Puudub huvi ja motivatsioon. Need probleemid nõuavad lahendamist. 5. Kuidas matemaatikat (selle õppimist) huvitavamaks muuta. Koolis võiks matemaatika õpetamisel kasutada rohkem praktilisi näiteid otse elust enesest. Võiks näidata, kus teatud valemeid ja seoseid reaalselt kasutada saab. Tuleb läheneda probleemiasetusele loominguliselt. Kokkuvõte Kui inimene väidab, et tal ei lähe seda matemaatikat kunagi elus vaja, siis see väide on ekslik. Teemaarenduses toodud näidete põhjal julgen öelda, et matemaatikat läheb mingil määral kõigil tarvis. Võtan lühidalt kokku teemaarenduses selgitatud matemaatika vajalikkuse näited.
Puudub huvi ja motivatsioon. Need probleemid nõuavad lahendamist. 5. Kuidas matemaatikat (selle õppimist) huvitavamaks muuta. Koolis võiks matemaatika õpetamisel kasutada rohkem praktilisi näiteid otse elust enesest. Võiks näidata, kus teatud valemeid ja seoseid reaalselt kasutada saab. Tuleb läheneda probleemiasetusele loominguliselt. Kokkuvõte Kui inimene väidab, et tal ei lähe seda matemaatikat kunagi elus vaja, siis see väide on ekslik. Teemaarenduses toodud näidete põhjal julgen öelda, et matemaatikat läheb mingil määral kõigil tarvis. Võtan lühidalt kokku teemaarenduses selgitatud matemaatika vajalikkuse näited.
üksnes üles-, kuid mitte erakasutamiseks allalaadimine, näiteks Venemaal. Internetipiraatlus on ka meedias palju kära tekitanud. Üks populaarsemaid internetipiraatlusega tegelevaid netilehekülgi on ThePirateBay, mille haldajate kohtus käikudest on tehtud väga huvitav YouTube lehel vaadatav dokumentaalfilm (TPB AFK), mis näitab täpselt, kuidas enamasti internetipiraatlusesse suhtutakse – kibestumuse ja vihaga. Kokkuvõte Internetipiraatlus on osa meie kõigi igapäevasest elust. Teemaarenduses toodud näidete põhjal julgen öelda, et internetipiraatlust on väga suurel osal inimestest pidevalt tarvis. Võtan Gregor Johannson 134303IAPB lühidalt kokku teemaarenduses selgitatud faktid ning sellega vastan ka kirjatöö alguses püstitatud küsimusele. Annotatsioon Antud kirjatöö on kirjutatud lugeja informeerimiseks internetipiraatluse kohta. Käsitletud on
· Viimane lause on töö mõte küsimusena (lihtsam variant) või lausena (raskem variant) Teemaarendus · Nii mitu mõtet on, nii mitu lõiku on ka · Näited, faktid · Poolt- ja vastuargumendid · Oma arvamus "Mina arvan, et...", "Mulle meeldib...", "Pean oluliseks...", "Tulenevalt eelnevast..." · Iga lõigu lõpus järeldus, kokkuvõttev lause lõigu mõtte kohta (saad pärast kokkuvõttesse panna) Kokkuvõte · 2-4 lausega võtad teemaarenduses räägitu kokku (lõikude lõpus olnud järeldused) · Vastad sissejuhatuses esitatud küsimusele Kui kirjutad arvutis... · Kirjastiil ehk srift Times New Roman · Kirjasuurus 12 · Reavahe 1,5 · Tavaline püstkiri · Paigutus rõhtne blokk-kiri · Võõrkeelsed sõnad kaldkirjas Kui kirjutad käsitsi... · Taandread · Käekiri!
