Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest ...
TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat • Inimese organism omastab teraviljavalkudest 60% • Rasvu on teraviljas 1-7% • Süsivesikuid 60-80% • Mineraalaineid – raud (Fe), fosfor (P), magneesium (Mg) • Vitamiin B NISU
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel ...
10 kraadi ja öösel külmub läbi. Tulemusena taimed rebitakse mulla seest välja ja taimed hukkuvad. Kui märkate, et hakkab tekkima midagi sellist, tuleb põld ruttu rullida 6. Lumiseenehaigused 2009/2010 esines seda rohkesti. Lumi tuli kiiresti maha, kui taimed olid lopsakad veel ja tekkis seen. Seen toitub lumest. Esimene rühm: nisu, oder, rukis, kaer teine rühm: mais, riis, sorgo ja hirss. Esim.rühma teraviljad Teise rühma teraviljad 1.pikivao esinemine tera kõhtmisel poolel esineb / puudub 2.tera idanemisel nähtavale ilmuvate idujuurte arv erinev arv / alati 1 idujuur 3.õite arenemine pähikus pähiku alumised õied on enam arenenud / ülemised õied 4.soojusnõue väiksem / suur 5.niiskusnõue suurem / väiksem (v.a. riis) 6
Teraviljad Kadrioru Saksa Gümnaasium 9A klass Herkkin Parm Viktoria Ugur Teraviljad Kuuluvad kõrreliste sugukonda + mittekõrrelised Kasvatatakse, sest on tärklise- ja valgurikkad Eestis kasvatakse peamiselt otra, rukist, kaera ja nisu Arengumaades ka riisi, hirssi ja maisi Kasutamine Toidu valmistamine Tärklisetööstus Piiritusetööstus Õlletööstus (oder, mais) Loomasööt (hein, mais) Tooted Nisujahu – Veski Mati Kaerahelbepuder – Veski Mati Õlu - Saku Odrajahu – Kivisaare Veski Kama – Tartu Mill Verivorstid – Nõo Lihavürst Leib – Leibur Viin – Viru Valge Müsli – Eesti Müsli Sai – Perenaise sai Suuremad firmad Eestis Tartu Mill Veski Mati Eesti Mahe Leibur Eesti Pagar Kalew Vilma Eksport Nisu eksport (2011): USA 32,8 miljonit tonni, Prantsusmaa 20,3 miljonit tonni, Austraalia 17,7 miljonit tonni ja Kanada 16,3 miljoni...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus Nimi Teraviljad Referaat Olustvere 2014 Sissejuhatus Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade teriste ehk terises olevate terade saamiseks. Teraviljade hulka kuulub ka mittekõrrelisi, näiteks tatar (sugukonnast tatralised), rebashein (sugukonnast rebasheinalised) ja kinoa ehk tsiili hanemalts (sugukonnast hanemaltsalised)
KAER suurimad tootajad:venemaa,kanada,poola,usa Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab ...
docstxt/13686133340425.txt
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võrsumine
Teraviljad Andreas Preisfreund, Ken Saaver, Marko Meigas, Sten Nirgi Oder (Hordeum vulgare) Välimus ● Juurestik mõnevõrra väiksem ● Püstine kõrs on õõnes ja teistest teraviljadest mõnevõrra lühem ● Lehtede alusel suured kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised pähikud ● Viljaks on sõkaldega teris Kasvutingimused, -ala ● Põhja-Ameerikas ● Kesk-Aasia ● Aafrika Sarvel ● Andid ● Ida-Euroopa ● Kasvavad, kus kliima ei sobi teiste teraviljade kultiveerimiseks või kus kasvatustingimused pole soodsad sooldunud pinnase tõttu ● Oder talub vähest sademete hulka (alla 300 mm) ja mäestikukliimat ● Oder kasvab parasniisketel viljakatel muldadel ● Talub hästi põuda ● Idandid taluvad negatiivseid õhutemperatuure kuni −7 °C Kasutamine ● Tangud, kruubid ja jahu ● Neist omakorda putru ja pagaritooteid ● Viljakohvi ● Tangu- ja verivorstid ning kama ● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, õlu...
docstxt/135074141261.txt
Sisukord LK 1. Õlikultuurid 3 2. Tööstuskultuurid 4 3. Puuviljad 5-7 4. Mõnukultuurid 8 5. Teraviljad 9 6. Mullakultuurid 10-11 Õlikultuurid Kookospalm on igihaljas, kuni 30 m kõrgume ja kuni 60 cm jämedune lookja tüvega puu. Kasvab troopikamerede rannikutel ja saartel. Lehed sulgjad ja kuni 6 m pikkused. Kasutatakse toiduks, lehti katusteks ja tüvesid ehitusmaterjalidena, ka saadakse kookosest õli. Istandusi on peamiselt Filipiinidel.
