Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teise maailmasõja tagajärjed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuuba, blokaad, liitvabariik, majanduskava, turumajandus, lepingud, purustused, kodud, rahulepingud, potsdam, üro, reziimi, doktriin, välispoliitika, raudne, eesriie, muust, massihävitusrelvad, tuumapomm, väljendus, võidurelvastumine, propaganda, pingelõdvendus, kriisikolded, fidel, castro, kuubale, araabia, haridus, sotsiaalabisüsteem, töötuLäänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad
Külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Trumani doktriin USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks NSV liidu mõjusfääri.(1947) Marshalli plaan USA algatatud abiprogramm sõjas laostatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks (1947) Berliini blokaad üks esimesi suuremaid rahvusavahelisi kriise külma sõja ajal, mis toimus Berliini linnas Saksamaal(24.06.1948 11.05.1949)Lääneriigid peavad seda külma sõja alguseks. massihävitusrelvad - suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid(tuumapommid,keemia-ja bioloogilised relvad) Berliini müür 1961.aastal ehitatud müür, mis eraldas Lääne-Beriliini Ida-Beriliinist idasakslaste põgenemist Läände takistamiseks.
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne.
ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk. Liidu mõjusfääri. Marshalli plaan kava, mille andis välja George Marshall, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad seda nimetatakse Külma sõja alguseks. Sm lõhenemine Sm lõhenes 1949 a. mais: L-Sm aladel
Aasia,Aafrika ja Ladina-Ameerika maades,kultuuri-ja teaduselus,propagandas jne. NATO on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon,mis loodi 1949.aastal. See oli lääneriikide üks tähtsamaid sõjalisi-ja poliitilisi liite. NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja- Atlandi pakt. Asutajaliikmeid oli 12 : USA,Kanada,Suurbritannia,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Holland,Luksemburg,Norra,Taani,Island,Portu gal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1960.a lahkus Prantsusmaa NATOst. 1999.a liitusid Tsehhi Vabariik,Ungari ja Poola. 2004.a liitusid veel paljud riigid,sh Eesti,Läti ja Leedu. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega moodustasid 1955.aastal Varssavi Lepingu Organisatsiooni,mis tegutses 1991.aastani. 2. Truma doktriin tähendab USA presidendi Harry Trumani seisukohta,et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Sise-ja välissurve
1949 Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) loomine. Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) loomine. Saksamaa Liitvabariigi ja Saksa Demokraatliku Vabariigi väljakuulutamine. Kommunistliku Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine. 1950 Korea sõja algus. 1953 Vaherahu sõlmimine Korea sõjas. 1954 Indo-Hiina sõja lõpp; Vietnami jagamine kaheks riigiks. 1955 Saksamaa Liitvabariik sai NATO täisliikmeks. Varssavi Lepingu Organisatsiooni (VLO) loomine. 1956 Suessi kriis. Kommunismivastane rahvaülestõus Ungaris. 1957 USA-Iisraeli erisuhete loomine Eisenhoweri doktriini alusel. 1959 F.Castro juhitud partisanid kukutasid Kuubal USA-meelse F.Batista reziimi. 1961 Berliini müüri püstitamine ümber Lääne-Berliini. 1962 Kuuba kriis.
Trumani doktriin USA presidendi Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toatimine nii sise- kui ka välissurve (eri riikide kommunistlikke rühmitusi, kes üritasid stalinliku NSVL eestvadmisel relvajõuga võimule pääseda) vastu. Marshalli plaan Georg Marshalli kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Berliini blokaad - NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. NSV Liidu idee oli läbi teede sulgemise varustada ise Lääne-Berliini söögi ja kütusega, et saada terve linn enda majanduslikku sõltuvusse. Blokaadi tulemusel saavutas NSV Liit olukorra, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks.
laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Koera ps jaotus aga kaheks. Suessi kriis 1956-1957. Sõda ühelt poolt USA, Prantsusmaa ning Iisrael, kes astusid Egiptusele vastu. Sõda algas pärast seda, kui Egiptus otsustas natsionaliseerida Suessi kanali. Nii oleks lõppenud USA ja paljude teiste riikide läbisõiduluba. Vietnami 1960-1970. Sealsed kommunistlikud sissirühmitused olid demokraatlikule Vietnamile ohtlikuks muutunud ning USA asus Vietnami aitama. Kuuba 1962. Kuuba oli sõlminud salajase kokkuleppe NSV Liiduga, millepeale tõi NSVL Kuubale lõhkepeadega varustatud rakette, USA aga kehtestas Kuubale sõjalise blokaadi. Puhkenud vastasseis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, mistõttu üritati teha läbirääkimisi. Afganistan 1979-1989. NSV Liit tungis Afganistani, et kehtestada seal Venemaale meelepärast valitsust. NSVL ei olnud seal edu, ning tulemuseks oli see, et Lääneriigid said mõista, et NSV Liidu jõuvarud ega plaanid pole veel maha pandud
aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades • Sõjalised liidud • Kriisid: Korea sõda, Suessi kriis, Kuuba kriis, Vietnami sõda, Berliini kriisid Külma sõja käigus tekkinud vastasseis viis 1955. aastal rivaalitseva organisatsiooni, nn Varssavi pakti ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni asutamiseni, mis oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon. Samal ajal olid Euroopa riikide ja USA vahelised suhted ebastabiilsed ning kaheldi NATO kaitses Nõukogude Liidu rünnaku korral. Need kahtlused viisid Prantsusmaa iseseisva
kohalolekut, hakati sealsetes riikides nihutama võtmepositsioonidele kohalikke NSVL- meelseid kommuniste, kasutades repressioone ja valimiste võltsimist, moodustati Moskva- meelsed nukuvalitsused ja alustati demokraatia likvideerimist ning sotsialistliku majandussüsteemi juurutamist. Raudne eesriie – NL eraldas oma mõjusfääri kuuluvad riigid muust maailmast, hakkas võimalikult palju tõkestama läbisaamist muu maailmaga. Berliini blokaad (1948-49) Potsdami konverentsi otsuse põhjal jagati Saksamaa ja selle pealinn Berliin nelja riigi (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NSVL) vahel okupatsioonitsoonideks. Blokaadi ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Vastuseks sellele blokeeris NSVL kõik juurdepääsud Berliini läänesektoritele, eesmärgiks sundida lääneriike sellest alast loobuma. Lääneriigid eesotsas USA-ga avasid
toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine valmistas hulgaliselt purustusi ning inimohvreid. (tuumarelvad, keemiarelvad ja bioloogilised relvad). USA võttis kasutusele tuumapommid 1945.aastal; 1949.aastal võeti kasutusele termotuumapomm; 1950.aastal katsetati esimesi kaugemaarakette; üha võimsamaks muutus tavarelvastus (tankid, kahurid, lennukid jms). 5.Kriisid ja sõjad. 1. Kuuba kriis. Kuuba kriis oli aastatel 1959-1963. Kuuba kriisiga teostati natsionaliseerimise reform ja maareform. Kuuba saarel kehtestati kommunistlik diktatuur, sellepärast kujunes see rahvusvaheliseks kriisikoldeks. Kuuba kriis tekitas maailmale tuumasõja ohtu. Kriis lahendati 1963.aastal, kui kirjutati Moskvas alla tuumakatsetuste keelustamise lepingule. Tehti ka kokkuleppeid relvastuse piirangute kohta. 2. Korea sõda. Toimus 1950-1959.aastal. Sõjas osalesid Põhja-ja Lõuna- Korea. See
Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes) Teisel pool oli üliriigiks NSVL 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. Osapooled: Diktatuurirežiimiga: NSVL, Poola Saksa DV Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania; Aasiast: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam; Ameerikas: Kuuba ja ka Aafrika Kõik need riigid olid diktatuurirežiimid: võim oli koondunud ühe partei kätte, kehtis nn sotsialistlik demokraatia (e valimiste võltsimine ja valimised ühe kandidaadiga), kommunistlik partei omas totaalset kontrolli riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle. Nendes riikides oli tööstus natsionaliseeritud ja põllumajandus enamasti kollektiviseeritud, kehtis plaani-
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik
5. NATO kujunemine Lääneriikide üheksd tähtsamaks sõjaliseks ja poliitiliseks liiduks sai 1949 aastal loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO). NATO loomise aluseks sai Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandipakt. Asutajaliikmeid oli 12: USA, Kananda, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Prtugal. Hiljem ühinesid paktiga Kreeka ja Türgi ning Saksamaa liitvabariik. 1960 a lahkus paktist Prantsusmaa, kuid jäi tegutsema selle poliitilises organisatsioonis. 1999 aastal liitusid NATO-ga esimiesed endised sotsialismimaad Tsehhi Vabariik, Ungari ja Poola. Eesti, Läti ja Leedu liitusid organisatsiooniga 2004 aastal. 6. Berliini blokaad Peale teist maailmasõda jaotati sõjasüüdlane Saksamaa 4-jaks okupatsiooni tsooniks. Inglismaa ja USA soovisid ühtset Saksamaad taastada. NSV Liit tahtis, et Saksamaa oleks tema satelliitriik
● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia ● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga. IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu! 4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN, NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu. Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Okupatsioonitsoon oli tsoon mis kuulus võitja riigile, Saksamaa jagati neljaks. Saksa Liitvabariik oli Lääne-Saksamaa riik, mis oli parlamentaarne, mille valitsust juhtis liidukantsler Konrad Adenauer. Saksa demokraatlik vabariik Ida-Saksamaal tegutsev kommunistlik võim, mis hakkas sotsialismi ehitama
võõrvõimude eest nt tsensuuri, teabevoolu takistamise jms, külm sõda Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiku eluvaldkondi; otsest sõjategevuse asemel üritati kehtestada ülemvõimu majanduses, poliitikas jne, Trumani doktriin USA välispoliitika eesmärk vabade rahvaste toetamisega nii sise- kui ka välissurve vastu, Marshalli plaan USA majanduslik ja tehniline abi 17 EU riigile 13mlrd USD väärtuses, Berliini blokaad Lääne-Berliini eraldamine välismaailmast NSVLi poolt, NATO - 1949.a loodud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon; 10 EU riigi+ Kanada, USA sõjalis-poliitiline- majanduslik koostöö, VLO 1955;Varssavi Lepingu Organisatsioon; Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon, VMN 1949; Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide
kommunistliku totalitaarse süsteemi vahel (NSVL)). Toimus: ei oldud rahul teise leeri poliitika, majanduse ja ideoloogiatega. 1)NSV liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias. 2) Marshalli plaani käivitamine USA poolt (USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks). 3) Berliini blokaad(takistati sissepääsu Lääne-Saksamaalt saamine Berliini) Kriisid ja sõjad: 1) Berliini blokaad (Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. Heil enn) 2) Korea sõda 3) Berliini kriis 4) Ungari ülestõus (peale Ungari okupeerimist Kremli juhtkonna poolt lahkusid sajadtuhanded inimesed kodumaalt.) 5) Afganistani sõda (NSVL viis oma väed sinna on ikka maun) 6) Vietnami sõda 7) Kuuba ehk Kariibi kriis (Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, maailm oli kolmanda maailmasõja äärel)
Maailm pärast II maailmasõda. Külm sõda. USA ja Saksa Liitvabariik. 1. II Maailmasõja tagajärjed. Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuurehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju Oskad nimetada ka vähemalt 3 territoriaalset muutust Euroopas pärast II Maailmasõda (õp. lk. 10). Saksamaa ida poolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule Albaania sai iseseisvaks Osa Soome aladest läks NSV liidule Milliseks muutus uus jõudude vahekord maailmas?
Eesmärk: 1)rahulikult koos eksisteerimine 2)pingelõdvendus 3)dessarmeerimine 4)koostöö 5)toetavad kõike riike kes iseseisvuvad 1963 Aafrika Ühtsuse Organisatsioon. Eesmärk: riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumatuse printsiibi järgmine 3 MAAILMA iseloomulikud tunnused: *riigipiiride probleem *püsiv vaesus *relvakonfliktid *määratu korruptsioon *onupojapoliitika (tribalism) *majanduses struktuuriline ühekülgsus nt Kuuba suhkur, Tsiili vask, Kolumbia kohv USA abiprogramm- USA annab majanduslikult abi, kui riigis kehtestatakse demokraatilk kord Miks NSVL saavutas 3 maailmas edu? Läänelikud väärtused ja põhimõtted, demokraatia idee, ei ostunud aafriklastele sobivaks PINGELÕDVENDUS Lääneriikide seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja tuleb õppida koos eksisteerima. Põhjused: *relvatööstus *majandus oli kehv *rahva tahtmine *USA oli huvitatud naftast/gaasist
Trumani doktriin USA presidendi Harry Trauman´i seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan USA välisministri George Marshall`i tehtud kava, mis nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Neid rakendati Euroopas ja Aasias. 7. Berliini kriisid: mida kujutas endast Berliini blokaad, miks see toimus, millised olid selle tagajärjed (lk 8-9) ning miks, millal (aastaarv) ja kuhu ehitati Berliini müür (lk 12) Berliini blokaad kujutas endast seda, et NSVL sulges kogu maismaaühenduse läänetsooniga. Miljoneid inimesi varustati vaid õhu kaudu, kuna kõik teised teed olid ümberpiiratud. See toimus, kuna NSVL tahtis takistada lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle blokaadi tagajärjeks oli NSVL ja
* Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik. Kommunistide diktatuur kehtestati ka Kambodzas ja Laoses. * Sõjas kaotas USA umbes 56 000 meest ning haavata sai rohkem kui 300 000 inimest. * Paljudel võidelnutel tekkis hingeline kriis mida nimetati Vietnami sündroomiks. USA 1980. AASTAIL * 1980.aastal sai USA presidendiks Ronald Reagan, kes lubas, et taastab ameeriklaste usu iseendasse. * Reagan asus innukalt majandust reformima. * Tema majanduskava, mida nimetati reaganoomikaks, tähendas ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamist, ettevõtjale kehtinud piirangute tühistamist, maksude alandamist jms. * Tänu nendele ümberkorraldustele väljus USA majanduskriisist ning elu hakkas ülesmäge minema. * Välispoliitikas otsustas Reagan, et USA-l tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning uuesti sundida NSV Liitu võistlema Ameerika Ühendriikidega relvastumises. * See kurnas vastast majanduslikult.
