· Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (tükeldussaed) Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge
suhtes. · Toorik ei ole surutud tihedalt vastu tugilatti. 3. Tooriku otsad ei ole täisnurksed külgede · Töölaud ei ole horistontaalne. suhtes. · Saeketas ei ole risti töölaua tasapinnaga. 4. Tooriku otspinnad on rebestunud. · Saehamba tüüp või teritus ei vasta ristisaagimisele. · Suur ettenihkekiirus. 5. Sügavad saekriimud. · Sae hammaste räsa on ebaühtlane. Saekettal on külgviskamine püsivuse kaotuse tõttu. · Sae kinnitusseibide või saevõlli ,,viskamine". Tehnoloogiline praak saagpinkidel (pikilõikesaed) Praagi liik Tekkimise põhjus 1. Saelõige ei ole sirge
Spindlivõlli telg ei ole risti töölauaga. Freesi lõikeserv ei ole parallelsed püstteljega. 4. Toorikute kõverjooneline kuju on Tugirõnga ja spindlivõlli teljed ei lange kokku. moonutatud. Sabloon ei ole kindlalt surutud vastu tugirõngast. 5. Suured kineemaatilised lained töödeldud Liiga suur ettenihkekiirus. Freesi lõikeservad ei pinnal. põõrle uhel ringjoonel. 6. Töödeldud pinna madal karedusklass. Nüri või valesti teritatud frees. Vastukiudu freesimine. Liigniiske puit. Tehnoloogiline praak puurpinkidele. Vertikaalpuurpink 1. Augu läbimõõt ettenähtust suurem. Puuri läbimõõt ei ole õige. Puur "viskab". 2. Augu asukoht ei ole täpne
Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus e. lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise liikumise kiirus: v=Dn, m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min-1. Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. 4
kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. 2) ettenihkeliikumine- lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 3. Tekkinud laast on tugevalt plastselt deformeerunud. Plastse metalli laast on phm alati kihilise ehitusega. Voolav laast 4. Habraste metallide lõikamisel korrapärast laastu ei teki. Murdelaast. 5. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02..1,3 m/s. 6. Ainete määrdeomadused vähendavad soojuse teket hõõrdumisel, jahutav toime suurendab soojuse äravoolu ümbrusesse. Soojuse kahjuliku mõju vältimine.
geomeetrilised töödeldavad tooriku ja eralduva laastu kuju. 1) Kinemaatilised karakteristikud: Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldusmise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis. Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikesrva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas. 2) Treimise gomeetrilised karakteristikud: Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. Treimise põhioperatsioonid ja treilõikurid: Treimistööd liigitatakse musttöötlemiseks ehk koorimiseks, mis eraldub tooriku põhilise töötlusvaru, ja poolpuhastöötlemiseks ehk
Pealiikumine määrab laastu eraldamise kiiruse. Treimiseks on selleks tooriku pöörlemine. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus v on teriku lõikeserva ja lõikepinna vahelise suhtelise -1 liikumise kiirus: v= πDn, m/min, kus n – tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus ehk ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesügavus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t = (D-d)/2, mm. 34. Revolvertreipink Revolvertreipink on pink, millel on lõikurite kinnitamiseks tagapuki asemel revolverpea. Revolverpea igasse pesasse seeb kinnitada erinevaid lõikeriistu. Lõikeriista vahetus toimub
Levinenumad töödeldavad läbimõõdud on 10 - 75 mm, ava pikkus ei ületa tavaliselt 2,5 - 3 läbimõõtu. 97. Mis on käiguettenihe? Käiguettenihe fs (sx) - käigu ajaga määratud ettenihe. Käigu all môistetakse edasi-tagasi liikuva keha ühes suunas läbitud vahemaad. Ettenihe toimub enne töökäiku. Môiste on kasutusel hôôveldamisel ja tôukamisel. 98. Mis on minutiettenihe? Minutiettenihe fm (sm) - ajaühikuga minut määratud ettenihe on ühtlasi ka ettenihkekiirus. 99. Mis on kaksikkäigu ettenihe? Kaksikkäigu-ettenihe f2s (s2x) - kaksikkäigu ajaga määratud ettenihe. Môiste on kasutusel teriklôikurite korral, kus puudub tühikäik. 100. Mis punktist lähtutakse teriku püsivusaja määramisel? Reeglina lôikeserva punktist, kus kiirus on maksimaalne. 101. Mis on lõikekiirus? Lôikeserval valitud punkti kiirus tooriku suhtes. 102. Millise valemiga avaldub pöörleva pealiikumise korral lõikekiirus? v = p*d*n/1000 m/min 103
ülekandemehhanismi. Trensli abil saab spindli pöörlemise üle kanda ettenihkekastile ja sealt omakorda käigukruvi või käiguvõlli abil supordile. Kooli treipingil toimub trensli ümberlülitamine kiiruskasti esiküljel asuva vasakpoolse kangi abil. Ettenihkekast on samuti käigukast, mille ülekandeks on panna vajaliku kiirusega pöörlema käiguvõll ja käigukruvi. Neist esimene annab supordile automaatettenihke treimisel, teine aga keerme lõikamisel treipingi abil. Supordi sobiv ettenihkekiirus saadakse ettenihkekasti esipinnal olevate kangide pööramisega vastavalt kastile kinnitatud tabelile. Nii nagu kiiruskastis peab ka ettemnihkekastis olema nõutav õlitase. Suport on ette nähtud terahoidikusse kinnitatud treitera nihutamiseks vajalikus suunas. Suport koosneb supordipõllest ning alumisest, keskmisest ja ülemisest kelgust (joon. 2). Joon. 2 Supordipõll muudab käiguvõlli või käigukruvi pöörleva liikumise treitera kulgevaks liikumiseks.
Kinemaatilised karakteristikud. Pealiikumine on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse. Pealiikumise kiirus ehk lõikekiirus on teriku lõikeserva ja lõikepinna suhteline liikumise kiirus pealiikumise sihis v=Dn m/min, kus D-tooriku suurim läbimõõt lõikealas m, n-tooriku pöörlemissagedus min-1 Ettenihkeliikumine on lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suuna, mis tagab lüikeprotsessi pidevuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe on lõikeserva liikumise kiirus ettenihkeliikumise suunas s=s0n mm/min 2. Treimise geomeetrilised karakteristikud. Lõikesügavus on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkesihiga. 12. Treipingid. Spindlisõlmed Otstarbe järgi jagunevad metallilõikepingid üld- ja eriotstarbelisteks. Eriotstarbelised pingid on kitsa kasutusalaga enamasti ühetüübiliste detailide töötlemiseks. Üldotstarbeliste lõikepinkide liigitamise
m/min, kus n tooriku pöörlemissagedus, min . Ettenihkeliikumisel toimub lõikuri serva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi pide- 66 vuse. Ettenihkekiirus e. ettenihe antakse treimisel lõikeserva liikumisena tooriku ühe pöörde kohta (so, mm/pööre) või ettenihkena minutis (s). Lõikesüga- vus t on töödeldava ja töödeldud pinna vaheline kaugus mõõdetuna risti ettenihkega. Välistreimisel t=(D-d)/2, mm. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja sisepindu (kujupindu), samuti lõigata keeret. Silinderpinna treimine (sele 2.36a), otspinna
annaabi.ee 
