Preesterkond – Mesopotaamia usklikud. Linnriik – väike riik, mille valdused ei ulatu kaugemale linna piiridest. Kodanikkond – linnriigi jõukamad mehed. Sumerid - Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad. Kuningas - inimene, kelle ülesanne oli juhtida sõjaväge, mõista kohut, ning talle kuulusid suured maavaldused. Rentnikud ja orjad – kodanikkonnast madalamal positsioonil asuvad inimesed, keda kasutati eeskätt teenijatena koduses majapidamises. Riigi ülempreester ehk valitseja. Impeerium – koosnes vallutaja enda riigist ja seda ümbritsevatest sõltlasriikidest. Hammurapi seadused ehk Mesopotaamia seadused. Mõisted 70-72 Hetiitide impeerium – väiksemad sõltlasriigid, mis allusid hetiitide kuningale. Sõjaline aristokraatia – ülikud ja nende kaaskondlased. Hattuša – kuninglik arhiivraamatukogu. Suurkuningas – Pärsia valitseja
Riik ja Ühiskond Kreeka polis · polis tüüpiline kreeka linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. · Elanikke polnud kunagi üle kolme neljakümne tuhande. · Linnriiki valitsesid kodanikud. · kodanikud kõik vabad põliselanikest mehed. Kreeka polis · Toimus rahvakoosolek, selle otsus oli lõplik. · Rahvakoosoleku kõrval ka rikkuritest koosnev nõukogu. · Rahvakoosolekul valiti riigametnikud. · Riiki, milles domineeris rikaste ühiskonnakiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Kreeka polis · Sõja korral olid kõik jõukuse järgi rivistatud. · faalanks kreeka lahingurivi. Raskerelvastuse jalaväe pikad sirged read üksteise selja taga. · Linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. · See tugevdas seal elavate kodanike ühtsust. faalanks Ühiskonna struktuur · Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. · Vaesemad põlluhar...
inimesed Orjad moodustasid ligi veerandi Kreeka elanike arvust Kreeka orjandus Orjad mängisid Kreeka igapäevaelus väga olulist rolli Isegi politseivägi Vana-Kreekas koosnes orjadest Kreeka orjandus Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik Orjade ametid Orjad töötasid teenijatena nii majades, laevades, farmides kui ka töökodades, lisaks veel müüjatena ja kaevuritena Naisorjad töötasid harvem ka lapsehoidjate või kokkadena Neid orju, kes teenisid rikkamate kodudes, koheldi tihti kui peret. Võrreldes teiste orjadega oli nende elu väga hea Orjade ametid Orjade elu, kes töötasid laeva meeskonnas või kaevandustes, oli täis kannatusi ja ohte. Nende eluiga oli kurnava töö ja ohtlike tingimuste tõttu lühike. Orjade eluviis
allaheitlikkust ja teatavat passiivsust. Väikelaste suremus oli tõsiasi. Maaomand ja tellisetööstus I-III sajandil pKr oli Rooma linna lähiümbruses oluliseks tegevusalaks tellisetootmine. Teadaolevatest tellisemaa omanikest umbes kolmandik on naised naised elasid meestest kauem ning pärisid nende tellisemaad Naised muudes ametites Naisi on peamiselt kujutatud müüjatena, õmblejatena, lapsehoidjatena, ettekandjatena ja teenijatena. Arsti või ämmaemandana oli naine aga ühiskonna lugupeetud liige. Auväärne amet oli ka kangaste ja rõivaste valmistamine. Eriti ihaldatud, aga ka halvustatud, olid näitlejad, muusikud ja teised lõbustajad Kasutatud kirjandus Setälä, P. 2001. Antiikaja naine. Tallinn http://www.culture-of-peace.info/books/history/crete.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/18har https://www2.bc.edu/~mcglynka/honors1.html
Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma Käsitöölised- elasid linnade, templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond 6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena. Kiri tekkis 4-3 aastatuhande vahetusel(eKr). Algul oli piltkiri, siis hieroglüüfkiri. Kuhu öökull vaatas, sealt poolt peab lugema. Kartuss- ovaalne, vaarao nime eraldamiseks. Kirjutati papüürusele, kivile. Kool- ülikute lapsed, õpetati kirjutamist, geomeetriat, meditsiini. Enamus kirjanust on seotud religiooniga (hümnid, Surnute Raamatud, elulood). Sealt sai alguse novelli zanr. Kuulsain teos "Sinuhe jutustus". Arstiteadus, päikesekalender, geomeetria.
