Raamat räägib ühest mehest nimega Jürgen. Ta oli 25-aastane ning selles jutus meenutas ta oma lapsepõlve. Lugu algab sellega, kui ta oli umbes 7-aastane ning tema vanemad lahutasid. Ema põhjenduste järgi olevat isa uue naise leidnud. Üsna peagi peale seda kohtus Jürgen oma uue kasuisa Steniga. Nad hakkasid teineteisega üpris hästi läbi saama, mees tahtis isegi poissi adopteerida, aga ema keeldus sellest. Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil. Poiss oli siis juba 15-aastane. Enne surma tuli nende vestlusest välja, et tegelikult ei lahkunud pärisisa teise naise pärast. Poisi ema ei soovinud lihtsalt enam kooselu. Samu...
Raamat "Tee isa juurde" jutustab noorteprobleemidest, mis esinevad ka tänapäeval. Raamat sisaldab palju traagilisi ja ka igapäevaseid sündmusi. Raamatu tegevus toimub 70-ndatel Tallinnas. Peategelane on Jürgen Moorast, kes on raamatu algul 9-aastane ja raamatu lõpus 16-aastane. Jürgen käib ka koolis ja õpib peaaegu viitele. Jürgen on poiss, kes ei suuda otsuseid hästi teha - ka üheksandat klassi lõpetades ei tea ta, mida ta tahab teha tulevikus. Tema ema (Külliki Suurhans) ja isa (Eldor Moorast) lähevad lahku, kuna neil on juba tükk aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha. Niiviisi teenivad nad endale kopsakat taskuraha. "Ärikate" kõrgeim "töötaja" on Autostop - keskealine raamatupidaja välimusega prillidega mees. Ta võib kasutada alamaid "töötajaid" selle...
TEE ISA JUURDE Raimond Kaugver Tegelased: Jürgen Moorast Külliki Moorast/Suurhans (Jürgeni ema) Sten Suurhans (Jürgeni kasuisa) Eldor Moorast (Jürgeni pärisisa) väike Sten (Jürgeni kaasärikas) Reeni (Jürgeni kaasärikas, narkomaan, tüdruk) Raamat algab 25aastase Jürgeni jutustusega oma lapsepõlvest, meenutades aega, kui ta vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis Jürgenile väga meeldis. Jürgeni ema võttis Steni perekonnanime (Suurhans), kuid nagu hiljem välja tuleb oli ema vastu Steni tahtmisele Jürgen adopteerida, seega jäi Jürgenile oma isa perekonnanimi (Moorast). 9aastasena kohtub Jürgen juh...
Õpetlikku Balzaci romaanis ,,Isa Goriot'' ,,Isa Goriot" on kirjutatud 1835. aastal. Balzac annab selle raamatuga põhjaliku ülevaate Pariisi kõrgseltskonna elust. 19. sajandil olid inimeste käitumistavad ja moraal teistsugused võrreldes tänapäevaga. Siis olid inimestele kõige tähtsam raha, aadlitiitel ja seltskond. Tihti astuti selle pärast oma tõeliste põhimõtete vastu. Raamat toobki tähelepanu nendele probleemidele ja õpetab, et maailma keskuseks pole ainult raha. Isa Goriot oli ise valinud oma ajastu väärade ideaalide tee. Sellel ajal oli vaene olemine häbiasi ja näitas inimese saamatust. Isa Goriot kartis just kõige rohkem, et ta tütardel ei lähe hästi ning nad satuvad häbisse. Ta oli teinud valesti, andes neile raha ja neid nii ära hellitades, selle asemel et isiklikult nende juures olla ning neid aidata. Tema arvates suutis raha lahendada kõik probleemid, sest tolleaegne ühiskond oli sellise arvamuse enda rahakesk...
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama ju...
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama ju...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond Postimees (04.12.2013) Iseseisev töö TARTU 2013 1.PÄEVAUUDISED Masendav uudis Viljandis hukkus rängas avariis teed ületanud abielupaar (http://www.postimees.ee/2619778/viljandis-hukkus-rangas-avariis-teed-uletanud- abielupaar) Artikli valisin sellepärast, et see on ehe näide sellest, et autojuhtide tähelepanu ei ole kindlasti vaid suunatud tee jälgimisele. Kuna asi on veel menetlusel ja ei osata öelda, kas jalakäijad kandsid helkurit või ei, siis tahaksin öelda, et kõik jalakäijad peaksid praegusel ajal juba helkurit kandma. Lootusrikas uudis Ettevõtete kogukasum ületas esimest korda buumiaegse taseme (http://www.e24.ee/2619380/ettevotete-kogukasum-uletas-esimest-korda-buumiaegse- taseme) Artikli valisin sellepärast, et see on üsna lootusandev, et ka järgnevatel aastatel võib Eesti ettevõtete kasum tõusta ning sa...