Teele Trossmann 11.klass Teraviljad Harilik nisu ehk pehme nisu on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19
juulikuine põud. Talirukki põld peab olema ühtlase reljeefiga ning põllu madalamatesse kohtadesse ei tohiks liigvett koguneda; ei sobi ka kõrge põhjavee tase. Rukis on risttolmleja ning seetõttu kehtib seemnekasvatuses kaugusisolatsiooni nõue erinevate sortide põllud peavad puhta seemne saamiseks maastikul üksteisest eraldatud olema. Rukis on hea umbrohtude allasurumisvõimega teravili ta kasvab kiiremini ja võrsub rohkem kui teised teraviljad ja surub sellega umbrohud alarindesse. Ühtlaselt tihedas rukkipõllus on lisaks kaheidulehelistele pärsitud ka üheiduliste umbrohtude elutegevus ning seemnete levik. Vähem viljakatel, happelisema reaktsiooniga ja väljauhutud toitainetega muldadel on rukkil võrreldes teiste teraviljadega suurem saak, sest rukki juurestik on tugev ja tungib sügavale, saades hapnikku, toitaineid ja vett kätte sügavamatest mullakihtidest. Tugevasti tallatud õhu-
1.Kultuurtaimede saagi organid: Kõrrelised teraviljad: juured (1 kuni mitu idujuurealget, valdava osa juurestikust moodustavad lisajuured, millest moodustub narmasjuurestik), kõrs (koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja 5-7 pikast õõnsast torujast sõlmevahest), õied (koondunud väheõelisteks pähikuteks), leht (kinnitub igale kõrresõlmele, lehetupp ümbritseb kõrt ja toetab seda). Kartul: mullapealsed organid - vars, leht, puhmas, õisik, vili; mullasisesed organid: juurestik, stoolon, kartuli pesa. Juurviljad: pea, kael, pärisjuur, juured 1.juurpeet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur (mingi joonis on ka siin juures veel tegelt) 2.varskõrrelised ja liblikõielised 3.võrse osad ¤ hüpokotüül peet, kaalikas, naeris ¤ varsnuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep ¤ lehtsalat, spinat ¤ lehe osadseller, tubakas, sibul 4.õiedlillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5.seemned ja viljadteraviljad, kaunviljad, õli...
Alkoholid, aldehüüdid ja ketoonid Tallinna Tehnikaülikool Alkoholid · On orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-OH). · Alkohole leidub looduses üldiselt vähe, aga kõige rohkem taimedes nii vabas kui ka mitmesuguste hapetega seotult. · Etanoolist e. etüülalkoholist valmistatakse alkohoolseid jooke. Seda etanooli saadakse suhkruid sisaldavatest ainetest (kartul, teraviljad) käärimis protsessi käigust. Alkoholid · Looduslikult tekkib see käärimisprotsessis pärmseente mõjul, ilma hapnikuteta, mida leidub alati õhus, puuviljades, marjades, pinnases, vees, mistõttu on suhkruid sisaldavate vedelike alkoholkäärimine looduses väga levinud. Alkoholid · Alkoholide lahustuvus vees sõltub süsinikahela pikkusest lühikese süsinikahelaga alkoholid lahustuvad vees väga hästi, pikema ahelaga halvasti. Alkoholid · Alkoholidest kõige toksiline on metanool. ...
TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum)
TERAVILI MONOKULTUURIN A TAVAVILJELUSES EMÜ 2014 VIKTORII N Teraviljad on väärtuslikud toiduained, sest need on: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD B) SÕKALDE RIKKAD C) MÜSLI RIKKAD ÕIGE VASTUS: A) TÄRKLISE JA VALGURIKKAD VIKTORII N Monokultuur on: A) MONOTEATRI ETENDUSTE KAVA B) ÜHE KINDLA REGIOONI KULTUURITAVADE JÄRGIMINE C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL ÕIGE VASTUS: C) ÜHE KULTUURI PIDEV VILJELEMINE SAMAL KÜLVIKORRAVÄLJAL VÕI PÕLLUL VIKTORII N
Rahvusköök Kasutatavad Toitude Too välja Joogid toorained maitsestamine vähemalt viis toiduvalmistami se eripära Prantsuse köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad:mug köögi joogid: ulsibul,Kartul,porg üldmaitset: and, kapsas, tomat, seller, Alkoholiga: kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad:
TERAVILJATOOTED JA TERVIS Tene Must MT13-PE Teravili · Toiteväärtus · süsivesikuid 6080%, peamiselt tärklist · taimseid valke 815% · tervisliku keemilise koostisega rasva 17% · rikkalikult kaitsvaid toitaineid: Bvitamiini, mineraalaineid (rauda, tsinki, seleeni, mangaani, magneesiumi) · sisaldavad rohkesti kiudaineid · päevasest energiavajadusest tuleks katta üks kolmandik teraviljatoodetega Teravili · Teraviljad peaksid olema esindatud igapäevases söögisedelis, nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast · Kõige tervislikum on süüa teraviljatoite hommikuti · Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks Teravili · Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on
Mehhiko Rahvusköök Merilin Vallimäe 031MT Mehhiko Rahvusköök Mehhiko kööki iseloomustavaks tunnuseks on - Toidule lisatavate maitseainete isuäratav aroom - Paljud toidud on teravad - Mõned neist on vägagi õrnad ja mahedad, et mitte kaotada kõrgekvaliteediliste koostisainete ainulaadset aroomi. - Kui maitseaineid lisataksegi, siis väga mõõdukalt, et säiliks toidu pehmus ja harmoonia. Teraviljad Teraviljadest on esikohal Mais ja Nisu, tärklise allikana kasutatakse ka Maniokki. Rohkesti süüakse Uba ning Riisi. Ka puuvilju ja nende saadusi kasutatakse rikkalikult ja mitmekesiselt. Teraviljad Maniokk Mais Liha Liha valik on laialdane: toite valmistatakse nii sea-, veise-, lamba-, kodulindude kui ka hobuselihast. Mere ja jõgede ääres kasutatakse palju kala-ja teisete mereloomade liha ning teisi saadusi.
Viljavaheldus Nimetus Sobivad Mittesobivad Kapsas Kartul Kaalikas Porgand Maasikas Raps Kaalikas Porrulauk Kartul Sibul Kurk Seller Salat Kapsas Redis Redis Pipar Peet Peet Kapsas Kartul Hernes Teraviljad Porgand Uba Ristik Oder Mais Nisu Kartul
Lehetupp ümbritseb kõrt ning toetab seda. Lehetupe üleminekul lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke. Nende esinemine või puudumine, kuju ja suurus on üks liikide eristamise tunnuseid. Õied on kõrrelistel koondunud väheõielisteks pähikuteks ehk osaõiteks. Need moodustavad liitõisikud- liittäha, pöörise või tõlviku. Teraviljadel on enamasti varretipmine õisik. Teraviljade vili on üheseemneline mitteavanev teris ehk iva, põllumajanduslikus keelepruugis tera. Esimesed teraviljad, mis kodustati olid nisu ja oder. See juhtus umbes 12 tuhat aastat tagasi, seega teravili on olnud läbi aasta tuhandete inimeste üks põhilisemaid toidu allikaid. NISU Nisu on kõrreliselaadsete seltsi kõrreliste sugukorda kuuluv taime perekond. Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena. Nisu on sööda-ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke.