ja senat andis talle diktaatori ameti. 6. Eluolu Rooma riigis: Perekonnaelus oli tähtsaimal kohal pereisa. Pereema juhtis majapidamist ja tast peeti väga lugu. Lapsed (ka täiskasvanud) allusid isale. Naised käisid avalikel üritustel ja külaskäikudel koos mehega. Roomlastel kujunes ladina tähestik. Laste harimine oli iga pere oma asi. Rikkamates peredes võis olla laste õpetajaks mõni õpetatud ori. Orje oli palju. Nad töötasid mõisade põldudel, töökodades, rikastes majades teenijatena, kaevandustes, gladiaatoritena jne. Õpetatud orjad töötasid tihti rikaste perede laste õpetajate või hoidjatena. Vahest lasid nende peremehed neil ise raha teenida, et end välja osta või andsid lihtsalt heast südamest nad vabaks Vaesed said anda end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Riietusena kanti tuunikat ja rikkamad ka selle peal toogat. 7. Mõisted: Patroon rikas, kes pakkus vaesele kaitset Klient vaene, kes palus rikkalt kaitset
Nad said sellega sama edukalt hakkama, see tõstis naiste enesehinnangut. Linnades elavad naised nõudsid meestega võrdseid õigusi töötada, teenida raha ja otsustada tähtsaid küsimusi. Kuna peale sõda oli meestest puudus, said naised ka oma võimeid tõestada paljudel aladel neist said ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Naised õppisid ära suitsetamise. Paljudes maades nähti naisi aga ikkagi eelkõige pereemadena (meeste teenijatena), ülesandeks kodu hoidmine ning laste(poiste) sünnitamine
Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel. Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid. Kodanikud olid talupojad ja käsitöölised, kes osalesid teatud määral riigiasjade otsustamisel. Kodanikkonnast madalamale jäid rentnikud ja orjad, keda kasutati teenijatena. Mesopotaamia suurriigid (Akadi, Assüüria, Babüloonia) Tekkis vallutuste tulemusena. Moodustas vallutaja riik ja ümbritsevad sõltlasriigid. Kuningas oli sõjaväe ülemjuhataja, seadusandja, kohtumõistja ja ülempreester, kelle võim oli piiramatu ning jumalate kaitse all. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse. Piirduti vaid maksude sissenõudmisega. Mesopotaamia kuningatel oli kombeks püstitada oma sõjaliste võitude tähistamiseks mälesturmärke.
tuntud ja väga lugupeetud naisi. (+) 3) Rooma ja Kreeka ühiskonnad olid orjanduslikud.(-) Kreekas : Orjade hulga koht puuduvad arvandmed, kuid kahtlemata oli neid palju. Sellesse kategoosiasse kuulus nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid.(-) Orje kasutati peaaegu kõikjal suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, kõsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena jm.(-) Samas ei kujutanud orjad endast üldjuhul põhilist tööjõudu. (+)Oskustöö oli eeskätt vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate(+) , kuid samas raskemate ja ebameeldivamate ülesannete puhul. (-)Orja tapmist peeti küll taunitavaks(+), kuid karistust ei järgnenud sellelegi.(-) Niisiis olid orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud
kuningat. Range sisekorraldusega riik. Spardiaadid olid elukutselised sõjamehed. Neil polnud kunagi esinenud ühtegi türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud riigi musternäidiseks. 13. Kk 14. Jah, Kreeka oli orjanduslik ühiskond. Neid olid seal kahtlemata palju, kuid puuduvad tõesed allikad. Aegamöödes kujunes kõigil arvamus, et barblased olidki loodud orjadeks. Orje kasutati peaaeagu kõikjal - põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jm. Samuti ka kaevandustes ja kivimurdudes. Orje käsitati kui omaniku vara, st et omanikud võisid nendega teha mida nad tahtsid.