HANS & GRETE (Hans ja Grete kuulavad nurga tagant, mureliku näoga, kuidas isa enesega vestleb) HEA VANEM: mis meist küll saab, meil ei jätku enam lastele toitu ja endalgi on kitsas käes. Naine soovitas lapsed metsa viia ja nad sinna jätta. Ta arvab, et kui lastest lahti ei saa, siis sureme me kõik siin veel nälga. HANS: Ära nuta Grete! Küll ma mingit nõu leian. (Hans hiilib majast välja kive korjama) HANS (Gretele, tagasi tulles): Jää nüüd uuesti magama, mul on lahendus! ~*~ (Järgmisel päeval) HEA VANEM: Asume nüüd metsa poole teele, meil vaja puid tegema minna. (Perekond asub teele. Teel olles vaatab Hans koguaeg taha ning viskab eelmisel päeval korjatud kive enda järgi maha) HEA VANEM: Me lähme nüüd metsa puid raiuma. Te oodake lõkke ääres. Me tuleme teile ise järele. (Mõne aja möödudes) GRETE (nuttes): Isa ja ema ei tulegi ju tagasi. Kuidas me küll metsast koju saame? HANS: Oota, kuni kuu hakkab...
Imesid juhtub harva Barbi-Katrin Lõhmus Raamat anti välja Tallinnas 2007. aastal, kirjastuses Tänapäev. Teos võttis osa Noorsooromaanide võistlusest ning nimetati äramärgitud teoseks. Teos räägib sellest, kuidas vanemad oma lastele tihti liiga vähe tähelepanu pööravad, sest on töö ja muude asjadega liigselt hõivatud. Samuti on teoses käsitletud ka kodutute probleeme ja võrreldud üsnagi erinevaid perekondi. See on küllaltki ebatavaline noorsooromaan, sest ei käsitle tüüpilisi teemasid nagu narkootikumid, esimene armastus, pidutsemine, koolielu jms. Teos räägib ühest jõuka ärimehe tütrest, kelle ema on surnud. Ta saab kõik materiaalsed asjad, mida ta soovib, kuid ta ei ole õnnelik, sest tema isal ei ole tema jaoks kunagi aega. Rebecca on 13-aastane väheke naiivne, kuid vahetevahel päris täiskasvanuliku mõttelaadiga tüdruk. Lugu saab alguse sellest, kui tema isa Valdo lubab temaga kinno minna ja jätab ta hotelli ootama. Valdo ...
Videvik 1.Autor,pealkiri Stephenie Meyer,Videvik. 2.Peategelane mida hindab?mida teeb?milline on?Mida ei hinda?mida ei tee?milline ei ole? Peategelane-Isabella(Isabella Swanist)&Edward(Edward Cullen),kuid räägin Isabellast ,kui enda arust peategelasest. Mida hindab? Hindab oma isa,kuid ka ema ning Edwardit. Mida teeb ? Kolis oma ema juurest isa juurde,ning tutvub oma uue kooliga,mis on talle võõras ja uue poisiga ,kes talle meeldima hakkas (Edwardiga). Milline on ? Isabella on n.ö uurja tüdruk,kuna tahtis teada saada ,kes ikkagi Edward on ja miks ta teda pidevalt tõrjub. Mida ei hinda ? Ei hinda alluma alluvustele. Mida ei tee ? Ei tee,nagu seda,mida enamus inimesi peaksid õigeks,kuulab oma südant vms. Milline ei ole ? Isabella ple,nagu teised,ta on uudishimilik tüdruk ning tahab teada seda ,mida teised ei taha teada. 3.Millest teos räägib ?(ühesõnaline vastus koos vähemalt lõigu pikkus...
IMEDEMAAL Elas kord üks poiss nimega Martin , kes elas suures majas enda perega . Ta elas koos oma ema ja õdedega .Vanaema elas tal metsa serval ühes tillukeses majakeses . Isa ega vanaisa tal ei olnud kuna nad surid sõjaväes . Niisiis igal laupäeval oli poisil kohustus käia vanaema juures . Tüdrukuid ema iial ei saatnud . Kuna Martin peale isa ja vanaisa surma oli üksik ja ta ei suhtlenud kellegiga . Ning peale surma tulid tal pähe imelikud mõtted . Ta nägi õudusunenägusid kuidas ta on imedemaal ja oskab loomadega rääkida . Alati kui Martin läks vanaema juurde , luges vanema talle raamatut " punamütsike " , Martin juba teadis , et seal sööb hunt vanaema ja tüdruku ära aga ta ei uskunud seda lugu enam . Kuid seekord kui Martin vanaema juurde läks luges vanaema talle raamatut " Alice imedemaal " ja see kirjeldas täpselt tema unenägu . Ta tahtis nüüd koguaeg minna vanaema juurde , et vanaema ...
Jane Eyre 1)Jane Eyre cv. Nimi: Jane Eyre Vanus: 20 Keeled: Inglise Prantsuse, Ladina Haridus: Lõpetas Lowoodi kooli Muud oskused: Maalimine Eelnevad ametid: Guvernant, algkooli õpetaja Perekonnaseis: Abielus Lapsed: poeg Elukoht: Inglismaa, Mr. Rochesteri mõis metsas. Soovituskirjad: Lowoodi kooli ametnikeilt, mr. Rochesterilt Soovitav amet: Guvernant Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu ko...