kindlustada. poliitilised muutused teistes riikides vallandasid ida-saksamaal 1989. aastal ulatusliku massiliikumise, 1989 okt astus Honecker tagasi ja 9. nov lõhkus rahvamass Berliini müüri. saksamaa taasühinemine – 3. okt 1990 jõuti lõpule poliitilise ühinemisega, mille pidid heaks kiitma teise maailmasõja võitjariigid. ühendus kulges kiirelt Berliini blokaad - 1948. alustas NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini, NL sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist Korea sõda – 1950. peetud verine sõda Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Põhja toetasid Hiina ja NSVL, Lõunat USA ja teised lääneriigid. Olukord sama, suri ligi 3 mln Ungari ülestõus - oli rahvuslik spontaanne vastuhakk nõukogudemeelsele,
kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. USA andis 17 Euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi kokku 13 miljardi dollari väärtuses. 1948 külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Külma sõja avaldumise vormid: · Vastastikune propaganda ja luuretegevus · Võidurelvastumine külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus
tagasid kontrolli abi kasutamise üle. NSV Liit abi vastu ei võtnud, koos oma mõjualuste maadega loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. 1948 pandi Tsehhoslovakkias, mis algselt oli Marshalli plaani vastu võtnud, ametisse kommunistlik valitsus. Reaktsioonina sellele loodi esimene sõjaline rühmitus Lääne-Euroopas - Brüsseli pakt. Aprillis 1949 loodi NATO, kuhu algselt kuulus 12 riiki, vastukaaluna NSVL sõjalisele võimsusele. Berliini blokaad. Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed
maailmasõda? 4. Tänu millele suutsid lääne riigid üles ehitada heaoluühiskonna? 5. Kirjelda kriise maailmas 1970. aastal. 6. Kuidas toimus demokraatia süvenemine lääne riikides pärast II maailmasõda? 7. Kirjelda kuidas kujunes Euroopa Liit 1951-2004. 8. Külm sõda. 9. Millised tähtsamad muudatused olid toimunud Euroopas II maailmasõja järel? 10. Raudne eesriie 11. Miks puhkes külm sõda (+ millega algas) 12. Berliini blokaad 13. NATO 14. Võidurelvastamine 15. Milles seisnes võidurelvastamine külmasõja perioodil? 16. Nimeta konflikte ja sõdu maailmas külma sõja perioodil ning anna lühi kirjeldus. 17. Kas pingelõdvendus oli paratamatu? 18. Millega lõppes külm sõda? 1. Heaoluühiskond on ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus. Heaoluühiskond kujunes 1950.-1960. aastail lääneriikides. 2
● Maailmas ○ Vastanduvad pooled: Suurbrittannia, Prantsusmaa, USA, Saksa LV (eesmärk: demokraatia taastamine) vs NSVL (+ Saksa DV) (eesmärk: sotsialismi levitamine Ida-Euroopas) ○ NSVL moodustas moskvameelsed nukuvalitsused Ida-Euroopa riikides ○ 1947 - Trumani doktriin ○ 1948-1952 - Marshalli plaan ○ 1949 - NATO ○ 1949 - Kodusõda Hiinas ja Hiina lõhenemine ○ 1950-1953 - Korea sõda ○ 1956 - Suessi kriis ○ 1962 - Kuuba kriis ○ 1959-1973 - Vietnami sõda ● Euroopas ○ 1948 - Berliini blokaad ○ 1949 - Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ○ 1955 - Varssavi Lepingu Organisatsioon ○ 1956 - NL ajas laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu ○ 1956 - Ungari ülestõus ○ 1961 - Berliini müür ○ 1968 - Praha kevad 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti?
