pediaatria; patoloogia. q teeninduspiirkond 100 000-200000 inimest q Lisaks peavad ööpäevaringselt töötama pediaater, ortopeed, günekoloog, psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast infektsioonhaiguste arst. Keskhaiglad 2 1) AS Ida-Tallinna Keskhaigla; 2) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla; 3) SA Ida-Viru Keskhaigla; 4) SA Pärnu Haigla PIIRKONDLIK HAIGLA 2 Peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel Ööpäevaringne valve: ü vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti ü sisearst, kardioloog, neuroloog, pulmonoloog ü pediaater, ü psühhiaater, ü kirurgilise eriala arst, ortopeed, ü otorinolarüngoloog, ü günekoloog, ü anestesioloog, ü radioloog ü infektsioonhaiguste arst. Teeninduspiirkond 500 000-1 000 000 inimest Piirkondlikud haiglad 4 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla; 2) SA Tartu Ülikooli Kliinikum;
Tervis on ka olulisim individuaalne ja rahvuslik ressurss. Hea tervis loob võimalused inimestele kõikvõimalikeks toiminguteks. Igal inimesel peab olema võimalus elada tervisttoetavas keskkonnas ja teha tervislikke valikuid. Kõik see eelnev on eeltingimuseks ühiskonna edukaks sotsiaalseks ja majanduslikuks arenguks. Tervis ja majanduslik heaolu sõltuvad teineteisest. Terved inimesed on tööviljakamad, nad tarbivad vähem sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid. Samas on rohkem võimalusi neil osaleda sotsiaalses, poliitilises ja majanduselus. Mida suurem hulk inimesi on haiged, seda väiksem on hulk inimesi, kes Eesti majandust ja kõike sellega kaasnevat ellu viiks ning edasi arendaks. Rahvastiku tervisepoliitika eesmärgiks on luua eeldused rahva säilimiseks ja rahva arvu kasvuks inimeste füüsilise ja vaimse tervise hoidmise ning parendamise kaudu. Tänapäeva Eesti elanikkonna tervisenäitajad on murettekitavad võrreldes teiste
E- tervis Mis on e-tervis? Süsteem, mis ühendab andme- kogusid, kus toimub tervis- hoiuvaldkonna andmete töötlemine Lihtustab arstide ja patsientide tegevusi Kasulik Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haigekassale Telemeditsiin ehk kaugtervishoid Inimeste ühendamine meditsiinitöötajatega Digitaalsed vahendid (e-post, telefon) Meditsiiniandmete ja –info edastamine Tagada patsiendile kiire ja tõhus abi ning raviprotsess Pakub inimestele tervishoiuteenuseid Suured lisakulutused Lihtustab arstide igapäevast tööd Telemeditsiini plussid Kiirus Mugavus Anonüümsus Aja kokkuhoid Paraneb juurdepääs vajalikule teenusele Tugevdab tervishoiusüsteemi ja ravi kvaliteeti Telemeditsiini miinused Arsti-patsiendi suhe Informatsiooni kvaliteet Info paljusus/vähesus Usaldusväärsus Teenuse eest tasumine Patsiendi vähene tundmine Süsteemi korrektne toimimine Eesti Tervishoiusüsteem
Terviskasvatus (health education) Inimese tervise arengu sihikindel suunamine ja mõjutamine. Võimestumine (empowerment for health) Üksikisiku, grupi ja/või kogukonna suutlikkus korraldada, kontrollida ja juhtida oma elu puudutavaid tegevusi. Esmatasandi tervishoid (primary health care) Inimestele elukohajärgselt kättesaadav teenuste kogum, mis hõlmab tervisedendust, haiguste ennetamist, perearsti abi, õendusabi, ämmaemandust, füsioteraapiat, hooldusravi jt ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, mis on kooskõlas elanike vajaduste ja tervishoiusüsteemi käsutuses olevate ressurssidega. Rahvastiku tervis (population health) Terviseseisundi statistiliste ja demograafiliste näitajatega mõõdetav riigi või piirkonna rahvastiku või selle osa tervisetase. Rahvatervis (public health) Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu.
