Jüri Parijõgi ,, Jutte " TERASPOISS Jaani isikututvustus Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Jaan oli väga tundeline .(lk 227,228) Jaanile ei meeldinud ka see kui keegi teda puutub peale oma ema ja üliõpilase (lk 230) Jaan oli väga töökas ja visa. (lk 237,238) Jaan oli otsusekindel.(lk 39, 240, 241) Jaan oli heatahtlik (lk 244, 245)
Keivin Teraspoiss Jüri Parijõgi Autorist: Noorsookirjaniku ja pedagoogina tuntud Jüri Parijõgi (aastani 1935 Parinbach, Parinbak) sündis Siberi (Liiva) külas Kunda Malla vallas Virumaal 2. septembril (vana kalendri järgi 21. augustil) 1892. Õpinguid alustas tulevane kirjamees ja pedagoog 1902. aastal Kunda vallakoolis. Edasi viis koolitee Rakvere linnakooli, kus ta õppis aastatel 1905 kuni 1909. Aastased pedagoogilised
Teraspoiss (kokkuvõte) Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Teraspoiss oli poiss kelle pärisnimi oli Jaan. Tema vanemad surid, isa siis kui ta oli väga väike ja ema siis kui ta oli 12 aastane. Üliõpilane Pärn koos kojarahvaga hoolitses tema eest kui ta vanemad mõlemad surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan
Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan?" Ta läks üliõpilase juurde ja üliõpilane ütles talle, et ta peab hakkama varsti ise oma elu korraldama ja seadma...
seisis oma karistuse aja ausalt ära. Sellest ajast alates hakatigi teda terasest poisiks või teraspoisiks kutsuma. Jaan oli juba päris kaua lastekodus olnud. Suvi hakkas läbi saama ning teised lapsed, kes olid suveks kellegi juurde karjapoisiks või muud tööd tegema läinud, tulid tagasi. Nende seas oli ka Krõhva kaaslane Tank, kellega neil meeldis ikka teiste kallal nokkida, kuid ka nüüd ei andnud Jaan alla, ta oli valmis neile kahele vastu astuma ja teenis oma nime (teraspoiss) igati ära. Ka üliõpilane oli teda vaatamas käinud ja ütles, et Jaan võib alati tema juurde minna, kasvõi südaöösi. Jaan hakkaski ennast järjest õnnetumalt tundma ning mõtles lastekodust ära minna. Nii ta läkski ühel päeval juhatajaga rääkima ning ütles, et ta läheb nüüd ära, et küll üliõpilane härra Pärn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema üliõpilase juurde. Härra Pärn oli muidugi üllatunud teda nähes, kuid võttis ta
oma karistuse aja ausalt ra. Sellest ajast alates hakatigi teda terasest poisiks vi teraspoisiks kutsuma. Jaan oli juba pris kaua lastekodus olnud. Suvi hakkas lbi saama ning teised lapsed, kes olid suveks kellegi juurde karjapoisiks vi muud td tegema linud, tulid tagasi. Nende seas oli ka Krhva kaaslane Tank, kellega neil meeldis ikka teiste kallal nokkida, kuid ka nd ei andnud Jaan alla, ta oli valmis neile kahele vastu astuma ja teenis oma nime (teraspoiss) igati ra. Ka lipilane oli teda vaatamas kinud ja tles, et Jaan vib alati tema juurde minna, kasvi sdasi. Jaan hakkaski ennast jrjest nnetumalt tundma ning mtles lastekodust ra minna. Nii ta lkski hel peval juhatajaga rkima ning tles, et ta lheb nd ra, et kll lipilane hrra Prn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema lipilase juurde. Hrra Prn oli muidugi llatunud teda nhes, kuid vttis ta rmuga vastu ning lubas tal kasvi enda juurde elama jda. Jaan oli selle le vga
