Tritikale Eesti Maaülikool, Tartu 2015 1 Sissejuhatus • Esitlus kirjeldab hübriidkultuuri Tritikale • Arutleme antud teema üle • Kogume teadmisi • Anname teadmisi edasi 2 Ajalugu • Eestis hakati kasvatama 2001. • Hübriid nisu-st (triticum) ja rukkis-t (secale). • Kahe sordi omapärased tugevused said kokku- nisult kõrge saagipotensiaal ja hea kvaliteet ning rukkilt vähenõudlikuse kasvutingimustes ja hea haiguskindluse. • Levinud eelkõige USA-s (väike kiudainesisaldus-kuivaines 2,7 % )
Teravili monokultuuris (tavaviljelus) Taimed Teravili Nisu Kaer Umbrohud Oder Põldsinep Rukis Roomav madar Tritikale Harilik tuulekaer Harilik orashein Põldohakas Putukad Mullaelustik Ripslased Maakirp Mullaorganismid Viljakukk Vihmaussid Lehetäi Seened Bakterid Linnud Loomad Kiivitaja Rebane Rukkirääk Jänes Nurmkana Metskits Põldlõoke Põldhiir Mutt Tingimused Kergelt happelised või neutraalsed mullad pH ~5- 7,5 Toitainete rikkad mullad Parasvöötme kliima
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest.
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5).
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6
On Leedu MV grupi ettevõttele Biofuture kuuluv Silute tehas aastase tootmismahuga kuni 36 000 tonni. See on kokku pandud Leedu vanade toorpiirituse tehaste sisseseadest ja uuendatud automaatikast ning Jaapani päritolu molekulaarfiltritest. Kuna ta kasutab energeetilises sisendis hakkpuitu ja toormena kohalikku vilja, võib säästlikkuse kriteeriumi 35% nõudele isegi vastata, ehkki pole teadlikult taolise arvestusega rajatud. Teine, täismõõdus G1 tehas ,,Bioelan" Telsiai juures, toormeks tritikale, on lõpuni ehitamata. Lätis on Baltikumi esimene tootja Jaunpagastsis asuv Jaunpagasts Plus. Tema tootmismaht on aga Rakvere toidupiirituse tehase võimsusest väiksem 2 500 tonni aastas. Eestis ehitas Kadarbiku talu omanik 2009 väikesemahulise bioetanooli tehase oma maadel kasvatatava suhkrupeedi mahtu arvestades, kuid ei suutnud sellele mootorikütuste aktsiisilao luba hankida ning käivitas tootmise meditsiinilise piirituse tootjana. MTA väljastas biokütuste
TOIDA! TERAVILJADE ÜLDISELOOMUSTUS Eesti aladele jõudsid teraviljad u. 4000 eKr Kasvatatakse terade saamiseks toiduainetööstus, loomasööt Teraviljad sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, süsivesikuid, rasvu ja valke Toimub pidev sordiaretus Eestis tegeleb sellega Jõgeva Sordiaretuse Instituut EESTIS ENAMKASVATATAVAD TERAVILJAD KAER NISU RUKIS ODER TRITIKALE LOOMAD TERAVILJAPÕLLUL Loomaliikidest ei saa antud koosluse puhul välja tuua eraldi iseloomulikke liike Teraviljapõllul võivad liikuda: PÕLDLÕOKE HIIREVIU KIIVITAJA NURMKANA RUKKIRÄÄK PUTUKA D Pestitsiidide kasutamisega püütakse putukate elu teraviljapõllul üldjuhul takistada Ripslased Lehetäi Maakirp MAAKIRP Lepatriinu Viljakukk Jooksiklane JOOKSIKLANE
Speltanisus sisalduv tärklis on hea seeduvusega, spelta "töötlemine" on organismile kergem. Talitritikale Tritikale on kaugristamisel saadud hübriid, mille emastaim on nisu (Triticum) ja isastaim rukis (Secale). Ühendada on püütud eeskätt nisu suurt saagivõimet ja kõrget kvaliteeti ning rukki vastupidavust keskkonnatingimustele. Tritikalel on nii tali kui ka suvivormid; enamlevinud on talivormid. Talitritikale võrsub sügisel vähem kui rukis kuid intensiivsemalt nisust; tritikale talvekindlus jääb alla nii rukkile kui ka nisule. Talitritikale kasvupind Eestis olnud 6000...8000 ha, saagikus 2,5...3,5 t/ha. Suvitritikalet viimastel aastatel meil kasvatatud ei ole; suvitritikale jaoks jäävad meie suved lühikeseks ja päikesevaeseks. Algul kasvatati tritikalet söödaviljana, nüüdisaegseid sorte kasvatatakse ka inimtoiduks mitmete küpsetiste tegemiseks. Tritikale proteiin on oma koostiselt sarnane rukki proteiinile.