HAMMURAPI SEADUSED 1) Kui keegi mees süüdistab teist, ja kahtlustades teda tapmises ei suuda seda tõestada, siis peab see, kes süüdistab, surema.1 2) Kui keegi kahtlustab teist nõiduses, ei tõesta aga seda, peab see, keda nõiduses süüdistatakse, minema püha jõe (Eufrati) juurde ja laskuma vette. Kui jõgi ta haarab, saab see, kes süüdistas, ta maja omale; kui aga jõgi tunnistab selle inimese süütuks ja tema jääb vee peale, siis peab see, kes ta peale nõiduse kahtluse heitis, surema; jõkkelaskuja aga omandab süüdistaja maja. 2 21) Kui keegi teeb majja augu, siis surmatakse ta seal augu juures ja maetakse maha. 22) Kui keegi röövimisel tabatakse, peab ta surema. 53) Kui keegi laisk on ja oma tammi korras ei hoia, tammis lõhe tekib ja vesi põllu üle ujutab, peab see, kelle tammis lõhe tekkis, hävitatud vilja tasuma. 128) Kui keegi võtab omale naise, kuid ei tee lepingut, siis pole see ...
Teeba linnas oli katk ja Oidipus otsis võimalusi ,kuidas linna päästa,ta saatsis Kreoni Phoibose juurde(või delfi oraaklile,pole täpselt aru saand),et mida teha,ja siis tuli Kreon tagasi teatega ,et linna saab katkust vabaks siis,kui laiose tapja kas mõrvatakse või maalt välja saadetakse,siis püüdis Oidipus leida Laiose mõrvarit siis pakkus Kreon välja,et paluda abi selgeltnägija Teiresiaselt ,et teda tasub uskuda ,tema ended alati tõesed olnud vms,siis toodi Teiresias lossi,ja Oidipus päris talt aru,aga Teiresias ei tahtnud öelda sede ennet välja ,ei tahtnud riidu vms,aga Oidipus otsustas,et kui Teiresias oma suud lahti ei tee,siis ta on mõrvariga kaassüüdlane,et teda ei avalda neile,ja siis sai ta ka Kreoni peale pahaseks ,kuna leidis et Kreon ja Teiresias on mestis, et tahavad tema trooni ja võimu endale vms,sis lõpuks ütles Teiresias välja,et tapjaks oli tema ise(Oidipus) ,Teiresias rääkis,e...
Ussisõnad Eesti rahvale Nii nagu teoses „Mees, kes teadis ussisõnu, kipuvad inimesed ka tänapäeval unustama traditsioone ning püüeldakse „põnevama“ ning „parema“ elu poole. Tuleb pidevalt ette olukordi, kus vanemad inimesed kritiseerivad linnaelu ning nooremad just linnadesse elama lähevadki, olenemata, mida neile räägitud on. Kui linnastumine on viimasel ajal hoogsalt kasvanud ning jätkab kasvamist, siis näeme me peagi, kuidas maakohtades elu enam ei edene ning tekkivad uued uskumused ja traditsioonid. Ma ei ütle, et inimesed peaksidki alati traditsioone järgima, kuid neid unustada ja neile mitte mõelda ei tee ka elu kergemaks. See ongi see, mis muudab meie elutempot ning tähtsad asjad esivanemate jaoks võivad kaduda. On palju kombeid, mis ajapikku muutunud või juurde tulnud on. Koos tehnika arenguga on maailma inimesed hakanud üksteiselt võtma üle tavasid, mis noortele tunduvad tavalised, kuid mida vanemad inimesed pealesunnitud eba...
Valge kleidi mõrvad Ühel jaanuarikuu kolmapäeval läheb perekond Mets puhkusreisile Saaremaale. Nad üürivad endale vana maja, surnuaia kõrval. Kuid nad ei tea, et seal on tapetud noor valge kleidiga naine. Need päevad on Metsadele kõige meeldejäävaim puhkus, kõige halvemas mõttes. Saabudes pakiti asjad lahti ja ema Viivika tegi õhtusöögi. Isa Artur läks järgmiseks päevaks plaane tegema ja lapsed Ville ning Kadi mängisid mudelitega. Öösel ärkas Ville mobiili helisemise peale üles. Telefonist kõlas ainult üks lause " Kümne minuti pärast surnuaia kabelisse." Poiss pani riided selga ja võttis taskulambi. Ta viskas veel pilgu vanemate magamistoale ja sammus kabelisse. Surnuaias olid hauad koristamata ja mõned haukakivid olid purunenud. Kabelis olid ainult katkised pingid ja rida küünlaid. Hetk hiljem vaatas Ville selja taha ja nägi valget kleiti. Seejärel sai ta hoobi kuklasse ja kukkus. Valge kleit lõikas poisi k...
August Mälk 1900-1987 1. Autorist ja loome: 1. eesti romaani- ja novellikirjanik 2. Lümandast pärit 3. Lümanda ministeeriumi kool, Kuressaare linnakool, Tartu ülikool 4. Hiljem lümanda koolijuhataja 5. populaare, juhtis seltsielu, hea kõnemees 6. 1944 läks Rootsi ja oli elu lõpuni seal 7. Stockholmi kuningliku draamateatri raamatukoguhoidjana 8. esimesed teosed olid mõjutatud naturalismist ja uusromantismist. 9. I romaan 1926 - „Kesaliblik“ rannatriloogia: „Õitsev meri“, Taeva palge all“, „Hea sadam“ näidend: „Vaese mehe ututall“ 10. 1938 riigi poolt talu, teiseks kandidaatiks Tammsaare (liiga linnastunud) 11. palju rannaäärsest eluolust: novell „Surnu surm“, romaan „Õitsev meri“' 2. Tegvustik: Romaani tegevus leiab aset 20. sajandi alguses Lääne-Eesti saarel kalurikülas kahe aasta vältel. Ilmus 1942. Lõpetab rannatriloogia. Juuljus – minategelane, noor ja tark poi...