ennustuse, et usundid surevad välja ja loovutavad oma koha teadusele. Vastuseks sellele on autor öelnud, et inimene vajab religiooni ja ei saa ilma selleta elada. Ta leiab ka, et religiooni suhtes on inimestel väga palju negatiivseid eelarvamusi, mis ajendabki meid usust mööda vaatama. Lahendust sellele probleemile välja ei tooda. Sissejuhatust on alustatud statistikaliste faktide väljatoomisega, millele toetub kogu ülejäänud essee oma mõttelaadilt. Teemaarenduses on Laht esitanud mitmeid probleeme ja neid põhjalikult arutanud. Analüüsimisel on jõudnud arusaamani, et religioon on vajalik inimkonnale, kuna ,,ta näitab sihte ja eesmärke, mis ulatuvad teisele poole inimese «mina» ja tema argitõeluse piire." Eelneva tsitaadiga võtab Jaan Laht kogu oma essee lõppsõnas kokku. Autor veenab lugejat endaga kaasa mõtlema, rõhudes järjepidevalt asjaolule, et Eesti rahvas peaks olema usklikum
esimeses vaatan ..., teises ... ja kolmandas... .) e. peamiste kasutatavate autorite välja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses püstitatud küsimusega (esitatud väitega). Kokkuvõte koosneb (0,5-1 lk.): a. lühikokkuvõte antud teemast b. veelkordne põhiküsimuse (-väite) esitamine, mida essee käigus analüüsiti c. lähtuvalt teemaarenduses esitatud struktuurile põhiküsimuse (-väite) kohta järelduste esitamine d. lõppjärelduse esitamine Essee nõuab uurimistöö tegemist konkreetse teema analüüs nõuab eelnevaid teadmisi ja erinevate lähenemistega tutvumist. Seetõttu on selle essee kirjutamisel vaja lisada töö lõppu ka kasutatud kirjanduse nimekiri, mille miinimumsuurus on 5 autorit (artiklit, raamatut, uurimust jne). NB!!!
(Nt. T koosneb kolmest alaosast, millest esimeses vaatan , teises ja kolmandas .) e. peamiste kasutatavate autorite vlja toomine Teemaarendus koosneb (3-4 lk): erinevatest alaosadest autori vabal valikul struktureerituna. Meeles tuleb pidada, et iga alaosa oleks seotud essee sissejuhatuses pstitatud ksimusega (esitatud vitega). Kokkuvte koosneb (0,5-1 lk.): a. lhikokkuvte antud teemast b. veelkordne phiksimuse (-vite) esitamine, mida essee kigus analsiti c. lhtuvalt teemaarenduses esitatud struktuurile phiksimuse (- vite) kohta jrelduste esitamine d. lppjrelduse esitamine Essee nuab uurimist tegemist konkreetse teema anals nuab eelnevaid teadmisi ja erinevate lhenemistega tutvumist. Seetttu on selle essee kirjutamisel vaja lisada t lppu ka kasutatud kirjanduse nimekiri, mille miinimumsuurus on 5 autorit (artiklit, raamatut, uurimust jne). NB!!!! Ei tohi unustada, et essee on siiski autori ENDA mtteavaldus, mistttu
See muudab essee kirjutamise ladusamaks. Mustandi kirjutamisel peab silmas pidama essee ülesehitust, see koosneb sissejuhatusest, teemaarendusest ning kokkuvõttest. Sissejuhatus peab äratama huvi ning see ei tohi olla pikem kui üks lõik, see peaks tutvustama põhiideed. Hea kokkuvõte meenutab teemaarendust ja põhiideed, tavaliselt omab ka punkti, mis intrigeerib lugejaid edasi mõtlema. Kokkuvõttes ei tohiks esitada uusi mõtteid, vaid anda edasi teemaarenduses kasutatud mõtteid teiste sõnadega. Essee teemaarenduslõigu esimene lause peaks olema reegel ehk lõigu mõte. Alles sellele järgnevad põhjendused, enda arvamus, analüüs ja näited. 4. STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise käigus peab autor hoolega läbi võtma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb üle lugeda ka teemaarendus, tuleks jälgida, et see püsib teemas ning ei ole liiga laialivalguv. Samas peavad lõigud moodustama sisulise
koostamine vga soovituslik. See muudab essee kirjutamise ladusamaks. Mustandi kirjutamisel peab silmas pidama essee lesehitust, see koosneb sissejuhatusest, teemaarendusest ning kokkuvttest. Sissejuhatus peab ratama huvi ning see ei tohi olla pikem kui ks lik, see peaks tutvustama phiideed. Hea kokkuvte meenutab teemaarendust ja phiideed, tavaliselt omab ka punkti, mis intrigeerib lugejaid edasi mtlema. Kokkuvttes ei tohiks esitada uusi mtteid, vaid anda edasi teemaarenduses kasutatud mtteid teiste snadega. Essee teemaarendusligu esimene lause peaks olema reegel ehk ligu mte. Alles sellele jrgnevad phjendused, enda arvamus, anals ja nited. 4.STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise kigus peab autor hoolega lbi vtma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb le lugeda ka teemaarendus, tuleks jlgida, et see psib teemas ning ei ole liiga laialivalguv. Samas peavad ligud moodustama sisulise terviku ning likude jrjestus peab olema loogilises jrjestuses 5.VIIMISTLEMINE
· Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.) · (,,)Sul puudub sirav siht? Eks mine · ja taipa, mis on aina tarbimine.(,,) Lõpetus: · Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: · - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; · - väldi liigtundelisust ja paatost; · - ära venita lõpetust pikaks; · - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; · - ära korda lõpetuses seda, mida oled juba teemaarenduses kirjutanud. · Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili · , st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse. · Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne. · Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust. · Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud. · Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm), · Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili
Ära iial kasuta absoluutset määratlust! Ära esita tõestamata väiteid ehk kui midagi väidad, pead selle ka faktide ja näidete abil tõestama Laused olgu lihtsad, selged ja üheselt mõistetavad. Korrektne struktuur on arutluse alus (sissejuhatus, 5 teemaarenduselementi, kokkuvõte) Sissejuhatuses peab olema ajaline määratlus ja ajaloolise tausta avamine. Kokkuvõttes ei tohi tuua uusi, teemat tõestavaid, kuid teemaarenduses kasutamata väiteid. Kõik lõigud peavad olema teemaga seostatud (ja-mis-siis-efekti vältimiseks) Sissejuhatus ja lõppsõna olgu kuni kolmandik teksti mahust, mitte rohkem Eelpool toodud reeglid on soovituslikud ja ei kehti 100% juhtudest. Ei tohi kasutada teiste töid enda oma pähe.
pole selles kirjatöös suurt midagi räägitud. Mulle on mulje jäänud, et eesmärk on pigem informeerida lugejat tänapäeva noorte ülbusest ja üleolevusest ning pakkuda välja süüdlasi ja lahendusi antud probleemile, kusjuures lahenduste osa on veidi vajaka jäänud, nagu eelnevalt põhjendatud. Eelneva arutelu põhjal julgen väita, et analüüsitavast esseest on nii mõndagi puudu: korralik sissejuhatus ja probleemipüstitus, teemaarenduses probleemidele lahenduste leidmine, kokkuvõte koos loetava sõnumiga, tööle vastav annotatsioon jms. Annotatsioon Kirjatöö eesmärgiks on lugejat informeerida ja panna mõtisklema tänapäeva noorte ülbusest ja üleolevusest, uurida tekkinud probleemi tagamaid ning pakkuda välja lahendusi sellele. Olulisemad käsitletud probleemid on tänapäeva noorte ülbus ja üleolevus, nende loovuse kadumine ning perekonna suhete allakäik. Kõige olulisemaks järelduseks on autori arvates
sissejuhatusega, seejärel toimub teema aredus, sellele järgneb haripunkt ehk kulminatsioon ning lõpuks lahendus. Kuigi lugu algab esimese leheküljega ning lõpeb viimasega, siis see konkreetne novell algab asjade keskelt, see tähendab, et lugeja jääb mõtlema kuidas võis olukord enne seda kõike olla. Sissejuhatuses keskendutakse loo sisseelamisse ning kirjeldatakse veidi tegelasi ning asukohta ja ümbrust, mille ümber ja sees lugu toimuma hakkab. Teemaarenduses seletatakse lugu koer Popi silmade läbi. Tema maailm ja tema nägemus sellest. Kuni haripunktini on lugu seletatud suhteliselt aeglaselt, kuid pärast seda muutub tempo jälle kiiremaks. Lõpus olev lahendus on suhteliselt kiire ning ootamatu. Pinge järkjärguline tõus viis püändini. Sündmused tekstis tulevad üsna loogilises järjekorras nind seepärast on novelli ka lihtne lugeda. Tekst koosneb kahest tahust: lugu ja tekst. Loo moodustavad teose maailmas
algul seletatakse asi ära pikalt, siis võetakse kokku) · Väide ja selle väite analüüs. · Põhjus ja tagajärg, mingi sündmuse või probleemi. · Väide ja näide. · Probleem ja lahendus. Lõigu keskmine pikkus on 5-9 lauset. Lõpetus on autori viimane võimalus midagi väita või lugejat kuidagi mõjutada, suunata. Lõpus ei ole hea, kui see on liiga pikk, kui seal on uued argumendid, kui see on liigselt tundeline, kui seal on sama mida oled teemaarenduses juba kirjutanud. Lõppsõna eesmärk: tuua esile teksti tuum, põhiidee, esitada oma hinnang, teravdada tähelepanu kellegi või millegi suhtes. Arutlemise viis põhilist võtet: 1. Analüüsimine. (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside liigendamine osadeks) Andmeid ei tohi valida, tuleb anda edasi konkreetne protsessi ehitus, mitte muljepilt. 2. Illustreerimine. (näite võib olla tõsiasi, või väljamõeldis- parandaja ju ei tea, kes sa
Hea sissejuhatus peaks andma üldise pildi tööst ilma ülejäänud tööd lugemata. Sissejuhatuses püstitatakse küsimuse kujul probleem, millele asutakse töös vastust otsima. Üks töö võiks sisaldada ühte probleemi ja soovitav on lühidalt kirjeldada, kust või kuidas probleem kerkib. Heaks tooniks on kirjutada sissejuhatus proportsioonis 1/10 terviktööga. Tehniliselt võib sissejuhatuse kirjutamise jätta kõige viimaseks, kuna siis on juba teada, mida töö sisaldab. Teemaarenduses arutletakse samm-sammult kõnealust probleemi, esitatakse autoriteetide seisukohti ning polemiseeritakse nendega. Et teemaarendus ei oleks hüplik, võiks koostada kava ja mõelda läbi argumentatsiooniloogika, mis järjekorras millest tahetakse kõneleda või proovida pärast essee valmimist, kas iga lõigu kohta on võimalik ühe lausega öelda, millest selles lõigus juttu on ning kas selliselt saadud laused on
Retsensioon: Mis takistab meid edukaks saamast? Antud essee jättis väga hea mulje, kuna kogu käsitletud teemade hulk on arusaadavas järjekorras ning loogiliselt väljendatud. Töö vormistusega on kõik korras: õigesti on paigutatud töö eesmärgi ja põhiprobleemi püstitus ning samuti on omal kohal ka sissejuhatus, teemaarenduse lõigud ja kokkuvõte. Sissejuhatus on tõepoolest suuremal jaol sissejuhatav, kuid mõningaid aspekte võiks alles järgnevas teemaarenduses käsitleda. Tabavalt on sissejuhatuse lõpus kasutatud kahte küsimust: "Kuid miks me ei tegutse nii, nagu me tegelikult soovime? Mis meid takistab?". Alati peab omalt poolt püstitatud küsimustele lõpuks ka mingisugust laadi vastuse leidma. Essee kirjutaja on sellega ka korralikult hakkama saanud. Teemapunktid on pealkirjast lähtuvad, seega teemast möödakirjutamist ei olnud. Võibolla oleks pidanud mõnda püstitatud probleemi veidi rohkem käsitlema ning
Hoidu stampfraasidest („Lõpetuseks tahaksin öelda …“, „Ja lõpuks, head kuulajad …“) Ära vabanda („Kas teil nüüd sellest kasu oli, aga …“, „Ega jõudnudki midagi tarka öelda …“) Ära pea end kuulajatest targemaks („Sellest aru saamine vajab targemaid päid …“) Lõpeta lõplikult („Ah jaa, ma unustasin veel öelda …“) Kokkuvõtvalt SISSEJUHATUSES selgita, millest rääkima hakkad. TEEMAARENDUSES räägi see asi ära. KOKKUVÕTTES selgita, millest sa just rääkisid. SUHTLUSE MÕJUJÕUDU SUURENDAVAD TEGURID ELULISUS – teemad nagu elu, surm, lapsed, tervis KONKREETSUS – sündmuse täpne aeg ja koht REAALSUS – tegelik paelub rohkem PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline
lõpp 7) prognoos – osutatakse probleemide kestvusele tulevikus, võimalikele lahendustele 8) laenatud lõpp – kasutatakse oma mõtte väljendamiseks tsitaate. Kokkuvõtte RUSIKAREEGEL: • Kokkuvõte peab lähtuma teemast, mitte rääkima näiteks sellest, et elu on ikka ilus. • Kokkuvõte peaks olema nagu katus, mille alla mahub kogu maja. • Kokkuvõttes ütle lühidalt ära see, millest oli põhjalikumalt juttu teemaarenduses, aga ära ainult korda, vaid järelda, üldista, anna vastus. • Liigu üksikult üldise (konkreetselt abstraktse) suunas. • Kirjandi viimane lause vôib sisaldada analüüsitud probleemi kokkusurutud lahenduse (kirjandi põhiidee), mis on väljendatud minimaalse arvu sõnadega. Kirjandi lõpetuse 4 pisikest nõuannet: 1. Kui oled alustanud kirjandit huvilooga, võid lõppsõnas selle lõpule viia või korrata teisest vaatepunktist. Kirjandile tekib raam. 2
. . . on teksti traditsiooniline osa nii nagu sissejuhatus. Lõppsõna on viimane võimalus lugejale või hindajale midagi väita või teda mõjutada või suunata. Eesmärgid: Tuua esile teksti põhiidee, sõnum või tuum; Esitada hinnang; Teravndada tähelepanu millegi või kellegi suhtes; Võtta kirjutatu kokku. Kirjandi kokuvõte peab väljakasvama töös esitatud seisukohatadest ja peab olema põhjendatud. Ei tohi uusi mõteid sisaldada. Lõppsõna püütakse leida teemaarenduses öeldule uus vaatepunkt ja adna sellele omapoolne hinnang. Lõppsõnade ülesehituse võtted: o Huvilugu (kui alustad sissejuhatuse huvilooga, siis kirjuta kokkuvõte huviloona. Kõkkuvõttes viiakse lõpule sissejuhatuses alustatuga); 23 o Kokkuvõte (tuuakse kõige olulisem lühidalt esile): o Teesid (st teemaarendusest tulenevad seisukohad esitatakse lühidalt ja konkreetselt);
milles tuuakse esile põhiprobleem kunstinäitusi jne · küsimused ja vastused eristatakse · ülesandeks nii teost analüüsida kui ka taandridade ja erineva trükiga tutvustada-reklaamida ARVUSTUSE ÜLESEHITUS: · näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang Kirjandusvoolud ROMANTISM tundeid ja ideaale rõhutav REALISM kirjandus- ja kunstivool, mis kunsti- ja kirjandusvool; kujunes Lääne- tekkis 1830. aastatel Prantsusmaal.
hakkad vastama läbi kirjandi]. o Teemaarendus Niisiis. Kui sissejuhatus on kirjutatud, siis jõuad selle kohani, kus sa hakkad reaalselt kirjutama kirjandit. Sul on ära seletatud taust teemale ning püstitatud probleem, millele sa pead hakkama lahendust leidma kuidagi. Sisuni jõudes seletan ma metoodikaid, kuidas ja mida kirjutada teemaarenduses, aga praegu näitan ära lihtsalt selle süsteemi. Ärge pange tähele lausete arvu. Lausete arv on Sinu enda otsustada. Sama süsteemi kasutad kõigis teemalõikudes. [1. lause tõstatad väite vastavalt probleemile. näiteks ühe lahenduse. või siis mingi fakti, mida hakkad analüüsima. räägin täpsemalt sisus. tood väite!]. [2. kuni näiteks 7. lause põhjendad oma väidet puhaste faktidega]. [8. kuni näiteks 12
Kaotamise sissetoomine iseenda või ende tegevuse muutmiseks, võime astuda jälle väikese kokkuvõttes on täiesti sammukese oma eesmärkide saavutamise poole. Saavutades oma K üleliigne, kuna seda ei O eesmärgid, olemegi õnnelikud ja et olla õnnelikud, on meil vaja eesmärke, K mainitud teemaarenduses. mille poole püüelda ja mida saavutada. Milleks on siis eesmärke vaja? Et Kuid vaatamata K vahepealsetele teemast teada, miks me eksisteerime. Olgu siis me mõte elada enda, laste, Jumala, U kõrvalekalletele, vastab autor raha või teiste põhjuste nimel, on meil vaja eesmärke, et seda õigustada. V
põhimääruses kehtestatud ülesannete täitmiseks või nendega seoses. Sellisele majandustegevusele ei kohaldata teatamis- või loakohustust, kuid kohaldatakse asjaomast majandustegevust reguleerivaid sätteid. (4) Kui kooli majandustegevus on suunatud tarbijale toodete või teenuste pakkumisele, peab see olema tarbijale arusaadavalt väljendatud. 19 Kokkuvõte Teemaarenduses oli juttu sellest, et kutseharidust saavad omandada kõik soovijad, kellel on omandatud põhiharidus või keskharidus, kuid samas on ka seesuguseid erialasid mille omandamiseks ei ole vaja põhiharidust. Sisseastumiseks peab kanditaat tegema sisseastumiskatsed või kui koolipoolt on seatud lävend ja kui kanditaadi hinded ületavad lävendi siis ei ole ta kohustatud tegema sisseastumiskatseid vaid saavad otse kooli sisse. Sisseastujale makstakse ka riigipoolt õppetoetusi, mille
4. üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada; 5. puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; - väldi liigtundelisust ja paatost; - ära venita lõpetust pikaks; - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; - ära korda lõpetuses seda, mida oled juba teemaarenduses kirjutanud. Arutlus Arutlemine on üks teksti arendustüüpe. Arutlust toetavad kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemine Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet. 1. Analüüsimine analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Analüüsiga esitatakse mingi nähtuse või protsessi sisemine ehitus, olemus, mitte selle muljepilt. 2
4. Üleskutse osutatakse probleemide kestvusele, vajadusele need tulevikus lahendada. 5. Puänt esitatakse ootamatu, vaimukas lõpp või fraas. Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu: - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda; - väldi liigtundelisust ja paatost; - ära venita lõpetust pikaks; - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente; - ära korda lõpetuses seda, mid oled juba teemaarenduses kirjutanud. Arutlus Arutlemine on üks teksti arendustüüpe. Arutlust toetavad kirjeldamine, jutustamine, argumenteerimine, veenmine. Arutlemine Arutlemisel kasutatakse viit põhilist võtet: 1.Analüüsimine analüüs põhineb nähtuste (ideede, probleemide, sündmuste, protsesside) liigendamisel osadeks. Tuuakse välja tervik, selle osad ja nendevahelised suhted. Analüüsiga esitatakse mingi nähtuse või protsessi sisemine ehitus, olemus, mitte selle muljepilt. 2
Uurimuse kokkuvõtte võib peale eesti keele kirjutada ka võõrkeeles (enamasti inglise keeles), et ka eesti keelt mitteosakajad saaksid uurimistööga tutvuda. Kokkuvõte ei ole tavaliselt pikem kui üks lehekülg. Referaadi ülesehitus sarnaneb kirjandi ülesehitusega. Sissejuhatus tutvustab lühidalt referaadis käsitletavaid probleeme, põhiosa esitab neist ülevaate, mis on liigendatud käsitletavate probleemide järgi peatükkideks, ja kokkuvõte koondab lühidalt teemaarenduses esitatud põhiargumendid. Kokkuvõttes võib autor anda käsitletu kohta ka oma hinnangu. Lisadesse paigutatakse tekstiga mitte otseselt seotud ja mahukam täiendav materjal (küsitlusankeedid, fotod, illustratsioonid, ulatuslikumad tabelid jms. Lisadele viidatakse tekstis. Lisad on pealkirjastatud ja nad numereeritakse tekstis viitamise järjekorras. 8 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE
inimestel erineval määral. Ehk teisiti üteldes, teadmise aprioorsed eeldused, millest inimtunnetus olemuslikult sõltub, on inimeste vahel sünnipäraselt ebavõrdselt jaotunud. Inimesed on paratamatult intellektuaalselt ebavõrdsed ja nagu me järgnevalt näeme, annab Platon sellele asjaolule määrava kaalu oma poliitilises õpetuses. 2. Metempsühhoos on iseenesest õigupoolest pigem religioosne kujutlus kui filosoofiline õpetus. Et Platoni selles teemaarenduses filosoofilist sisu näha, tuleks leida filosoofiline küsimuseasetus, mille kontekstis ta metempsühhoosile apelleerib. Selliseks võiks olla küsimus “Milleks olla vooruslik (kõlbeline)?” Mitmed sofistid (vrdl. näit. Antiphon) esitasid vaateid, mille järgi vooruse-kohane käitumine on inimesele enamasti kahjulik. Sokrates polemiseeris selliste arusaamadega, osutades sellele, et voorusetu käitumine kahjustab
..........................................................................21 ALLIKAD................................................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Referaadi ,,Anne kui erivajadus" eesmärk on tutvustada andekuse mõistet, selgitada kontseptsiooni andekusest kui erivajadusest ning kirjeldada võimalikke meetmeid andekate laste toetamiseks. Teemaarenduses võib lugeda andekuse mõiste tähendusest, andekuse põhjustest ning andekusest hariduslike erivajaduste kontekstis: mil viisil on andekus käsitletud eesti haridusseadustikus ning kuidas andekaid märgata ja aidata. Referaadi teises pooles on võrdluseks ja teema rikastamiseks sisse toodud Austria, Saksamaa ja Sveitsi kogemus andekate hariduses. Käesoleva referaadi peamiseks aluseks on erinevad Tartu Ülikooli teaduskooli direktori ja
· algab sageli jämetrükis juhtlõiguga, milles jne tuuakse esile põhiprobleem · ülesandeks nii teost analüüsida kui ka · küsimused ja vastused eristatakse tutvustada-reklaamida taandridade ja erineva trükiga ARVUSTUSE ÜLESEHITUS: · näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost · teemaarenduses käsitletakse ja hinnatakse teost mõnest probleemist lähtudes · lõpetuses tehakse kokkuvõte ja antakse kokkuvõttev hinnang Teisi ilukirjandusega seotud mõisteid miljöö teose aeg-ruum; kirjandusteoses kujutatud olustik, milles tegelane elab ja mis teda mõjutab teema teoses käsitletav nähtuste ring
Sellisel juhul oleks infomüra liialt suur. Igal juhul teeb kuulaja mingi valiku, mida meelde jätta. * Olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega. * Kui kõneleja on esitanud mingi väite, võib ta seda illustreerida mõne näitega või tõmmata paralleele samase nähtuse või probleemiga, teha vahekokkuvõtteid, korrata olulisi mõtteid uues sõnastuses jne. Sellist lisamaterjali nimetatakse redundantsiks ehk liiasuseks. Teemaarenduses peab kõneleja * liikuma lihtsamalt materjalilt keerukamale, * seostama uut infot juba tuttavaga materjaliga. Kasulik on ettekanne selgelt liigendada. Kõne tuleb esitada nii, et ühe mõttearenduse lõpu ja teise alguse vahel oleks selge piir. Alateemade järjestus peab olema loogiline, uute ja vanade mõtete vahele tuleb luua seoseid. Kuulajatel on lihtsam jälgida ning aru saada, kui nad tajuvad kõne struktuuri. Kõne eri osi saab välja tuua * pausidega,
m¨argiklassi' anal¨uu ¨si, oleks kohane veidi l¨ahemalt k¨asitleda Peirce m¨argiteooriat. Kas pole siit mitte v~oimalik leida `kuue m¨argiklassi' edasiseks s¨ustematiseerimiseks piisavat argumentatsiooni? 2.2 Peirce kolmem~ o~ otmeline m¨ argiruum C. S. Peirce m¨argiteooria on piisavalt laiade rakendusv~oimalustega s¨ us- teem, nagu [Merell 97] oma p~ohjalikus teemaarenduses osutab. Peirce m¨argitriaadid v~oimaldavad kirjeldada mitte u¨ksnes suvalist m¨argis¨ usteemi vaid ka semiootilise protsessi (semiosis) d¨ unaamikat. Peirce j¨argi on m¨ark eelk~oige kui suhe, suhe mis toimib kandja (X), ¨ objekti (Y) ja subjekti (Z) vahel. Ulaltoodud m¨arkide uurimissuunad tegelevad niisiis vastavalt XY, YZ ja XZ teljeliste suhete anal¨ uu¨siga.
annaabi.ee 