Krõhva kohe Jaaniga mölisema ja nad hakkasid kaklema. Jaan jäi peale . Hiljem nägi Jaan kuidas Krõhva ja teised poisid Häiret kiusasid. Jaan astus vahele ja lükkas Krõhva vasta seina samal ajal kui juhataja tuli sisse. Krõhva ajas kõik Jaani süüks aga Jaan ei vaielnud vastu ja pidi seisma ühe tunni nurgas. Kui ta lõpuks voodisse sai siis ta voodinaaber Väino ütles, et Jaan on nagu terasest, teda ei murra mitte miski. Nii saigi Jaan omale hüüdnimeks Terasest poiss (Teraspoiss). Ühel päeval tuli üliõpilane teda vaatama ja kohe järgmisel päeval läks Jaan lastekodust ära. Ta läks üliõpilase juurde elama. Ta otsis küll tööd jooksupoisina aga ei leidnud. Ta müüs ikka õhtul ajalehti. Suvi lõppes ja ta läks kooli. Ta oli väga tubli aga üks päev kui õpetajal oli halb tuju hakkas Jaan tembutama ja ta saadeti erikooli. Ta oli üpris kurb aga siis sai aru, et asi polegi nii hull. Ta leidis paar head sõpra: Kodja ja Nirk
seisis oma karistuse aja ausalt ära. Sellest ajast alates hakatigi teda terasest poisiks või teraspoisiks kutsuma. Jaan oli juba päris kaua lastekodus olnud. Suvi hakkas läbi saama ning teised lapsed, kes olid suveks kellegi juurde karjapoisiks või muud tööd tegema läinud, tulid tagasi. Nende seas oli ka Krõhva kaaslane Tank, kellega neil meeldis ikka teiste kallal nokkida, kuid ka nüüd ei andnud Jaan alla, ta oli valmis neile kahele vastu astuma ja teenis oma nime (teraspoiss) igati ära. Ka üliõpilane oli teda vaatamas käinud ja ütles, et Jaan võib alati tema juurde minna, kasvõi südaöösi. Jaan hakkaski ennast järjest õnnetumalt tundma ning mõtles lastekodust ära minna. Nii ta läkski ühel päeval juhatajaga rääkima ning ütles, et ta läheb nüüd ära, et küll üliõpilane härra Pärn asjad korda ajab, nii ta siis sammuski oma kompsuga lastekodust minema üliõpilase juurde. Härra Pärn oli muidugi üllatunud teda nähes, kuid võttis ta
Kui keegi oleks siis seda küsinud, ei oleks ma osanud tõsimeelselt vastata. Aga hiljem olen tahtnud saada viiuldajaks. Nimetage palun oma lapsepõlve lemmikraamatuid! Neid oli ikka väga palju. Kui ma Pornuse kodukoolist suure Abja kooli seitsmendasse klassi läksin, lasi sealne emakeele õpetaja kõigil kodutööna kirjutada, mida nad lugenud on. Minu loetelu oli mitu lehekülge pikk. Ma usun, et see algas nii: Oskar Luts ,,Kevade", Richard Roht ,,Väleküüs ja Tuhknai", Jüri Parijõgi ,,Teraspoiss", ,,Tsemendivabrik", Karl August Hindrey ,,Kill Martuse lihavõtted" . Õige mitu teie enda kirjutatud raamatut räägivad koertest "Nublu", "Tuukerkoer", "Nelja nimega koer" jne." Mitu koera on teil endal olnud mis nende nimed on? Koos praegusega tuleb kokku neli. Erdelterjer, rotveiler ja kaks saksa lambakoera. Terjerile andis nime Eti Tsuktsimaale polaarjoone taha tehtud reis. Eti tähendab tsuktsi keeles rõõmusõnumit tere, mina tulen!
saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921), Vikerkaar (1922), Noorusmaa jpt. Raamatusarjad, nt „Looduse lasteraamat“, „Looduse kuldraamat“, „Kuldne kodu“, „Rõõmus raamat“. K.E.Söödi, E.Enno, J.Oro (Julius Oengo) lasteluule. Laste ja noorteproosa: J.Parijõgi „Tsemendivabrik“ (1926), „Jaksuküla poisid“ (1930), „Teraspoiss“ (1937) Richard Janno „Vutipoisid“ (1935), Valve Saretok „Kiki suur suvi“ (1936), Marta Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus.