Videvik- Stepheine Meyer Põhitegelased: Bella Charlie Eric Jessica Edward Cullen Emmet Cullen Rosalie Cullen Jasper Cullen Alice Cullen Esme Cullen Doktor Cullen Billy Jacob Renee Mike Laurent Viktoria James Lühikokkuvõtte Ema sõidutas Bellat lennujaama, et Bella saaks lennata Bella isa juurde Forksi veidikeseks elama. Bella isa elas ikka seal väikeses majas Forksis, kus ema Bellaga põgenes, kui Bella väike oli. Charlie e. Bella isa andis Bellale ühe vana auto, mille Jacob oli korda teinud. Bellale anti see selleks, et Bella saaks kooli sõita ja koolist tagasi, kuna kooli oli pikk tee. Järgmisel päeval, kui ta kooli läks ei tundnud ta oma klassikaaslasi. Kuna Jacob ei käinud temaga koos ühes koolis. Ja ta ei ole üldse peagu siin Forksis käinud. Aga selle eest ta sai kohe esimesel päeval endale klassist palju tuttavaid. Talle hakkasid kohe imelikuna tunduma Cullenid ja ta armus ühesse Cullenisse, kelle nime...
TÕDE JA ÕIGUS V 1) Indrek saabub Vargamäele. Läheb isa juurde sauna. Isale ütles, et tuli maale tagasi ja hakkab siin tööd tegema. Kraavi kaevama. 2) Hommikul ärgates toimetas Maret nende juures saunas. Küsiti Indreku tuleku põhjust ja mida ta tegema kavatseb hakata. Pärast sööki läks Indrek sohu vanu tuttavaid kohti otsima ja Madise kaevatud kraave vaatama. Peaaegu kõik oli muutunud. 3) Indrel läheb Madise kraave uuesti välja kaevama. Ta on nii hoos, et õieti ei puhkagi. Nii lasi paar päeva jutti, isa hoiatustele vaatamata, et järgmine päev annab ristluu tunda. Ja nii oligi. Keegi oli ka Indreku kraavi mättaid tagasi ajanud. Ühel päeval sai Indrek poisile jaole. See oli naabri Eedi.(Pearu poja Karla poeg, kellel mõistus segi. Kunagi oli lasknud endale püssiga pähe.) 4) Käib arutelu Mareti ja ta mehe Sassi elu üle, kes nüüd Vargamäel elvad vana Andrese majas. Indrek räägi Sassile oma plaanist ...
1. Raamatuteneelaja Emad-isad jumaldavad oma lapsi ka siis, kui nad on kõige vastikumad väikesed pärdikud. Teine äärmus, s.o kui vanemad oma laste vastu üldse huvi ei tunne, on veelgi hullem. Vanemad, kes oma laste vastu huvi ei tundnud, olid härra ja proua koirohi, Matilda vanemad. Veel oli Matildal vend Michael. Matildasse suhtusid nad nagu kärna või muhku, mida tuli taluda nii kaua, kui see kadus. Matilda oli eriline ülitundlik ja andekas.Ta taibukas ja kärme õppima, kuid oma rumalasse maailma mähkunud vanemad ei suutnud tema juures midagi ebatavalist märgata. Matilda oli iseseisvalt lugema õppinud ja neljaselt luges kiiresti ning tundis huvi raamatute vastu. Kui Matilda isalt raamatut küsis, imestas see, mis siis nende suurepärasel telekal viga on. Matilda külastas iseseisvalt küla raamatukogu. Ta käis seal iga päev, kui oli üksi koju jäetud ja varsti olid kõik lasteraamatud läbi loetud. Nüüd palus Matilda endale mingit headv ...
1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Samal ajal nähakse taevas kaht kisklevat kotkast. Ennustaja Alitherses loeb selle endeks, et Odysseus naaseb peagi ning tapa...
Ristisõitjad Kirjanik kujutab oma novellis vastikut ja masendavat maailma, kuhu preester on oma ameti tõttu juhtunud. Tema ülesandeks on surmaminejatele jutlust pidada või nende pihtimust kuulata. Tegevus algab agulis, rõhutud ja räpases meeleolus. Eemal suitses vabrik, mille tolm kattis nii taimed kui lapste näod, nii aknad kui terved tänavad. Ilm oli veel palav ja see lisas olustikule veel ebameeldivaid külgi. Preestri esimene käik oli Anna Raudani juurde. Kuigi nimi on üsna keskpärane, mõjub see isikupäraselt ja kõlavalt- täpselt Gailiti stiil. Surija, lämbuvalt köhides ja abipaluvate silmadega, püüdis rääkida preestrile ruttu, ruttu oma rohketest lastest ja suurest armust, tahtis kõik hingelt ära saada. Kui naine lõpuks hinge heitis, andis abikaasa preestrile raha, ise tigedalt urisedes taevasõidupileti rahast, kuid preester lükkas põlastusega käe eemale ja käskis hoolitseda koolnu laiba eest ning läks majast välja. Kogu situatsioo...
