Mõtteid inimlikkuse kasvatamisest kodus ja koolis Inimlikkust on võimalik mitmeti defineerida. Minu jaoks tähendab see andestamist, mõistmist , aksepteerimist ja muid häid iseloomujooni. Me ei saa võtta inimlikkust kui loomuliku osa igas inimeses. Kahjuks on neid, kellel see on puudulik või siis on see joon inimesele väärastunult kinnistunud. Samas ei usu ma, et ühtegi inimest ei ole võimalik muuta ja, et mõni meist on sünnisaati ebainimlik. Peame mõistma,et iseloomu kujundab nii kodu kui ka ühiskond, ja tihti peale ei saa me kõigel silma peal hoida. Andes inimesele elu ei või me kunagi kindlad olla,et ta kasvab just selliseks nagu me soovime. Meie võime proovida inimest kasvatada nii hästi kui suudame ja loota,et andsime endast parima. Inimesed muutuvad kurjaks ja halba soovivaks tihti peale siis, kui neid ennast on halvasti koheldud. Vahel ei suuda me mõista, kuidas ja kui halvasti meie käitumine võib teisele mõjuda. Eriti ini
võtteid või deus ex machina't? Tegelikult polegi ju oluline korralikult ja soravalt kirjapandud sündmustik, mis lugejat hetkekski lahti ei lase jah, see on nauditav, kuid vaidlused ja arvamused algavad suhtumisest sellesse mitmekihilisse hoiatusromaani, kus iga järgmine lahend juhatab suuremasse ummikusse. Kus on siis tehtud viga, et sünnivad sellised nagu Alex? Mis on nii pööraselt valesti, et nad tegutseda saavad? Raamatu vastused on ridade vahel olemas kogu ühiskond on selline, võõrandunud ja moraalitu, vegeteerides päevast päeva ilma kõrgemate sihtide ja sügavama eesmärgita. "Kellavärgiga apelsini", nagu iga laineidlöönud ja ajaproovile vastupidanud teost, ei saa lahutada kontekstist, milles see kirjutati ja milles meie seda loeme. Stanley Kubricku film näiteks annab küll üsna adekvaatselt edasi sisu, kuid paratamatult visuaalsele meediale
1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani põhiprobleem Kõige oleva ja toimuva mõtet ning väärtuskriteeriume tuleb otsida väljaspool kujutatavat keskkonda; ainult aeg, inimkonna üldine edasiliikumine, võib ajutistele tagasilangustele ja ebakohtadele vaatamata anda inimese kätte võtme kõige väärtustamiseks. ning 2-3 kõrvalprobleemi. Teos puudutab ka teravalt vanema põlve vahetumist noorema põlvkonna vastu. Muidugi ei saa ka mööda klassivahest ning inimeste erinevast haritustasemest. Kirjuta põhiprobleemist lähtuvalt vähemalt 100-sõnaline arutlus. Tihti otsivad inimesed kõike ja põhjust kõigele enesele kõige lähemalt. Paraku ei oska enamik inimesi oma silmi avada ning laiemalt vaadata ning sealt tulevadki jalustniitvad tagasilöögid. Inimesed ei suuda väärtustada tagasilööke. Ka neid on vaja, eelkõige, et pärast mõõna oleks võimalik tõuse märgata. Inimesed peavad saama tagasilööke, et näha ja tunnistada oma eksimusi
Parim, mis sõber teha võib, on sõbraks jääda. Tõelised sõbrad ei hooli su puudustest ja ei kadesta su edu. Sõpruseta pole elu magus. Õiged sõbrad teevad su õnnelikuks ja edukaks. Sõber on see, kes usub ja usaldab sind. Head sõbrad on kui maailma inglid. Sõbrad täidavad su elu rõõmuga, hinge päiksepaistega ja südame armastusega. Mõnikord ei suuda kõik maailma sõnad öelda nii palju, kui üks sõbra kallistus. Sõprus on selleks, et täita tühja kohta südames, kus puudub armastus. Kes lakkab olemast hea sõber, see pole seda kunagi olnud. Parimatest sõpradest saab isevalitud perekond. Ainuke ja tõeline sõber on see, kes teab sinust kõike halvemat aga siiski armastab Elu on nagu raamat - sa keerad uusi lehekülgi , leiad uusi sõpru , aga vanad sõbrad jäävad Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks.
