Isamaalisus enne ja nüüd (1)

Sarnased õppematerjalid

11

wps

Küüditamine

Venemaa sõjaväebaaside paigutamisega oma territooriumile kaotas Eesti tegelikult juba sõltumatuse. Vaatamata Eesti järelandlikusele hakkasid Eesti- Nõukogude suhted pingestuma. Võimu ülevõtmine Balti riikides oli toimunud sujuvalt ja veretult ning Venemaa asus nende iseseisvust täielikult likvideerima. Nõukogude okupatsioon Eestis osutus raskemaks , kui seda keegi oleks osanud arvata. Eesti inimesed olid harjunud ise oma asju otsustama , vabalt mõtlema ja rääkima. Nüüd võis inimest selle eest ähvardada surm , vangistus või Siberisse väljasaatmine Võim , mis purustas monumente ja põletas raamatuid, ei saanud hoolida ka inimestest. Esimesed arreteerimised toimusid vahetult maa okupeerimise järel. Küüditamised mõjusid kodanikele sokina , mis kahtlemata oligi eesmärgiks. Nüüd polnud asi enam üksikutes isikutes , vaid suurtes hulkades, kus oli esindatud mitmed erinevad elanikkonna osad. 1 Küüditamine

Ajalugu

15

docx

Eesti iseseisvumine - 20. sajandi algusest kuni Vabadussõjani 1920

nõupidamistel peagi veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Jaanuaris 1918 astuti esimesed konkreetsed sammud. Et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ning loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Esimesed vastukajad olid lootustandvad. Siseriiklik propaganda Eesti iseseisvuse kasuks leidis samuti toetajaid: rahva seas oli omariikluse idee levinud juba enne, kui poliitikud sellest avalikult kõnelema-kirjutama hakkasid. Mida selgemaks sai enamlaste sõnade ja tegude lahknevus, seda suuremaks muutus rahulolematus nendega ning seda tugevamaks kasvas veendumus oma riigi vajalikkusest. Ebaselgus valitses vaid iseseisvuse väljakuulutamise võimaluste osas. Jätkuvalt loodeti kõige enam Eesti Asutavale Kogule, kuid jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Nüüd otsustasid rahvuslikud poliitikud

Eesti ajalugu

14

odt

EESTI AJALUGU uusaeg kuni tänapäev

Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944

Ajalugu

37

doc

Ajaloo uurimustöö

enamuse sakstevastase hoiakuga ja ärkamisaegsete rahvuslike müütidega. Vene riigivõimud alustasid mõõdukaid baltisakslaste vastu suunatud repressioone: keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti baltisaksa seltse, koole ja väljaandeid, arreteeriti või saadeti maalt välja mõned spionaazis või riigivastalisuses süüdistatud pastorid ja mõisnikud. Balti erikorda rünnati ägedalt Vene Riigiduumas ja ajakirjanduses. Oma positsioone kaotavad rüütelkonnad pakkusid eestlastele nüüd maaomavalitsuse ümberkorraldamist ja taluperemeestele maapäevast osavõtuõigust pariteetsetel alustel suurmaaomanikega. Osa juhtivamaid eesti poliitikamehi kaldusidki pakutud kätt vastu võtma, kuid tsaarivalitsus lükkas kõik reformid venimahakanud sõja lõpuni edasi. Tagantjärele tuleb kahetseda, et baltisaksa aadel alles nõnda hilja, viimases hädas ja ebasiiralt kompromissivalmidust ilmutas ning ei suutnud ka hiljem oma kivistunud seisuseuhkusest üle olla

Ajalugu

23

docx

Eesti iseseisvusaeg ja Teine Maailmasõda (1918-1944)

SISUKORD SISSEJUHATUS Tähtsamaks sündmuseks kodumaa ajaloos oli Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruaril 1918. aastal. "Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Põlvest põlve on temas kestnud lootus, et hoolimata pimedast orjaööst ja võõraste rahvaste vägivallatsemistest veel kord Eesti aeg tuleb, mil "kõik pirrud kahel otsal lausa löövad lõkendama" ja et kord "Kalev koju jõuab oma lastel' õnne looma". Nüüd on see aeg käes!" - oli iseseisvusmanifestis kirjas. Kuigi Eesti on väike riik, on ta suutnud lõppude-lõpuks on iseseisvuse säilitada. Võideldes küll Nõukogude Liiduga, Saksamaaga ning mõne muu väiksema riigiga, pole me eestlased, mitte kunagi alla andnud. 1. EESTI ISESEISVUMINE 1.1 1917. aasta Eestis Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised

Kultuurilugu

18

docx

Okupatsiooni ja Marjamäe muuseumid.

juhtkonna poliitikast, mille eesmärk oli Eesti kiire inkorporeerimine Nõukogude Liitu ning sellele allumatute ja/või NSVL ideoloogiaga mugandumatute sotsiaalsete gruppide ja isikute elimineerimine. Komisjon on seisukohal, et mitte ükski ideoloogia ei õigusta tuhandete süütute inimeste vangistamist, sandistamist ja hukkamist. Eesti Vabariigi kodanike tegevus oma riigi ja rahva teenimisel kooskõlas Eestis enne Nõukogude okupatsiooni kehtinud seadustega ei saanud mitte mingil tingimusel olla aluseks nende järgnenud süüdimõistmisele Nõukogude Liidu seaduste järgi. Komisjon on seisukohal, et Eesti Vabariigi endise poliitilise juhtkonna, sealhulgas valitsuse liikmete ning riigi- ja kohalike omavalitsuste ametnike aastail 1940­1941 alanud kohtuliku jälitamise ja süüdimõistmise jätkamine oli õigusvastane.

Eesti kultuuriajalugu

27

docx

EESTI AJALUGU

ordut. Alates 1470. aastatest konfliktid idapiiril seoses Moskva suurvürstiriigi ekspansiooniga tihenesid. Aastatel 1480­1481 peetud Liivimaa-Pihkva sõda lõppes Liivimaale sisuliselt lüüasaamisega, 1501.­1503. aasta sõda päädis viigiga. Mõlemal korral oli konflikti alustajaks Liivimaa, mis püüdis oma positsioone Moskva suhtes parandada, kuid ebaõnnestunult. Pärast viimast sõda suudeti siiski enam kui 50 aastat rahu hoida, enne kui Liivi sõda keskaegse Liivimaa hävitas. 13. sajandi lõpust algasid ka Liivimaa riikide omavahelised vaenused, vastaspoolteks olid enamasti ordu ja Riia peapiiskop või Riia linn. Samuti toimus aga mitu vaenust ka Saare- Lääne piiskopkonnas, kus mõnikord oli ametis koguni kaks piiskoppi korraga. Teised  valdused tülitsesid omavahel tunduvalt harvem, Tartu piiskop sõdis vaid ühe korra, 14. sajandi lõpul, otseselt orduga

Ajalugu

23

docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

Tasandusid erimeelsused talurahva kihtide vahel. 15. sajandil hakkasid adratalupoegadega ühte sulama vabatalupojad ­ tekkis üksjalgade kiht. Jüriöö mässu ainetel on kirjutatud Eesti esimene ajalooline romaan "Tasuja" (1879, Eduard Bornhöhe). "Tasujas" jutustatakse muistse eesti talupoja järglasest Jaanusest, kellest kujuneb sakslaste vastu ülestõusu organiseerija. Hoolimata ebaõnnestumisest näitab Tasuja eestlastele vabadusvõitluse teed. Enne surra vabadusvõitlejana kui elada orjuses ­ see on jutustuse põhiidee. Lõppenud võitlused olid ajastu vaimu kohaselt verised ja ohvriterohked. Saksa ordu lõpp Käsitöö- ja kaubanduskeskustest omandasid linnaõigused 1248 Tallinn, 13. sajandil Tartu ja ­ viljandi, 1279 Haapsalu, 1291 Paide, 1302 Rakvere, 1345 Narva ja 1599 Pärnu. Linna elanikkond koosnes peamiselt eestlastest, kuid haldus- ja kohtuvõim kuulus saksa esindajaist moodustatud raele, kelle tegemisi mõjutasid gildid

Eesti ajalugu

Kommentaarid (1)