Liblika lein autor- Kristiine Kuremaa Kristiine Kuremaa on sündinud 1. detsembril 1990 Paides. Ta on Eesti kirjanik. Ta lõpetas aastal 2010 Paide Gümnaasiumi. Aastal 2008 avaldati tema romaan "Jäätunud võõras", mis pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja Kirjanduse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel esimese- teise koha. 2011. aastal märgiti tema raamat "Liblika lein". Kristiine Kuremaa õpib Tartu Ülikoolis. sisu kokkuvõte Miia on 17. aastane tüdruk. Tal on olemas kõik väärtuslik. Ideaalsed vanemad, ilus kodu, parim sõber. Tema parim sõber on ta klassivend Martin. Nad on juba lapsestsaadik kogu aeg ninapidi koos olnud. Nad lähevad igal hommikul koos kooli, tulevad koos koolist koju ning on ka vabal ajal koos. Koolis läheb Miial suhteliselt hästi. Kui koolivaheaeg saabus pidi Miia minema oma tädi Annika juurde, Soome, sest ta vanemad pidid minema tööreisile Ameerikasse. Miia läks Soome. N...
1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Geo...
Kõrboja Peremees A. H. Tammsaare Katku Villu ärkas umbes kaheksa ajal laka heintel. Ta kuulis kuidas linnud laulsid kõrval oleval kasel ja tundis lillede lõhna ta oli jõudnud koju. Katku Villu oli olnud kaks aastat vanglas, kuna ta oli oma lapse ema pärast ühe mehe vaiaga surnuks peksnud. Nüüd tuli Villu koer, Neero, aidavahesse, sest ta oli tundnud Villu lõhna. Neero hakkas haukuma. Pika haukumise peale tuli kohale Villu ema. Ta võttis tünnist arvatavasti lihakäntsaka ja küsis, kas lakas pole mitte ta poeg Villu. Nad läksid koos tuppa isa juurde. Ka isa imestas poja tagasiolemise pärast. Ema rääkis Villule, et nad olid isaga just eile mõelnud. Villu läks järve äärde end pesema. Ta jooksis sinna ning oks oleks tal äärepealt ka teise silma välja torganud. Ta oleks jooksmist veel jatkanud, kuid ta märkas liival ühe suure koera ja kellegi inimese jälgi. Arvatavasti olid need Kõr...
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli ni...
,,Minu veetlev leedi" Eliza on näidendi algul lillemüüja linnatänaval, kes paistab silma rumalate väljendite ja Londoni madalamale ühiskonnakihile omase inglise keelega. Eliza isa, Alfred, on kojamees, kes peab õnne elus edasiviivaks jõuks, just selle puudumine ei ole lasnud tal olla kes ta tahaks. Eliza suhted isaga on silmnähtavalt ülesehitatud rahale, Eliza müüb lilli- isa tuleb küsib raha. Eliza unistab töötada lillepoes, aga tema tugev aksent teeb selle võimatuks. Tänu piinavalt pikkadele keeletundidele ning elukoolile hakkab Eliza välja kasvama oma matslikust iseloomust ning näitab märke daamilikumast käitumisest. Niisiis seisab Eliza kõrvuti oma esimese nn. eksamiga, osaledes aristokraatilkul hobuste võiduajamisel pealtvaatajana, tulemuseks on paljude kohaletulnute minestusseisund ning vastukaaluks ka naerupahvakad Higgins'i poolt. Eliza oli selgeks saanud puhta inglise keele, aga oli nigela...
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi maja juurde jooksma. Teerada, mis pidi viima majani, kus tädi elas, ei lõppenud otsa, mets läks aina sügavamaks ning Pekka jäi seis...
,,Musta mantliga mees" Eduard Vilde · Edvin Palmer lükkab juudi vette, enne rabab talt musta paki. Seda näeb peale musta mantliga mees. · Musta mantliga mees (Anton Meding, arst) veab uppunu veest välja. · Meding läheb ja teatab Palmerile, et teab tolle teost. · Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa ...
Tegelased: Bert , Nadja ,Väike Eerik , Ake , Nadja Vennad ,Björna ja veel oli neid. Bert käis 6. Klassis , nende klass oli koolis kõige vanem, kõige vanemad aga pidid hoolitsemanooremate eest , nii saabgi Bert omale hoole aluse 1 klassist.Bert tegi lollusi , hiljem naeris nendeüle , Berdile meeldis Nadja väga. Nadja oli Berdi tüdruk , Nadjal oli 3 venda kes Berdile olid tüliks. Bert meeldis Nadjale väga. Väike Eerik oli omamoodi , ta oli Berdi klassis uus poiss. Eerik oli oma moodi poiss.Eerik kuulus Berdi jõuku , ja oli Berdi sõber. Ake oli Berdi sõber ja jõugukaaslane. Björna oli ka Berti jõugus. Nadja vendade nimed olid : Roffe , Ragge ja Reinhold. Bert ja poisid tegid ka omale jõugu . Jõugu nimi oli Becka Boysid , nad tahtsid omale peale kraapida Becka Boysid nime ,kuid nad seda ei teinud sest see oli liiga piinarikas ja kraapisid hoopis BB. Liikmete nimekiri :Bert Young , Ake Northdine , Bear Zetter , Benny Big ,Torra Life ...
