*äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. IKT arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt
võimusuhetest, kultuuriosadusest väljaspoole. Inimese elukvaliteedi objektiivne v subjektiivne vajak, vastavalt alaväärsustunne v materiaalne ilmajäätus. Inimese individuaalne ebaedu majanduslikus või sotsiaal- poliitilises sfääris. Ühiskonna omadus, teatav sotsiaalne suhete muster, mille tõttu on osal inimestel või inimgruppidel võimatu ligi pääsede eneseteostuseks ja arenguks vajalikele kaupadele; teenustele; ressurissidele; tegevusvaldkondadele. Mis on tarbijakaitse, millal jõustus, tarbija õigused ? Eesti Vabariigi tarbekaitseseadus (TKS)jõustus 1993. detsembris.Käsitleb tarbijat kui füüsilist isikut. Tarbija põhiõiguseks on õigus saada kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust. Õigus olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks keelatud kauba või teenuse eest. Õigus saada pakutavate kaupade ja teenuste kohta tõest ning piisavat teavet . .
hotelli töötajatele.(Anupõld 2002) 1.1 ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS Eesti hotellimajanduses on projekt olnud väga populaarne. Tuleb aga märkida, et üheks "juhtimise tööriistaks" võiks sobida ka näiteks Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt 1996. aastal välja töötatud standardiseeria ISO 14001, kus on kirjas keskkonnategevuse pideva ja süstemaatilise parendamise põhimõtted, mis kehtivad kõikidele tegevusvaldkondadele. Olgu siinkohal nimetatud, et ISO 14001 põhimõtteid arvestavad ka turismi ja hotellinduse tarbeks välja töötatud Green Globe rahvusvahelised keskkonnajuhtimisstandardid, mille nõuete täitmisel antakse samuti välja vastavad sertifikaadid. Järgnevalt koostatud võrdlustabel toob esile põhilised sarnased jooned ja erinevused Rohelise Võtme ja ISO 14001 vahel. Võrdluskriteerium ISO 14001 Roheline Võti
institutsioonidevahelisi kokkuleppeid või lepinguid ELi eri institutsioonide vahel. Õigusaktide kokkuvõtted ja lisateave Lisaks EUR-Lexile , mis sisaldab ELi õiguslike dokumentide terviktekste, on veebisaidil ELi õigusaktide kokkuvõtted esitatud ELi õigusaktide peamised aspektid kokkuvõtlikult ja hõlpsasti mõistetavas keeles. Selles on esitatud umbes 3000 ELi õigusakti kokkuvõtted teabelehtedena, mis on liigitatud ELi tegevusvaldkondadele vastavate teemade kaupa. Teemad ulatuvad põllumajandusest transpordini ja hõlmavad laiaulatuslikku ja ajakohastatud ülevaadet ELi õigusaktidest. Kajastamata on jäetud siiski vaid ajutist huvi pakkuvad juriidilised otsused, nagu toetuse andmise otsused. Praegu on see sait kättesaadav 11 keeles. PreLex veebisaidil jälgitakse õigusloome ettepanekuid ELi institutsioonide otsuste tegemise protsessi käigus ning Europe Direct täiendab muid
eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Mis muutub infoühiskonnas? Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna 3 struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud
aeg, toote jälgimine, klientide kaebused, reklamatsioonid, kauba tagastamine, toote asendamine, arve väljastamise protseduurid. Klienditeeninduse strateegia väljakujundamise meetodid: 1. Lähtumine kliendi reaktsioonist laodefitsiidile määratakse klienditeeninduse tase sel aluse, et asetatakse end kliendi rolli, püüdes ära arvata, mida klient teeb, kui tema poolt soovitud kaupa parajasti pole saada. 2. Kulude-tulude kompromiss kulud logistilistele tegevusvaldkondadele (transport, laomajandus, infovahetus) vaadeldakse kui kulusid klienditeenindusele. 3. ABC analüüs alati on ühed kliendid ja kaubad ettevõttele tulutoovamad kui teised. 80:20 reegel. Kliendi kauba maatriks klassifitseerib kliendid ja kaubad vastavalt nende panusele firma kasumi moodustamisele. Perfektne tellimus kombineeritud mõõtühik, mis arvestab samaaegselt kõiki tähtsamaid klienditeeninduse faktoreid tellimuste täitmisel. St
