Esitlus teleskoopide ajaloos
Tavaliselt kasutatakse väikese fookuskaugusega läätsi (f=1 cm...10 cm), sest luubi suurendus on seda suurem, mida väiksem on fookuskaugus. Suurendust s saab määrata katseliselt või arvutada, kasutades valemit s=a 0/f, kus a0 on nn parima nägemise kaugus. See on minimaalne kaugus, mille korral silmas tekib esemest terav kujutis. Täiskasvanud, normaalse nägemisega inimesel on see keskmiselt 25 cm, lastel vähem. Seega luubi abil saadav suurendus on tavaliselt 2,5...25. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: · Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Läätsteleskoobi kasutamise oluline piiraja on eri lainepikkustega valguskiirte erisugune murdumine läätses - nn värviaberratsioon. Kvaliteetse kujutise saamiseks
Kool TELESKOOP Nimi Klass Koht aasta Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Teleskoopide tüübid ......................................................................................................... 3 Teleskoope iseloomustavad omadused ........................................................................... 4 Fookused ........................................................................................................................... 4 Suured ja väikesed teleskoobid ....................................................................................... 5
Sisukord................................................................................................................................................ 1 Astronoomilise vaatluse areng............................................................................................................. 2 Teleskoobid.......................................................................................................................................... 4 Teleskoopide tüübid............................................................................................................................. 4 Teleskoope iseloomustavad omadused........................................................................................ 4 Teleskoopide monteeringud.........................................................................................................4 Fookused...................................................................................
Tähed asuvad niivõrd kaugel, et valgus tuleb neilt paralleelse kiirtekimbuna. Seepärast kogub teleskoobi objektiiv iga vaatevälja jääva tähe valgust kogu oma pinnaga ning võimalikult nõrkade tähtede vaatlemiseks tuleb valmistada suure läbimõõduga objektiiv. Et silmaava läbimõõt on u. 5 mm, siis näit 0,5-meetrise läbimõõduga teleskoop, mille objektiivi pindala on silmaava pindalast 10 000 korda suurem, võimaldab vaadelda niisama palju ordi nõrgemaid tähti. Teleskoopide tüübid Jagada võib mitmeti; esimene ja kõige tähtsam jaotus on: 1. Refraktor ehk läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Läätsteleskoobi kasutamise oluline piiraja on eri lainepikkustega valguskiirte erisugune murdumine läätses - nn värviaberratsioon. Kvaliteetse kujutise saamiseks tuleb objektiiv ehitada erinevate läätsede liitsüsteemina.
Kosmose uurimine Füüsika Maailma suuremad kosmoseagentuurid Ameerikas (USA-s): NASA Kosmoseagentuur. Euroopas: Euroopa Komoseagentuur ESA. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. -- alles tänapäeval on inimesed nende täppisinstrumentide abil saanud suuteliseks muundama need kauged sosinad piksekärgatustega võrreldavaks informatsiooniks. Kosmose uurimis tehnoloogiad: 1). Hubble kosmoseteleskoop asub väljaspool Maa atmosfääri ja on seetõttu vaba selles tekkinud moonutustest. Tänapäeval tehakse suur osa parimatest kosmosepiltidest just selle aparaadiga. 2)
............................................... 13 Kasutatud materjalid............................................................................................... 14 Läbi aegade on astronoomid unistanud üha suurematest teleskoopidest, et koguda rohkem kiirgust ning näha üha kaugemaid taevakehi ehk vaadata ajas üha enam tagasi ning jõuda aina lähemale Universumi algusele. Edusammud arvutite ja peeglite valmistamise tehnoloogias 20. Sajandi teisel poolel suunasid mõtte uute suurte teleskoopide ehitamisele. 1990. aastate alguseni olid maailma suurimad teleskoobid 4-6 meetriste peeglitega. Viimasel 15 aastal on ehitatud 13 teleskoopi, peegli läbimõõduga vahemikus 8-10 meetrit. Üpris ammu sai selgeks, et väga suuri peegleid on klassikalisel kujul väga raske või isegi võimatu valmistada. Mida suurem on läbimõõt, seda raskem on peegel. Kui suurendada läbimõõtu kaks korda, suureneb peegli pindala ehk valgust koguv pind neli, mass aga kaheksa korda
com/ NASA uuring annab aluse teadliku kliimapoliitika kujundamiseks Aastakümneid on teadlased uurinud gaase ja osakesi, mis potentsiaalselt muudavad Maa kliimat. Selle ajaga on selgeks saanud, et teatud õhus leiduvad kemikaalid püüavad Päikese valguse kinni ning soojendavad sellega kliimat, mil teised hoopiski peegeldavad Päikese kiiri, põhjustades kliima jahenemist. Tänapäeva kosmose uurimisvahendid Alles tänapäeval, meie aja võimsate teleskoopide abil, mis suudavad tungida kosmosesse 10 000 000 000 000 000 000 000 (10 atmel 22) kilomeetri kaugusele, teleskoopide abil, mille valgustundlikkus on miljon korda suurem inimsilma valgustundlikkusest. Mis on astrokliima? Astrokliima on tähtede uurimiseks sobiv kliima. Nagu teame mõjutavad pilvisus, suurõhuniiskus, õhu- ja valgus reostus, tuul, virmalised, maavärinad ja kiire kliimamuutus väga palju astrokliimat. Astrokliima uurimise tagajärjel teatakse kuhu on
Tel es k oo b Tehis i d ja ka a s M aa lased Teleskoop · Teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. · Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. · Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. Jaguneb Galilei ja Kepleri teleskoobiks. Galilei teleskoop. Objektiiv oli üksik tasakumer lääts, okulaariks tasanõgus lääts. Tekitab näiva kujutise, mida ei ole võimalik nt. fotograafiliselt jäädvustada.