1. Primaarsed ehk otseselt võetud ja valitud looduslikud vormid. Nisu 2. Sekundaarsed, Levisid algul umbrohuna, kuid hiljem hakati kultuurtamedena kasvatama. Rukis Sort- kultuurtaimede kõige madalam süsemaatika üksus. Isetolmlevatel sort on liin, vegetatiivsetel sort on kloon. Risttolmlejatel kitsam või laiem populatsioon. Kasutusviisi järgi põllukultuurid: 1. Toiduks 2. Söödaks 3. Tehniliseks tarbeks I Tera ja kaunviljad: 1. Tavalised teraviljad (taliteraviljad, suviteraviljad) 2. Mujal maailmas: Riis, hirss, sorgo, mais 3. Mittekõrrelised teraviljad: tatar 4. Kaunviljad (hernes, uba, lääts II Mugul ja juurviljad, kõrvitsalised 1. Kartul, maapirn, naeris, porgan III Põldheinad 1. Üheaastane raihein, Mitmeaastased kõrrelised timut, Mitmeaastased liblikõielised lutsernid IV Õli- ja eeterõlikultuurid 1. Sinep, raps, piparmünt, roos V Kiukultuurid 1. Kanep VI Narkootilised taimed 1
Taime Eelviljaks sobib: Eelviljaks ei sobi: nimetus kapsas Peaaegu kõik kultuurid Ristõielised kurk Porrulauk, seller, hernes, ristik Kapsad ja suhkrupeet, kurk samale kasvukohale mitte enne 4 aastat. redis Teraviljad, kaunviljad ristik kaalikas Sõnnikut saanud kultuur Teine ristõieline sibul Kurk, varajane-kartul, pea-ja Samale kasvukohale mitte enne 4-5 aastat. lillkapsas hernes Hiline oder Taimed mida on pritsitud herbitsiitidega söögipee Kapsas, taliteravili, varajane oder Kartul t Aivo Puusild PM1B OTMK 2013
Kui palju toitu päevas Maroko elanik tarbib päevas Rumeenia elanik tarbib tarbib riigi elanik? toitu 3258 kcal. päevas toitu 3424 kcal. Kui suur osa elanikkonnast Alatoitluse all riigis inimesi Alatoitluse all kannatavate kannatab alatoitluse all? ei kannata. inimeste kohta Rumeenias Millised on põhilised Põhilised toiduained, mida andmeid pole. toiduained, mida riigis riigis tarbitakse on teraviljad Põhilised toiduained, mida tarbitakse? (59,8%) ning köögiviljad ja tarbitakse on teraviljad loomsed rasvad (10,2%). (38,8%) ning piim ja munad (15,5%). Kui suur osa inimestest Põllumajanduses töötab 8,13 Põllumajanduses töötab 1,71 töötab põllumajanduses? miljonit inimest ja ajajooksul miljonit inimest ja ajajooksul
TERAVILJAD.Kordamine taimekasvatuse üldkursuse eksamiks HMK katteseemnetaimed Klass Üheidulehelised Selts Kõrrelised Sugukond kõrrelised Teraviljad jagatakse kahte rühma nende bioloogiliste, morfoloogiliste ja majanduslike omaduste järgi: soojanõue, niiskus, reageerimine päeva pikkusele, tera pikivao ( keskvao ) esinemine, idujuurte arv, algarenemine, tali- ja suvivormide esinemine. Tüüpilised ehk I rühma teraviljad : Nisu, oder, rukis, kaer Hirsilaadsed ehk II rühma teraviljad : Mais, hirss, sorgo, riis Roheline revolutsioon : Roheline revolutsioon oli 1940ndatest kuni 1970ndate lõpuni arengumaades toimunud põllumajandustoodangu järsk suurenemine. Rohelise revolutsiooni tegi võimalikuks uute ja produktiivsete taimesortide (eeskätt teraviljasortide) kasutuselevõtuga. Rohelise revolutsiooni "isaks" on nimetatud USA agronoomi Norman Borlaugi ( tegeles uute nisu sortide aretamisega , mille tulemusel nisu sordid saavutasid hea
MAKROMINERAALID KALTSIUM soovitatav ööpäevane kogus RDA -10aastasel 900mg, 11-24a 1100-1300mg. Ülempiir -1500mg Organismis on kaltsiumi luudes, hammastes, pehmetes kudedes. Ta osaleb lihaskontraktsioonis, hüübimisprotsessis, neurottransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, vitamiin D metabolismis, membraanide läbitavuse funktsioonis, vere osmootse rõhu tagamises jne. Kaltsiumi allikad: Piimatoodetest - on palju kuid imendub sellest vaid ~30%. Lihatooted, kalad. Taimed aeduba, rooskapsas, petersell, kaalikas. Kaltsiumi imendumist: soodustavad: happeline keskkond, vitamiin D ja C, laktoos, magneesium, fosfor, mangaan, küllastumatta rasvhapped, raud. NB! Kui magneesiumi on vähe, ei omastu kaltsium (ladestub) mille imendumiseks on vaja ka fosforit, mangaani ja vitamiin C. Kaltsiumi imendumist pärsivad : oksaalhape (sokolaad, spinat, rabar...