kontrollisid töötajaid kõigis Sõjavägi: üksikasjades. koosnes talupoegadest ja käsitöölistest Sõjavägi : Uue riigi ajal oli alaline Rentnikud ja orjad: armee. neid polnud eriti palju, neid Sundvärbamine kasutati teenijatena koduses Eluaegne väeteenistus. majapidamises Veteranid said enda valdusesse maatüki. Kuningas: Kuningas oli sõjaväeülem, Töötegijad: kohtumõistja, seadusandja. Talupojad - ülesandeks Pidi tagama alamate heaolu,
5.Talupojad- ilma nendeta poleks Egiptust olemaski.Pidid maad harima, karja kasvatama, niisutussüsteeme rajama, ja ehitustöödes osalema, sõjaväes käima, valmistasid ise tarberiistad, poole saagist pidid vaarole andma Käsitöölised- elasid linnade, templite, losside ümbruses, olid kõrgelt koalifitseerunud, klientuur oli vaarao ja ülikkond 6.Sõjavägi- said teenistuse eest naturaaltasu, kohustuslik 7.Orjad- sõjavangid, vaesemad talupojad, kasutati kaevandustes, teenijatena. Eluolu maaühiskond, ülikud elasid hästi, kuid lihtrahvas elas tagasihoidlikult maal, savionnid, söögiks leib, joogiks lahja õlu, täna karjaloomadele sai ka harva liha, ning kala. Ülemkihile kuulusid ka eelnevalt mainitud asjad toidulauale, ainult kvaliteetsemal kujul, suuremas koguses, lisaks puuviljad ja vein. Abielu naise õiguslik seisund oli peaaegu võrdne mehe omaga. Majaemandat austati. Nii abilu kui ka lahutused olid võimalikud,
mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Nendest madalamal asusid käsitöölised ning talupojad ja rentnikud, ajapikku kasvas ka proletariaatide hulk. Enamjaolt olid madalama ühiskonnakihi esindajad mõne rikka ratsaniku või senaatori kliendid. 12. Orje oli väga erinevate ühiskondlike seisustega ning seetõttu olid ka ülesanded erinevad orje kasutati põllumajanduses, kaevandustest, teenijatena, kuid ka arstide ja õpetajatena. Mõni peremees lasi võimekal orjal ise teenida ning võis isegi orja vabaks lasta, mis polnud Roomas sugugi haruldane. Tavaliselt oli vabakslastu endise isandaga seotud kliendisuhtes. Kuna vabakslastud töötasid innukalt orjaseisusest võimalikult kaugele saamiseks, sai nii mõnestki neist väga rikas ja mõjukas inimene. 13. Rooma peres oli kõige tähtsam mees, kellel oli teiste üle piiramatu võim, naistel
Lk 159 3 3. Rooma oli orjanduslik ühiskond. Orjade töö tähtsus oli veelgi suurem kui Kreekas. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades, nad töötasid latifundiumites, käsitöökodades ja kaevandustes, ka teenijateks olid valdavalt orjad. Orjadeks langenud haritlased oli õpetajateks või arstideks. Kõik orjad oli omaniku varaks. Omanik võis orjaga teha, mida soovis – varasemal ajal ka tappa. Majapidamiste teenijatena töötavate orjade positsioon võis kohati olla üsna hea. Peremehed võisid neile usaldada vastutusrikkaid ülesandeid. Vahel lasti orjadel endale ise elatist teenida, selle eest nõuti regulaarset tasu. Seljuhul said orjad käituda nagu tavainimesed ja hankida endale varandusegi, kuid tema isiklik varandus kuulus siiski veel peremehele. Sagedasti lasti orje vabaks või mõned orjad ostsid end vabaks. Vabaks lastu sai kohe Rooma kodanikuks
kihelkonnavanemateks. Vanemad juhtisid piirkonna meeste kauba- ja sõjakäike ning said ka kõige suurema osa kasumist ja sõjasaagist. Henriku Liivimaa kroonikas on eestlaste vanemaid nimetatud ka “rikasteks” ja “paremateks” või nimetatud vanema nimega tervet küla (n “Lembitu küla”). Sõjakäikudelt ja kaubareisidelt toodi kaasa ka sõjavange või ostetud orje, keda rikkamad taluperemehed kasutasid isiklikes majapidamistes sulaste ja teenijatena. Sõjandus muinasajal: Suhted naaberrahvastega olid tavaliselt rahumeelsed, ent aeg-ajalt tuli ette vastastikuseid rüüsteretki. Sõjaoht kasvas koos riikluse kujunemisega Peipsi-tagustel aladel (Vana-Vene riik) alates 11.sajandist. Kaitserelvastusest kasutasid eestlased puidust tehtud metallkuplaga kilpe ning tõenäoliselt nahast tehtud kiivreid. Ainult üksikud ülikud said enesele lubada metalltraadist tehtud rõngassärke, mis kattis kogu keha ja käed. Relvade