idakitsehernes ei levi iseeneselikult kuna taim vajab arenemiseks liigiomast bakterkultuuri (Rhizobium galegae), millega seemned tuleb vahetult enne külvi töödelda ja seetõttu ei saaks pidada ida-kitsehernest loodusesse tungivaks võõrliigiks. Vanemate ida-kitseherne põldude likvideerimine ei tohiks ka probleemiks olla, kui rakendada Eesti Maaviljeluse Instituudi poolt välja töötatud agrotehnoloogiat. · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale (nisu ja rukki hübriid), kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks.
PÕLLUMEHE AASTARING Ülevaade teraviljakasvatusest Orgaanilised väetised: 1.vedelsõnnik ehk läga 2.poolvedel sõnnik 3.tahke sõnnik 4.teised- saepuru, põhk, turvas Kündmne Täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1.Mulla pööramine 2.Murendamine- kobestamine 3.Väiksemas ulatuses segamine Kõrre koorimine,randaalimine Mulla pindmise kihi 7-12cm pööramine, murendamine, kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine Randaalimine- lõigatakse juured mitmeks, taim lõpuks sureb Kultiveerimine Ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine Äestamine Pindmise kihi 3-4cm paremaks tegemine Rullimine Mullapinna tihendamine, mulla ja seemnete vahelise kontakti parandamine Põllu kaanetamine Põllul olevad veekapillaarid suletakse, et niiskus välja e...
Lämmastikuga pealtväetamine kõrsumise ja loomise ajal suurendab oluliselt saagikust, kuigi pikendab mõne päeva võrra faaside läbimiseks kuluvat aega. Fosforväetiste külluse korral aga loomisfaas algab varem. 6. Õitsemine enamik teravilju õitseb pärast loomis, kuid oder võib õitseda ka enne loomist või sellega üheaegselt. Rukis õitseb 8...10 päeva peale loomist. Õitsemise järgi jagunevad teraviljad: 1. Isetolmlejad: nisu, oder, kaer; 2. Risttolmlejad: rukis, tritikale, mais. Varem õitsevad pea keskosas asuvad pähiku alumised õied. Kaeral algab õitsemine pöörise ülemisest osast. Esimesena moodustunud terad on suuremad ja paremate teraomadustega kui hilisemad. Normaalset õitsemist takistavad madal või liiga kõrge temperatuur, vihm ja tugev tuul (eriti risttolmlejatel). Mittetäieliku viljastumise korral tekivad tühjad pähikud, mistõttu saak jääb väikeseks. Õitsemisel kõrte pikkuskasv ja lehtede moodustumine lõpeb, kuid
Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8. Tritikale 9. Tatar Saak 2012 1. Taliteravili 2. Suviteravili 3. Taliraps 4. Suviraps 5. Kaunvili 6. Õlilinaseeme Agrokeemia = põllukeemia · Väetamisõpetus Taim- muld- väetis · Huumustoitumuse teooria -kuni 19. saj alguseni -Aristoteles - Vallerius, Thaer · Justus Von Liebig- mineraalse toitumise teooria · ,, Tünnilauateooria " · Toitainete täieliku tagastamise teooria
Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojuse kui ka elektri tootmiseks Eestis. Energiapuit Energiakultuuride ( - Õlirikkad kultuurid: raps, rüps, valge sinep, tuder, õlikanep, - Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab, - Kiirkasvulised rohttaime(kultuuri)d: päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes (galeega), - Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet, - Looduslikud hein(roht)taimed: niidetav biomass püsirohumaadelt ning (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt (pilliroog). Jäätmete ressurss 13. Fotosünteesi olemus ning selle vajalikkus Looduses toimuva fotosünteesi käigus seovad taimed õhus leiduva süsinikdioksiidi ja eraldavad hapnikku atmosfääri. Puu kõdunemisel või põletamisel süsinik aga vabaneb uuesti.