b.) esmase töötlemisega kuni mööblitööstusega välja. · Puidu töötlemine jaguneb kaheks : Mehaaniline ja keemiline. Mehaanilise alla käivad : lauad, prussid, spoonid jne. Keemilise alla käivad : Tselluloosi tootmine millest valmistatakse pappi ja paberit. Põllumajandus, kalandus ja toiduainete tööstus · Toorained tulenevad põllumajandusest ja toiduainete tööstusest. · Toiduainete tööstuse alla käivad : liha, teraviljad, piim, vorst, leib, jahu, sai, kohupiim, jäätis jms. · Toidainete tööstused võivad olla : piimatööstus, lihakombinaadid, kondiitri tööstus, kala tööstus , alkoholide ja karastusjookide tööstused.
PK.0538 Eesti traditsioonilised kääritatud joogid ÕLLE VALMISTAMISE 10 KÄSKU 1. Õige õlle alus on head linnased. 2. Hea õlle pruulimiseks tohib kasutada vaid 4 toorainet: linnaseid, vett, humalaid ja pärmi. 3. Puhastatud teraviljad tuleb idandada temperatuuril 17-18 °C, et tärklis muutuks suhkruks. 4. Suhkru kogusest sõltub õlle kangus. 5. Tulevase õlle värvus sõltub linnaste kuivatamisest. 6. Pruulimisel kasutatav vesi ei tohi olla liiga kare. 7. Humal annab õllele meeldiva mõrkja maitse ja parandab õlle säilivust. 8. Tuleb osata eristada kasulikke pärme, mille elutegevuse üheks produktiks on alkohol, ja ebasoovitavaid, mis produtseerivad piimhapet. 9
Mõningatel teraviljadel nagu odral, kaeral, riisil ja sorgol on terad pärast vilja peksmist sõkaldega kaetud. Teris ja sõkal on kokkukasv. Selliseid teri nimetatakse sõkalteristeks. Paljasteristeks nimetatakse selliseid teri, kus teris ja sõkald ei ole omavahel kokkukasvanud ja eralduvad pärast viljapeksmist. Paljasterised kannavad enamasti rukki, nisu ja maisi vorme. Teris ehk tera Tunnused I rühma teraviljad II rühma teraviljad Pikivao esinemine tera Puudub Esineb kõhtmise poolel Tera idanemisel nähtavale Idujuuri erinev, liigiti erinev 1 idujuur ilmuvate idujuurte arv Põhiku alumised õied on Põhiku ülemised õied on Õite arenemine pähiks
Mono- ja oligosahhariide (suhkruid) sisaldavatest taimemahladest või muust lähtematerjalist võib anaeroobse käärimise tulemusena pärmiseente (Sachharomyces sp.) toimel tekkida jääkproduktina etüülalkohol. Lähtematerjalina võidakse kasutada ka tööstuslikult toodetud suhkru lahust. Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks taimse päritoluga polüsahhariide, eelkõige tärklist, mida sisaldavad kartulimugulad, teraviljad jpm produktid. Tööstuslikult kasutatakse alkoholi tootmiseks ka tselluloosi, mida sisaldab näiteks puit, paber, kaltsud jmt. Polüsahhariidide hüdrolüüsil tekkivad mono- ja oligosahhariidid kääritatakse anaeroobselt pärmiseente abil. Saadud segus on alkoholi mahuosa kuni 16%. Pärast selitamist jm töötlemist võidakse sellised produktid turustada juba alkohoolsete jookidena. Kõrgema kontsentratsiooni saavutamiseks destilleeritakse segu kuni 80° C juures
Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Koos ristiusu levikuga jagunes vene köök kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaja range järgimine viis rohkearvuliste jahu-, juurvilja-, seene- ja kalatoitude tekkimiseni. Paastu ajal ei tohtinud süüa liha- ega piimatoite, mune ja suhkrut, range paast keelas isegi kala söömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad – lihasöömise aeg. PEAMISED TOIDUAINED. Kõik maal kasvatatavad teraviljad, kapsas, kartul, punapeet, seened, hapupiim, koor, hapukoor, või, veiseliha, ulukiliha, kala. PIIM JA – TOOTED. Smetana ehk hapukoor on hädavajalik põhitooraine, paljud road on mõeldamatud ilma hapukoore „törtsuta“. Lehmapiima, hobusepiima ja rõõska koort tarvitatakse paljudes roogades ja joogina. Hapupiima paljudes vormides, kodujuustu, ahjujuustu. PUUVILJAD JA KÖÖGIVILJAD. Kõik metsamarjad. Mõned puuviljad ja marjad tarbitakse värskelt, mõned