Kuidas lahendati Saksamaa kui kaotaja probleem pärast Teist maailmasõda- Saksa riik oli tugevasti lüüa saanud ja tema territoorium jaotati NSV Liidu, USA Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsiooni tsoonideks. NSV Liidu tsooni hakkas kehtima totalitaarne kord ja Lääne riikide tsoonis ehitati üles demokraatlik riigikord. Hoolimata vastasseisudest tsoonide vahel hakati ellu viima reforme mille abil tõusis Saksa majandus kiiresti. Miks tekkis Berliini blokaad ja millised olid selle tagajärjed- Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonis läbi viidud rahareformi. Seal kasuttusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliini. See rikkus aga NSVL plaani siduda Lääne - Berliin majanduslikult enda tsooniga. Seepeale sulges NSV Liit kõik teed mis ühendasid Lääne- Berliini ja Saksamaa läänetsoone. Blokaad kestis 1948 juuni - 1949 mai. Ainus
See kriis ähvardas lõppeda tuumasõjaga, kuid õnneks lahenes rahumeelselt, sest peale mitmeid päevi läbirääkimisi nõustus NSVL oma raketid Kuubalt ära viima ja ameeriklased nõustusid Türgist NSVL piiri lähedalt ära viima oma raketid. 5. Mida kujutas endast pingelõdvendusperiood? Kuidas muutusid ida-lääne suhted? Pingelõdvendusperiood algas 1953. aastal peale Stalini surma. Tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti peale Kuuba kriisi sõlmiti leping, kus NSVL, USA ja Suurbritannia kohustusid mitte katsetama tuumarelvi atmosfääris, kosmoses ja vee all. Lubatuks jäid maa- alused katsed, kuid see leping tähendas siiski maailmale palju. Ida Lääne suhetes toimus mõningane paranemine. 1960. 1970. aastatel sõlmiti mitu tähtsat lepingut. 100 riiki kirjutas alla ka tuumarelva leviku tõkestamise levikule. 6. Mida tead USA riigikorrast, valitsemisest, probleemidest (rassieralduspoliitika ja M. Luther King)
Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma Koostöö I · Aprill-juuni 1945 San Fransisco konverents, ÜRO · Julgeolekunõukogus 5 alalist (USA, NSVL, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hiina) ja 7 ajutist liiget, konsensus · Majandussanktsioonid ja sõjalise jõu kasutamise õigus Koostöö II 17. juuli 2. aug Potsdami konverents Veebr 1947 rahulepingud kaotajatega: Saksamaa, Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome Uued piirid Okupatsioonitsoonid reparatsioonid Koostöö III Nov 1945 okt 1946 Nürnbergi protsess 12 mõisteti surma (10 hukati), 3 eluaegne vanglakaristus (R. Hess suri 1987) 1946-1948 Tokios "Kaug-Ida Nürnberg", 7 surma Külma sõja kujunemine I 1945 NSV Liidu nõudmised Türgile, väed Iraanis, abi kommunistidele Kreekas Kommunistide võimule aitamine Ida-Euroopas 5
(Poola, Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaania), Aasias (Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja- Vietnam), Ameerikas (Kuuba) ja Aafrikas. Teisel pool oli- USA ja teised turumajanduslikud riigid (nt Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV jne). Idabloki poole oli kommunistlik diktatuur. (võim ühe partei käes) ja Lääne pool valitses üldjuhul demokraatia. Berliini blokaad (24. juuni 1948 –12. mai 1949) ja Saksamaa lõhenemine- Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused, millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riigi (NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa) vahel okupatsioonitsoonideks Ajendiks oli rahareformi läbiviimine Saksamaa ja Berliini läänesektorites. Tulemuseks oli see, et Saksamaa lõhenes täielikult. 1949.a. mais kuulutati
kandidaadiga) kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide ja sõjaväe üle tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega) plaani- ja käsumajandus kultuuri ideologiseeritus ühiskonna väga kõrge sõjaväestatus · USA ja teised kapitalistlikud riigid (näiteks Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik jne.), kes tuginesid ameeriklaste sõjalisele ja majanduslikule toele tõrjumaks tagasi NSV Liidu ja teiste sotsialistlike riikide ekspansioonikatseid. · Üldjuhul oli nende puhul tegemist demokraatlike ja turumajandusele orienteeritud riikidega. Samas toetasid USA ja tema liitlased ka neid diktatuuririike ja mittedemokraatlikke liikumisi, mis olid suunatud sotsialismileeri vastu (näiteks Tsiili, Pakistan jne.).
annaabi.ee 