tunnetama firma kõigi tegevusvaldkondade vajalikkust, vastastikust seotust ja panust. Kui omanik keskendub ainult ühele valdkonnale, mis on tema kitsam huvi- ja kogemusala- olgu müügile, tootmisele jne ning jätab hooletusse teised, on sellel tõonäoliselt kurvad tagajärjed firmale tervikuna. Firma juht peab teadma, et firma heaolu ja elujõud sõltub suurel määral sellest, et võrdset tähelepanu osutataks kõigile ettevõtte tegevusvaldkondadele. 3. Täisühingu majandustegevuse lõpetamine Pilet 1. Väikeettevõtte roll majanduses konsp lk 13 2. Osaühingu osanikkude varade jaotus 3. ettevõtte kelmus Pilet 1. Mis on makjavellism (isikuomaduste test) 2. Väikeettevõtte probleemid- kogemuste puudus tootmise/teeninduse alal 3. Osaühingu juhtimine
1.arutada ja võtta koos nõukoguga vastu Euroopa õigusakte 2.jälgida teiste ELi institutsioonide (konkreetselt komisjoni) tegevust ning teostada demokraatlikku järelevalvet 3.arutada ELi eelarvet ja võtta see koos nõukoguga vastu. Parlamendi töö on jagatud kahte põhietappi: 1. Täiskogu istungjärgu ettevalmistamine. Seda teevad parlamendiliikmed parlamendikomiteedes, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele ELi tegevusvaldkondadele. Istungjärgu teemasid arutavad ka poliitilised rühmitused. 2.Täiskogu istungjärk. Tavaliselt toimuvad täiskogu istungjärgud, millest võtavad osa kõik parlamendiliikmed, Strasbourg'is (üks nädal kuus) ja mõnikord Brüsselis (kaks päeva). Nendel istungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatused, enne kui teeb otsuse teksti kui terviku kohta. d
ja kohaliku elu arendamise protsessi, nende võimestamine ja suutlikkuse arendamine toimetulekuks oma elukorralduse ja tervisemõjuritega; majanduslik dimensioon majandusarengu soodustamine ja hüvede õiglane jaotamine; keskkonna dimensioon hoolimine looduskeskkonnast nii, et see oleks inimsõbralik ja tervistsoodustav. Kohalikul omavalitsusel on võimalus mõjutada kogu paikkonda, keskendudes erinevatele tegevusvaldkondadele: Keskendumine elanikkonnale tervise ja heaolu edendus seadusandluse, transpordikorralduse, teede ja parkide ehituse, jäätmemajanduse korralduse, maakasutuse, elamu ja linnaplaneerimise, puhkeaja korralduse, kultuurielu korralduse, turvalisuse, terviskasvatuse, sotsiaalse kapitali arenduse ning võrdsete võimaluste loomise kaudu. Keskendumine sihtgrupile haiguste ja sotsiaalsete probleemide ennetamine
protokoll). Eesti võttis endale tõsised kohustused võidelda inimkaubanduse vastu, kui 2004. aasta märtsis protokoll ratifitseeriti. (Eespere 2004) Palermo protokolli eesmärkideks on ära hoida ja võidelda inimkaubanduse vastu. Seejuures pöörates erilist tähelepanu ohvritele: kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, austades täielikult nende õigusi. Eelkõige keskendub protokoll järgnevatele tegevusvaldkondadele: · Inimkaubanduse ennetamine, pöörates erilist tähelepanu naiste ja lastega kaubitsemisele. · Inimkaubanduse ohvrite kaitsmine, toetamine ja abistamine. · Inimkaubitsemisega tegelavate grupeeringute ja võrgustike jälitamine ning nende vastutusele võtmine. 2.2 Inimkaubandus Eestis kergelt karistatav Eestis langeb inimkaubanduse ohvriks 100-500 inimest. Inimkaubandusega võitlus jääb aga tõsiselt kesiseks, sest seadustes puudub selle kuriteo mõiste
•Puhtaid tüüpe elus ei eksisteeri •Ei pruugi peegeldada kogu nähtust •Tüpoloogiate paljusus, mis takistab võrdlust Igas organisatsioonis domineerib üks mingi kultuur, millele lisaks on organisatsioonis ka teiste kultuuride tunnused •Tajutud põhiväärtused kajastavad inimeste valikuid ja seletavad nende käitumist tööl •Ei ole head ega halba, õiget ega valet kultuuri •Igal kultuuril on oma tugevad ja nõrgad küljed •Iga kultuur on millekski hea •Erinevatele tegevusvaldkondadele on tüüpilised erinevad kultuurid •Erinevad inimesed tunnevad end hästi erinevates kultuurides Inimsuhete tüübile iseloomulikud tunnused •inimeste arendamine ja koolitamine; •suur perekond; •usalduslikud suhted; •hoolivus, abivalmidus; •suhtlus isiklikul pinnal, pühendumine organisatsioonile; •uhkustunne kuulumise üle; •traditsioonid; •klient kui koostööpartner; •tasustamise alus: ühispanus. Avatud süsteemi tüübile iseloomulikud tunnused
kaotades äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Areng Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Üheks organisatsiooniks, mis on etendanud tähtsat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus, on näiteks UNESCO. Seal on lähtutud põhimõttel, et "infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste
filosoofilistele küsimustele, andmata otseselt juhiseid õigeks või heaks eluks: mida tähendavad eetikas kasutatavad mõisted „hea”, „halb”, „õige”, „väär”; kas moraal on, saab olla või peaks olema objektiivne; kas moraaliotsustused saavad üldse olla õiged või väärad; kuidas tuvastada, kas mingi tegu on õige või väär. Praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Liide „praktiline” viitabki siin sellele, et teooriat, argumentatsiooni ja analüüsi kasutatakse ametite (professioonide), institutsioonide ja avaliku poliitika moraaliprobleemide ja -praktikate analüüsimiseks. Kutse- eetika mahub samuti rakenduseetika alla ja see piirdub kindla elukutse eetikaga. Sealjuures võivad professiooni eetikanormid minna vastuollu ühiskonnas laiemalt tuntud reeglitega (nt arst võib sooritada eutanaasiat)
eelarvet täidetakse, ning parlament otsustab igal aastal, kas viis, kuidas komisjon eelmise majandusaasta eelarvet kasutas, heaks kiita või mitte. Seda protsessi nimetatakse tehniliselt täitmise kinnitamiseks. Kuidas on korraldatud parlamendi töö? Parlamendi töö on jagatud kahte põhietappi. · Täiskogu istungjärgu ettevalmistamine. Seda teevad parlamendiliikmed parlamendikomiteedes, mis on spetsialiseerunud konkreetsetele ELi tegevusvaldkondadele. Istungjärgu teemasid arutavad ka poliitilised rühmitused. · Täiskogu istungjärk. Tavaliselt toimuvad täiskogu osaistungjärgud Strasbourg'is (üks nädal kuus) ja mõnikord Brüsselis (kaks päeva). Nendel istungjärkudel arutab parlament õigusaktide ettepanekuid ja paneb hääletusele muudatused, enne kui teeb otsuse teksti kui terviku kohta.
· 2)bakterid ja parasiidid IV Inimese energiatarve · 33. [1 p.] Kirjelda inimese sisemist (bioloogilist) energiatarvet · 34. [1 p.] Kirjelda inimese välimist energiatarvet · 33.Sisemine energiatarve on tarve toiduenergiatarve, samuti energiatarve toidu töötlemiseks organismis. Aegade jooksul on need tarbed püsinud üsna stabiilselt. · 34.Väline energiatarve on energiavajadus tootmisele, põllumajandusele ja muudele tegevusvaldkondadele. See tarve on ajajooksul üha suurenenud. · 35. [1 p.] Millisel troofilisel tasemel asub inimene? · 36. [1 p.] Teades, et mingi populatsioon (suguharu, kogukond, ühiskond) tarbib palju liha, millise üldistuse võite teha lähtudes troofilistest tasemetest? · 35. Pea kõikidel, väljaarvatud esimene,sest toitub nii produtsentidest, herbivooridest kui ka karnivooridest. Inimest nimetatakse ka tippkarnivooriks. Kuid ta ei suuda otse fikseerida
Seega on moraalitõed praktikad, mis rahuldavad selle eesmärgi saavutamiseks vajalikke tingimusi Kanti järgi on moraal "kalliskivi, mis särab omaenese valguses" tal on väärtus ka siis, kui keegi ei saa sellest otsest kasu. Moraalile panustades võite kaotada; kaotate aga kindlasti, kui teete panuse moraali vastu. RAKENDUSEETIKA PROBLEEME: Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konk- reetsetele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika. Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Väidetakse, et õigus on eetiline miinimum, st õigusesse peaks eetikast üle võtma ainult kõige olulisema osa ehk miinimumi, mis vajab ühiskonnas õiguslikku kaitset. Eetika ja karistusõigus: Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Karistuse eesmärgid: 1
Kohalikud omavalitsused: KOV üksuste finantsjuhtimise seadus (sh laenupiirang 60% (100%tuludest); ühine defitsiidipiirang) Sotsiaalkindlustusfondid: Haigekassa- riigi esindajad nõukogus, läbirääkimised Töötukassa- riigi esindajad nõukogus, läbirääkismised, töötuskindlustusmakse määr. Riigieelarve protsess on kaheastmeline: Riigi eelarvestrateegia (RES) Prioriteedid, üldisemad piirangud ministeeriumide tegevusvaldkondadele ja tähtsamatele projektidele Kinnitab valitsus hiljemalt 31 maiks (seaduses), tegelikult aprilli lõpus 4 a perspektiiv, uuendatakse igal aastav RES baasil valmib samaaegselt ka Eesti stabiilsusprogramm Iga-aastane riigieelarve Annab Valitsusele õiguse kulusid teha Sisult detailsem tegevuste ja kulude planeerimine Valitsus esitab riigikogule hiljemalt 30 sept.
hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Enamikes kaasaja ühiskondades on sotsialiseerimise ülesanne koondatud selleks ettenähtud institutsioonidesse ja tegevusesse
Välismaal saadud haridus peab olema riiklikult tõestatud. 3. Peab olema laitmatu reputatsioon. 4. Peab olema audiitoritegevuseks vastav teoreetiline ettevalmistus. 5. Peab olema praktiseerinud vähemalt 3 aastat vilunud audiitori juhendamisel. (koostöö) 6. Peab sooritama audiitortegevuse eksami. Audiitor peab järgima kutse-eetika põhimõtteid, mis on praktilise eetika nõuded, mida esitatakse erinevatele tegevusvaldkondadele üldiste moraalinormide ja teooriatena. Silmas peetakse mingil konkreetsel kutsealal tegutsevate inimeste eetikat. Seega ametniku kutse- eeteika või avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse tegevusvaldkondadesse. Eetika viitab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne kutse profesioonieetika.
Vajadustemudel oleks seega printsipiaalselt lihtne, seletav ja õigustav. Rakenduseetika põhiprobleemid. Eetika jaguneb teoreetiliseks ja rakendus- (praktiliseks) eetikaks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Rakendus- (praktiline) eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Rakenduseetika ehk praktiline eetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid üksikutele tegevusvaldkondadele, kontekstidele või probleemidele. Nii näiteks tegeleb meditsiinieetika meditsiini valdkonnas kerkivate moraaliküsimustega (abordi lubatavus, patsiendi autonoomia jne), keskkonnaeetika tegeleb aga suuresti loodushoiu vajaduse põhjendamisega, olles ajendatud looduse reostamisega kaasnevate ohtude märkamisest. Liide
peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada: · isik, kelle kutsetegevus on lõpetatud audiitortegevuse seaduse alusel; · kes on kriminaalkorras süüdimõistetud tahtlikult toimepandud kuriteos; · kes on pankrotivõlgnik; · või kelle reputatsioon on rikutud ning tegutseb valdkonnas, mis on vastuolus või kokkusobimatu hea audiitortavaga. Audiitor on kohustatud järgima kutse-eetika põhimõtteid, mis on praktiline eetika ehk üksikutele tegevusvaldkondadele kehtivad moraalinormid ja teooriad, seega peetakse silmas mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat. Ametniku eetika ehk avaliku teenistuja eetika võib kutse-eetikana paigutada erinevatesse valdkondadesse sõltuvalt sellest, millise ametnikuga on tegu. Eetika osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ning praktikale. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mõne professiooni kutse-eetika.
· Vooruseetika keskmes on inimese iseloom. Ei küsi, mida ma peaksin tegema, vaid milliseks inimeseks ma peaksin saama. Moraalidilemma on olukord, kus igal teol on kas halb tagajärg (tuleb valida kahe halva variandi vahel) või leiab aset kahe tunnustatud moraaliprintsiibi sisuline kokkupõrge (tuleb valida kahe hea variandi vahel). RAKENDUSEETIKA e PRAKTILINE EETIKA Rakenduseetika püüab rakendada üldisi moraalinorme ja teooriaid konkreetsetele tegevusvaldkondadele, kontekstidele v probleemidele. Praktilise eetika alla kuulub ka kutse-eetika. Sotsiaaleetika tegeleb sotsiaalsete probleemidega, mis puudutavad ühiskonna tervikut, nt vaesus, tööpuudus, inimkaubandus jne Moraal ja tavad on õiguse eelkäijad. Karistusõigus on õigusharu, mis loetleb teod, mille eest on ette nähtud karistused. Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem.
tegemiseks ja tal peab olema kehtiv tööluba. Audiitorina ei saa töötada isik, kelle kutsetegevus on lõpetatud audiitortegemise seaduse alusel, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteos, on pankroti võlgnik või kelle reputatsioon on rikutud, või tegutseb valdkonnas, mis on vastuolus või kokkusobimatu hea audiitortavaga. Audiitor peab järgima kutse-eetika põhimõtteid, see on praktiline eetika ehk üksikutele tegevusvaldkondadele rakendatud üldised moraalinormid ja teooriad. Silmas peetakse mingi kutse alal tegutsevate inimeste eetikat. 3 Eetika põhimõtted 11.11.2010 Audiitor peab järgima järgmiseid kutse-eetika põhimõtteid: 1. Ausus vannutatud audiitor peab proffesionaalsete teenuste osutamisel olema otsekohene ja aus. 2
Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Mitte keegi ei oska ette ennustada, milline hakkab infoühiskond tulevikus välja nägema. See, mis tänasel turul näib võitja olevat, võib homme täielikult läbi kukkuda. Hetkel vähelubavana
· Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema paigas nö mitmeaastase keskmisena ( EL kõnepruugis medium-term objective MTO) · Eestis on keskpika perioodi eesmärgiks võetud valitsemissektori struktuurne ülejääk (Riigi eelarvestrateegia 2012-15) Eelarveprotsess on kaheastmeline · Riigi eelarvestrateegia o Prioriteedid, üldisemad piirangud ministeeriumide tegevusvaldkondadele ja tähtsamatele projektidele o Kinnitab Valitsus hiljemalt 31.maiks (2011.a 28.04) o 4 aasta perspektiiv, uuendatakse igal aastal · Iga-aastane riigieelarve o Annab Valitsusele õiguse kulusid teha o Sisult detailsem tegevuste ja kulude planeerimine o Valitsus esitab Riigikogule hiljemalt 30.september
tootmise igapäevane juhtüriine. Tegevust planeeritakse aasta ette. Süsteemi töö hindamisel lähtutakse väljatöötatud klienditeeninduse standarditest kinnipidanüsest. Tähtsam, kui logistiliste kulude püramüie (nagu 2. astmel) on süsteemi tootlikkuse suurendanüne. Juhtimine tekkinud probleemidele reageerinüse asemel proaktüvne, tegevuse planeerimisega püütakse probleeme ennetada. 3. aste. Sellele tasemele on massilisemalt jõutud 1990-ndate II pooleli Lisaks 3. astmes toodud tegevusvaldkondadele on logistilise operatsionide planeerimine ja kontroll integreeritud marketingi, teeninduse, tootmise ja finantstegevusega. Integreeritus võimaldab amavahel siduda ettevõtte erinevate allüksuste sageli üksteisele vastukäivad eesmärgid. Süsteemi juhtimine toimub kikkaajalise planeerimise (üle 1 aasta) alusel. Süsteemi tööd hinnatakse selle vastavuse alusel rahvusvahelistele standarditele·. Firmad tegutsevad reeglina globaalselt, rahvusvahelised kontsernid, mis toodavad
institutsioonidevahelisi kokkuleppeid või lepinguid ELi eri institutsioonide vahel. Õigusaktide kokkuvõtted ja lisateave Lisaks EUR-Lexile , mis sisaldab ELi õiguslike dokumentide terviktekste, on veebisaidil ELi õigusaktide kokkuvõtted esitatud ELi õigusaktide peamised aspektid kokkuvõtlikult ja hõlpsasti mõistetavas keeles. Selles on esitatud umbes 3000 ELi õigusakti kokkuvõtted teabelehtedena, mis on liigitatud ELi tegevusvaldkondadele vastavate teemade kaupa. Teemad ulatuvad põllumajandusest transpordini ja hõlmavad laiaulatuslikku ja ajakohastatud ülevaadet ELi õigusaktidest. Kajastamata on jäetud siiski vaid ajutist huvi pakkuvad juriidilised otsused, nagu toetuse andmise otsused. Praegu on see sait kättesaadav 11 keeles. PreLex veebisaidil jälgitakse õigusloome ettepanekuid ELi institutsioonide otsuste tegemise protsessi käigus ning Europe Direct täiendab muid andmebaase, pakkudes hõlpsasti
annaabi.ee 