mahedate, niiskete talvedega ja soojade ja kuivade suvedege. Küprosel puuduvad aastaringselt voolavad jõed, on vaid mõned allikad ja ojad. Rahaühikuks alates 2008 aastast on euro, enne oli selleks nael. Riigikord on presidentaalne vabariik ning iseseisvus saavutati Suurbritanniast aastal 1960. Sotsiaalpoliitika Kehv majanduslik tase on tekitanud probleeme prostitutsiooni, rahapesu ja ebaseaduslike hasartmängudega. Toetatakse pikaajalisi eluasemeteenuseid, tasuta keskharidust, tervishoiuteenuseid, makstakse stipendiume ja laene, toetatakse rahaliselt vaeseid üliõpilasi kes asuvad õppima välismaale, uusi koole, haiglaid ja mitmesuguseid hoolekandeasutusi, kogukonna heaolu keskuseid, laste- ja noortekodusid, hosteleid ja lasteaedasid. Küprose sotsiaalpoliitika põhineb peamiselt vabatahtlike ja erasektorite koordineeritud jõupingutustel. Hoolekandeteenuste peamine eesmärk on edendada sotsiaalset heaolu ning üksikisikute,
Kuidas internet on mõjutanud karjäärinõustamise teenust? Karjääri nõustamise teenus on kolinud internetti Arvutitehnoloogia areng on dramaatiliselt mõjutanud, mil viisil inimesed suhtlevad. Poes, pangas, raamatukogus käimisele kulus varem rohkem aega võrreldes, kuidas on seda võimalik teha täna. Kaasaegsed tehnoloogiad, võimaldavad maksta arveid, teha sisseoste, lugeda raamatuid või saada tervishoiuteenuseid vaid mõne klahvivajutusega ning kodust väljumata. Professionaalne nõustamine ei ole samuti olnud muust maailmast ära lõigatud ning tehnoloogia mõjutuse ja ühiskondlike nõudmiste tulemusel, on kolinud internetti. Eetilised juhtnöörid Et online-nõustajate arv üha suureneb, on hakatud välja töötama eetilisi suuniseid, mida online-nõustamisel järgida. Nõustajate väljaõpe Traditsioonilist karjäärinõustamise kursust
töös viidatud. Mis on e-tervis? E-tervise (e-health) mõiste tuli kasutusele kirjanduses aastatel 1999-2000, koos teiste „e- sõnadega“ nagu e-kaubandus, e-äri ja e-lahendused. 1 Kirjanduses võib leida mitmeid autoreid, kes on on püüdnud e-tervise mõistet sisustada, kuid ehk kõige paremini tegi seda Gunther Eysenbach, kes on Journal of Medical Internet Research toimetaja. Tema definitsiooni järgides käsitles ta e-tervisena interneti ja tervishoiuteenuseid ning informatsiooni, mis hõlmab patsientide ja tervishoiutöötajate/meditsiinitöötajate omavahelist suhtlust ning asutuste omavahelisi 1 http://www.eipa.eu/eEurope_Awards/eEurope_Website_Documentation%20Section/eHealth_Research%20Report_2004.pdf 2http://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/4261/1/zmenjamarika.pdf 3 andmevahetusi
Töötervishoiukeskuses 8 aastat. Ida-Tallinna Keskhaigla põhiväärtused on, et patsiendi vajadused on alati esikohal. Ausus, empaatia ja koostöö tagavad turvatunde, mida inimesed ja ühiskond haiglalt ootavad. Ka on soov, et haigla töötajad oleksid uhked oma haigla üle. 3 1. IDA-TALLINNA KESKHAIGLA EESMÄRGID 1.1. Visioon Tahame olla tipptasemel tervishoiuteenuseid pakkuv Tallinna Haigla, mis on esimene valik patsiendile, koostööpartnerile ja töötajale. 1.2. Missioon Oleme inimesekeskne uuendusmeelne haigla, kes pakub parimat ravi igale patsiendile ja mõjutab positiivselt Eesti elanikkonna tervist. Meie tegevus aitab kaasa sotsiaalse kindlustunde suurendamisele ühiskonnas. Meie missiooni toetavad töötajate professionaalsus, kaasaegne tõenduspõhine tervishoiuteenus, pikaajalised traditsioonid
Majandusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Mis pagulastest saab? • Riik kontrollib ka pagulaste tausta, et valida välja sobivad inimesed. Eelistatakse sõjapõgenikke. • Eestisse saabuv pagulane on juba rahvusvahelise kaitse all, seega on tal samad õigused, mis Eesti alalisel elanikul: asuda tööle ja saada riikliku pensionit, peretoetuseid, sotsiaaltoetuseid, tervishoiuteenuseid, tööturutoetuseid- ja teenuseid. • Pagulase saabudes paigutatakse ta mõne Eesti linna või valla sotsiaal- või üürikorterisse. Riik maksab üüri kinni. Konkreetseid kokkuleppeid riigi ja omavalitsuste vahel veel pole. • Riik aitab pagulasel tööd leida, pakkudes tasuta keeleõpet ning abi töötukassast. Töötukassa arvestab inimese individuaalsete vajadustega ning vahendab tööpakkumisi ja koostab vajadusel pagulasele eraldi tööotsimise
infrastruktuuri erisused. Kuidas vältida? *Luua sotsiaalseid töökohti. *Korraldada ümberõpet ja täiendkoolitust. *Toetused ettevõtjatele, kes palkavad vähemusi ja puuetega inimesi. *Riiklike toetusprogrammide pakkumine äärealadele. Sotsiaalne kaasatus inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus omada ligipääse ressurssidele ja teenustele. Olgu nendeks siis näiteks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogiavõimalusi. Sotsiaalsed probleemid Eesti ühiskonnas *Kehv integratsioonipoliitika. *Suur töötute hulk. *Narkomaania. *Alkoholi liigne tarbimine. Parempoolne ja vasakpoolne mõtteviis Parempoolsed: *Väärtustavad indiviidi vabadust. *Riik sekkub vähe majandusse vabaturumajandus. *Pooldatakse madalaid makse. *Nt. Liberalism, konservatism, natsionaalsotsialism. Vasakpoolsed: *Keskseks väärtuseks on võrdsus ja võrdsed võimalused kõigile
ülejäävat ressurssi paigutada teenuse kvaliteedi tõstmiseks, sest oluline on ka teenuste kvaliteet ja vastavus vajadustele. (Sotsiaal ministeerium, 2012) Mujal Euroopas on peamine eesmärk hoida vanemaid inimesi ühiskonnas osalemas ja kogukonnas ehk kodus nii kaua kui võimalik. Seega on rõhuasetus koduhooldusel ning see on paindlik ja kättesaadav 24/7 nädalas. Lisaks on integreeritud koduhooldus ja õendusabi, sest tihti on eakatel vaja nii hooldust kui tervishoiuteenuseid koos. (Oja, 2004) Eesti peaks liikuma ka selles suunas, kuna on vananeva rahvastikuga riik ja tõsiasi on see, et järjest rohkem tuleb hakata pakkuma koduhooldusteenust. Kasutatud kirjandus: Hanson, S., & Allev, R. (2000). Avahooldus: kvaliteetne koduhooldus. Tallinn: Avatud Eesti Fond. Kapital. (7. Mai 2015. a.). Kasutamise kuupäev: 10. Märts 2016. a., allikas etv.err.ee/v/elusaated/kapital/saated/1e414733-165f-461c-ba3f-21dd1f6429fd Koduhooldusteenuste osutamise kord Haljala vallas