väävlit? Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehituse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse Väävel osaleb ka mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel maksas Paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks Kus leidub inimorganismis peamiselt väävlit? Nahas Küüntes Juustes Täiskasvanud inimorganismis on umbes 140 g väävlit. Kust saab inimene väävlit? Toidust - nii taimsetest kui ka loomsetest toiduainetest Taimsed : põhiliselt teraviljad (rukis, kaer), kaunviljad (oad, herned) ning pähklid Loomsed: leidub rohkesti lihas, subproduktides (maks, nahk, neerud, keel jne.), kalades, munavalges M6ningad piimatooted: juust, kohupiim Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Bioelemendid_inimese_toid us.html http://et.m.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://et.m.wikipedia.org/wiki/V4453%Csdeeffa 3%A4%C3sdef%vaavel http://www.google.com/wiki/A %sadagC3%hhjjtrA4%C357668453hte%Assfgthy4vel
Laguneb pärmseeente abil ja seedimises glükoosiks ja fruktoosiks. Karamell on kuumutatud suhkur. (180*) 3) POLÜSAHHARIID (aatomi paigutus erinev)!!! Erinevad polümeeri korduvate lülide arvu ja paigutuse poolest!! TÄRKLIS TSELLULOOS (C6H10O5)n (C6H10O5)n Toitaine. Taime varuaine. Keemiliselt püsiv. Loomad, inimesed ei seedi! NT: Teraviljad, kartul NT: Puit, puuvill, paber RASVAD e. lipiidid On elutähtis süsinikuühend, mis koosneb glütserooli ja rasvhapete jääkidest. Rasvhapped- Suure molekuliga karboksüülhapped. Rasvad on hüdrofoobsed, sest hüdroksüül ehk polaarseid rühmi on vähe. Kuid lahustub hüdrofoobses aines. NT: bensiin Kõige energiarikkam, aitab soojust hoida!! Vooderdab, kaitseb elundeid! VALGUD Looduslikud polümeerid. (tekib aminohapete ühinemisel.)
Aafrika Puuviljad Banaan Dattel Viigimari Arbuus Liha Antiloop Sebra Pühvel Kits Lammas Kana Siga Süüakse nende liha, siseelundeid, verd ja piima Õlitaimed Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook Vein Õlu Kanaraguu mandlitega 1 kana Tehnoloogia: Soola Puhastatud kanale puistatakse veidi safranit soola ja hõõrutakse küüslauguga. Safran hautatakse õlis, lisades veidi 1 tükike küüslauku vett. Kuuma õli sisse pannak...
võim · 9. aprill 1991 taastati iseseisvus Nõukogude Liidust. Presidendid · President kuni aastani 2013 oli Mihheil Saakasvili · Aastal 2013 valiti praegune president Giorgi Margvelasvili Majandus · 2010. aastal oli SKT ühe elaniku kohta 4900 USD aastas. · Suurimad ekspordiartiklid: vanaraud, vein, mineraalvesi, maagid, sõidukid ning puuviljad ja pähklid · Suurimad impordiartiklid: kütused , sõidukid, masinad ja varuosad, teraviljad ja muud toidud ning ravimid. Rahvastik · Gruusia rahvaarv 2011. aasta kohaselt on 4 469 200. · suurimat linna: Thbilisi (1,1 miljonit elanikku) Khuthaisi (185 000 elanikku) Bathumi (120 000 elanikku) Vidju · vidju TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Gruusia · http://et.wikipedia.org/wiki/SKT_elani ku_kohta
Aminohapped omakorda jaotatakse asendatavateks ja asendamatuteks aminnohapeteks. Asendatavaid aminohappeid sünteesib organism ise, asendamatuid aminohappeid peame saama toidust mida sööme. Täisväärtuslik valk on valk, mis sisaldab kõiki asendamatuid aminohappeid inimesele vajalikus koguses. Loomses valgus on asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimses valgus. Loomse valgu saame kätte süües kala, liha, piima ja ka muna. Parimaks taimsete valkude allikaks on teraviljad. Kehavalgud lagunevad ja uuenevad pidevalt. Kui su toidus on liiga palju valku, toodab organism sellest energiat. Süsivesikud on toitumis ahela esimene lüli. Peaaegu kõik süsivesikud on pärilt taimedelt. Erandiks on piimast saadav laktoos. Süsivesikud annavad kehale jõudu, pannes inimkeha liikuma, täpselt nagu paneb bensiin liikuma auto. Süsivesikud jagunevad kahte rühma: liit-, ja lihtsüsivesikud. Lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiremini kui liitsüsivesikutest
On tähtis raua omastamisel. Tõrjuba kaarjast. Soodustab seksuaalfunktsioone. Tarbimine Soovituslik kogus naistel 0,100,3 mg ja meestel 0,130,3 mg. kahjulik 10 mg ja 180mg. Ületarbimine härib vase omastamist kehas. 0,07mg kilogrammi kohta Maks, neer, selgroog Aktiveerib organismis ensüüme, mida on vaja DNA sünteesiks ja kusihappe moodustamiseks Leidumine loomaliha, loomsed subproduktid, lehma ja kitsepiim, austrid, kaunviljad, teraviljad, täisteraviljatooted, idandid, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb Molübdeeni rohkusest pinnases. Defitsiit südame arütmia loote ebaloomulik suurenemine, mistõttu kasvab laps ebaloomulikult pikaks Söögitoru vähk Isupuudus Tavatingimustes väga ebatavaline nähtus. Ületarbimine Kõhulahtisus Kasvu häired
Põllumajandus,kaland us ja toiduainetööstus Põllumajandus Põllumajandus sõltub väga palju looduslikest teguritest. NSV Liidu ajal läks Moskva ja Leningradi tarbeks 40% Teraviljad Kogusaak on võrreldes 1990. aastaga vähenenud peaaegu 2 korda. Eestlaste peamine toiduvili on Rukis. Loomakasvatus Söödataimed kasvavad meie kliimas hästi. Enamasti kasvatatakse piimakarja. Oluline on ka seakasvatus. Kasvatatakse ka lambaid ja kanu. Eestis aretatud tori hobuse tõug on hääbumas. Kolhoos Eestis on üle 50 000 talu. Keskmine talu suurus on 21 hektarit. Toiduainetööstus Enamik põllumajanduse toodangust vajab enne tarbijani jõudmist töötlemist. Sellega tegeleb toiduainetööstus. Piimatööstus Piimatööstus annab veerandi kogu toiduainetööstusest. Valmistatakse joogipiima, jogurtit võid, juustu, kohupiima ja muid piimasaadusi. Suurim piimatööstusettevõte on Tallinna Piimatööstus. Lihatööstus Toodavad vorsti, sinki, lihakonserve ja muid lihatootei...
1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist?
kuslapuu, kask, paju, haab Vööndi kirjeldus: loomad · Peamiselt väikeimetajad kärbid, jänesed, rebased · 120 liiki linde Maavarad · Maagaas · Hõbe · Turvas · Barüüt · Vask · Kips · Plii · Paekivi · Tsink · dolomiit Traditsiooniline eluviis · Asustatud rohkem kui 9000 aastat · Keldid eraldatud · Inglise keel on surunud iiri keele alla Muutuv majandus · Põllumajandus teraviljad, suhkrupeet ja kartul · Karjakasvatamine sead, lambad, veised · Suured muutused: infotehnoloogia, elektroonika-, toiduainete-, alkoholi- ja rõivatööstus. Turism · 6 miljonit turisti aastal 2000 Keskkonnaprobleemid · prügi · laululindude ja lõhe vähenemine · soode ja metsikute alade kadumine · loomade õigused · veereostus · ebaõiged metsaistutamised Kasutatud kirjandus · Clive Gifford "Õpilase
600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, tuultolmlejad Õis- ehk On varred, lehed, Seemnetega katteseemnetaimed, juured, õied ja 225 000, Eestis viljad. Ligi 80% on umbes 1500 liiki putuktolmlejad. 5. Kõige liigirikkam hõimkond on õistaimed. 6. Õistaimede hõimkond jaotus kahte klassi: · Üheidulehelised enmasti teraviljad, kõrrelised ja heintaimed. Õied on väikesed ja ilmetud, enamasti tuultolmlejad. Varred on kõrred. Lehed on pikad ja kitsad. · Kaheidulehelised 1. ristõiellised nt. raps 2. liblikõielised nt. hernes 3. roosõielised nt. kibuvits 4. sarikalised nt. porgand 5. korvõielised nt. võilill 7