Teleskoobid Marten Margus 12c Teleskoopide ajaloost 1608 Hans Lippershey, Zacharias Janssen ja Jacob Metius Gelileo 1668 Isaac Newton esimene töötav peegelteleskoop Teleskoop koondab ja kogub elektromagnetkiirgust fookusesse, kus tekib kujutis. Astronoomia, kui teadus saigi teleskoobi leiutamisega alguse Newtoni peegelteleskoop Galileo teleskoop Erinevad teleskoobid Infrapunateleskoop Ultravioletteleskoop Gammakiirgusteleskoop Röntgenkoop Raadioteleskoop Esimene leiutati 1931 a. Karl Guthe Jansky poolt ALMA Tsiili põhjaossa ehitatakse maailma suurimat teleskoop jaama. Euroopa riikide, USA, Kanada, Jaapani, Taiwani ja Tsiili ühistöö Koosneb 66st raadioteleskoobist Selle eesmärk on jäädvustada ja asetada planeedid ja tähed kaardile http://vimeo.com/19711309 http://www.novaator.ee/ET/kosmos/video_raadioteleskoopide_tantsupidu/ http://et.wikipedia.org/wiki/Teleskoop http://en.wikipedia.org/wiki/File:Progress_at_the_ALMA_Site...
Füüsika kontrolltöö Mida uurib astronoomia?........................................................................................................ 1 1.Millised on astronoomiliste vaatluste iseärasused?..............................................................1 2.Iseloomusta kõige enam kasutatavaid teleskoopide liike.....................................................1 3.Mis on tähtkuju?...................................................................................................................1 4.Kuidas liigitatakse tähti tähesuuruste ja värvuse järgi?....................................................... 1 5.Iseloomusta tähtede näivat liikumist erinevatel laiustel. Joonised.......................................1 6.Mida nimetatakse tähe kulminatsiooniks?......................
Eesti panus astroloogiasse ja kosmoloogiasse astronoomia.ee Astrofüüsika on üks astronoomia kolmest harust. See uurib taevakegadelt tulevaid kiirgusi ja teeb sellest järeldusi nende(taevakehade) ehituse ja arenemise kohta. Uuringuteks on loodud Tartu Observatooriumi astrofüüsika osakond, kuhu kuuluvad: 1. Tähefüüsika töörühm 2. Teoreetilise astrofüüsika töörühm 3. Teleskoopide töörühm Objekti järgi jaotub astrofüüsika neljaks: 1. Planetoloogia 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikate füüsika 4. Kosmoloogia Kosmoloogia-pärit sõna vanast kreekast, tähendab maailma õpetust-kosmoloogia uurib universiumit. Tartu Observatooriumi on loodud ka kosmoloogia osakond, kuhu kuuluvad: 1. Kosmoloogia töörühm 2. Galaktikate füüsika töörühm 3. Andmeside töörühm Kuulsamad astrofüüsikud eestis: Ene Ergma
Raadioteleskoop Raadioteleskoop on seade (teleskoop), mis registreerib Maa-välistest raadiolainete allikatest lähtuvaid elektromagnetlaineid. Raadioteleskoop on raadiovastuvõtja, mida kasutatakse objektide vaatlemiseks raadiolainete spektriosas. Raadioteleskoobi põhiosad on raadiokiirgust koondav antenn või antennikogum ja raadiokiirguste tajur ehk raadiomeeter. Maapealsed teleskoobid Maa atmosfäär häirib head vaadet kosmosele. Ta paneb tähed vilkuma ja ähmastab galaktikate kujutisi. Teleskoopide jaoks valitakse koht mäetipul, kus õhk on selge ja õhukiht õhem. Need teleskoobid on nii võimsad, et mõne ööga kogutud andmed annavad astronoomidele tööd mitmeks kuuks või aastaks. Kaasaegsed teleskoobid on suured, kuid õrnad aparaadid, mis vajavad kaitset ümbritseva keskkonna eest. Nad paigutatakse kuplitesse, mida saab avada nii palju, et teha nähtavaks osa öötaevast kupli kohal. Kuppel pöörleb, võimaldades teleskoopi suunata igasse punkti.
SISUKORD 1. Elulugu 1. 1 Lapsepõlv ja tärkav huvi astronoomia vastu................................................... 1. 2 Töötamine optikuna Saksamaal Mittweidas..................................................... 1. 3 Töötamine Hamburg- Bergedorfi observatooriumis....................................... 1. 4 Elutee lõpp........................................................................................................... 2. Schmidt`i panus teleskoopide arengusse............................................. 2. 1 Schmidt´i kaamera.............................................................................................. 2. 2 Horisontaalteleskoop Uranostat......................................................................... Kokkuvõte.................................................................................................. Kasutatud allikad......................................................................................