Vikerkaar, Noorusmaa jpt. Raamatusarjade suur osakaal, nt Looduse lasteraamat, Looduse kuldraamat, Kuldne kodu, Rõõmus raamat. Heatasemeline, kuid sel perioodil eriliste uuendusteta lasteluule: K.E. Sööt, E. Enno, J. Oro (Julius Oengo), rida keskmiselt korralikke (Agnes Taar) ning ka juhuautoreid. Tähelepandavalt mitmekülgne laste- ja noorsooproosa, eriti selle realistlik haru: Jüri Parijõgi Tsemendivabrik 1926, Jaksuküla poisid 1930, Teraspoiss 1937; Richard Janno Vutimehed 1935; Karl August Hindrey Kill Martuse ja Raks Reemi lood; Marta Sillaots Trips, Traps ja Trull 1935; Valve Saretok Kiki suur suvi 1936 jt. Huvitavad arengud muinasjutu- ja fantaasiakirjanduses: Oskar Luts Nukitsamees 1920, Juhan Jaik Kaarnakivi 1931, Tondijutud 1936 ja Pombi-triloogia 1932-34; Irma Truupõld Rohelise Päikese Maa 1936; Hindrek Rikand Rahvavanema lapsed 1935; Karl Ristikivi Viikingite jälgedes 1936.
vad luuletused. Iseloo- L. Hiedel "Laps ja kuu" . Paljud luuletused vii- "Jõuluvana kodu" näidend 1924 d aabitsajutud. "Kingitus emale" näidend 1939 ondlikku ebavõrdsust,"Jutte" valikkogu 1982, mis sisaldab: sse, kelle mängudes "Tsemendivabrik" 1926 aske elu. Omane tege- "Jaksuküla poisid" 1930 mine, meisterliku sõna- "Jõulud! Jõulud!" 1930 aalne erksus. Autobio-"Suuskadel vallastesse" 1932 "Teraspoiss" 1937 netus, huumor, ergas "Semud" 1936 (kutsikad) us. Teemad: vabadus, "Sellid" 1938 (kassipojad) hoidmisvajadus, headus, "Lendav maailm" 1935 ste ja looduse suhted. "Jutte lindudest" 1934 ilise õppevahendi rollist. Majanduslik olukord oli paranenud. Tekkisid vas. On eesti lastekirjanduse üks viljakamaid perioode, lasteluule e. Fantaasiakirjanduse taasteke. Oluliseks teemaks kujunes teoseid hakati tõlkima NSVL ja Ida-Euroopa keeltesse.
● “Vaeslapse käsikivi” 11. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? ● Hällilaulud ja äiutused ● Ahellaulud (sh nn lõputa laulud ● Hüpitus- ja mängituslaulud ● Töölaulud ● Mängulaulud 12. Esitage näide liisusalmi kohta. Üks kits läks üle vee, Kandis kaasas palju prahti, Sina oled sellest mängust lahti! 13. Jüri Parijõgi „Teraspoiss“. Selgitage jutustuse pealkirja tähendust. Jaan oli poiss, kes vaatamata oma elus ettetulevatele raskustele suutis hakkama saada, ta käitus paljudes olukordades palju mõistlikumalt kui mõni täiskasvanugi. Ta kunagi ei kaevanudki kellegi peale, vaid oli kui terasest poiss, kes kannatas kõike. Tooge välja Jaani kolm olulist eeskujulikku omadust ja lisage näide teosest (situtasioon), kus see omadus avaldub.
(arengujooned, temaatika, autorid, teosed, tunnused jne) 3) Ernst Enno või Karl Eduard Sööda luule 4) Kahe teose võrdlemine, oli kaks valikut. Ise valisin Carrolli „Alice Imedemaal“ ja Truupõllu „Rohelise Päikese maa“, teine valik oli vist Kaburi „Rops“ ja Beekmani „Aatomiku juhtumused“. Kuna ma kummalgi seminaril ei osalenud, pidin vastama ka lisaküsimusele, milleks oli mul kahe teose võrdlus erinevatel tasanditel (Parijõe „Teraspoiss“ ja Karu „Nullpunkt“). Tuletan meelde, et see oli vaid üks pilet mitmest! Samuti oli eksamil kõigile viis faktilist küsimust, mida ma täpselt enam ei mäleta. Üks oli kindlasti Ansomardi kohta – mis on tema päris nimi ning mida ta tõi eesti lastekirjandusse. Teine küsimus oli esimese eesti lasteajakirja kohta, nimi ja esimene peatoimetaja. Head õppimist ja palju edu eksamil! Grete 1. Lastekirjanduse defineerimise probleeme
annaabi.ee 