pärilik eelsoodumus (geneetiline tundlikkus) hüpertoonia tekkeks, soodustab keedusoolaga liialdamine haiguse patogeneesi. Kõrge vererõhuga inimestel soovitada vähem soola tarbida. · Rakkudes ioontasakaalu häirimine (Ca liigsus ja vee kogunemine kudedesse). Kaalium. Rakkuline lokalisatsioon. Funktsioonid on sarnased Na funktsioonidele. RDA 1800...5000 mg. Allikad rosinad, aprikosed, virsikud, petersell, seller, koreega keedetud kartul, pähklid, teraviljad. Imendumine peensoles. Soodustab vit B ja magneesium, takistab alkohol. Defitsiidi kliinilised markerid · Ülemäärane Na, kohvi, suhkru, alkoholi tarvimine suurendab K väljutamist uriiniga, seda soodustab ka madal veresuhkru tase; pidev lakto-vegetaarne dieet. · Kestev ühekülgne toitumine, kestev stress võivad põhjustada defitsiiti. · Defitsiit kujuneb tihti seedetrakti haiguste põdemisel, suhkrutõve puhul, kortisooni, aldosterooni
http://www.abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi ami...
Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g, 3000 kcal korral 410450 g. Mono- ja disahhariidid* e lihtsüsivesikud e suhkrud Glükoos e viinamarjasuhkur mesi, puuviljad, marjad, mahlad Fruktoos e puuviljasuhkur puuviljad, marjad, mahlad, mesi Laktoos e piimasuhkurpiim ja piimatooted Maltoos e linnasesuhkur teraviljatooted Sahharoos e lauasuhkur suhkruroog, suhkrupeet, lauasuhkur, suhk...
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS
PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED · SÕLTUB SUUREL MÄÄRAL JA ON MÕJUTATUD LOODUSLIKEST TEGURITEST (KLIIMA, MULLASTIK, RELJEEF) · RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT · PIKK TOOTMISPERIOOD INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE · SUUR TOOTMISPIND KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI · PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA PÕLLUMAAD SAADAKSE: METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT POLDRID (HOLLANDIS 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT · VÄHE KAPITALI · VÄHE TEHN...
Ivo Rohula, Madis Aavik, Hendry Kullamäe Õpilased Kullamaa KK November 2011 See on taim, millesse on lisatud võõrast geneetilist informatsiooni Luuakse kasutades geenitehnoloogia meetodeid Geenitehnoloogiale on eelnenud mitmed geenitehnoloogilised võtted uute taimede loomisel nagu näiteks ristamine, hübridiseerimine, ploidsuse muutmine, klassikaline sordiaretus Inimkätega loodud liigid on kõik meie teraviljad, kartul, enamik köögivilju GM lubab luua keskkonna- sõbralikumaid taimi Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis arvati, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku Pole teada ühtegi näidet, kus üks või kaks võõrast geeni suurendaks mis tahes taime suutlikkust käituda umbrohuna "Superumbrohtude" tekke tõenäosus on kaduvväike ja veel rääkida, et praegu hõivavad säärased hüpoteetilised
Taimekasvatuse kordamisküsimused 1. Kultuurtaimede saagi organid. 1. Juur: peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2. Vars: kõrrelised ja liblikõielised 3. Võrse osad - hüpokotüül: peet, kaalikas, naeris - vars: nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep - leht: salat, spinat - lehe osad: seller, tubakas, sibul 4. Õied: lillkapsas, brokkoli kapsas, humal 5. Seemned ja viljad: teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad. See osa on hästisäilitav võrreldes teiste taime osadega. 2. Teraviljade külvisenormid ja 1000 s.m. Teravili Külvisenorm 1000 s.m. (kg/ha) Varajane oder 200-250 Keskvalmiv oder 220-280 Kaer 220-260 Suvinisu 260-300 Talinisu 230-260 Talirukis 195-215 Talitriticale 200 Tatar 80-90 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