TELESKOOPIDE JAOTUS: Refraktor e. Läätsteleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. Valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. Reflektor e. Peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts(läätsede süsteem) Raadioteleskoop: töötab radaripõhimõttel. Very Large Array (VLA) Kosmoseteleskoop: Hubble'i kosmoseteleskoop, mille tööd ei takista Maa atmosfäär. TELESKOOBI ÜLESANNE: järgi, kus on objektiivi fookuskaugus ning okulaari fookuskaugus. Mõlemad peavad olema esitatud samades mõõtühikutes, tavaliselt millimeetrites. MIS ON TÄHTKUJUD: Tähtkuju moodustavad ühes taeva piirkonnas paiknevad tähed. Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid. Kokku 88 tähtkuju, 57 Eestis nähtavad. Loojumatud tähtkujud põhjanaela ümbruses Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad) Kogu aeg loojas tähed Lõuna pooluse ümbruses AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatu...
aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat lo, Europa, Ganymedese ja Galisto. Jupiter koosneb umbes 90% vesinikust ja 10% heeliumist metaani, vee, ammoniaagi ja kivimi lisandiga. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Läbipaistmatu pilvkatte tõttu ei ole hiiglase pind nähtav.Oleks siiani teda uuritud vaid teleskoopide abil, teaksime esimese hiidplaneedi kohta praegu veel kaunis vähe. Üle kolme ja poole sajandi peeti planeeti Saturn ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi, nende olemasolu pidasid mitmed astronoomid võimalikuks ka Jupiteril, kuid avastada neid ei õnnestunud. 1976. aastal saatis automaatjaam "Pioneer 11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses. Annabel Piirma 4b klasss.
Tema peapeegli läbimõõt on 2.4 meetrit ja teleskoobi mass on umbes 12.5 tonni. Oma 10 aastase töö jooksul on Hubble'i teleskoobiga vaadeldud 13670 erinevat objekti, tehtud rohkem kui 271000 üksikvaatlust ja Maale saadetud umbes 3.5 terabaiti (1TB = 1*1018 baiti) andmeid. Hubble'i teleskoobi vaatluste põhjal on kirjutatud ja avaldatud vähemalt 2651 teaduslikku artiklit. Selle asupaik väljaspool Maa atmosfääri annab suure eelise maapealsete teleskoopide ees fotosid ei ähmasta atmosfäär. Alates kosmosesse saatmisest 1990. aastal on sellest saanud üks tähtsamaid instrumente astronoomia ajaloos. Hubble'i teleskoobil on olnud suur osa paljude tähtsate avastuste tegemises. Aastate jooksul, mil Hubble'i teleskoop on orbiidil töötanud, on neljal korral teostatud ka keerukaid remonditöid. USA astronautide esimene külastus kosmosetelskoobi juurde toimus 1993 aasta detsembris. Siis
Teleskoobid Kosmoselaevad Sondid ja kulgurid Kosmosejaamad Teleskoop (< vanakreeka tle 'kaugele, kaugel' + skope 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks. Optiline teleskoop on optiline instrument, mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobid suurendavad kaugete objektide näivaid nurkmõõtmeid ja objektide näivat heledust. Teleskoopide optiline skeem koosneb ühest või rohkemast kumerast optikaelemendist - läätsest või peeglist. Optilise skeemi üles anne on koondada elektromagnetilist kiirgust fookusesse, kus tekib kujutis, mida on võimalik vaadelda ja reeglina ka jäädvustada. Optilisi teleskoope liigitatakse valgust koondavate elementide põhjal kolmeks. Refraktori puhul kasutatakse objektiiviks koondavat läätse. (Galilei teleskoop, Kepleri teleskoop)
ASTRONOOMIA UURIMISMEETODID. TELESKOOP. TÄHISTAEVA VAATLEMINE. Astronoomia uurimismeetodiks on vaatlus. Kuni 17.sajandi alguseni oli astronoomi põhiliseks instrumendiks vaatleja silm, selle abiks mõned nurgamõõteriistad. Pärast Galilei pikksilma jätkusid astronoomilised vaatlused juba järjest suurtemate ja paremate pikksilmade ehk teleskoopide abil. Vaatlusmeetodite ja objektide poolest jaguneb astronoomia astromeetiaks ja astrofüüsikaks. Astromeetia tegeleb taevakehade asendi ja liikumise mõõtmisega taevasfääril. Tänapäeva astronoomia on põhiliselt astrofüüsika, mis uurib taevakehi füüsika meetoditega. Andmeid tähtede kohta (valgusvõimsus, pinna temperatuur, leiduvad keemilised elemendid jms) saame teada suunates valguse tugevust ja spektraalkoosseisu mõõtvate aparaatidega varustatud teleskoobi mingile tähele.