valupunkte, saab Eesti staatusest Põhjala heaoluriigina täpsemalt aimu. Heaoluriik on mitmetasandiline mõiste. Heaoluriik on mõiste, mis tähistab sellist ühiskonda või ühiskonna arenguetappi, millele on omane solidaarsus ligimesega ning millel on süsteemsed, avaliku ühiskonna tagatud vormid (Redlich, 2000). Euroopas kätkes heaoluriigi mõiste järgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad, haridus kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik kodanikud ja kõikide kodanike toimetulek peaks olema kindlustatud (Redlich, 2000). Heaoluriik keskendub kodanike elujärje ja inimarengu edendamisele. Seejuures jäävad nii heaoluriigi eesmärgid kui nende valitsuse abil tagamise realistlikkus sageli vaieldavaks (Jakobson, Kalev, Lumi, Ruutsoo, Saarts, Sootla, Toots, Vetik, 2011, lk. 341). Seda just seetõttu, et tagatavad inimõigused ja demokraatia on potentsiaalselt ohtlikud rahvuslikule
Kui kanep oleks Eestis legaalne, arvestades ühiskonna hetkeseisu, oleks meie ühiskond mõnevõrra teistsugune: palju rohkem oleks psühhiaatreid ja psühhiaatriakliinikuid, kes ei tunneks puudust patsientidest. Järsult suureneks võõrutusravi vajavate inimeste hulk. Oluliselt rohkem inimesi sõidaks ennast ja teisi liikluses surnuks või vigaseks, oluliselt suurem oleks tänavakuritegude arv. Kuna kanepisuitsetajad on normaalsetest inimestest sagedamini sunnitud kasutama tervishoiuteenuseid, kasvaksid kulutused ravieelarvetele. Et uimastite tootmist ja puhtust ei kontrolli keegi, ei saa ka kanepisaaduste puhul kindel olla, millega seda koguste suurendamiseks kokku segatakse ja missugustes tingimustes toodetakse. Nii on näiteks tavalisemad hasisi lisandid maapinnalt kraabitud muld, masinaõli, henna, vinüül, piimapulber, tärpentiin või harilik kaamelisõnnik. Nähes, millistes kogustes tarbivad Eesti elanikud alkoholi ja tubakat,
Pere enda hinnang majapidamistingimustele on hea, maja on suuremas osas renoveeritud ja kaasaegne, kõik eluks vajalik on olemas. Lähikonna iseloomustus Majani viib kruusatee maanteelt. Pikkus ca 250m. Müraga seonduvaid probleeme pole, kuna maantee pool kõrge kuusehekk, mis on puhvriks. Õhusaastatus võrreldes linnaga väiksem. Vesi tuleb oma kaevust pumbaga kraani. Lähim linn on Tartu, mis on umbes 1,5 km kaugusel. Seetõttu kasutatakse linna tervishoiuteenuseid. Ühistranspordi kättesaadavus on üsna hea. Iga päev liigub mitmeid busse linna, kuid pere eelmistab kasutada autot. 4.4. Perekonna geograafiline mobiilsus Perekond on elanud praeguses elukohas 4 aastat. 4.5. Sotsiaalne võrgustik Kuna naabrid paikenvad piisvalat kaugel pole nendega tihedat suhtlemist ega kontakti. Vahel öeldaks tere ja küsitakse kuidas läheb. Vajadusel ka aidatakse üksteist. Mõlemal vanemal on ka lähedasi sõpru
kasutamist · teostab psühhosotsiaalset hindamist kuritarvitamise korral · osutab ohvritele emotsioonidega toimetulemise abi. · avardab sekkumise ala pärast meditsiinilist ravi · julgustada ohvreid, annab teavet ja selgitab võimalusi · võtab ühendust ohvritele asjakohase kogukonnateenuste pakkujatega , sealhulgas partnerite väärkohtlemise varjupaikadega · juhendab ohvreid regulaarselt tervishoiuteenuseid kasutama Naistevastane vägivald omab nii lühi kui ka pikaajalist mõju nende füüsilisele ja vaimsele heaolule. Väärkohtlemise ohvritel on palju tõenäolisemalt halb tervis, kroonilise valu probleemid, sõltuvushäired, rasked rasedused, depressiooni ja enesetapukatseid (Plichta, 1992). Vägivalla komitee (2004) on soovitanud kasutada RADAR metoodikat arstidele: R rutiinselt testida ;A alati küsida; D, dokumenteerida vastused, A hinnata ohutust ja letaalsust; ja R, reageerida .
I. Konservatiivne mudel kindlustusväljamaksed, pensioni summa oleneb kui kaua oled töötanud ja millise palga eest, kogumisfond (pensionisammas), orienteerub rohkem tööinimesele, sotsiaalmaksed on ääretult väikesed töötutele; naise roll kodune. II. Sotsiaaldemokraatlik mudel õigus saada tasuta arstiabi, haridust; solidaarsuse põhimõte maksumaksjad maksavad makse (sh. tervisekindlustusse), aga tervishoiuteenuseid saavad kõik võrdselt. III. Liberaalne mudel sotsiaaltoetusi saab suurendada alles siis, kui majanduskasvuga on kogutud piisav varu; soosivad inimeste vabadust ja ettevõtlikkust 3. Kas Eesti on siirderiik? Ei ole, oleme saavutanud täiesti demokraatliku riigi, oleme läinud plaanimajanduselt turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted
evangeelsest luteri religioonist, ortodokslikust religioonist, eetikast, filosoofiast, psühholoogiast, ajaloost, sotsiaalainetest, füüsikast, keemiast, bioloogiast, geograafiast ja terviseõpetusest. Osana eksamineerimisest võib kandidaat valida lisaks veel ühe valikulise testi. Kõrgharidus on tasuta. Ülikoolides maksavad bakalaureuse- ja magistrikraadi omandajad väikest tasu üliõpilasühendusele. Vastutasuks saavad nad vähendatud hinnaga toidukordi, tervishoiuteenuseid ja muid sotsiaalseid boonuseid. Õpilased on vastutavad, et neil oleks nõutud raamatud ja materjalid. Ülikoolid Traditsiooniline ülikoolisektor koosneb mitme teaduskonna ülikoolidest, tehnoloogiaülikoolidest, ärikoolidest ja kunstiakadeemiatest. Kõrgharidust on võimalik omandada ka ühes sõjaväeakadeemias. Kõik Soome ülikoolid on enamasti finantseeritud riigikassast.
terviseinfosüsteemi, pannes sellega aluse rahvatervist ohustavate tegurite ühisele analüüsile. EL soovib ka tugevdada oma suutlikkust kiireks tegutsemiseks terviseohtude korral. Selleks tugevdab ta nakkushaiguste epidemioloogilist järelevalvet ja kontrolli. Täiendavad eesmärgid on tagada patsientide ohutus ja tervishoiu kvaliteet, et soodustada piiriüleseid tervishoiuteenuseid ning tervishoiutöötajate ja patsientide liikuvust. Tervishoiu- ja tarbijakaitsepoliitika on seega omavahel väga tihedalt seotud. Prioriteetideks on toodete ja teenuste ohutus, sealhulgas toiduohutus ja toiduga seotud kiireloomulised ohuteated. On ka teisi poliitikavaldkondi, mis on eriti asjakohased kõrgetasemelise tervisekaitse tagamiseks. Töötervishoiu ja -ohutuse eesmärk on kaitsta töökohal ilmnevate ohtude eest ning tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest
Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1. ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2. sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näiteks: 1 võimalus tööd teha 2 saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid 3 omandada haridust 4 kasutada infotehnoloogia võimalusi Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele,
· Kristlik demokraatia on kesktee õpetus. See soovib õnnelikku keskmist vabakapitalismi ja totaalselt planeeritud sotsialismi vahel. Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Heaoluriik on ühiskond, mis väärtustab solidaarsust ligimesega. Euroopas kätkeb heaolurügi mõisie jäTgmisi põhimõtteid: tööd peaks olema piisavalt kõigile, kes seda vajavad; haridus peaks olema kättesaadav kogu rahvale; tervishoiuteenuseid peaksid saama kõik elanikud; kõigi inimeste toimetulek peaks olema kindlustatud. Tähtsamateks põhimõteteks on seega piisav hulk töökohti ja korralik palk, millega iga töötaja võiks ennast ja oma peret ülal pidada. Oluline on ka see, et lasterikkad pered saavutaksid samasuguse elatustaseme kui teised. Eeldatakse, et igas riigis toimib mingi mehhanism, mis kompenseerib kulutused pere toimetulekuks. Keskseks küsimuseks on
Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Vähemalt üks kord kolme aasta jooksul viiakse läbi. Sotsiaalne kaasatus - tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus - omada ligipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näiteks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi. Sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel on tähtsad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus jne
