perearsti nõuandetelefonile 1220. tervisLiKud toitumisharJumused Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest enam tähele- panu. Põhjus on lihtne: söömine on eluks vajalik. Toitumis- harjumused mõjutavad inimese heaolu söömine võib tagada tervise, aga võib ka soodustada haigestumist. Suurimad tervise- ohud, mis on tasakaalustatud toitumisega ennetatavad või vähe- malt mõjutatavad, on südame-veresoonkonna haigused, rasvumine, suhkruhaigus, liigeste ülekoormus ja mõned vähiliigid. Seega, hea tervise alus on õige toitumine. Kõrge vererõhu, vere suurenenud kolesteroolisisalduse ja ülekaa- lu korral peab lisaks tavalisele tasakaalustatud toitumisele teadma veel mõningaid kasulikke nõuandeid. Heade toitumisharjumuste kujundamine on lihtne, peab olema vaid Juba väikesed muutused toidu- piisavalt tahet ja teadmisi
Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped taimsetes õlides), vitamiinid on ühendid, mis kindlustavad organismis AVprotsesside normaalse kulgemise (vees lahustuvad B rühma v ja C ja rasvas lahustuvad A, D, E, K), vesi on vajalik AVprotsesside ja organismi soojusregulatsiooni tagamiseks, minained makro- (Ca, Fe, Mg, K, Na) ja mikroelemendid (J, vask, Co, Zn, Mg). Asendamatud toitained: 1. aminohapped->isoleutsiin, leutsiin, valiin, lüsiin, metioniin, trüptofaan; 2. küllastamata rasvhapped- >linool- ja alfa-linoleenhape; 3
Diabeet Referaat 2006 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2. MIS ON DIABEET?...................................................................................................................... 2.1 I-TÜÜPI DIABEET.................................................................................................................... 2.1.1 RAVI..................................................................................................................................... 2.1.2 RISKIFAKTORID................................................................................................................ 2.2 II-TÜÜPI DIABEET................................................................................
Tavaliselt piisab sellest, kui mõeldakse läbi oma toitumisharjumused ning püütakse muuta oma menüü enda ja beebisõbralikuks. 2 Raseduse ajal kogunenud rasvavarud on füsioloogiliselt mõeldud rinnapiima tekkeks. Rinnapiima süntees tervikuna vajab umbes 650-700 kcal lisaenergiat, millest 500 kcal peab tulema juurde toiduga ja 200 kcal võetakse organismi rasvadepoodest. Nendel emadel, kelle kehakaal tõusis raseduse ajal väga vähe või kes juba enne rasedust olid alakaalulised või alaealistel rasedatel, kelle oma keha alles kasvab, võib depoodes puududa üleliigne rasv, mida kasutada rinnapiima tootmiseks ning kogu lisaenergia peab tulema igapäevasest toidust. Sarnane olukord võib tekkida ka pärast paarikuulist laktatsiooni, mille vältel kehakaal on juba langenud raseduseelsele tasemele või isegi madalamale ja jõuab normaalkaalu alumise piirini või isegi alakaaluni.
2 joodud. Infrapunasaun leevendab kroonilist väsimust, lihasevalu, elavdab närvisüsteemi, suurendab potentsi, kergitab kasvuhormoonide taset ja muudab reipaks. Saunaline põletab 30minutilise seansiga üle 600 cal. Seda on rohkem kui kulub energiat sama kaua joostes. Infarpunasaun on tõhus tselluliidi lammutaja ja mürgistest jääkainetest vabastaja, nagu näiteks toksiinid, alkohol, nikotiin, kolesterool ja raskemetallid. Ealisi keelde ega piiranguid ei ole - tegemist on kogu pere saunaga. Rasedatel soovitatakse tavalise 30 min. pikkuse seansi asemel olla saunas 12 minutit, et loote vedeliku temperatuur ei tõuseks üle normi. Infrapunasauna kasutatakse: spordimeditsiinis ja taastusravis, samuti liigesepõletike, nahahaiguste, hingamisteede ning veresoonkonna probleemide raviks. VESIRAVI: Vesi oma eripärase keskkonnaga avaldab organismile mitmekülgset toimet. Keha
on punalible. Need on tuumata rakud, mille massist 1/3 moodustab hemoglobiin. Punalible on mõlemalt poolt nõgus, sest see võimaldab pindala suurendada, mis võimaldab rohkem hapniku siduda. Peafunktsioon on hapniku transport. 6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Valguline ühend, mis koosneb valgust, globiinist ja neljast heemist, milles on üks Fe aatom, mis seob endaga ühe O2 molekuli. Fe’ta pole võimalik hemoglobiini toota. Fe – kõik punased marjad, viljad, liha Sisaldus meestel 130-160g/l ja naistel 120-160g/l. Kui hemoglobiini sisaldus alla 100, hakkab tekkima hapnikupuudus, sest saadakse aru, et ei suudeta organismi varustada. Kui hemoglobiini sisaldus liiga suur, veri muutub paksemaks, süda peaks tahkemat massi läbi pumpama, kui muidu. Hemoglobiini taset saab tõsta tekitades hapnikupuudus (nt. mägedes) 7.Veregrupid, määramise põhimõte Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt.
ja ärevushäired,depressioon,Alkoholi kuritarvitamine, Skisofreenia,Sundhäired unehäired, söömishäired, psühhosomaatilised häired (peavalud, kõhuvalud jne), tähelepanu defitsiidi ja hüperaktiivsuse sündroom.Põhjused:· bioloogilised (sh vanemate rohke alkoholi tarvitamine, edasilükatud sünnitused)· sotsiaalsed (nt perekondade defektsus, vaesusest tingitud piirangud). Kurnavatel stressi perioodidel võivad ägeneda nahahaigused, kõrgeneb vererõhk ja suureneda südamerabanduse oht. Stress põhjustab või raskendab mitmeid seedetrakti haigusi ja stressi tagajärjel muutub põis haigustele ülimalt vastuvõtlikuks. Stress on vaimsete probleemide üks põhjustajaid, pikaaegne stress võib viia tõsiste vaimsete häireteni. Pikaaegne stress nõrgestab immuunsüsteemi, muutes organismi vastuvõtlikuks mitmesugustele nakkustele. 18. Tervisega seotud kehalise võimekuse liigid. On. aeroobne võimekus (seostatakse südame- ja veresoonte
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
