 ja 3 lumekoormustega. Kasuskoormus Grupp A, eluruumid - vahelaed qk = 2,0 kN/m2 - trepid qk = 3,0 kN/m2 - rõdud qk = 4,0 kN/m2 Grupp B, bürooruumid qk = 3,0 kN/m2 Grupp H, katused - kalle kuni 20º qk = 0,75 kN/m2 Kuna vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002 punkt 3.3.2 (1) ei tuleks katusele
Üheastmelise:1.Võimsused sisend-(P1) ja väljundvõllidel(P2) W või kW.2.Pöördemomendid sisend-(T1) ja väljundvõllil(T2) Nm.3.Nurkkiirused(w) ja pöörlemissagedused(n) sisend-(w1,n1) ja väljundvõllil(w2,n2).4.Ringkiirus v m/s. 5. Ülekandearv u12=w1/w2=n1/n2. u=wvedav/wveetav=nvedav/nveetav.6.Ülekande mehaaniline kasutegur =P2/P1.Mitmeastmelise: Pn= Tn*Wn võimsuse ja pöördemom. aheline suheTn=T1*wn* U1n= U12*U23...Un-1n = 1*2*... n.Kus Tn on pöördemoment n- võllil U1n- ülekandearv 1. Ja n võlli vahel 1,2-üksikute kinemaatiliste paaride kasutegurid. 26.Hõõrdeülekanne(skeem) ja selle iseloomustus.Ülekandearv. Pöördemoment kantakse üle hõõredejõuga Fh siledapindsete hõõrdrataste kokkupuutekohas. Hõõrdejõu tekkimiseks peavad rattad olema teineteise vastu surutud jõuga Fk. Iseloomustus: + 1.Lihtne konstruktsioon ja hooldus.2.Müratu töö.3.Sobiv kasutamiseks variaatoris.1.Suur koormus laagritele ja võllidele.2.Suured
2 Plaadi ristlõikeks on ristkülik laiusega h = 1500 mm. Plaadi paksust b arvutame painde M tugevustingimusest = [ ] W Plaadi materjal: teras S235J2G3 (EN 10025) [2, 3] Mehaanilised omadused: voolavuspiir ReH (y) = 235 MPa; tugevuspiir Rm (u) = 360 - 510 MPa; elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. Siis lubatav paindepinge [ ] = ReH = 235 157 MPa, S 1,5 kus S = 1,5 tugevuse varutegur. Minimaalne telgvastupanumoment M 1500 W = 9,6 * 10 -6 m3 [ ] 157 *10 6 hb 2 Plaadi telgvastupanumoment seega W = , seega 6 6W 6 * 9,6 * 10 -6 b = 6,2 * 10 -3 m
13330Pa= 13330/105 bar=0,1333 bar 1MPa= 106Pa 13330Pa=13330/106=0,01333 MPa Vastus: Juhul kui X on 100mmHg siis see on võrdne 13330 paskaliga, 0,1333 bariga ja 0,01333 megapaskaliga. Ülesanne 3 (variant 4) Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m kG. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200bar ja silindri mehaaniline kasutegur m? Valida silindrite standardsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks kasutatava töövedeliku rõhk, bar? Hüdrosilindrite normaalläbimõõtude (mm) rida: 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50,63, 80, 100, 125, 160, 200, 220, 250, 280, 320, 360, 400. Antud: m = 400 kg = 0,95 pmax=200bar Leida: d=? pkäit=? Teisendan ühikud valemi jaoks sobivaks. 1kg=10N 400kg= 400*10=4000N 1bar=105Pa 200bar=200*105Pa=200*105N/m2
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHAANIKATEADUSKOND SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT KATLAPROJEKT Tallinn 2007 Sisukord: Seletuskiri: Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus Kokkuvõte (A Brief summary of the project) Arvutused: Algandmed Põlemisproduktide arvutus Katla soojusbilansi arvutus Kolde soojus ja konstruktorarvutus Festooni soojusarvutus Ülekuumendi ja järelküttepindade soojusbilansi arvutus Ülekuumendi "kuume astme" soojus ja konstruktorarvutus Ülekuumendi "külme astme" soojus ja konstruktorarvutus Ökonomaiseri soojus ja konstruktorarvutus Õhu eelsoojend soojus ja konstruktorarvutus Graafiline osa: Katla pikkilõige lisa 1 Katla ristlõige lisa 2 Seletuskiri Katla kirjeldus. Omapoolsete valikute põhjendus.
] 1 - 2 sn ( µ v - 1) 6.5. Süsteemi inertsimomendi arvutus Ülesanne 6.9 Arvutada süsteemi elektrimootor-kettkraapkonveier inertsimoment. Süsteemi kuulub elektrimootor M2AA132S: Pn = 3,0 kW; nn = 960 min-1; J = 0,031 kgm2. Töömasina pöörlemissagedus ntn = 12,7 min-1, konveieri mass mk = 1122 kg. Töömasina ja elektrimootori vaheline ülekandearv nn 960 i= , i= = 75,6 . ntm 12,7 Valime elektrimootori ja töömasina vahele joonisel 6.11 kujutatud reduktori Reduktor 2 6 7 3
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v
Sellest: Kuivatamiseks 15 Jahutamiseks 2 Sektsiooni pikkus,m 1,98 Tööosa pikkus kambril,m Kuivatamiseks 29,70 Jahutamiseks 2,52 Üldine tööosa pikkus,m 32,22 Tööosa laius,m 3,8 Gabariitmõõdud,m Pikkus 38,72 Laius 6,28 Rullikute läbimõõt,mm 102 Rullikute telgede vahekaugus,mm 180 Õhu temperatuur kuivati otstes Märjal, C 135 Kuival, C 125 Tunni tootlikus 1,5mm paksuse Kasespooni kuivatamisel algniiskusega 70%-90% lõppniiskuseni 6-10%,m3/h 3,5 Kuivatamise kestvus ja kuivati tootlikkus sõltub spooni alg- ja lõppniiskusest ning paksusest. Vajalik kuivatite arv on leitav valemiga 8 Q3 24450,4
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.1 Esim
annaabi.ee 