· Eesti põllumehe soov on olnud alati ISE oma rahvast toita ning oma loomi endakasvatatud ninaesisega sööta. Intensiivse maaviljeluse tingimustes on oluline suurendada eelkõige kultuuride saagikust, et põllupidamine talumehele peale töörõõmu ka taskusse tulu tooks. Selleks on eriti oluline õige sordi valik, mille eest põllul hoolt kandes (korrektne mullaharimine, väetamine, taimekaitse jm.) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab ...
1. SISSEJUHATUS TAIMEKASVATUSSE Orgaanilised väetised ehk sõnnikud on: 1) Vedel sõnnik ehk läga (6% kuivainet); Tuleb lautadest, kus on restpõrand ning sealt valgub see vastavatesse mahutitesse. 2) Poolvedel sõnnik. (12% kuivainet); 3) Tahke sõnnik (üle 20% kuivainet); Tuleb lautadest, kus restpõrandat pole, kuid sõnnikule visatakse näiteks põhk peale ning pärast kasutatakse vastavalt. 4) Ja paljud teised- nt. saepuru, põhk, turvas ja nii edasi. Need, kes orgaanilist väetist ei saa või ei taha kasutada, kasutavad haljasväetist. Kündes täidetakse kolme tehnoloogilist ülesannet: 1 Mulla pööramine; 5) Murendamine-kobestamine; 6) Väiksemas ulatuses segamine. Kõrrekoorimise ehk randaalimine – on mulla pindmise (7-12 cm) kihi pööramine, murendamine- kobestamine, segamine ja umbrohujuurte ning võsundite läbilõikamine. Kultiveerimine – Selle ülesandeks on mulla pindmise kihi kobestamine, segamine, umbrohtude hävitamine, väetiste ja h...
Ainus erand on kiukanep, mis on vana, kuid 10 vahepealsetel aastakümnetel unustatud väga kiire biomassikasvuga põllukultuur. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet Kõikide nimetatud liikide kasutamisel vedelkütuste tootmisel võib saagi kvaliteet olla kõikuvam ning vähem valke sisaldav kui toidu- või sööda otstarbel kasvatataval kultuuril. Tuleb märkida, et teraviljast toodetava etanooli omahind on madalam kui kartulist toodetaval etanoolil eelkõige just suurte hoiustamis- ja transpordikulude tõttu. Lisaks vedelkütuste tootmisele sobivad kõik nimetatud kultuurid ka biogaasi tootmiseks
· lirikkad pllumajanduskultuurid. Siia hulka kuuluvad raps, rüps, valge sinep, tuder, likanep jt., mida kasutatakse biodiisli tootmisel; · Kiirekasvulised, lühikese, alla 15 aastase raieringiga puuliigid - paju, hall lepp, kask, haab. Kasutatakse ahjukütteks. · Kiirekasvulised rohttaimed - päideroog, kiukanep, roogaruhein, ida-kitsehernes. kasutatakse biogaasi tootmiseks; · Etanoolikultuurid: nisu, rukis, tritikale, kartul, suhkrupeet · Looduslikud heintaimed, niidetav biomass püsirohumaadelt, (pool)looduslikelt kooslustelt, märgaladelt jm. Neid kultuure kasutatakse biogaasi tootmisel; 1.4.2 Biokütuse eelised: Biomass on: · taastuv energiaallikas; · laialdaselt levinud; · kergesti kättesaadav; · vimaldab metsa- ja pllumajandustootmisjäätmete kasutamist; · aitab kaasa kohaliku tööstuse arengule ja töökohtade tekkele. 1.4.3 Biokütuse puudused:
