10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Huulik
Õppematerjali autor
Referaat Teleskoobid Koostaja: Rauno Leppik Juhendaja: Erki Piisang Sissejuhatus Teleskoop ( vanakreeka keeles tele 'kaugele, kaugel' + skopeo 'vaatan'), pikksilm, seade taevakehade vaatlemiseks. Teleskoobi põhiosa on objektiiv, mis koondab valguse ühte punkti - fookusesse, kuhu asetatakse luubi põhimõttel töötav okulaar (võimaldab kujutist silmaga vaadelda) või kiirgusvastuvõtja (fotoplaat, fotomeeter, spektrogram). Teleskoop asetatakse alusele ehk monteeringule nii, et at saab pöörelda ümber kahe telje. Üks telg on suunatud maailmapoolusesse ja teine on esimesega risti. Vaatlemise ajal veab elektromootor teleskoobi tähistaeva pöörlemisega kaasa, s. t
.........................................................................................4 1.1. Algusaastad................................................................................................................. 4 1.2. Rajamise eesmärk........................................................................................................9 1.3. Kes rajamisega tegelesid........................................................................................... 11 1.4. Millised teleskoobid oli algul....................................................................................15 2. TEADLASED JA UURIMUSSUUNAD TÕRAVERE OBSERVATOORIUMIS...........18 2.1. Uurimissuunad algusaastatel.....................................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu.............................................
.............................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA................................................................................... 10 3.1 SILM............................................................................................................. 10 3.2. TELESKOOBID............................................................................................. 11 3.2.1 Teleskoop............................................................................................... 11 3.2.2. Läätsteleskoop..................................................................................... 11 3.2.3. Peegelteleskoop................................................................................... 12 3.2.4. Raadioteleskoop...........................
1680. aastateni. 1596 Ludolph van Ceulan arvutab 20 pi komakohta, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki. 1598 Hispaania kuningas Philip II lubab auhinda sellele, kes leiutab piisavalt täpse kronomeetri laevasõidu jaoks. Teadusrevolutsioon Füüsika 17. sajandil Kronoloogia 1609 Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti. 1609 Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeetide orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus). 1610 Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada.
halastamist ja humaansust. 17.-19. saj Teadus 12 Astronoomia ja füüsika. Alguses õppis Galileo Galilei (1564-1642) arstiteadust , seejärel pühendus matemaatikale ja oli mitmetes nimekates kohtades matemaatika-ja füüsikaprofessor. Olles kuulnud, et on konstrueeritud kiiker, mis toob kauged esemed lähedale, valmistas ta endale teleskoobi ja alustas esimesena taevavaatlusi. Ta avastas Kuu peal mäed ja arvas nägevat ka meresid. 1610.a. avastas ta Jupiteri ümber tiirlevad kuud ja leidis kinnitust ka Koperniku väitele, et Maa tiirleb ümber Päikese. Galileo Galilei avastas ka vabalangemise seadused ja inertsi. Siiski anti ta inkvisitsioonikohtu alla selle eest, et ta avaldas raamatu ''Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta'' ja ta pidi lahti ütlema oma vaadetest Maa tiirlemise kohta ümber Päikese
Teaduse areng oli valgustusajastul suur. Füüsika valdkonnas arenes kõige rohkem astronoomia. Astronoomiale pani aluse Galileo Galilei. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, selle kohaselt tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. 1609. aastal tegi ta oma teleskoobi et kergendada taevakehade vaatamist. Olles koduarestis jätkas ta oma uuringuid kuid kesistes tingimustes ta midagi uut ja põhjapanevat ei leidnud ega avastanud. 4 Veel üks tuntumaid füüsikuid oli Isaac Newton. Üks esimesi leiutisi oli peegelteleskoop, mis suurendas astronoomiliste vaatluste efektiivsust ja mille eest ta valiti Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks. Avastas ka, et Päike koosneb paljudest värvidest. Ta pani
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
UNIVERSUM PÄHKLIKOORES Referaat Õppeaines: Informaatika Ehitusteaduskond Õpperühm: II KEI Üliõpilane: Andrus Erik Kontrollis: Rein Ruus Tallinn 2004 SISUKORD Eessõna...........................................................................................................................2 1. Relatiivsusteooria lühilugu ........................................................................................3 2. Aja kuju ............................................................................................................... 8 3. Universum pähklikoores...........................................................................................16 4. Tulevikku ennustamas..............................................................................................20 5. Mineviku kaitsel......................................................................................................29 6. Meie tulevik. Kas Star Trek?................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid