Teleskoop (0)

Gustav Adolfi Gümnaasium
Karl Reispass, 8.B
TELESKOOP
Referaat
Tallinn 2012
Sissejuhatus
Selles referaadis kirjeldan ma teile erinevaid teleskoope. Saate teada mis on optiline teleskoop ja milliseid tüüpe teleskoope veel olemas on. Loetlen ette ka kõige heledamad tähed taevas.
Üldfaktid teleskoobist
Optiline teleskoop on instrument mis kogub ja koondab elektromagnetilist kiirgust. Teleskoobis on vähemalt üks kumer läätse või peegel . Optilisi teleskoope kasutatakse enamasti astronoomias, kui ka teistes instrumentides. Üks esimesi teadaolevaid teleskoope võeti kasutusele Hollandis aastal 1608 ( refraktor ). Juba 20. Sajandil oli tulnud juurde paljusid teleskoope. Üks väga laialt levinud teleskoop on reflektor .
Erinevad teleskoobid
Optiline teleskoop (joonis 1) - Optilised teleskoobid suurendavad kaugete objektide nurga suurust ja ka nende heledust. Selleks et optilise teleskoobiga midagi näeks on vaja kasutada ühte või mitut kumerat optilist elementi, tavaliselt on nendeks klaasist läätsed või peeglid . Need koguvad valgust ja muud elektromagnetilist kiirgust keskpunkti. Mõtet, et valguse kogumise element võiks olla ka peegel hakati läbi töötlema peagi pärast refraktori leiutamist. Potentsiaalsed eelised peeglite kasutamisel olid suured. Toodi välja palju lahendust ja mõni ehitati isegi valmis, kuid tulutult. Aastal 1668 aga Isaac Newton ehitas esimese praktilise reflektori mis kasutas peegleid ja selle nimeks pandigi Newtoni reflektor.
Optilisi teleskoope kasutatakse nii astronoomias, kui ka mujal. Kolm peamist optikalist teleskoopi on: reflektor, refraktor ja Cassegraini teleskoop. Peale nende kolme põhilise optilise tüübi on olemas ka palju erinevaid alaliike, aga nendest ma rääkima ei hakka.
2
(Joonis 1,)
Reflektor (joonis 2) - Reflektor on optiline teleskoop ning selle objektiiviks on nõguspeegel. Reflektor leiutati 17. Sajandil. Tavaliselt arvatakse, et esimese reflektori ehitas Isaac Newton aastal 1668. Reflektor leiutati alternatiivina refraktorile. Reflektor oli oma olemuselt suur ja tänu sellele saad sa vaadata objekte mis on väga laia diameetriga. Peaaegu kõik teleskoobid, mida kasutatakse astronoomias on reflektorid. Reflektoreid võib näha paljude erinevate disainidega ja erinevate optikaliste elementidega, mis teevad nähtava pildi teleskoobis kvaliteetsemaks.
3
(joonis 2)
Refraktor – Refraktor on optiline teleskoop.Refraktor kasutab läätsesid et moodustada pilti. Refraktori disaini kasutati algselt astronoomilistes teleskoopides. Suured refraktorid olid väga populaarsed 19. Sajandi teisel poolel. Enamik teadusuuringuid on ikkagi tehtud reflektoriga.
4
(Joonis 3)
Mida vaatleme teleskoobiga?

Teleskoobiga vaadeldakse enamasti tähti, kuid sellega on ka võimalik näha planeete. Ilma teleskoobita me ei teaks kui kaugel ja kus asuvad kõige heledamad tähed. Loetlen 10 kõige heledamat tähte ning nende kaugused maast + lisainfo . 1 – Sirius, kaugus maast 8.6 valgusaastat, 2 – Canopud, kaugus maast 74 valgusaastat, 3 – Rigil Kentaurus, kaugus maast 4.3 valgusaastat, selle tähe nimi tähendab tõlkes tähendab kentauri jalga, 4 – Arcturus, kaugus maast 34 valgusaastat, üks vanimaid tähti öötaevas, 5 – Vega, kaugus maast 25 valgusaastat, tema nimi tuleb araabia keelest ja tähendab tõlkes sööstvat kotkast. 6 – Capella , kaugus maast 41 valgusaastat, Capella on kollane nagu päike, aint et palju suurem, 7 – Rigel, kaugus maast 1400 valgusaastat, nimi tuleb araabia keelest, mis tähendab tõlkes jalga. See on sinine hiidtäht, mis kuulub neljatähesüsteemi, 8 – Procyon, kaugus maast 11.4 valgusaastat, näeb välja kollakas -valge 9 – Achernar, kaugus maast 69 valgusaastat, sinakas -valge hiidtäht, 10 – Betelguese, kaugus maast ~1400 valagusaastat, see on punane hiidtäht, mis on üle 13000 korra heledam kui päike ja üle 1000 korra suurem.

5

Hubble’i kosmoseteleskoop (joonis 4)

Hubble’i teleskoop tehti 1980. aastal USA-s. Alates kosmosesse saatmist on see olnud üks olulisemaid teleskoope astronoomia ajaloos. Hubble’i teleskoobi tellus USA valitsus. Algselt oli plaanis saata see kosmosesse juba aastal 1986, kuid pärast kosmosesüstiku „Challanger“ katastroofi lükati see edasi 4 aastat. Selle nelja aasta jooksul hoiti seda säilitamise eesärgil lämmastikuga täidetud ruumis ning see maksis kuus ~6 miljonit USA dollarit.

(Joonis 4)

6

Kasutatud materjal

http://space.about.com/od/stars/tp/brighteststars.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/Telescope

http://en.wikipedia.org/wiki/Refracting_telescope

http://en.wikipedia.org/wiki/Reflecting_telescope

http://et.wikipedia.org/wiki/Hubble%27i_kosmoseteleskoop

http://et.wikipedia.org/wiki/Teleskoop

7