100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Renate K
Õppematerjali autor
Turismigeograafia on inimgeograafia haru, mis keskendub turismiga seotud inimetegevusele ja regionaalse paiknemise geograafiale hõlmates ka nõudlusest ja pakkumisest tingitud muutusi vastavas ruumilises jaotuses. kirjeldab ja seletab turisti aktiivsuse põhjusi nii regionaalsel, rahvusvahelisel, rahvuslikul kui ka maailma tasemel kirjeldab turismiressursside asukohta ja neid mõjutavaid asjaolusid annab teadmisi, millal, kuidas, ja kus neid ressursse on turismis kasutatud. Turismigeograafia on distsipliin, mis uurib kuidas geograafilisest aspektist lähtuvalt on võimalik vaadelda turismi. 29. Turismi sihtkoha mõiste Turism on reisimise almliik, mille all mõeldakse reisimist väljaspool isiku igapäevast elukeskkonda mitte kauemaks kui 12 järjestikuseks kuuks ja mille peamiseks eesmärgiks ei ole sihtkohas tasustatav tegevus. Sihtkoha kultuurilised, füüsilised ja sotsiaalsed tegurid kokku moodustavad sihtkoha
miseks (Ritchie et al 2000). Sageli ei lähtuta turismisihtkoha turundamisel strateegia ülesehituse teoreetilistest põhi- mõtetest. Võrreldes konkurentidega jäävad enamasti puudulikuks hindamine ja kontroll. Arvestatakse riikliku finantseerimisega, selmet lähtuda tegelikest vajadustest. Turundus- tegevuste planeerimisel tuleks lähtuda turismisihtkoha visioonist, trendidest ja ressurs- sidest. Sihtkoha turunduse olulised tööriistad on seega kuvand, positsioonimine ja brändikujundus. Viimane on ilmselt parim vahend tänapäevastele sihtkoha turun- dajatele. (Morgan et al 2004: 11; Park et al 2006: 263) Turismisihtkoha kui brändi eripäraks on tema unikaalsus. Sihtkohad püsivad konku- rentsis tänu brändi identifitseerimisele ja positsioonimisele reisijate jaoks. Sihtkoha turunduse edukus sõltub kuvandi või brändi tugevusest, selle ehedusest, originaalsusest ja vastupidavusest
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas tegutsevate ettevõtete vahel koostööd ostmise, varude juhtimise, tootmise ja jaotuse valdkonnas. Ettevõtete vahel tekkis liitusid ja alliansse, kasvas üksteisemõistmine ja usaldus. Sel perioodil leidsid maailmamajanduses aset olulised muudatused, mis andsid tõuke edasisele logistika ja tarneahela juhtimise kiirele arengule: revolutsioon infotehnoloogias, perso- naalarvutite ulatuslik kasutuselevõtmine, turgude globaliseerumine, kvaliteedijuhtimise ilosooia omaksvõtmine ja levik, logistikateenuste väljasttellimise (outsourcing) kasude mõistmine ja koos
Hakati rääkima vajadusest teha tarneahelas tegutsevate ettevõtete vahel koostööd ostmise, varude juhtimise, tootmise ja jaotuse valdkonnas. Ettevõtete vahel tekkis liitusid ja alliansse, kasvas üksteisemõistmine ja usaldus. Sel perioodil leidsid maailmamajanduses aset olulised muudatused, mis andsid tõuke edasisele logistika ja tarneahela juhtimise kiirele arengule: revolutsioon infotehnoloogias, perso- naalarvutite ulatuslik kasutuselevõtmine, turgude globaliseerumine, kvaliteedijuhtimise ilosooia omaksvõtmine ja levik, logistikateenuste väljasttellimise (outsourcing) kasude mõistmine ja koos
Raamat annab küll üsna selge ja värvika ülevaate V. Ojakääru enda ja paljude tema eakaaslastega juhtunust, olles nii väärtuslik kultuurilooline materjal, paraku jääb aga käesoleva uurimuse seisukohalt primaarne džässi-teema selles tagaplaanile. Piiratud ulatuses, kuid vägagi väärtuslikku materjali on andnud üksikute muusikute eelkõige enda jaoks kirjutatud mälestused (R. Tilgar, K. Tuberik, J. Tibar), tänu millele on õnnestunud restaureerida mõnedki olulised lõigud eesti 1930. aastate džässielus, mille kohta pole leidunud meie arhiivides mingeid materjale. Küllaltki napp kaleidoskoopiline valik andmeid eesti džässielust on ilmunud ka erinevates, nii kodumaistes kui välismaa ajakirjandusväljaannetes. Mitte eriti rikkaliku, kuid olulise allikana tuleks mainida intervjuusid, vestlusi ja kirjavahetust tolle aja muusikute Kuno Lareni, Hans Speeki, Erich Kõlari, Harry Kõlari, Paul Krooni,
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Koostanud Uno Feldschmidt 1.Üldmõisted ,sissejuhatus äriõigusesse. 1.1 Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnormide kogumit, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühing kitsamas tähenduses on isikute ühendus; selline ühing, millel pole organisatsioonilist ülesehitust (isikuteühing). Isikuteühingud Eestis on täisühing (TÜ) ja usaldusühing (UÜ), mis on juriidilised isikud. Mitmetes teistes riikides (nt Saksamaa, anglo-ameerika õigussüsteem) isikuteühinguid juriidilisteks isikuteks ei loeta 1.2 Ühinguks laiemas tähenduses ehk korporatsiooniks loetakse kõiki isikute ühendusi, see tähendab, et tegemist on liikmelisusel põhineva kooslusega. Eesti kehtiva õiguse kohaselt on ühinguteks äriühingud (aktsiaselts, osaühing, täisühing, usaldusühing ja tulundusühistu) ja mittetulundusühing. Ühingud on ka Euroopa ühistu, Euroopa äriühing ja Euroopa majandushuviühing.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid