Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile Piibel ütleb: „Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!" See on suur ja lihtne tõde, kuid ometi nii raske õppida! Küll on raske tunnistada end süüdi pattudes, halbades tegudes, eksimustes. Tavaliselt püüab inimene neid varjata, kinni katta, maha salata, seda isegi valetades – tehes sellega uue vea. Nii viib üks eksimus teiseni ja varsti ulatuvad need juba üle pea, kui nendega midagi ette ei võeta. Praktika näitab, et ka paadunud patune on alustanud oma langemist mõne pisieksimusega. Edasi sõltub juba kõik inimese hoiakust ehk suhtumisest sellesse eksimusse. Ta ei taha tunnistada, et ta on vigu teinud; ta ei taha olla teiste ees patune.
keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees
Ignoratio iuris nemicum excurat Seaduse mittetundmine ei vabanda Ignoratio non est argumentum mitteteadmine ei ole argument In dubio pro reo Kahtluse korral süüdistatava kasuks In vino veritas veinis peitub tõde Invitus agere nemo cogitur Mitte kedagi ei saa sundida vastutahtmist avaldust esitama Iuaviter in modo, fortiter in re tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes Iustitio neminen neganda Mitte kellegile ei tohi keelata õiguskaitset Ne bis in idem Kahekordse karistamise keeld Nemo est supera lege Mitte keegi pole kõrgem seadusest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei ole kohustatud iseenda vastu tunnistama Non rex est lex, sed lex est rex mitte kuningas ei ole seadus, seadus on kuningas
● Indiviidid ● Ühiskonna võim indiviidi üle Mõttevabadus Mõttevabadus peab olema täielik, seda ei tohi ühiskond mitte kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Kui ka kogu inimkond, peale üheainsa indiviidi, oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Tegevusvabadus ● Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. ● Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega
inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. 7 TEGEVUSVABADUS Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda
vastuoluline ning ärieetikas ei eksisteeri üheselt mustvalgeid vastuseid. 3 3. ÄRIEETIKA MÕISTE Ärieetika koosneb kahest mõistest: äri ja eetika, kus: äri on eesmärgipärane majanduslikku kasu taotlev tegevus ja eetika on inimmõtte ja käitumise mõõde, mis juhitud hea ja õige printsiibist; katse määrata reeglid, mis peaksid juhtima inimtegevust ja eluväärtusi. Eetika avaldub inimeste tegudes ja otsustes, selles, milliseid kriteeriume arvesse võetakse, mille alusel mingi tegu või otsus tehakse. Kõik meie teod ja otsused sisaldavad moraalseid küsimusi ja teemasid, seda nii tööga kui ka mitte seotud valdkondades, ja iga meie tegu ja otsus sisaldab meie endi väärtusi, seda mida me peame oluliseks ja tähtsaks. Eetika määrab kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema. Üldiselt võib ärieetikat defineerida kui eetikavaldkond, mis reguleerib
kuidagi piirata. Indiviid peab olema täielikult vaba oma arvamustes - puudutagu see elukorraldust, usku, moraali, teadust või mida tahes. Isegi rahval pole õigust - olgu vahetult või valitsuse kaudu - piirata mõttevabadust. Kui ka kogu inimkond peale üheainsa indiviidi oleks teatud arvamusel, aga see indiviid teistsugusel - isegi siis poleks inimkonnal õigust sundida seda indiviidi vaikima. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda
ta Virvele rõdu, kus too sai flöödiga mängida. Ka Juhani õpetamisele mõjus armumine hästi, kuna Richard oli rohkem motiveeritud. Kui Juhan ei oleks eksamit läbinud, oleks Richard ju Virvele endast halva mulje jätnud. Armastuses on teod lausa vältimatud. Selleta ei saa armastus eksisteerida, kuna teod on armastuse tõestused. Musta valgeks oskab igaüks rääkida, kuid vähe on neid, kes sõnadeloopimise asemel näitab oma tundeid tegudes. Ka "Wikmani poiste" Jaan Sirkel oli armunud Juhani õde Virvesse. Kuid ainult Jaan näitas oma tundeid tegudes, mitte ei lootnud tühipalja õnne peale. Ta helistas Virvele, kutsus teda välja jne. Samal ajal vaatas kõike kõrvalt Richard. Lõpuks võitis Virve südame Jaan, kuna Richard oma tundeid välja ei näidanud ning Virve võitmiseks midagi ette ei võtnud. On ka inimesi, kes loodavad alati teiste abile. Tänapäeval on see teema eriti aktuaalne tööpuuduse tõttu
kui aga arvamus ei ole tõene, siis tähendaks tema keelustamine seda, et inimestelt võetakse võimalus mõista tõde sügavamalt, sest just selline on tavaliselt tõe ja eksimuse konflikti tulemus. Tegelikult ei saa me Milli arvates kunagi kindlad olla, kas see või teine arvamus on tõene või väär. Kuid ükskõik milline ka poleks arvamus, tema keelustamine oleks ikkagi kurjast. Tegevusvabaduse üle otsustamisel tuleb aga lähtuda kahest põhimõttest: 1. Tegudes, mis ei puuduta kellegi muu kui ainult indiviidi enda huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees. Ainuke, millega ühiskond võib oma hukkamõistu või rahulolematust väljendada - kui seda vajalikuks peetakse - on nõuandmine, õpetamine, veenmine, suhetest hoidumine. 2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna ees ning teda võib täie õigusega
mis iseloomustab demokraatlikku valitsemisviisi. Kuningas oli rahva seas väga austatud, sest peale tõe avalikustamist ei pööratud tema vastu, vaid rahval oli kahju, et Oidipust selline traagiline saatus tabas. Halvaks võib tema juures pidada äkilisust ning sellega kaasnevat mõtlematust. Seda oli tunda tema sõnasõdades Teiresiasega ja Kreoniga. Selle tunnistajaks on ka intsident kolme maantee ristil. Oidipus oli jumalakartlik mees. Oma tegudes lähtus ta oraakli sõnadest ning oli valmis tegema kõik, mis taevajõud käsivad. Kuningas oli väga armastav ja hooliv oma laste suhtes: palus Kreonil oma tütarde eest hoolt kanda.
● Eesti arhitektuuris(1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni.) ● 1970-dest aastatest segunes barokk juba klassitsismi elementidega ● Hilisbarokk / varaklassitsism ● Kadrioru loss, Palmse mõis, Laupa mõis Maalikunst ja kunstnikud ● Soojad, küpsed toonid ● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine ● Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Michelangelo Caravaggio ● 1573-1610 ● Maalis tegelikku elu ● Realistliku maalisuuna looja ● Püha Peetruse ristilöömine Muusika ● Itaalia ● Muusika väljendas jõulise inimese tundeid (pingestatus, äärmuslik tundelisus jpm.) ● Muusika pidi mõjutama kuulaja emotsioone ● Pingeline, dramaatiline meloodia ● kontsertstiil Antonio Vivaldi ● 4.märts 1678-28. juuli 1741
lauajalad, mis usutunnistust toetavad või kannavad. Kui üks neist jalgadest on katki, ehk kui üht neist ei järgita, siis ei seisa laud sirgelt. 4.Kes on prohvet? Prohvet Muhammed oli ideaalne näide ausast, õiglasest, heldest, kaastundlikust, tõde armastavast ja vaprast inimesest. Kuigi ta oli kõigest inimene, oli ta vaba kõikidest õelatest iseloomujoontest ja püüdles vaid Jumala ja Teispoolsuses Tema poolt antava tasu poole. Veelgi enam, kõikides oma tegudes ja tehingutes oli ta alati Jumala suhtes tähelepanelik ja jumalakartlik. Prohvet Muhammed oli Islami juht. 5.Nimeta 10 olulist fakti Muhammedi elust! · Muhammed sündis Mekas aastal 570. Kuna tema isa suri enne tema sündi ja ema veidi pärast seda, kasvatas Muhammedi üles tema onu, kes kuulus austatud Kuraisi hõimu. · Täiskasvanuks sirgudes sai ta tuntuks kui tõde armastav, aus, usaldusväärne, helde ja siiras mees.
Süüdistuskõne Kalevipojale Tere kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Täna ma tahan esitada süüdistuskõne Kalevipojale. Kalevipoega küll peetakse Eesti eeposeks, ning Kalevipoeg peaks olema kui eeskuju, kuid miks on Kalevipoja tegudes seda, mida olema ei peaks. Kalevipoeg oli küll heatahtlik, ja kaitses inimesi, kes olid talle kallid, näiteks toon selle: Kui Kalevipoeg sai teada , mis tema emaga oli juhtunud, siis läks ta kohe ema päästma, mis näitas tema ustavust oma emale. Teada saades , et ema enam ei olnud, läks ta üle maa ja mere soome tuuslarit otsima, selleks , et talle tasuda. Kas see, et ta tahtis Soome tuuslarile tasuda on õige? Minu arvates mitte, küll saatus ka karistab inimesi
· Kool esitab nõudmisi ja võrdväärsed partnerid soovitusi Õpetamis- ja kasvatamisviisid · Leebe (minna-laskev) õpetaja · Autoritaarne õpetaja · Autoriteetne õpetaja · Uskumused ja käitumine Leebe õpetaja · Uskumused · Käitumine · Pole õige enda · Passiivne arvamust peale suruda · Ebajärjekindel · Jõu kasutamine nii probleemide sõnades kui tegudes on lahendamine vale · Kõhklev · Hea sõna ja sõbralikkus võidab kõik · Lapsed peaksid oma probleeme ise lahendama Autoritaarne õpetaja · Uskumused · Käitumine · Õpetajal on õigus, · Allumise nõudmine sest ta on vanem ja · Ähvardamine targem · Tendents solvata, · Kui muidu ei saa, võib sarkasm, iroonia kasutada jõudu · Terava hääletooni
Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiuslikkuse poole. Kuna Leibnizi arvates on Jumal ülim, siis on ka tema loodud maailm meie jaoks parim võimalikest variantidest.
Perekonna ülesanded: 1.Soojätkamisfunktsioon on olnud perekonnal sajandeid olulisemaid funktsioone. 2. Seksuaalfunktsioon on perekonnal samuti olnud nii traditsioonilises kui ka modernsees ühiskonnas, sel on taganud abielupaari saksuaalsuse õiguspärase väljendamise 3.Majanduslik funktsioon on ilmselt väga kaua olnud üks perekonna loomise põhipõhjuseid. 4. Sotsialiseerimisfunktsiooni on eelkõige vajalik sotsaalsete, sh kaaseluga seotud normide, reeglite oskuste ja tegudes malide õpetamine lastele. 5. Hoolitsus, Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatu iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele. 7. Turvalisuse pakkumine, üks kodu põliseid ülesandeid on varjata inimeste välismaailma ohtude eest. Suhete kujunemise nurgakivid: 1. Füüsiline 2
Vabana elaval inimesel pole piiranguid ega sundi midagi teha. Kuid ometi on varakad kodanikud ümbritsenud end loendamatute tehnikaimedega. Nende sekka kuuluvad ka mobiiltelefonid mida mõnedel leidub isegi mitu. Kas neid saab nimetada päriselt vabadeks kui ühe sisse tulnud kõne tõttu tuleb vastuvõtjal lennata välismaale, kiirustada uuele kohtumisele või rutata kiiruga kontorisse välisinvestorit vastu võtma? Enne aastat 1876, kui leiutati telefon, olid inimesed oma tegudes vabad. Polnud võimalik, et tuleks kõne, mis korraldaks kogu päevaplaani ümber. Elati mobiiltelefonist sõltumatult ja rahus. Sajandite eest oli inimestel välja kujunenud kindel päevakava. Talupojad ja töölised tegid päevast päeva rasket tööd, samal ajal kui mõisarahvas nautis uhket elu. Oli vähe asjaolusid, mis seesuguse korralduse pea peale oleks pööranud. Kommunikatsioonivahendite kiire areng muutis inimeste elutempot. Tänapäeval kiirustavad
Tahan selle jutuga öelda, et ütlemine ei ole tegemine. Kuna kõik mis on öeldud ei saa enam tagasi võtta või tühistada. Tihti me soovime, et me poleks seda öelnud, kuna sisimas teame, et me ei suuda seda lubadust täita. Endalegi teadmata tunneme end kindlalt, kui keegi meile midagi lubab. Midagi suurt. Justkui tunneks end tähtsana. Kuid mis hakkab siis toimuma kui oleks aeg kõik teoks teha? Mitte midagi.. Arvan, et tähtis ei ole kui kõva sa oled sõnades, vaid sõnadele järgnevates tegudes. Teod on need mis lõpp kokkuvõttes asjad ära otsustab. Me kõik vajame respekteerimist ja tunnustust. Viis kuidas seda teenida ongi alati jõudkem tegudeni.
Süüdistus - või kaitsekõne Alexile Alex on olnud ühiskonnas väga problemaatiliseks kujuks. Tema käitumine, tema eluviis ja tema suhtumine teistesse inimestesse on olnud südametu. Ta on olnud egoistilik vereimeja, kes on imenud inimestelt välja verd, et ise nautida. Kuid nüüd on ta muutunud. Olgugi selle põhjustus kunstlik Sellegipoolest on ta süüdi kõikides oma tegudes. Kas Alexit tuleks rängalt mõista süüdi või anda talle armulikkust? Minu arvates tuleks anda igale inimesele võimalus ennast muuta. Iga põhjakäinud inimene võib tõusta ning iga tõusnud inimene võib ka allakäija. Seepärast ei tohiks ka Alexit süüdi mõista. Ta on vaid eksinud hing, kes ei oska kohaneda siin maailmas. Iga inimene teeb vigu, kuid kahjuks või õnneks elame me olevikus mitte minevikus ega ka tulevikus
Kas need ka täituvad, eks me näe. Kristiina: Selle raske üheksa aasta jooksul oleme saanud palju häid sõpru, kuhjaga teadmisi ja loomulikult ohtralt süüa. Kallid lapsevanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked, sest te olete kasvatanud meist teotahtelised ja aktiivsed ühiskonna liikmed. Valeria: Me tahame tänada teid armastuse, mõistmise ja uskumise eest. Sest ilma selleta ei oleks me täna siin. Tahtsime alati parimat isegi kui se meie sõnades ja tegudes ei väljendunud Kristiina: Lõpetuseks tsiteerin saksa füüsikut Albert Einsteini „Haridus on see, mis jääb alles kui kõik koolis õpitu on ununenud“ Aitähh teile Paus ja naudime aplausi ekole Valeria: Nüüd annaksime omalt poolt kingituse koolile ning lilled õpetajatele.
jpg Elukäik Viljandi elementaar- ja kreiskooli (maaler) 1846-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia 1857 täiendusreis Pariisi 1858 Roomas töötas maalijana Sai akadeemiku nimetuse 1862 õpetaja Kunstide Edendamise Seltsi koolis 1867 professori tiitel 1872-1893 Tartu Eesti Kirjameeste Selts Tähtsus ärkamisajal Alus Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile Jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale Tegi kõik temast sõltuva aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt Köleri ja mõttekaaslaste innustusel kiirenes Eesti aladel maakeelse trükisõna (õpikud, perioodiliste väljaanded) Teoseid Kokku 18 Isa portree. Õli. 1826–1899 "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Eeva granaatõunaga" "Tütarlaps allikal" Ema portree. Õli. 1857–61
mis on toeks mingi valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Usun et igas ametis peab olema eetikakoodeks, mis loob terve ja tugeva töökeskkonna, kus kõigil on meeldiv ning töötajad teavad oma tööalaseid eetikanorme. Ehk siis kaovad ka firmades tööajal teiste tagarääkimised ning eraasjadega tegelemised. Eetikanormide kehtestamisel võidavad kõik muutub meie hoiak, professionaalsus asjades ja tegudes, käitumiskultuur, kõhklused ja palju muudki. Sekretär peab olema professionaalne töötaja, selleks ta kasutab õpitut ehk olemasolevaid teadmisi, hangib lisa ja täiendab ennast pidevalt uute teadmistega. Sekretär on oma organisatsiooni lojaalne esindaja nii heas kui halvas. Nemadki eksivad vahel, kuid ka sekretär on inimene.
Isamaa ja emakeel on olemas kõigil, kuid kas nendest peetakse lugu? Usun, et enamik rahvast teeb seda, aga leidub ka reetureid, kes lihtsalt hülgavad kõik, mis seostub meie isamaaga ehk Eestiga. Sajandeid tagasi, kui sõime aganaid ja meist aeti välja paganaid, oli meil soov luua oma Eesti riik. Paraku jäi puudu ressursist ja piisavalt tugevast isikust, kes oleks aidanud kehtestada ühtse korra ning võimu. Nii olime, isamaalisus hinges, kuid mitte tegudes. 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, Endla teatri ees kuulutati välja Eesti Vabariik. Presidendiks sai Konstantin Päts. Paraku tundub mulle, et riik oli liiga täiuslik, sest mõnekümne aastaga vaibus isamaalisuse tunne ning Vene enamlased haarasid võimu enda kätte. Vahepeal olime loomulikult Saksa riigi all, kuigi prooviti abi saada ühelt ja teiselt poolt, okupeeriti meid ikkagi venelaste poolt. Aastal 1944-1986 oli isamaalisus varjatud kujul, ei juletud sellest rääkida ega kirjutada
Kujutame ette olukorda, kus inimene on vihane ning ta hakkab viha tõttu tegema seda, mida parasjagu õigeks peab, ta ei mõtle sel hetkel, millised tagajärjed võivad hiljem olla, ta lihtsalt peab seda hetkel vajalikuks ja õigeks. Vihahoos võime öelda asju, mida hiljem kahetseme. Me võime haavata oma tuttavaid, sõpru, pereliikmeid ja isegi võõraid. Samas on olukordi, kus rõõm kajastub meie tegudes, me särame nagu taeva kõige ilusamad tähed. Suhtleme päevas paljude inimestega. Juba esimeste sõnade jooksul kujuneb meil teisest inimesest arvamus. Inimesed on kõik erinevad, nii et iga inimese tundma õppimine võtab kaua aega. Ma usun, et igal inimesel on ainult mõned sõbrad, keda ta läbi ja lõhki tunneb. Tihipeale määrame inimese iseloomu esimesest kohtumisest, näiteks, et on alles ülbik või tema on küll armas inimene. Hiljem võime pettuda, nimelt inimest tundma õppides
Väärikus on see, kui inimene omab enda tegude ja ütlemiste üle kontrolli ja suudab jääda viiskaks igas olukorras. Tihipeale on raske ennast vaos hoida, kui sulle tehaks, kas haiget või käitutakse ülekohtuselt, kuid inimene peab õppima enda emotsioone kontrollima. Kuna kui me ütleks välja kõik, mida me tegelikult mõtleme, siis võivad sellel olla väga halvad tagajärjed, sest öeldud sõnu tagasi võtta ei saa. Igapäevaselt me puutume kokku inimestega, kes ei suuda enda tegudes ja sõnades jääda väärikaks. Kui tekib vähegi kriitilisem olukord, siis inimesed ei suuda ennast vaos hoida ja ütlevad mõtlematult inetusi, mille tagajärgedele nad ei ole mõelnud, tehes sellega teinekord rohkem halba kui head ja seda võib juhtuda ka väga intelligentsete ja haritud inimeste puhul. Näiteks ka poliitikasse me valime väga intelligentsed ja haritud inimesed, aga ka nemad võivad murduda oma vastutusrikka töö ning tohutude skandaalide tagajärjel, mis neid ümbritseb
*eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse *võimaldab avaldada suhtumist teistesse inimestesse ja maailma erinevatesse nähtustesse Iseloomusta alateadvust *talletab nähtused,mis mingil põhjusel jäävad väljapoole teadvust *võimaldab vastu võtta singaali, mis teadvusesse ei jõua *seguneb minevik-olevik-tulevik (unenäod) *väljendub intuitsioonis,afektides,hüpnoosis,harjumustoimingutes Avaldub ka sellistes püüdlustes, tundmustes ja tegudes, mille põhjusi inimene ei teadvusta Kirjelda inimese NS---jaguneb kaheks: Kehanärvisüsteem (piirdeNs ja KeskNS) ja siseelundite närvisüsteem(parasüpaatiline(piirdeNS+kehaNS)ja sümpaatiline(piirdeNS+kehaNS) ***KeskNS(ajus) ja piirde NS, mis on üle kogu keha ja ühendab kõiki organeid keskNSga Kuidas funktsioneerib NS---jaguneb kaheks, *kehaNS - saab kontrollida, reguleerib skeletilihaste tegevust ning kordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitusi
nendel on õigus? Uhkus? Või on see lihtsalt eestlaslik omadus, et ei suudeta uskuda, et nad eksisid? Kohtunike töös tuleb paljude selliste inimestega kokku puutuda ning nendele selgeks teha, et kohtunikud ei ole omakasu püüdlikud ning tegelevad vaid õiguse kaitsmisega. Lõpptulemusena on minu ja ma loodan, et ka paljude teiste silmis, kohtunikud õiguse kaitsjad, mitte hukkamõistjad. Kohtunikud kaitsevad meid kurjategijate jpm isikute eest, kes on süüdi oma tegudes, tehes otsuseid põhiseadusele, sellega kinnitades, et nad ei ole omakasupüüdlikud ega mõista kedagi ilma aluseta vangi.
öelda mis seal sees toimub. Elusolendis võib elada erinevad hinged nii inimlik,kui ka loomalik olend. Inimlik poole on sellised tavalised iseloomujooned,kuid loomalik on just see erilisem pool. Tihti käib loomaliku ning inimliku poole vahel sisimas võitlus,et kumb peale jääb. Inimest võib iseloomustada,et ta on vaine nagu hiireke,mõtleb aeglaselt nagu tigu või on tugev nagu lõvi. Inimese iseloomu saab kirjeldada vaid selle järgi,mis välja paistab ning tegudes peegeldub,kuid sisimas võib hoopis toimuda midagi muud. Võib öelda kindlasti,et raamatu peategelasel oli olemas loomalik pool. Peategelane Harry oli väga hundi sarnane. Harryle meeldis eralduda maailmast,kuna talle ei meeldinud teised inimesed,ta tahtis olla üksinda. Just nagu huntki,ta oli üksik ning temas oli olemas ka kiskjalik instink. Seda võib järeldada sellest,et Harry pussitas Herminet. Samas tahab ta
esmapõhjusteks. Aga üks on selge, Eesti puhul jääb kindlalt samaks tema geograafiline asukoht. Seetõttu peaksime rohkem mõtlema oma võimalustele ja vähem võimalikele kaotustele. See on vaimse hoiaku küsimus, kuid positiivse vaatega tulevikku on kergem ka praegune kriis üle elada ning oodata suurt pidupäeva Eesti riigi 100-ndat juubelit. Ma kutsun Sind arutama ja arutlema. Ma julgustan Sind olema julge oma ideedes ja tegudes. Julgus andis meile Eesti Vabariigi, andis meile kaks korda vabaduse. Seesama julgus, pealehakkamine ja ühine tegevus annab meile ka väärika ja parema elu edaspidi. Elu, mida peame me hakkama kujundama ise. Oma arvamused ja ideed saad sina kaasõpilane maksma panna juba täna, liitudes Saue Gümnaasiumi Õpilasesindusega! Head iseseisvuspäeva teile kõigile!
ükski reegel pole ilma erandita nulla regula sine exceptione sellele, kes tahab, pole miski raske nihil volenti difficile est terves kehas terve vaim mens sana in corpore sano pärlid sigade ette margaritas ante porcos käsi peseb kätt manus manum lavat suure kiitusega magna cum lande hunt jutus lupus in fabula veinis peitub tõde in vino veritas ta otsib merest vett in mare aquam quaterit inimene on inimesele hunt homo homini lupus est tegudes tugevalt, sõnades leebelt fortiter in re, suaviter in modo õnn soosib tugevaid fortes fortuna adiuvat saagu valgus fiat lux kiirusta aeglaselt festina lente kogemus on parim õpetaja experientia est optima magistra eksimine on inimlik errare humanum est üks paljudest e pluribus unum jaga ja valitse divide et impera öeldud, tehtud dictum, factum ütlemine pole veel tegemine dicere non est facere mõtlen, järelikult olen olemas gogito ergo sum
fuuga, instrumentaalne tantsusüit. G. F. Händel, J. S. Bach Händel Bach Läbilöögi inimese energia, kes kirjutab Tema muusika on filosoofiline, see annab vokaalmuusikat bel canto stiilis. Eriti lõpmatuse tunde. Tema muusika tundub olevat õnnestunud on tema karakterid ooperites, need otsatu, kus mõtiskletakse rõõmu ja valu, kui jutustavad heroilistest inimestest ja nende inimelu igaveste kaasalaste üle. Viimane tegudes, tegelased on kangelased. Kangelasi helilooja, kes rajas oma muusika kujutab ta lihtsate inimestena. protestantlikule koraalile. Ta viib kontrapunkti Ta oli suur kõlamaalingute meister. ja fuuga stiili maailmatippu. Iga heli tema Kirjutas oopereid (Largo'd), orataariume muusikas on sisukas. Orel, klavessiin, laul. (conserto- grossod) ,,Messias" ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon"
Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse. Pärimuse järgi tegi Peetrus Roomas oma tööd kakskümmend viis aastat, kuni teda süüdistati keisri lemmiku äranõidumises. Oma järgijate palvete peale nõustus ta linnast põgenema, kuid teel ilmus talle Jeesus. Peetrus küsis: "Issand, kuhu sa lähed?", mille peale Jeesus
Kust kulgeb õnne piir? Kui alustada rääkimist õnne piirist peaks algul teadma, mis asi see õnn üldse on. Kuidas on üldse võimalik õnne piiritleda? Iga inimene võiks ju teada, kust kulgeb tema õnne piir ja mida ta peaks tegema, et hoida ennast selle piiri sees. Kust kulgeb minu õnne piir? Õnn on väga lai mõiste ja tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Mõned arvavad, et õnn on see, kui võidad 1-eurose lotopiletiga miljon eurot. Mõned on õnnelikud, kui saavad kokku oma sõpradega, teised tunnevad end õnnelikuna, kui saavad iga päev koos olla inimestega, keda armastavad. Tihtipeale on õnn väikestes asjades, mida me tavaliselt tähele ei pane ja siis me muudkui mõtleme, et mida me küll teinud oleme, et õnn on meid maha jätnud. Sellised inimesed arvavad, et õnn koputab me ustele vaid kolm korda elus. Esimesel korral polnud meid kodus, teisel korral on meil kõrvaklapid peas ja kolmandal korral pole see...
Kunstnike Ühingu liikmeks ning ta pälvis 1861. aastal Peterburi Kunstiakadeemia nõukogult akadeemiku tiitli. Lisaks sai Köler õpetajakoha Kunstide Edendamise Seltsi koolis ning oli 1862-74 ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna kunstiõpetaja. Köleril olid tihedad sidemed õukonnaga, olles aastakümneid Peterburi eesti haritlaskonna juhtfiguure. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis Köler ei venestunud kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja oma tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale, tehes kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate seltskonnas, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Köler on maalinud palju maastikke, enamasti Itaaliast ja Krimmist. Tema maalides valitseb looduslik küllus, iseloomulikud on romantilised kaljud ja veekogud. Enamasti lisas ta sinna mõne ilusa tütarlapse või noore naise figuuri. TÜTARLAPS ALLIKAL
vaese üliõpilase staatusest tõusta kõrgseltskonna liikmeks. Eugene soovis omandada nende kombed ja elustiili, et teenida tulevikus rohkelt raha, mis kindlustaks ta edaspidise elu. Teekonna jooksul oli ta valmis unarusse jätma oma õpingud, mis said võimalikuks vaid teda toetavale perekonnale, kellest poiss sõltuda ei tahtnud. Kogemusi saades üritas ta kõrgemale pürgida küll naiste ja valede abil, proovis isegi hasartmängudega kiirelt rikastuda. Kõigis nendes tegudes jäid kõrvale aga inimtunded, kuna eesmärk raha, pimestas kõik. Nüüdseks, mil on möödunud sada seitsekümmend neli aastat teose ,,Isa Goriot" kirjutamisest, on meie ühiskonnas eksisteerivad üldtõed edukaks olemiseks tolle ajaga väga sarnaseks jäänud. Üritatakse võimalikult kõrgele tõusta, kuid mõnda aega seal olles mõistavad nad, kui üksikud tegelikult ollakse. Inimeste tundeelu on õnnetu ning oma kokku kogutud varanduse eest
maabuda Kuubal, kuid tulevahetuses jäi ellu vaid 11 tema poolehoidjat Lõpuks kogus ta 5 000 mehelise sissiarmee, kes 1. jaanuaril 1959 kukutas Batista Castrol oli ka Kuuba relvajõudude kõrgeim auaste `Comandante en Jefe' (ülemjuhataja) Veebruaris 1960 hakkas Kuuba NSVLiiduga kauplema, mistõttu tekkisid probleemid USAga; Hrustsov ja Castro sõlmi sid omavahel mitmeid lepinguid Castro riigistas paljud ettevõtted ja varad ning oma tegudes püüdis saavutada olukorda, mis oleks vaestele parim; seetõttu oli ta vaeste hulgas väga populaarne 60ndatel püüdis USA Castrot võimult kukutada 1960. aasta lõpuks oli kaotatud sõnavabadus ning raadiojaamad olid riigistatud 1. mai 1961 kuulutas Castro välja sotsialistliku vabariigi Castro kuulutas üleriigilises televisioonis, et on Marxist Leninist 7. veebruaril kehtestas USA Kuubale majandusembargo
Riiki ja rahvast ei saa seostada: kui riik ja võim ongi moraalselt alla käinud, siis rahvas kannab endas ometi edasi südametunnistust ja sisemist puhtust. Tsitaate: Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast. Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Milline meistriteos on inimene, kui ülev mõistuselt, kui piiritu võimeis, kujus ja liigutustes, kui sihiteadlik ja imetlusväärne tegudes, kui sarnane inglile mõistmiselt, kui sarnane jumalale: maailma ilu, kõige elava tipp.
see siiski enesepettus, kuna ma eeldan, kuidas reageeriks erinevatele olukordadele ema või isa ning langetaks oma otsuse selle põhjal. Pärast on aga hea põhjenduseks tuua: ,,Aga isa ju soovitas nii." Mina arvan siiski, et ükskõik mida inimene teeb, on see tema isiklik valik ja tema ise peaks täielikult selle eest vastutama. Sartre väitel pole olemas muud geeniust peale selle, kes väljendab end tegudes argpüks teeb end argpüksiks ja kangelane end kangelaseks. Mina täielikult nõustun nii eksistentsialismi kui ka filosoofi Sartrega, kuna olen oma elus pidanud langetama nii mõnegi suure otsuse ning tean, et tänu nendele valikutele on mu elu praegu täpselt selline - inimene on oma tegude kogusumma. Kaspar Rätsep
Hamlet inimesena ja inimesest Hamlet on äärmiselt mitmetahuline tegelane. Kuna ta on palju läbi elanud, on tal elukogemus, mis väljendub ka tema tegudes ja suhtumises inimesena ja inimestesse. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt
Viimane hakkas hullu mängima, et aega juurde võita. See oli minu arvates päris hea otsus aja juurde võitmiseks. Hullule ei saa ju midagi teha ja Hamlet sai rääkida kõike, sest tema juttu ei kuulanud keegi. Hamlet teadis, et Ophelia ja tema armastusel pole tulevikku. Niisiis hakkas Hamlet Opheliast eemale hoidma. Ta mängis hullu ja Ophelia arvas samuti, et ta ongi hull. See aitas tal aga kellegile haiget tegemata tegutseda.Ma olen sellega nõus, et keegi teine pole süüdi teise tegudes. Kui lossi tulid rändnäitlejad oli Hamletil plaan valmis, et ta laseb etendada isa surmale sarnase näidendi. Kui poole etenduse ajal värske kungingas ära läks, sai Hamlet kinnitust, et Claudius ongi süüdi. Minu arust oli see väga kaval plaan, et leida üles oma isa tapja. Kogemata tapab Hamlet Poloniuse, sest ta arvab, et see on Claudius. Ta saadetakse Inglismaale. Ta pidi sellega nõustuma, sest ta ära saatmise taga oli Claudius. Hamlet oli aga niivõrd kaval, et leppis
strateegiatest. Üldse on see raamat väga põnevat ja huvitavalt kirjutatud,niiet uusi teadmisi saab kindlasti palju. Oma õppimisega seoses saab sellest raamatust palju paralleele tõmmata, näiteks et õpin igapäev midagi uut, omandan uusi teadmisi, õppimise kiirus ei ole kunagi piisav. Innustavad visioonid motiveerivad inimesi. Samas peab ka visioon pühendumist väärima (olema sinu enda visioon, mis tooks kasu sulle endale) ning visioon peab peegelduma tegudes. Visioon on avaldus, mida on lihtne mõista, mis innustab ja ei lase tähelepanul hajuda. Samuti tuleb endale püstita piisavalt kõrge siht, muidu saad vähem kui vaja. Samuti väga hea lause mille järgi oma töid teha on: Mõtle. Rakenda. Vaata üle. Ja eks mõnikord juhtub ka seda et oma koolitöödes või eraelus ma teen vigu, aga samas vead annavad võimaluse õppida või nagu öeldakse, et vigadest õpitakse
aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias) ning saavutades tunnustuse karakteersete portreedega. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu. Kunstnik suri 22
ülemise korruse korteris Saint Peterburi agulitänavatel, soovis olla õnnelik, vähemalt oma alateadvuses ja mõtetes, kuid kõik muutus justkui aina hullemaks ja õnnest, polnud enam jälgegi. Ühel hetkel ta lihtsalt avastas, et oli jäänud elu hammasrataste vahele ja mitte kellegil polnud juskui aega tema muresi ja probleeme kuulata ja aidata neid lahendada. Oleks tal olnud keegi kellele oma muredest, raskustest ja soovidest rääkida, poleks ta oma tegudes ehk nii kaugele läinud. Ka tänapäeva kiires ühiskonnas, põõratakse liigset tähelepanu endale, oma edukusele või siis just vastupidi ebaedule, kuid unustatakse lähedased inimesed sootuks. Õnne sõnastab igaüks erinevalt. Osade jaoks on see lähedased suhted, osade jaoks materjaalsus. Teoses tuuakse välja mõlemad õnne liigid. Raskolnikov, ärriatusest Iljona suhtes, kes kasutas ära teiste inimeste vaesust, et ise rikastuda, tahtis ka leida õnne raha
Rooma kultuuri mõju tänapäeval Essee Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas. Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele. ...
Teleoloogiline eetika teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on moraalselt põhjendatud. Kui deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse tegude teatud joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudes vaid instrumentaalset väärtust: seesmine väärtus on siin üksnes tegude tagajärgedel. Teleoloogilised teooriad võivad keskenduda kas mingi tegevuse konkreetsele eesmärgile või väita (nagu Aristoteles), et kogu inimtegevus on suunatud mingi eemärgi poole ja et meid kõiki kannustab vajadus leida oma isiklik õnn või eneseteostus. Nii eetiline egoism kui utilitarism on teleoloogilised teooriad (vrd: kreeka keeles telos = lõpp või eesmärk). Utilitarism. Ladina keeles kasulikus
aastast elas aga mitu aastat Roomas, maalides rohkesti väljendusrikkaid Itaalia maastikke, olustikustseene ja portreid. 1861. aastal nimetati Köler Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks ning järgmisel aastal kolis kunstnik Peterburi, töötades kunstiõpetajana (sealhulgas tsaariperekonnas ja Kunstiakadeemias) ning saavutades tunnustuse karakteersete portreedega. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt. Liikudes ja suheldes Peterburis vene võimukandjate kõige kõrgemas seltskonnas ja omades häid tutvussidemed keisriga ja keisrikojaga, rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu. Kunstnik suri 22
Kuid kuidas on aeg muutnud kummagi soo rolli ühiskonnas? Mis saab edasi? Kas saame ka 10, 100, 1000 aasta pärast rääkida naistemaailmast ja meestemaailmast? Ajalugu on oluliseks infoallikaks meile igaühele tänu sellele õpime tundma nii ennast, oma rahvast kui ka tervet inimkonda. Meie teod ja õpitu muudavadki meid selliseks, kes me oleme ja kes me olla tahame. Nagu igal inimesel, on ka meestel ja naistel erinevad mõtted. Mehed on alati olnud tegudes ja mõtetes domineerivaks pooleks, naised on seejuures jäänud aga perekeskseteks. Näiteks on mitu tuhat aastat mehed olnud pere ülalpidajateks, varajasel ajal hankides metsast ja põldudelt toitu, tänapäeval käies aga tööl ja sellega palka teenides; naise peamiseks kohustuseks on aga läbi aegade olnud laste eest hoolitsemine.. Ka suurem osa valitsejatest on olnud mehed, kuid tänapäeval on see muutumas, ka naistel on oma sõna öelda.
aastal teostati rahareform millega taheti tuua riik välja majanduskriisist. See ka õnnestus, kuid selle abil enamik vaesustusid, kuna marga ostujõud vähenes. Eesti NSV aegne rahareform ei mõelnud üldse mis ta toob inimestele kaasa. Nii oligi, et satuti ebasoodsatesse olukordadesse, kuna mujalt tulnud suure hulga rubladega inimesed olid meil soodsas olukorras ja väga jõukad. Võib öelda, et kuigi mõlemal riigil oli nii mõndagi sarnast, siis Autoritaarne Eesti oli palju vabam ning oma tegudes mõeldi eelkõige Eesti ja eestlaste huvidele vastupidiselt Eesti NSV'le. Hendriko Gävgänen 12.M
Õpilased ei saagi kooli kõrvalt millegi muuga tegeleda. Õpetajad peaksid arvestama rohkem õpilastega ning neile antud koduste töödega. Teiseks, tahaks avalikustada õpetajate käitumist tunnis. On õpetajaid, kes ähvardavad, et teevad töö kui klass vaikseks ei jää. Ma saan aru, et õpetajaid häirib kui keegi räägib. Kuid milles on tunnis kaasa töötajad süüdi? Miks peavad teised kannatama? See, et me oleme üks klass, ei tähenda, et meie oleme süüdi teiste tegudes. Tunnis jutu rääkimine, on alati saanud alguse õpetajast. Kui õpetaja ei suhtu ausalt ja õiglaselt õpilastesse, siis miks peaksid õpilased tahtma tunnis kuulata. On juhtunud, kus õpetaja ähvardab, et kui klass vaikseks ei jää, siis ta annab iseseisva töö. Klass võib küll vaikselt olla, kuid õpetaja annab iseseisva töö natukese aja pärast ikkagi. Kus jäi õiglus? Õpetaja on meil ikka selleks, et õpetada ning aidata, mitte niisama klassi ees seismiseks
Õiglane kajastus. Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. 4 Teooriaid, mis rõhutavad tegude olemust, nimetatakse deontoloogilisteks (kreekakeelsest sõnast „kohustus“). Nende teooriate järgi on teod oma olemuselt kas õiged või väärad ning inimesed on kohustatud käituma moraalselt õigesti. Tegude õigsuse või vääruse aluseks teatud jooned tegudes endis. Näiteks sellistes tegudes nagu tõerääkimine ja lubaduste pidamine on midagi õiget isegi siis, kui need võivad kaasa tuua teatud kahju; tegudes nagu valetamine või lubaduste murdmine on midagi väära isegi siis, kui need toovad kaasa häid tagajärgi. Deontoloogilise käsitluse reeglid peegeldavad üldiseid moraalinorme. Deontoloogiline eetika väidab, et tegevustel on sisemine moraalne väärtus: ühed neist on oma olemuselt head (tõerääkimine, lubadustest
annaabi.ee 