tugevdava intereferentsi spektri keskmistele värvustele. Valguse difraktsioon - lainete kandumine tõkete v avauste taha. Kuna valguse lainepikkus on väike, on difraktsioon nähtav üliväikeste tõkete korral (ripsmekarv, pilu, nõelaauk). Antud lainepikkuse mõõtmiseks kasutatakse difraktsioonivõret. Kahjulikkus: mikroskoobis - kui vaadeldava objekti mõõtmed lähenevad valguse lainepikkusele, siis objekti ääred hägunevad; astronoomias teleskoopide puhul - piirjooned võivad häguneda kui objekt asub väga kaugel (nt kaksiktähed) Probleem valguskiirusega: v=v1+v2; Kui v2 on valgussähvatus rongi liikumise suunas, siis klassikalise mehaanika järgi peaks valguskiirus suurenema v2 võrra. Relatiivsusteooria: I postulaat: valguse kiirusest suuremat kiirust pole olemas. II postulaat: kõikides süsteemides toimub sama sündmus ühesuguselt. Füüsikalised suurused rel. teoorias:
Üldrelatiivsusteooria järgi kõverdab Päikese gravitatsioon ruumi, mistõttu muutub pisut trajektoor ja teepikkus, see eksperiment kinnitas üldrelatiivsusteooriat. Merkuuri läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest üks oli Mariner 10, startis 3. novembril 1973. (Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.) Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Tänapäeval ei ole võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide abil Maalt, sest Merkuur on Päikesele liiga lähedal ja Päike kahjustaks teleskoopi. kosmoseaparaadi Mariner 10 pildid merkuuri pinnast Tänan kuulamast !
Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. · Väljendi "Suur Pauk" võttis kasutusele Fred Hoyle, kes tahtis näidata Suure Paugu teooria usutamatust. Universum · Kõik see, mida me näeme taevas, koos Maa ja meie endiga, moodustab maailma ehk Universumi ehk kosmose. · Seal on Päike, planeedid, Linnutee tähesüsteem ehk Galaktika jt. Galaktikad. · Universumi kohta saame teavet, kui uurime teleskoopide abil kosmosest Maale jõudvat kiirgust. · Ennustuse kohaselt jätkab universum paisumist. · Kosmoloogide standardmudeli kohaselt hakkas universum vahetult pärast Suurt Pauku ülikiiresti paisuma. · Silmapilguga paisus universum 100 triljonit triljonit korda. Selle silmapilgu kestnud inflatsiooni ja järgneva 380 000 aasta jooksul oli universum läbipaistmatu. Tihedus ja temperatuur olid ülikõrged ja osakestevahelised põrked ülisagedased,
Einast, Enn Saar ja Erik Tago, Eesti Vabariigi Teaduspreemia teadusharu paradigmat ja maailmapilti mõjutava väljapaistva avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. Vaatlust teostatakse kosmoseteleskoopide ( Hubble, Spitzer, GALEX, XMM, Chandra ) ja suurte maapealsete teleskoopide ( Subaru, VLA, ESO- VLT jm ) abil. Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse galakikaparvedes, mis on tavalise aine suurim osa universumis. Teleskoopide abil on mõõdistatud kujutletav 2 ruutkraadiline ekvatoriaalne ala ehk vaadeldav ala ei ole kujutatud pildina, vaid see on ruumiline. COSMOS-es rakendatakse tööle gravitatsiooniläätsed, mis on ainuke kindel vahend, musta aine omaduste uurimiseks.
Galaktikad eksisteerivad kõikjal Universumis. Need on määratu suured tähtede kogumid, mida gravitatsioon koos hoiab. Need hiigelkogumid koosnevad tähtedest, gaasidest ja udust. Me näeme Maalt palju galaktikaid, kuid paljud on meie nägemisvõimest kaugemal. Kokku on Universumis umbes 100 miljardit galaktikat. Neid võib näha igas suunas. Mõned on nii lähedal või nii suured, et võib näha nende kuju ja üksikuid tähti. Neid näeb läbi teleskoopide, mis asuvad kas maapinnal või Maa orbiidil. Universumis on kõik liikumas. Maa teeb ööpäevaga ühe pöörde ümber oma telje-meie kogeme seda päeva ja öö vaheldumisena. Kõik teised planeedid ja Kuu, iga väiksemgi kivi kosmoses ning igaüks nendest loendamatutest tähtedest pöörleb ümber oma telje. Samaaegselt pöölemisega liiguvad need objektid ka läbi kosmose. Samal ajal Päike, Maa ja kõik teised kehad, mis moodustavad Päikesespüsteemi liiguvad kui ühtne tervik
tekkis kivimiauruatmosfäär, mille nebulaartuul kaasa viis. . Merkuur oli algselt praegusest umbes kaks korda suurema massiga. Merkuuri uuring Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Ei olnud võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, kuna Merkuur on Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi. Pildid Tänan !