Taimede matmise efekt on seda suurem, mida püstisema asetusega on piid, mida suurem piisurve ja liikumiskiirus. Raskemetele muldadele sobivad vähem vetruvamad (jäigemad) piid paremini, saavutamaks suuremat piisurvet. Ummistumise oht sõltub piide tihedusest. Diagonaalselt ja risti põllukultuuri ridadega on äestamise mõju efektiivsem. Teraviljasordid reageerivad äestamisele erinevalt. Reastatult paremini taluvatest vähemtaluvateni: Spelta nisu > nisu > tritikale > kaer > oder > rukis > talioder. Äestamise ülesandeks ei ole mitte ainult umbrohtude hävitamine, vaid ka mulla õhu- ja veereziimi reguleerimine. Äestamine aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks on eriti vajalik talinisul ja suviteraviljadel. Teraviljade vaheltharimine hävitab küll umbrohtusid, kuid ei asenda eelneva ülesande täitmisel äestamist. Et, rukist kasvatakse tavaliselt kergematel muldadel ja taimik katab kevadel paremini põllu pinda, siis
Lõhnav Kummel (Chamomilla suaveolens) Ennetatav Õied ja teeääred niita enne taimede õitsemist. Agrotehniline, füüsikalis-mehaaniline Külvata seemneid tihedalt.Kündmine. Keemiline 2015 Eesti Maaülikool Ariane S Ariane S on süsteemse toimega herbitsiid, mis on ette nähtud kaheiduleheliste umbrohtude tõrjumiseks talinisu ja -odra, suvinisu ja -odra, rukki, kaera ja tritikale põldudelt ning kõrreliste heintaimede rohumaadelt. Kulunorm-2,0-2,5l/ha Kordus-1 Hind-10,74 eur/l Biathlon 4D Parima mõju saavutamiseks on vajalik piisav niiskus, et läbida umbrohu lehe pealiskiht ja raku seinad ning levida juhtkudede süsteemi. Kuivades tingimustes, kui toimeaine läbitungimine on ebapiisav, saab herbitsiidset mõju suurendada märgajaga. 3. lehest kuni võrsumisfaasi lõpuni (kasvufaas 13-29) kasutada kulunormi - Kulunorm-40-70 g/ha Kordus-1 Hind-5 eur/kg
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
omadustele ning taimekasvuteguritele mahetootmises on oluline teada kultuuride väetistarvet; 4.9-10.5 mg/100 g P-sisaldus, st väetistarve on väike. Selle järgi saame arvestada millist kultuuri külvata neis piirkondades näiteks, kus P ja K sisaldus on väike peaksime panema neid kultuure, mis viivad mullast võimalikult vähe neid elemente ära. Nõudlus mullastiku suhtes: söödajuurvili > suvinisu > talinisu > põlduba > tritikale (teravili; nisu (emastaim) ja rukki (isastaim) hübriid; nisu on hea kvaliteediga ja rukis on hästi taluv, eeskätt on läbi läinud söödateraviljana. On asendanud näiteks Poolas ja Hiinas palju rukki kasvupinda) > raps > kaer > mais > kartul > suvioder > talirukis 2) kultuuride erinev mõju taimehaiguste, kahjurite suhtes kõige vastuvõtlikum on nisu; vähem vastuvõtlik haigestumisele on oder, st odra pritsimine fungitsiididega annab vähem tulemusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