Madis Kõiv Tallinn 2014 Madis Kõiv on sündinud 5. detsembril 1929. aastal Tartus. Õppinud on ta Tartu 1. keskkoolis ja Tartu Ülikoolis ning töötanud nii õppejõuna kui ka vanemteadurina. Tegutseb aktiivselt võru kultuuriliikumises. (7) Tema kirjanduslik tegevus sai alguse 1960. aastatel. Peale Vaino Vahinguga kirjutatud „Faehlmanni” (1982) Kõivu näidendid enamasti lavale ei jõudnud. 1990. aastate algusest peale on tema tekstid aga hõivanud eesti teatris keskse koha, viljakaimaks lavastajaks on Priit Pedajas (2). Kuigi ta on enamasti tuntud näitekirjanikuna, leidub tema loomingus ka proosatekste, mille tuumikuks on sari „Studia memoriae” (1). Teoseid on ta kirjutanud nii eesti, võru, saksa kui ka ladina keeles (6). Lisaks mitmetele teistele auhindadele on ta pälvinud 2008. aastal kultuuri elutööpreemia (1). Jutuajamisel Priit Pedajasega 1993. aastal räägib Madis Kõiv enda kohta: „Kirjutamisega on mul olnud hirmsaid ra...
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleid...
Pariisi petlik ilu Tihtipeale saavutavad inimesed oma rikkuse just alustades madalalt töökohalt, nii ka isa Goriot, kes alustas oma karjääri nuudlivabrikandina. Goriot suutis end seal aga nii üles töötada, et ta teenis kena varanduse ja temast peeti lugu. See kõik aga muutus kohe, kui ta tütred ja nende abikaasad hakkasid isa häbenema, kuna too oli nuudlivabrikant. Goriot´i tütred tahtsid alati olla rikkad, lugupeetud daamid, kes ei virele vaesuses. Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde. Tüdrukud süüdistasid kõiges alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma surivoodil pidi isa oma viimased väärisesemed ära müüma, et üks t...
Louis Hector Berloiz Louis Hector Berloiz sündis 11. detsembril 1803. aastal ühes väikeses provintsilinnas Gote Saint- Andre's. Beloizi isa töötas arstina ning oli ka suur kirjanduse austaja. Hectori isa oli pojaga karm ning sundis teda iga päev Aniitk-Rooma poeetide Horatiuse ja Vergiliuse salme. Isa andis endast kõik, et Hectorist ei saaks muusikut. Ta keelas isegi pojal klaverimängu. Poisist pidi isa arvates saama arst. Aastal 1821 alustas õpinguid Beroiz Pariisis, et ...
Raamatu tegelased: Isa Goriot- endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant Proua Vauquer- pansioniomanikust leskproua Härra Vautrin- sunnitöövanglast põgenenud Collin ehk ,, surmanarritaja" Eugene de Rastignac- auahne noor üliõpilane, kes paneb endasse armuma ühe tütardest Proua Couture- kuulus vabariigiaegne sõjaväeintendandi lesk Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trail...
Kuningas Oidipus: kohtuprotsess Helina Kalbe, 10a, 19.02 Oidipus Kõik algas sellest, kui ma päästsin Teeba linna kohutavast needusest. Nimelt oli siin kohutav koletis, keda kutsuti Sfinksiks. Sfinks tappis igaühe, kes temast möödus ja kes ei osanud leida vastust tema mõistatusele. Mina aga olin just see, kes vastuse leidis ja sellepärast pidi Sfinks end hukkama. Seda ta ka tegi. Kui rahvale see uudis kohale jõudis, tõstsid nad mu Teeba linna kuningaks ning andsid mulle naiseks kuninganna Iokaste. Pean ütlema, et minu valitsusaeg oli rahva jaoks hea. Kõik olid õnnelikud ja polnud probleeme. Hiljuti aga oli põud ning hakkas levima katk. Taimed ei kasvanud, loomad surid... Niisiis ma saatsin oma abikaasa Iokaste venna Kreoni Delfi oraakli juurde, et Apollonilt tema ennustustarga suu läbi teada saada, miks oli jälle õnnetus linna peale langenud. Kreon läks. Kreoni oodati. Kreon tuli. Mees teatas, et Phoibos...
TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati ...
Johann Urb Olemuslugu Eesti päritoluga ning USA näitleja ja endine modell näitab oma oskusi filmigraafias. Johann alustas New Yorgis karjääri modellina, mis viis ta lõpuks näitlemise juurde. 1977 aastal Tallinnas sündinud mees asus elama noorelt juba USA's isa juures. Enamus oma elu enne USA'sse kolimist, elas Johann Soomes koos enda ema ning kasuisaga. Johann alustas oma karjääri aastal 2001, kus ta osales oma esimeses filmis ,,Zoolander". Osales ka alles hiljuti nähtus filmis ,,2012". Oma näitlemise oskused saavutas ta New Yorgi koolis Lee Strasburg teatriinstituudis. Koduks Ameerika Hollywoodi tõusev täht, muusik Tarmo Urbi poeg Johann Urb peab enda koduks Ameerikat. 17aastasena isa juurde kolinud Urb ütleb, et Ameerika on tema jaoks alati kodu olnud. Juba enne lennukist väljumist teadis ta, et kuulub sinna. Mees alustas karjääri teismelisena New Yorgis, kus tegi modellitööd. "Osalesin kampaaniates ja reisisin palju. Soomest vä...