vanakreeka mütoloogia taevajumala Uranose järgi. 8.slaid Uraanil tuntakse praegu 27 kaaslast, mis on oma nimed saanud William Shakespeare'i ja Alexander Pope'i teoste tegelaskujude järgi. Esimesed Uraani kaaslased, Titania ja Oberoni, avastas William Herschel 1787. aastal. Seejärel avastas William Lassell 1851. aastal Arieli ja Umbrieli ning Gerard Kuiper 1948. aastal Miranda. Ülejäänud kuud avastati pärast 1985. aastat Voyager 2 möödalennu ajal ja paremate teleskoopide kasutusele võtmisega. 9.slaid Faktid: Kui sa seisaksid Uraani põhjanabal, siis sa näeksid kuidas Päike tõuseb ja langeb 42 aastat, enne kui kaob silmist, peale seda valitseb 42 aastat pimedust. Keskmine tuule kiirus on 250m/s. Uraani on võimalik näha selgeilmaga Missugune Uraani rõngas on teistest kõige eredaim? Vastus: (epsilon) Millest koosneb peamiselt Uraani pind ? vastus:vesinikust ja heeliumist. Kaua kestab 1 päev? v:17h ja 14 min
Ühed ja samad inimesed näid ühtesid ja samasid asju, aga tõlgendasid neid erinevalt. Näiteks, kui Aristoteles poleks taibanud, et kuuvarjutusi põhjustab Maa tulemine Päikese ja Kuu vahele, tekitades ümmarguse varju, siis ei oleks pruukinud ta avastada, et Maa on ümmargune. Viies kokku vaatlusandmed ja oskuse teha järeldusi, saame palju avarama pildi. Tänapäeval oleme me jõudnud punkti, kus on väga keeruline avastada midagi, mis muudaks täielikult meie maailmapilti. Teleskoopide ja mikroskoopide abil elektromagnetilisi kiirgusi kasutades oleme jõudnud nii väikeste ja nii kaugete asjadeni, et keeruline on leida midagi, mis läheks vastuollu meie praeguste teadmistega. Teleskoopidega on näha peaaegu kogu nähtav universum ning väikeste osakeste avastamiseks läheb vaja juba nii suuri energiaid, et maapealsetes tingimustes on neid väga kallis ja keerukas saada. Vanal ajal olid ülekaalus olukorrad, kus midagi nähti ja seejärel üritati seda seletada.
Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Neist esimene möödalend toimus 29. märtsil1974, kui ta jõudis planeedi pinnast 705 km kaugusele. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16. märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Ei olnud võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble'i teleskoop) abil Maalt, kuna Merkuur on Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli Lõpetuseks Et ükski kosmoseaparaat ei ole teinud tiiru ümber Merkuuri ega laskunud planeedi pinnale, on meie teadmised Merkuurist umbes samasugused nagu teadmised Kuust 1950. aasta paiku
Charon jääb Pluutost umbes 20 000 kilomeetri kaugusele, see on 20 korda lähemal, kui Kuu Maale, ning teeb ühe täistiiru ümber Pluuto kuue ja poole päevaga. Need taevakehad on täna oma lähedusele nii tugevas gravitatsioonilises ,,embuses", et on kogu aeg ühe ja sama küljega teineteise poole suunatud. Pluutolt vaadates püsib Charon näiliselt kogu aeg samas kohas. Hiljem avastas Hubble'i teleskoop veel kaks kuud, mis nimetati Nix'iks ja Hydraks. Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma:
.................... 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop................................................................................... 12 3.2.5. Teleskoopide süsteemid.......................................................................12 3.2.6. Kosmoseteleskoobid............................................................................. 13 4. KOSMOLOOGIA................................................................................................. 14 4.1. PRIMITIIVSETE RAHVASTE MAAILMAPILDIST...............................................14 4.2. GEOTSENTRISM............................................................................
Refraktor ehk läätseleskoop: nii objektiiv kui okulaar on läbipaistvad, st. valgus läbib kogu optilise süsteemi ilma peegeldusteta. On mugav kasutada, kuna vaatleja istub "vaatesuunas". Reflektor ehk peegelteleskoop: objektiivi osa täidab nõguspeegel, okulaariks on tavaliselt lääts (läätsede süsteem). Et peegel muudab kiirte suuna vastupidiseks, asub peafookus teleskoobi torus. Suure teleskoobi puhul saab vaatleja fookuses olla, vähemate teleskoopide puhul saab sinna panna vaid kiirgust vastu võtvaid seadmeid. Sarnasused: Nad on mõlemad riistapuud kaugemale vaatamiseks , mis koosnevad optika süsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. 14. Millal tekkis päikesesüsteem? Päikesesüsteem tekkis ligikaudu viis miljardit aastat tagasi. 15. Nimeta kõik päikesesüsteemi planeedid alates lähemast
Mida teha tähtede paremaks vaatlemiseks? Tähtede paremaks vaatlemiseks tuleb kasutada suurema läbimõõduga objektiive. Siis paiknevad difraktsioonirõngad tähe kujutisele (heledale täpile) lähemal ja meil on parem tähti eristada. Selles, et ava suurendamisel difraktsioonipilt "kitseneb", veendusime ise filmitükis oleva pilu laiust muutes. Lahutusvõime suurendamine on keeruline probleem ja selle lahendamine kallis. Maailma suuremate teleskoopide objektiivide läbimõõdud ulatuvad 10 m. Projekteeritakse 100 m läbimõõduga peegelobjektiivi. Sellised objektiivid on väga kallid. Eestis on suurima objektiiviga teleskoop Tõravere observatooriumis (objektiivi diameeter 1,5m). Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi? Uute ja järjest parema lahutusvõimega optiliste mikroskoopide ehitamine on võitlus valguse omadustega. Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid
pärinevat teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Pilved koosnevad enamasti tahkunud metaani kristallidest. N Click icon to add picture Click icon to add picture e pt u u n Neptuun Suurus Neptuun on neli korda suurema läbimõõduga, seitseteist korda massiivsem ja kuuskümmend korda mahukam kui Maa. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast Kaaslased Teleskoopide abil oli Neptuunil leitud kaks kaaslast: 3200kilomeetrise läbimõõduga Triton ja 200kilomeetrise läbimõõduga Nereide(Nereis). Triton on ainus suur kaaslane, mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele vastupidises suunas. Tritoni orbiit kahaneb ja ühel päeval kukub ta arvatavasti Neptuuni pinnale. Click icon to add picture Click icon to add picture Ne ptu un trit oni pin nal t Neptuun Triitoni pinnalt Neptuunist
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed). Vegetatsiooniperiood- ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad. Sideeriline kuu- tegelik tiirlemisperiood tähtede suhtes (27,3 päeva kestab üks periood) Sünoodiline kuu- Kuu tiirlemisperiood Päikese suhtes Maalt vaadatuna (29, 5 päeva kestab üks periood) Refraktsioon Maa atmosfääris- elektronmagnet- v...