Iga natukese aja pärast võtab ta järgmisesse rolli täiesti uue inimesena.See, mis tema lahkumisele järgneb, meest enam ei huvita. Tähtis on vaid tema enese heaolu. Toomas Nipernaadi elab ilma mineviku ja tulevikuta. Ilma igasuguse probleemita kehastub ta hetkega kellekski teiseks. Iga uue inimesega on ta erinevas rollis. See tundub tema jaoks väga kerge. Toomas Nipernaadi on kui eksinud hing, kes paaniliselt otsib kohta, kuhu ta kuuluks. Leidmata aga oma kohta, rändab ta ringi mööda Eestimaad. Kuid tal on suur oskuks ennast armastama panna. Igale poole, kust on Nipernaadi läbi käinud, on ta endast maha jätnud märgi, olgu selleks siis murtud süda või mahapõletatud maja. Nipernaadit võiks pidada maailmaparandajaks, kui uskuda, et ta kõiki oma käike planeerib ja teeb seda oma südameheadusest mitte puhtast uudishimust.Tegelikkuses on tema heategude tagamaad sootuks teistsugused.
Bobby (Ristikivi lapsepõlv) UHKUS/ülim püüdlikkus · ,,Mõnikord olen imestanud, miks ma ei sündinud surnult, kas see polnud mingi eksitus." · ,,Mul ei olnud mingit õigust elada, sest ma olin oma elamise õiguse varastanud kelleltki teiselt." · ,,Mul ei saanud kunagi tekkida tunnet, et mul oli õigus või midagi kuulus minule ..." · ,,Mu auahnuseks kujunes olla hea laps ja sellega võita inimeste armastus." · ,, Et nad kõik kohtlesid mind ühteviisi, peaks tõestama, et viga ei olnud mitte nendes, vaid minus. ... See oli mu enda varastatud eluõigus." · Onu lapsel hea tunnistus, onu väga uhke. Näeb Bobby veel paremat => ,,Koolitunnistus ei tähenda midagi alles elus näitab inimene, mis ta tõepoolest väärt on." => süüdistatakse uhkuses · ,,Ma ei teinud, mida minult oodati, ega täitnud seega oma kohust kaasinimeste vastu." (Eeldati, et temast saab ku
Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NOVELLID ,,Jonõts" ,,Vaenlased" ,,Daam Koreakesega" Lõpp jutule ,,Daam Koerakesega" ,,Inimene Vutlaris" ,,Karusmarjad" ,,Palat nr 6" ,,Maja Ärklitoaga" Tsehhovi novellide küsimused TSEHHOVI NÄIDENDID ,,Kajakas" ,,Kirsiaed" ,,Kolm Õde" Kodune kontrolltöö Tsehhovi looming TOLSTOI LEV TOLSTOI ELU ,,Sõda ja Rahu" ,,Anna Karenina" Kolm lõiku Tolstoi kohta KOKKUVÕTE Dostojevski Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik 1. Ladina keele tundides karistas isa oma poegi vähemagi eksimuse eest Kommentaar: Selline rangus mõjus kindlasti hästi Dostojevski ja ta vendade teadmistepagasile, kuid siiski arvan ma, et väikseid lapsi ei tohiks eriti karmilt karistada, sest see paneb neid kahtlema nende vanemate armastuses nende vastu 2. Tema isa surmateade põhjustas Dostojevskil närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks.
vaenlane öö varjus igale poole pipart külvanud." ( X peatükk lk 118 ). Kahjuks Emmi rasedus katkes, see oli kurb ja traagiline sündmus tervele perele. Emmi pidas seda karistuseks kuna oli abiellunud mehega kes jumalast ei hooli. Juulius pidas seda aga needuseks ja süüdistas ennast lapse kaotuses. Selle kurva sündmuse kestel avaldus aga J.Hallkase luuleraamat ,,Kimbuke põllulilli", rõõmu sellest Juulius siiski ei tundnud, pere oli talle olulisem. Sellga lõppeb ka raamatu esimene osa. Sellega lõppeb ka Juulius Kilimiti esimene eluetapp- õppeaastad. Teine osa algab sellega, et Emmi õde Anna Neider saabus Peterburist. Emmi ja Juulius olid selleks ajaks muretsenud omale kasulapse, ka mamma Neider oli nüüdseks nende elust kadunud, Juulius oli ehitanud perele oma maja- nad elasid täisväärtuslikku pereelu. Juuliuse ja Emmi kasutütart Liina hindasid mõlemad vanemad erinevalt. Emmi oli
Kõik kommentaarid