põldu. Linnaelanikul seda võimalust polnud. 2. Linnas oli linnaõigus, st kõik seadused olid kirja ja igaüks 2. Kõigil oli oma majapidamine (ka kõige vaesemal talupojal), oli teadis neid seadusi. Maal elati maaisanda suva ja tujude järgi. elamiseks ruumi ja avarust (loodus ümberringi). Puudused: Puudused: 1. Vaestel polnud oma kodu, elati ja tehti tööd teenijatena 1. Talupojal oli küll kodu, aga ta oli sunnismaine (omal vabal rikkamate juures. tahtel kodukohta vahetada ei saanud). 2. Elati kitsastes oludes, majad väga lähestikku. 2. Sõjaseisukorral kaitsetud, neil ei olnud kodu ümber kaitsemüüre, nagu linnas. 9. Võrdle naturaalmajandust ja rahamajandust. (tv lk 40)
5 Suur osa inimesi olid vabad talupojad, kelle maatükid olid erineva suurusega sellele ühiskonnas suurem või väiksem sõnaõigus. Maaomanikest vabadel meestel oli hääleõigus tingil, s.o rahvakoosolekul, kus otsustati olulisi küsimusi, peeti kohut, valiti pealikke ja kuningaid. Neist tunduvalt enam oli aga seesuguseid vabu inimesi, kel omal maal polnud ning kes pidid seda seepärast teistelt rentima. Paljud neist töötasid sulaste ja teenijatena, tegelesid käsitööga või väikekaubandusega. 6 Viikingite ühiskonnas oli ka rohkesti orje. Arvatakse, et mõni ori oli olemas igas keskmise suurusega majapidamises, suurtes muinasmõisates võis neid olla aga mitukümmend. On teada, et viikingid ohverdasid meesorje oma jumalatele ning vahel 3 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. 4 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. 5 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg
Seega võisid ka pärast sõja lõppu oma võimeid tõestada. Võrdõiguslikkuse ideed ei piiranud vaid suurlinnadega. Tänu inimeste liikumisvabaduse suurenemisele hakkasid need levima ka väisematesse linnadesse ja maakohtadesse. Vabameelsuse levik väljendus muu hulgas ka sells, et paljud naised õppisid ära suitsetamise, mida varasemal ajal peeti daamide puhul sobimatuks. Kuid samas oli see ikkagi veel meeste maailm. Paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena, tegelikult aga meeste teenijatena, kelle ülesandeks on kodu hoidmine ning laste sünnitamine ja kasvatamine. 6 Uued Ajupesuvahendid Raadio ja filmikunsti areng ning diktatuuride võidukäik 1930 aastail muutis ka propaganda igapäeavaelu lahutamatuks osaks. Varasemal ajal olid politikute võimalused rahva arusaamu mõjutatada piiratud. Uued vahendid muutsid propaganda aga tõeliseks ajupesuks. Raadio ja kio
· "Sinuhe jutustus" · Aristokraatlik vanemate nõukogu, korraldati rahvakoosolekuid Ehnatoni usureform · Uue riigi ajal kehtestas ainujumalaks Atoni · Rentnikud ja orjad- orje oli vähe ja neid kasutati peamisel majapidamistes teenijatena · Teistele jumalatele ohvreid ei toodud Mesoptaamia suurriigid · Rajas uue pealinna Ahetatoni. · Akadi, Assüüria, Babüloonia · Pehmetele savitahvlitele vajutati kiilukujulise otsaga puupulga abil · Kuningas sõjaväeülemjuhataja, kõrgeim seaduste andja, märke