Põhja- Eesti elanikud peavad teistest enam arstiabi kättesaadavust pigem halvaks või halvaks. Viimane on seotud asjaoluga, et just pealinna elanikud hindavad enam kättesaadavust halvaks ning annavad positiivseid hinnanguid vähem. Väikelinnade ja maapiirkonna inimesed annavad teistest enam positiivseid hinnanguid. Hinnangud arstiabi kättesaadavusele on seotud ka sellega, kuivõrd inimene ise seda arstiabi vajab. Kehvema terviseseisundiga ja rohkem tervishoiuteenuseid kasutanud inimesed annavad ka arstiabi kättesaadavusele pigem negatiivsemaid hinnanguid. Arstiabi kvaliteeti hindab positiivselt 78 ja negatiivselt 19 protsenti elanikest. Teistest oluliselt enam annavad kõige positiivsemaid hinnanguid noored vanuses 15-19, veidi skeptilisemad on 50-59 aastased. Kehvema terviseseisundiga ja inimesed annavad veidi enam halvemaid hinnanguid arstiabi kvaliteedile. 23 24
Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: 1. ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine 2.sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Sotsiaalne kaasatus tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus, omada ligipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näiteks: võimalus tööd teha saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid omandada haridust kasutada infotehnoloogia võimalusi Sotsiaalne kaasatus on mitmetahuline protsess, kus lisaks sissetulekutele, mida käsitletakse peamiselt vaesuse kontekstis, on oluline osa ka sotsiaalsetel võrgustikel. Tõrjutusena mõistetakse olukorda, kui inimestel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde (näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele,
: Admin. kulud (EL keskmiselt 3,5%). Erasektor- tervishoid, pensionid- kulukam (reklaam, komisjonitasud, valikuvõimalus tõstab kulusid). Kuidas hinnata Eesti Haigekassa, Töötukassa ja kogumispensionisüsteemi tõhusust? Distributive inefficiency- kas toetused jõuavad abi vajajateni? Matthew efekt- jõukamad klassid saavad suurema osa teenustest ja toetustest (sama Townsend 1979; LeGrand 1982; Paul Krugman 2004 – “tagurpidi R.Hoodi efekt”): UKs saab kõrgklass 40% rohkem per capita tervishoiuteenuseid kui alamklass Uks saab jõukaim kvintill 3x enam haridusteenuseid pere kohta kui madalaim kvintill. 6. Loeng KAASAAEGSE HEOLURIIGI VÄLJAKUTSED Ajastud: *Heaoluriigi kuldaeg – 60-70ndad *Retrenchment and cost containment – 80ndate kriisist alates *Sotsiaalse investeeringu paradigma – 90ndatest See on küll üsna levinud jaotus, kuid on ka neid, kes vaidlevad selle üle, kas üldse oli kuldaega ja/või kokkutõmbumist ja kui, siis millal jne 21
erinevad. PITRA projekti raames välja töötatud uue mudeli piloteerimise tulemusel selgus, et ligi 80% abivajavatest puudega isikutest, kes pöördusid kahe kuu jooksul kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole abi saamiseks ei vajanud kompleksset rehabilitatsiooniteenust, vaid vajasid toetavaid teenuseid ja toetusi (tugiisiku teenust, 94 kodukoha kohandamist jne) ning tervishoiuteenuseid (sh raviteenuseid füsioterapeudi teenust) või vajasid enne rehabilitatsiooniteenusele jõudmist eelnevalt nimetatud teenuste osutamist. PITRA projekti raames töötati välja mudel, mille alusel sihtgrupi täpsustamiseks laskub oluline roll eelkõige esmatasandile (kohalik omavalitsus, edaspidi KOV, Tööturuamet), kes teostavad eelhindamist ja sõeluvad välja tegelikud rehabilitatsiooniteenuse vajajad. Eelhindamise käigus hinnatakse isiku vajadused ja
tagamisele ning lapse ja tema pere abistamisele; 5) ennetamine on lastekaitses rakendatavad universaalsed, sihitatud ja spetsiifilised sekkumised, mis on suunatud riskide vähendamisele või ohu vältimisele; 6) lasteasutus on riigi ja kohaliku omavalitsuse või avalik- ja eraõigusliku juriidilise isiku või füüsilise isiku poolt seaduse või teiste õigusaktide alusel loodud ja peetav või muu lastele sotsiaal-, haridus- või tervishoiuteenuseid osutav asutus; 7) lastega töötav isik on töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv isik, samuti vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv isik; 8) lastekaitsetöötaja on Sotsiaalkindlustusameti, maavalitsuse või kohaliku omavalitsuse ametnik, kes täidab talle seaduse või muu õigusakti alusel pandud avaliku võimu ülesandeid lapse heaolu ja kaitse tagamisel;
annaabi.ee 