avastuse eest teemal: ,,Tumeaine avastamine galaktikate ümbruses ning universumi kärgstruktuur". Maailmas · Viimastel aastatel on käivitunud väga laiaulatuslik vaatlusprojekt, nimega COSMOS. · Selles osaleb ligi 100 teadlast 12 riigist. · Hubble mõõtis gravitatsiooniläätse efekti, Subaru ja VLT punanihke ehk kauguse ning röntgenteleskoop kuuma röntgengaasi jaotuse galakikaparvedes, mis on tavalise aine suurim osa universumis. · Teleskoopide abil on mõõdistatud kujutletav 2 ruutkraadiline ekvatoriaalne ala ehk vaadeldav ala ei ole kujutatud pildina, vaid see on ruumiline. · COSMOS-es rakendatakse tööle gravitatsiooniläätsed, mis on ainuke kindel vahend, musta aine omaduste uurimiseks. Hubble · USA kosmoseteleskoobi Hubble tähtsaim fotokaamera. · Hubble'i kosmoseteleskoop on Maa orbiidil alates 1990. aastast, võimaldades uurida universumit atmosfääri segava mõjuta.
Polluks) · Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) (2) KUI KAUGEL ON TÄHED ? Silmaga näeme me ainult tähtede ööpäevast liikumist. Väga kaugete tähtede kauguste määramiseks kasutavad astronoomid järgmist meetodit. Nad uurivad välja tähe tegeliku heleduse ning võrdlevad seda mõne lähema tähega, mille kaugus on teada ning tegelik heledus sarnane. Teleskoopide ja nende juurde kuuluva täppistehnika abil saame määrata tähe täpse asukoha taevavõlvil ning jälgida selle muutumist. Esiteks märkame parallaktilist liikumist- selle käigus kujutab täht taevas ellipsi läbimõõduga murdosa kaaresekundist ning jõuab aasta möödudes endisesse asukohta tagasi. Selle liikumise põhjuseks on Maa liikumine orbiidil; mõõtes (teleskoobi abil) parallaksi, saame määrata tähtede kaugust
tänu tähtede tekkele. Nagu me teame, ei ole tähed igavesed. Nii juhtuski, et varasemate suurte tähtede eluperiood sai läbi ning see lõppes suure plahvatusega, mida kutsutakse supernoovaks. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente. Kaugus ja liikumine Silmaga näeme ainult tähtede ööpäevast liikumist, see tuleneb Maa pöörlemisest ja ei ütle midagi tähtede tegeliku liikumise kohta ilmaruumis. Teleskoopide ja nende juurde kuuluva täppistehnika abil saame määrata tähe täpse asukoha taevavõlvil ning jälgida selle muutumist. Esiteks märkame parallaktilist liikumist- selle käigus kujutab täht taevas ellipsi läbimõõduga murdosa kaaresekundist ning jõuab aasta möödudes endisesse asukohta tagasi. Selle liikumise põhjuseks on Maa liikumine orbiidil; mõõtes (teleskoobi abil) parallaksi, saame määrata tähtede kaugust.
valgusvõimsusesse. Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Enamiku tähtede pinna temperatuur on 3000-30000 K. Tähtede sisemuses ulatub temperatuur kümnetesse miljonitesse kelvinitesse. Tähtede kaugus ja liikumine Silmaga näeme ainult tähtede ööpäevast liikumist, see tuleneb Maa pöörlemisest ja ei ütle midagi tähtede tegeliku liikumise kohta ilmaruumis. Teleskoopide ja nende juurde kuuluva täppistehnika abil saame määrata tähe täpse asukoha taevavõlvil ning jälgida selle muutumist. Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt. Seda liikumist nimetatakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist.. Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus- radiaalkiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist)
äravahetamiseni sarnaseid, on neid siiski väga palju erinevaid tüüpe. Vaevalt,et galaktikad on erineval viisil tekkinud, lihtsam on oletada, et eri tüüpi galaktikad tekkisid erinevast algseisust.Galaktikate tekke valmistab ette Universumi üldine areng ja jahtumine ning esialgsete imeväikeste häirituste kasv aine tihedus- ja kiirusväljades. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. Alguses olid juhuslikud häiritused Kui Universum oleks oma sünnist peale absoluutselt sile olnud, poleks meid praegu siin.
Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Marien 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist aastatel 1974 ja 1975 3 korda mööda. Neist esimene möödalend toimus 29. märtsil 1974, kui ta jõudis planeedi pinnast 705 km kaugusele. Teine möödalend oli 21. septembril 1974 ja kolmas 16 märtsil 1975. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast. Ei olnud võimalik jätkata tema kaardistamist praeguste teleskoopide (Hubble´i teleskoop) abil Maalt, kuna Merkuur on Päikesele liiga lähedal: Päike kahjustaks teleskoopi. Kuni Mariner 10 möödalendudeni ei teatud, et Merkuuril on magnetväli. Messenger 14. jaanvuaril 2008 alustas Messenger möödalendu Merkuurist. Ta lähenes planeedile kuni 200 km kaugusele. 55-tunnise vaatlusoperatsiooni jooksul oli kavas koguda ligi 700 GB infot. Pildistati Merkuuri seni varjatud poolt. Samuti loodetakse sondi abil
Jupiteri mass on 318 korda suurem Maa massist ning kaks ja pool korda suurem kui kõigi teiste planeetide massid kokku. Jupiter paistab silma heleda ja püsiva valgusega ning ta liigub tähtede vahel väga aeglaselt. Jupiter on pühendatud antiikjumalate valitsejale Zeusile, kes oli taeva isand, vihma- ja piksejumal. Ei usu, et antiikkreeklased seda teadsid, kuid Jupiter on tõesti suurim planeet Päikesesüsteemis. Kui Jupiteri oleks uuritud ainult teleskoopide abil, siis oleks temast praeguseks kaunis vähe teada. Jupiteri vahetut uurimist alustasid esimestena USA automaatjaamad projektist "Pioneer". 1995.a. detsembris jõudis Jupiteri juurde USA automaatjaam "Galileo", mis uuris nii Jupiteri ennast kui ka mitmeid tema kaaslasi. PILVKATE Keemilise koostise järgi sarnaneb Jupiter rohkem tähtedega: tema atmosfäär ja arvatavasti ka sisemus koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. See on koostiselt väga lähedane
tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire Tartu Observatoorium asub Tartumaal Tõraveres. Observatooriumi geograafilised koordinaadid on 58°1555.43N, 26°2758.57E. astrofüüsika osakond (juhataja T. Kipper), kuhu kuuluvad: tähefüüsika töörühm (juhataja T. Kipper) teoreetilise astrofüüsika töörühm (juhataja A. Sapar) teleskoopide töörühm (juhataja E. Ruusalepp) kosmoloogia osakond (juhataja E. Saar), kuhu kuuluvad: kosmoloogia töörühm (juhataja J. Einasto) galaktikate füüsika töörühm (juhataja J. Vennik) andmeside töörühm (juhataja M. Sisask) atmosfäärifüüsika osakond (juhataja A. Kuusk), kuhu kuuluvad: taimkatte seire töörühm (juhataja A. Kuusk) atmosfääri seire töörühm (juhataja K. Eerme)
liikumist. Järgmised 40 aastat kirjeldatigi Saturni venitatuna või sangadega. Esimesena kirjeldas hollandlane Christiaan Huygens 1655 aastal, et Saturn on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on planeedi pöörlemistasapinna suhtes kaldu. Rõngaste koostis ja olemus on valmistanud peamurdmist paljudele teadlastele ja sünnitanud arvukalt erinevaid teooriaid ja hüpoteese. Teaduse arenedes ja võimsamate teleskoopide kasutusele võtmisel selgus, et planeedil on rõngaid mitu ja arvati, et need koosnevad väikestest tahketest osadest. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui kosmilises mõttes suured kehad sinna satuvad, siis need peaksid raskusjõu tõttu purunema. Saturni rõngad asuvad just sellises kauguses ning teadlased arvavad, et aine, millest muidu oleksid tekkinud kuud jäi rõngastesse.
liikumist. Järgmised 40 aastat kirjeldatigi Saturni venitatuna või sangadega. Esimesena kirjeldas hollandlane Christiaan Huygens 1655 aastal, et Saturn on ümbritsetud õhukese ja tasase rõngaga, mis ei puutu teda kuskil ja on planeedi pöörlemistasapinna suhtes kaldu. Rõngaste koostis ja olemus on valmistanud peamurdmist paljudele teadlastele ja sünnitanud arvukalt erinevaid teooriaid ja hüpoteese. Teaduse arenedes ja võimsamate teleskoopide kasutusele võtmisel selgus, et planeedil on rõngaid mitu ja arvati, et need koosnevad väikestest tahketest osadest. Arvutuste järgi ei saa lähemal kui 2,44 planeedi raadiust suuri kaaslasi tekkida ning kui kosmilises mõttes suured kehad sinna satuvad, siis need peaksid raskusjõu tõttu purunema. Saturni rõngad asuvad just sellises kauguses ning teadlased arvavad, et aine, millest muidu oleksid tekkinud kuud jäi rõngastesse.
Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. 5 Võib liigitada ka suuruse järgi, nimetades väikeseid galaktikaid kääbusteks ja suuri massiivseteks
Nooremad tähed tiirlevad galaktika ümber olevas lamedamas ruumiosas. Kõige nooremad tähed ja hajusparved (paarisajast tähest koosnevad korrapäratud täheparved) koos gaasi ja tolmuga moodustavad kettakujulise õhukese kihi, mis justkui jagab galaktikad pooleks. Galaktikate läbimõõt võib olla mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani.[1] KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID? Maailmaruumis on palju erineva suuruse ja kujuga galaktikaid. Kui astronoomid õppisid avastama teleskoopide abil galaktikaid, märkasid nad nende vahel mitmeid erinevusi värvuses, kujus ja suuruses. 1926 aastal otsustas astronoom Edwin Hubble galaktikate hulgas korra majja luua ja välja mõelda mingid galaktikate liigitamise alused. Näiteks võiks galaktikaid liigitada värvuse järgi, sest galaktikad paistavad läbi teleskoobi erinevat värvi. Võib liigitada ka suuruse järgi, nimetades väikeseid galaktikaid kääbusteks ja suuri massiivseteks.
See kandis nime ,, Põletatute akadeemia ". Seal käisid mehed, kes olid Itaalia erinevatest nurkadest põgenenud Venetsiasse, et vabalt oma uurimisi jätkata ja mõtteid ka teiste omasuguste teaduritega jagada. Just seal tuli Galileogi esmakordselt välja oma rohkete vaatlus- ning katsetulemustega. Pärast ohtraid uurimusi leiutas Galileo ,, maagilise suurendusklaasi ". Talle hakkas ohtralt kogunema teleskoopide tellimusi. Kuid Veneetsia doodile kinkis ta ühe tasuta. Dood vastas Galileole samasuguse hellusega. Ta käskis Galileo nimetada Padova ülikooli eluaegseks professoriks, kelle aastapalk ulatus imetlusväärsetesse kõrgustesse. Galileo oli nüüd oma õitsengu ning kuulsuse tipul, kuid sellestki hoolimata oli ta õnnetu. Alates Padovasse elama asumist oli ta soovinud naasta võidukalt Pisasse, kust olid kõik ta häbiga minema saatnud
Galaktikad ei kogune ruumis mitte parvedesse (ehkki on neidki), vaid kihtidesse ja kettidesse, mille vahele jäävad tühikud. Ajaloo huvides toome ära ka esimese pildi, millest sai alguse kärjetaolise struktuuri uurimine .Vähe on sellel galaktikaid, ja ainult õnnelik juhus - suure tühiku sattumine pildi keskele lubas struktuuri tuvastada. Avastatud struktuuri täpsemaks uurimiseks oli tarvis spetsiaalvaatlusi maailma võimsamate teleskoopide osavõtul. Juhindudes akadeemik Jaan Einasto soovitustest, alustasid 1983. a. ameerika astronoomid Lapparent, Geller ja Huchra spetsiaalset vaatlusprogrammi. Kasutades neljameetrist teleskoopi ning häid spektraalaparaate, mõõtsid nad 4000 galaktika kaugused varem välja valitud ribades. See pole viimane sõna. 1995. a. lõppes teine, veel suurem projekt Las Campanas'e observatooriumis Tsiilis. Seal tehti diagramm rohkem kui 26 000 galaktikast. Toome ühe viilu sellestki uuringust
Järgnevatel aastatel lõi läbi Gamowi ja Hermani teooria. · 1965 Arno Penzias ja Robert Woodrow Wilson avastasid kogemata taustkiirguse. · 1980 Alan Guth püstitas mõningate kosmoloogiaprobleemide lahendamiseks hüpoteesi, et Universumi arengu varajases faasis leidis aset väga kiire paisumine. Seda inflatsioonilise universumi teooriat arendasid hiljem edasi Andrei Linde jt. · 1990. aastad teleskoopide ja kosmoseaparaatide tehnoloogia (näiteks COBE) areng võimaldas kosmoloogilisi parameetreid täpsemalt määrata. Kogunes andmeid, mis viitasid Universumi kiirenevale paisumisele. · 2001 lennutati üles kosmoseaparaat WMAP, mis mõõtis taustkiirguse ruumilist ja spektraalset jaotust äärmise täpsusega. See võimaldas seni saavutamata täpsusega välja arvutada mitu fundamentaalset kosmoloogilist suurust: o Universumi vanus: 13,7·109 aastat
toimub samalaadne protsess, üksnes avaldumisvormid on erinevad. Astronoomid iseloomustavad neid nähtusi ühise nimetusega: aktiivsed galaktikatuumad. Ehkki üldpilt hakkab tasapisi selginema, on teadlased kvasarit käivitava mehhanismi täielikust mõistmisest veel väga kaugel. Ning mis kõige tähtsam - peasüüdlane ehk must auk ise on veel tabamata. Raadiogalaktikad ja raadiotähed Raadiolaineid vastuvõtvate teleskoopide kasutuselevõtt avas inimesele tähistaeva uurimiseks uue akna. Nagu astronoomias tavaline, alustati kohe taevakaartide koostamisest uue kiirgusliigi jaoks; küll hiljem on aega huvitavamaid leide võimekamate teleskoopidega detailsemalt uurida. Kui 1950. aastatel valmisid esimesed raadiokiirguse taevaülevaated, ootas astronoome ees mitu üllatust. Selgus, et Universumis leidub palju ulatuslikke raadiokiirguse allikaid. Osa neist oli võimalik
annaabi.ee 