Vallutussõdadel on ka roll kihistumises ja talupoegade laostumises, sest sõjasaak läks rikastele ning talupojad olid sõjaretkedel ning ei saanud seega maad harida. II Ps ajal oli olukord eriti hull ning paljud asusid paremaid elutingimusi otsima. Seeläbi suurenesid rikaste maavaldused ning suurlinnad täitusid proletaaridega. Vallutussõdadega kaasnes orjanduslik aeg, peamiselt sõjavangide võtmise tõttu. Neid kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena ning arstide ja õpetajatena. Talupoegade sõjaretked ohustasid Rooma võitlusvõimet. Vennad Gracchused püüdsid seda reformida määrata suurmaavalduste ülempiir ülejäänut maata kodanikele jagades. Senaatorid mõistsid selle hukka. Peale reformikatseid rahvatribuunina nad hukati ning talupoegade laostumine jätkus. Rooma vabarigi langus oli peamiselt tekkinud selle laienemisest. Rooma riigi kasvades muutus
suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Naisõiguslaste ideed ei jäänud vaid suurlinnadesse, vaid levisid ka väiksematesse linnadesse ja küladesse. Naiste vabaduse levik väljendus muuhulgas ka selles, et paljud naised õppisid ära suitsetamise, mida varem peeti daamide puhul sobimatuks. Siiski oli ka erandeid. Autokraatlikes riikides oli olukord teine, sest seal nähti naisi ikka eelkõige pereemadena aga tegelikult meeste isiklike teenijatena, kelle ülesandeks on kodu korras hoidmine, söögi tegemine ja laste sünnitamine ning nende kasvatamine. Laste sünnitamise all peeti ka seda silmas, et eelkõige oodati poiste sündi, kellest saaks tulevikus sõjamees. (Teise maailmasõja aegne plakat ,,Me Suudame seda teha") 11 Kultuurielu Eestis kahe maailma-
majanduslikule eestkostele ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid talupoegi oli varakeskajal vähe. Kõige rohkem oli neid Skandinaavias, kus Lääne- ja Ida-Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki. Omaette sotsiaalse kihi moodustasid maata talupojad, kes leidsid sulaste ja teenijatena peavarju ja teenistust paremal järjel olevate talupoegade juures. 3.2. Talupoegade koormised: Koormised, mida tasuti feodaalile maa kasutusõiguse eest, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ning muutusid aja jooksul. Koormised jagunesid laias laastus kaheks: a) Teotöö (e teoorjus)- talupoegade kohustus harida mõisa põlde. Teotööd arvestati rakmepäevades (talupoeg kündis mõisa põldu oma
ning keda võis osta ja müüa koos maaga) ja sunnismaised (talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada). Vabatalupoegi e isiklikku vabadust omavaid talupoegi oli varakeskajal vähe. Kõige rohkem oli neid Skandinaavias, kus Lääne- ja Ida-Euroopale tüüpilist pärisorjust välja ei kujunenudki. Omaette sotsiaalse kihi moodustasid maata talupojad, kes leidsid sulaste ja teenijatena peavarju ja teenistust paremal järjel olevate talupoegade juures. 3.2. Talupoegade koormised: Koormised, mida tasuti feodaalile maa kasutusõiguse eest, olid eri sõltuvusastmega talupoegadel erinevad ning muutusid aja jooksul. Koormised jagunesid laias laastus kaheks: a) Teotöö (e teoorjus)- talupoegade kohustus harida mõisa põlde. Teotööd arvestati rakmepäevades (talupoeg kündis mõisa põldu oma veoloomade ja
kogunes iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelles seas 10 strateegi (väejuhti). Kõik allusid rahvakoosolekule. Iga aasta pandi ametisse 6000 kohtunikku, nende seast igaks kohtupäevaks paarisaja liikmeline kohtukoosseis. Kohtunikud, nõukogu liikmed ja riigiametnikud valiti liisu teel. Orjandus Orjadest enamuse moodustasid sisse ostetud barbarid. Neid kasutati põldudel, käsitööliste töökodades, teenijatena jõukate majapidamistes ja teistel madala kvalifikatsiooniga või ebameeldivatel aladel. ELUOLU JA PEREKOND Linn ja maa Tavaliselt paiknes linn kaljunukule rajatud kindluse akropoli jalamil. Nii all-linnas kui ka akropolili paiknes templeid. Tegelik linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Tänavad olid vanemates linnades korrapäratud, mõned koloonialinnad ehitati juba kindla põhiplaani järgi
Samuti, kolmas allikas olid vabad inimesed, sest tolleaegne õigussüsteem lubas vabu inimesi orjad muuta- isa võis müüa orjadeks oma lapsed, vaba inimene võis muutuda orjaks kohtuotsuse põhjal(kriminaalkuritegu nt). Kui seda juhtus võrdlemisi vähe, sellel orjuse allikal polnud majanduslikku tähtsust. 4) Orjade rakendamine Orjus osutus kogu tootmise aluseks, orjad olid põhiliseks tootvaks klassiks. Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustest, teenijatena, kuid ka arstide ja õpetajatena. Võisid olla muusikud, kunstnikud, orjad-käsitöölised. Palju orje rakendati töökodades. Oli olmas ka riigiorje, kes töötasid kirjutajate jt kohuseid täites. Kõige otstarbekam oli siiski orjade kasutamine põllumajanduses : ei vajanud erilist väljaõpet, vilju sai maha müüa/välja vedada itaaliast. 5) Orjade olukord Sagely rõhutatakse olulist lõhet, mis eristas põllumajanduses töötavaid ja linnaorje. Maal
1. Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senat-aristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Senaatori võis ära tunda valget rüüd ehk toogat ehtiva punase värvi järgi 2. Ratsanikuseisuse moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed, kellel oli piisavalt vahendeid ratsahobune muretsemiseks. Nad tegelesid kaubandusega ja olid kohtunikud. 3. Linnade käsitöölised, vabad talupojad ja rentnikud Orjad ja vabakslastud Orje kasutati põllumajanduses, kaevandustes, teenijatena, oskustöölistena, arstidena ning õpetajatena. Omanik võis orjaga teha mis tahtis. Sageli lasti orjad tänutäheks vabaks Perekond ja kasvatus Lk. 181 Kalender Lk. 182 Rõivastus ja toit Lk. 182 Roomlaste elamud ja rooma linn Elamu oli ühe korruseline, nelinurkse põhiplaaniga kivist maja, mille keskel asus ristkülikukujuline aatrium. Vaesed elasid mitmekorruselistes üürimajades. Tekkis maa-alune kanalisatsioon. Linnas asusid avalikud saunad ehk termid.
puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades nii suurmaaomanike kui talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena ja mujalgi. Samas ei moodustanud orjad üldjuhul põhilist tööjõudu. Oskustöö oli reeglina vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate, kuid samas raskemate ja ebameeldivamate tööde puhul. Kaevandustes ja kivimurdudes olid seetõttu peaaegu kõik töötegijad orjad sinna vabad inimesed lihtsalt tööle ei läinud. Orjad jäid Kreekas mitmes mõttes väljaspoole ühiskonda. Neid käsitati kui omanikule
puudusel võimalik kindlaks teha). Nende hulgas oli nii võlgade katteks orjusse müüdud või linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud kreeklasi kui ka võõrsilt sisse ostetud barbareid. Viimased moodustasid aga enamuse. Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades nii suurmaaomanike kui talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena ja mujalgi. Samas ei moodustanud orjad üldjuhul põhilist tööjõudu. Oskustöö oli reeglina vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate, kuid samas raskemate ja ebameeldivamate tööde puhul. Kaevandustes ja kivimurdudes olid seetõttu peaaegu kõik töötegijad orjad sinna vabad inimesed lihtsalt tööle ei läinud. Orjad jäid Kreekas mitmes mõttes väljaspoole ühiskonda. Neid käsitati kui omanikule
