Johann Urb (0)

Johann Urb 
Olemuslugu  
 
Eesti päritoluga ning USA näitleja ja endine  modell  näitab oma oskusi filmigraafias. Johann alustas 
New  Yorgis  karjääri modellina, mis viis ta lõpuks näitlemise juurde.  
 
1977 aastal Tallinnas sündinud mees asus elama noorelt juba USA's isa juures.  
Enamus oma elu enne USA'sse kolimist, elas Johann Soomes koos enda ema ning kasuisaga. Johann 
alustas oma karjääri aastal 2001, kus ta osales oma esimeses filmis  „Zoolander“.  Osales ka alles 
hiljuti nähtus filmis „2012“. 
Oma näitlemise oskused saavutas ta New  Yorgi koolis Lee Strasburg teatriinstituudis. 
 
Koduks  Ameerika 
Hollywoodi tõusev täht,  muusik Tarmo  Urbi  poeg Johann Urb peab enda koduks Ameerikat. 
17aastasena isa juurde kolinud Urb ütleb, et Ameerika on tema jaoks alati kodu olnud. Juba enne 
lennukist väljumist teadis ta, et kuulub sinna. Mees alustas karjääri teismelisena New Yorgis, kus tegi 
modellitööd. "Osalesin kampaaniates ja reisisin palju. Soomest välja  saades  ei teadnud ma, et mind 
vaadatakse kui kena välimusega inimest. Mulle meeldis sealjuures fakt, et mul on võimalus reisida, 
raha teenida ja inimestega kohtuda. See oli mu elus fantastiline aeg,“ sõnas Johann. 
 
Pingete maandaja 
Kuid modellitöö, mis viis teda maailma kõigisse nurkadesse, ega näiteõpingud saanud kaua aega 
vastu joogale. Veel kolm aastat tagasi, kui saatus oleks seadnud ta kompromissitute valikute ette, 
langenuks kaalukeel india usulis-filosoofilise enesetäiustamise kasuks. 
„Olen aru saanud, et jooga ja näitlemine on mulle üks ja sama tee,“ selgitab ta. Jooga on spirituaalne 
ja näitlemine samuti, mis siis, et see toimub Hollywoodis, mis on  pealiskaudne . Võrreldes 
modellitööga, mis Urbi hinnangul on üksjagu kerge ja tühine, sest ei paku erilist võimalust 
täiustumiseks, on ta mõistnud, et näitlemine, 
kus tuleb kasutada kogu oma olemust, pakub piiramatuid võimalusi enda arendamiseks. 
Unistab suurelt 
Urb on näinud, kuidas need, kes jahivad Hollywoodis raha ja tuntust ehk põletavad küünalt korraga 
kahest otsast, jõuavad sageli vaat et südameatakini ning lõpetavad pahatihti pettunute ja 
kibestunutena. „Neile valetatakse, sest nad lasevad endale valetada,“ nendib ta. 
Seetõttu ei seagi Urb endale tulevikuks konkreetseid sihte, sest need piiraksid teda. Küll aga on ta 
seadnud endale suuna, mis jätab rohkesti vabadust. See suund, kui hästi läheb, võiks viia ta ükskord 
suurtesse filmidesse ning anda võimaluse valida, millist osa võtta ja millist jätta.