Kirjand raamatu kohta "Kellavärgiga apelsin" (0)

Süüdistus - või kaitsekõne Alexile
Alex on olnud ühiskonnas väga problemaatiliseks kujuks. Tema käitumine, tema eluviis ja tema suhtumine teistesse inimestesse on olnud südametu. Ta on olnud egoistilik vereimeja , kes on imenud inimestelt välja verd, et ise nautida. Kuid nüüd on ta muutunud. Olgugi selle põhjustus kunstlik Sellegipoolest on ta süüdi kõikides oma tegudes.
Kas Alexit tuleks rängalt mõista süüdi või anda talle armulikkust? Minu arvates tuleks anda igale inimesele võimalus ennast muuta. Iga põhjakäinud inimene võib tõusta ning iga tõusnud inimene võib ka allakäija. Seepärast ei tohiks ka Alexit süüdi mõista. Ta on vaid eksinud hing, kes ei oska kohaneda siin maailmas. Iga inimene teeb vigu, kuid kahjuks või õnneks elame me olevikus mitte minevikus ega ka tulevikus. Minevik jääb selliseks nagu ta on ning teda ei saa enam muuta, kuid saab muuta olevikku, muutes sellega ühtlasi ka tulevikku. Seega tuleks igale eksinule anda võimalus leida õige tee. Ei saa võita sõda sõjaga. See on sama mis seksida süütuse nimel. Seega saab halba võita vaid heaga.
Võib öelda, et Alexil on karistuse suhtes vedanud . Ta muidugi sai ringiga kõik tagasi, mis ta ise teistele teinud oli, kuid mis on peamine – ta on muutunud. See on kingitus, mille üle peaks ta väga tänulik olema. Talle pakutakse isegi hea töökoht. Seega võis tal kõik ka halvemini minna. Kannatused, mida ta üleelama pidi, ei olnud pooltki seda väärt mida tema teistele teinud oli, kuid see ei õigusta teisi inimesi tema üle kohut mõistma. Tema elu oli kohutav, kuid tal vedas – ta oli õnnesärgis sündinud.