Sisukord Autorist 1 Anders jacobsson ja Sören Olsson Naders Jacobsson ja Sören Olsson ,on serkuti ja üks Rootsi enim loetud populaatse autori noorvormide romaane.Nad on kirjutanud skirpte paljude televisiooni seeriateks. Anders Jacobsson sündis 1963 ja Sören Olsson sündis 1964 aastal. Kokkuvõte 2 Tegelased: Bert , Nadja ,Väike Eerik , Ake , Nadja Vennad ,Björna ja veel oli neid. Bert käis 6. Klassis , nende klass oli koolis kõige vanem, kõige vanemad aga pidid hoolitsema nooremate eest , nii saabgi Bert omale hoole aluse 1 klassist.Bert tegi lollusi , hiljem naeris nende üle , Berdile meeldis Nadja väga. Nadja oli Berdi tüdruk , Nadjal oli 3 venda kes Berdile olid tüliks. Bert meeldis Nadjale väga. Väike Eerik oli omamoodi , ta oli Berdi klassis uus po...
,,Toomas Nipernaadi" See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk, Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda aga parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Paari päeva pärast möödub veel üks parv, kus on ainult üks mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Parvetaja nimi on Toomas Ninpernaadi, kes kutsus Loki endaga kaasa. Loki ütles talle, et tahab temaga kaasa minna. Habahannes ja ta tütat Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Mall läks Loki juurde ja ütles, et Nipernaadi petab teda, et ta teab ja Loki peaks teda uskuma. Nipernaadi nägi Lokit nutmas ning nad plaanisid keskööl minema minna koos. Pimedas Nipernaadi ei näinud, et Loki asemel on Mall hoopis parvel, ta vihastas, lükkas Malle keset voolu, ise muidugi hüppas enne seda maha kaldale. Samal ajal suri Krootuse talu lesk perenaine Liis Nõgikikas. ...
Romaani analüüs ,,Ekke Moor" A. Gailit Romaan algab sellega, kuidas Neenu ja Enge tahavad minna Ingelandi laadale. Neenul on kolm poega, neist noorim on Ekke Moor, kes tööd teha ei armasta, kuid talle meeldib lugeda ja vahest ka ise kirjutada. Neenu on teadlikult noorimast pojast logardi kasvatanud, sest siis ei lahku ta kodust ja on keda kallistada ja vihast peksta. Neenu kaks vanemat poega on korralikud, teevad tööd ja vahest saadavad ka emale raha, mille ema ära peidab, kuid Ekke leiab selle vahel üles. Enge on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Ekkele meeldib kastani otsas ronida. Ühel päeval, kui ema magab ronib Ekke taaskord oma lemmikpuu otsa. Kui ema ärkab ja selle avastab, siis ei taha ta Ekket laadale kaasa võtta, kuhu ta ise plaanib minna, kuid mõtleb siiski ringi. Ema võtab ta laadale ka...
Gert Helbemäe ,,Ohvrilaev" Helbemäe ,,Ohvrilaev" räägib ühest kooliõpetajast Martin Justusest ja team armukesest Isebelist. Martin Justus saadab enda naise ja tütre Astridi suvepuhkusele ning ise plaanib asuda tööle- nimelt hakkab ta kirjutama raamatut Sokratesest ja ohvrilaeva sõidust Delose saarele. Justuse töö nurjub kuna tal mõte ei jookse. Justus tutvub naabertänavast pärist mustlastüdruku Isabellaga (päris nimi Isebel). Isabella on 20 aastane ilus neiu kelle ema peab väikest nurgapoodi ning isa on tal surnud. Isabella ise armastab muusikat ja on hea klaverikunstnik. Isabella on pooleldi juut ning ta ema väidab, et ka Prantslane. Justusel ja Isebelil tekib armusuhe ning nad mõlemad elavad fantaasiais kus 30- päeva pärast lahkub ohvrilaev Delose saarele, nad leppisid kokku, et 30- päeva pärast nad enam ei suhtle ning nende illusioon lõppeb ning nad asuvad elama enda tavalist elu. Isebel on Martin Justusele nagu inspira...
Isa Goriot – märkmed - Pansion, mis asub Pariisis Neuve – Sainte - Genevieve’i tänava lõpus - Mõeldud mõlemast soost isikutele - Kuulub proua Vauquer’ile, kes on 50. aastane - Pariisi hirmsam ja tundmatum kvartal (välimuselt), vanad majad, viletsus ja igavus - Pansion on vana, mööbel vana, pragunenud, vilets - Pansionis elas 7 pansionäri - Kolmandal korrusel ühes toas elas endine nuudli-, makaroni- ja tärklisevabrikant nimega isa Goriot, kes ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus, vanim pansionär - Sealsed elanikud kandsid vanu, pleekinud ja kulunud riideid - Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju - Isa goriotil olid nö...
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid rii...
Njalli saaga 1. Höskuldri vend Hrutr ütles tema tütre Hallgerdri kohta, et kuidas küll on sattunud nende suguvõssa sellised varga silmad. Höskuldr vihastas selle peale ning mõnda aega olid vendade suhted jahedad. 2. Hrutr läks Mördri juurde kosjakaupa sobitama, et kas too saaks abielluda Unnriga. Pulmad pidid toimuma, kuid need nihutati edasi, sest Hrutr sai teada, et tema vend Eyvindr suri ning ta pidi oma päranduse järgi minema. 3. Hrutr ja Özurr sõitsid Norrasse päranduse järgi, kuid pidid täitma kuninganna Gunnhildri soovi hakata kuninga malevlaseks. Seda pidi kaks nädalat ootama, kuid seni olid Hrutr ja Gunnhildr vahekorras, millest keegi ei tohtinud teada (muidu kaotavad elu). Selle möödudes võttis kuningas Hrutri endale malevasse. 4. Hrutr rääkis Gunnhildrile, et Soti oli kevadel pärandusega Taani sõitnud. Gunnhildr andis talle kaks sõjalaeva koos meestega ning vapraima sõdalase Ulfr Ka...
Tartu Ülikool Haridusteaduste instituut Punamütsike ja Tuhkatriinu Raamatute võrdlus aines väikelastekirjandus Koostaja: Jaak Timberg Tartu 2012 "Punamütsike" Tekst: Marie Duval Egmont Estonia, 2001 Punamütsike viib vanaemale saiakesi ja võid. Vanaema elab väikeses majas küla alguses. Olles vanaema juures pakkus Punamütsike, et teeb vanaemale (hundile) rohuteed. Peale seiklust saatis jahimees Punamütsikese tagasi tema kodukülla. Loo lõpus ütleb kütt Punamütsikesele: "Aga sina Punamütsike, ära tule enam kunagi vanaema juurde läbi metsa ja ära räägi võõrastega." Hunt ruttab punamütsikesest ette. Peale vanaema ja Punamütsikese söömist jäi hunt puu alla magama. Kütt lõikas noaga magava hundi kõhu lõhki. "Punamütsike" Vennad Grimmid. Tormikiri, 1997 Punamütsike viib kooki ja marjajooki vanaemale. Ema ütleb, et Punamütsike ütleks vanaema juurde sisse astudes: "Tere ho...
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja t...
J. V. Jannsen 1819. aastal sündis Vändras kohaliku möldri ja kõrtsipidaja perekonnas poeg, kes sai nimeks Johann Voldemar Jannsen. Kui tema isa suri siis saadeti poiss sugulaste juurde karjaseks. Johann õppis ise lugema. Kui Johann luges O. W. Masingu Maarahva Nädalalehte siis tahtis ka ise Johann Voldemar Jannsen ajalehte teha. Vändra kirikuõpetaja nägi kui andekas poiss on ja aitas tal haridusteel kiiremini edasi liikuda. Jannsen lõpetas Vändra köstrikooli ning seejärel kihelkonnakooli, õppis ära saksa keele ja temast sai kirikus eeslaulja ja koolmeistri abi, hiljem köster-koolmeister. Jannsen andis ka välja eestikeelseid juturaamatuid. Tema raamatud said populaarseks. Mõne aja pärast asus Jannsen kooliõpetajaks Pärnusse. Jannsen tahtis saada ajaleheluba, aga vene tsaar pidas seda kahjulikuks. Kui võimule tuli Aleksander II siis sai Jannsen loa. Ajaleht ,, Pärnu Postimees " nägi esimest korda ilmavalgust 1857. aastal. 1864. aastal as...
,,Tuhkatriinu" võrdlus. Vennad Grimmid ja Charles Perrault muinasjutud. Enne surma ütles Tuhkatriinu ema talle, et Tuhkatriinu isa abiellus uuesti. (aadli mees) Tuhkatriinu jääks alati heaks. Tuhkatriinu ilusad riided võtsid võõrasõed endale, Võõrasema pani Tuhkatriinut tegema kõige talle anti kole kleit. raskemaid töid. Tuhkatriinu elas pööningul ja magas õlekotil. Võõrasõed olid saanud endale parketiga suured uhked toad kus olid viimase moe järgi riputatud sängid ja voodid. Preilid said ealt ennast täispikkuses vaadatakse. Kui isa läks laadale, tahtsid õed riideid, Tuhkatriinu esimest puuoksa, mis isa kübarat puudutab. Isal saadud võsu istutas ta ema hauale. Kuninga peole...
KOMMIDEST JA MAIUSTUSTEST Mis on kommid? Kommid on maiustused, mida valmistatakse suhkrust ja veest või piimast. Tekib siirup, mis pannakse keema. Keev siirup muutub karamelliks, millest valmistataksegi erinevaid kompvekke. Mis on sokolaad? Sokolaad on maiustus, mida valmistatakse kakaoubadest. Kuna kakaopuu pärineb Lõuna- Ameerikast, siis eurooplased ei tundnud sokolaadi enne Ameerika avastamist. Mida huvitavat tead sina maiustustest rääkida? Kindlasti oled kuulnud oma vanemate noomitust: ,,Ära söö nii palju kommi!" Miks nad seda ikkagi ütlevad? Kas maiustused on tõesti pahad? Kommid sisaldavad palju suhkrut. Kui suhkrut süüa natuke, ei tee ta midagi, kuid liialdades ei ole ükski asi hea. Kui sulle meeldivad maasikad, siis sulle meeldivad arvatavasti ka maasikamaitselised kommid. Tegelikult ei ole seal ühtegi tükikest maasik...
annaabi.ee 