Rikkad pidid sõjalaevu varustama, üleriigilisi pidustusi korraldama. Aristokraatidel siiski suur roll, sest neil piisas aega, oskusi ja võimalusi, et pühenduda riigiasjadele. Orjade olukord võlgade katteks orjusse müüdud, linnriikide omavahelistes sõdades vangi langenud, võõrsilt sisse ostetud barbarid. Aegamööda kujunes arusam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati kõikjal suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate teenijatena. Orjad polnud põhiline tööjõud, oskustööd nad ei teinud, nad tegid raskemaid ja ebameeldivamaid töid kaevandustes, kivimurdudes. Neid käsitati kui omaniku vara. Orja tapmine oli taunitav, kuid karistust polnud. 10.Kreeka: eluolu Akropol kaljunukile rajatud kindlus, linn paiknes selle jalamil Agoraa koosoleku- ja turuplats, linnasüda Kitoon napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud, vööga kokkutõmmatud riidetükk, kandsid nii mehed kui naised
Ratsanikuseisud rikkad ja mõjukad, kes ei kuulunud senaatorite hulka. Algselt olid ratsanikud need, kes suutsid muretseda ratsahobuste ja teenida ratsaväes. Lihtrahvas- moodustasid linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad. Kui linnad kasvasid , siis kasvasid ka proletaaride ehk varatute hulk. Eriti palju oli neid roomas. Orjad ja vabakslastud: Roomas oli orjanduslik ühiskond Töötasid rikaste majapidamiste teenijatena ja koduabilistena. Omanik võis orjadega teha mida ise tahtsid Sageli lasti orje ka vabaks Mõni ori, kes sai raha teenida, võis enda ka vabaks osta Vabakslastutest said kohe Rooma kodanikud Perekond ja naiste positsioon Kogu võim peres kuulus isale. Vabariigi ajal oli isal õigus ka pereliikmeid surma mõista Naistel polnud poliitilisi õigusi Kui peretütar abiellus pärast murdeiga, siis ta läks isa käe alt abikaasa eestkoste alla võisid ka lahutada ja iseseisvateks saada.
garanteeritud kui on läbinud vastava ettevalmistuse. ( nt käsitööliseks , sõjameheks, naised kes abiellusid isiklikult vaba mehega). 1760 kaot Preisimaal ka selline talurahva kohustus Gesindezwangdienst- talulaste mõisateenimise kohustus. Omane ka mecklemburis ja Pommes. Idee selles et kõikidel talulastel kohustus mõisas läbida teenimisaeg ( 3-5), sell eest said toitu, peavarju ja riideid. Kui oleks teeninud sulastna vüi teenijatena oleksid nad isegi taludes saanud suuremat teenistust. Mõisates oli see pm piiramatu lisatööjõu (12-14 eluaastased lapsed, neile lisandus ka teotöö). Väga vihatud, 16 saj väga levinud. 1763 Friedrich II selle ka kaot. Friedrich II ürit ka muid rforme teha, mis tagakasid talurahvale nende vallasvara ja omandiõigused, kuid preisi aadel oli sellele vastu, rääkisid paternalistlikust hoolitsusest, Lõpliku hoobi pani Napoleoni sõda-> preisi militaarriigi urustamine
arhitektuursetest väärtustest. 1.3.1 Viljandi Viljandi linna algust võib hakata lugema keskajast, kui 1224. aastal alustati ordulossi ehitamisega. Juba 1283. aastal hakkas linnas kehtima Hamburgi linnaõigus. Müüriga ümbritsetud linna oluliseks sissetulekuallikaks oli transiitkaubandus. Linnakodanike arv oli 1500 ringis, sama palju inimesi elas ka väljaspool linnamüüri paiknevates lihtsates puust agulites. Sissetulekud saadi põllumajandusest, käsitööst ja linnaelanike teenijatena. Liivi sõda mõjus linnale laastavalt ja tõi kaasa venelaste kätte langemise 1560. aastal. 1582 tõi vaherahu tulemusena uuteks peremeesteks poolakad. 1600. aastal alanud Poola ja Rootsi vaheline võitlus Venemaa pärast tähendas, et linn käis seitse korda käest kätte ja sõja lõppedes oli kunagisest õitsvast linnast jäänud vaid varemed. 1629. aastal saabunud rahu kehtestas rootslaste ülemvõimu. Õitsva kaubalinna asemel oli aga tegemist käsitööliste külaga (1682
annaabi.ee 
