Klassitsism Kujutavas Kunstis Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid- rahu, lihtsus, suursugusus. Arhitektuuris domineerisid lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised, eeskujuks Antiik- Rooma sammastemplid (Eestis Tartu Ülikooli peahoone). Püsitati ka praktilise funktsiooninta ehitisi- triumfikaari, asuambaid. Skulptuuris oli enimkasutaud materjaliks valge marmor, idealiseeritult kanid ning antiikseid eeskujusid jäljendavad figuurid. Maalis valitsesid teatraalsed kompositsioonid- heroline maastikumaal(N. Poussin, C. Lorrain) heroiline ajalooline maal(J.L.David), portree- ja aktimaal(J.A.D.Ingres).
Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi,
· Eetilised väärtused · Kunst pidi olema õpetlik ELISABETH LOUISE VIGEE-LEBRUN · Rokokoo läheb üle varaklassitsismiks · Soojatundeline · ,,Kuninganna Marie Antoinette sinises sametkleidis" · Autoportree Kõrgklassitsistlik maalikunst: · Süzeed antiikajaloost, mütoloogiast · Armastati motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks kõrgrenessansi meistrite teoseid · Inimestel tardunud, teatraalsed poosid · Pildi ülesehitus tasakaalukas, sümmeetriline , rahulik · Tihti pildis ainult 2 plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus , ja peaaegu detailideta taust · Vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu · Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv, vaese koloriidiga JACQUES LOUIS DAVID · Teos ,,Horatiuse vanne" oli suure ühiskondliku tähtsusega (pildi süzee meenutas inimestele kodanikukohuste ülimuslikkust)
hästiarenenuna,harmoonilisena,eelistatult alastifiguuridena.Kaasaegsete portreid püüti lahendada kreekapäraselt-neile anti vastav näoilme,poos ja isegi riietus. 4)Maalikunst.Kust on pärit maalide süžeed(mida kujutati?),maalide ülesehitus,kuidas kujutati inimesi? Eeskuju võeti antiikskulptuuridest(eriti reljeefidest).Domineeris silueti joonistamine,värv jäi tagaplaanile.Süžeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast ja seostati kaasaja sündmustega.Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. 5)Pildimaterjal ja kunstnikud,mida tuleb ära tunda! Arhitektuur:USA Kapitooliumi hoone Tähe võidukaar Pariisis,Pariisi Pantheon Brandenburgi väravad Berliinis Kaasani peakirik Peterburis Helsingi Suurkirik Tartu Ülikooli Peahoone-arhitekt Johann Wilhelm Krause Skulptuur:itaallane Antonio Canova ’’Kolm graatsiat’’,’’Paolina Borghese’’ Maalikunst:kõrgklassitsismi kuulsaim maalikunstnik,prantslane J
Klassitsistlikus skulptuuris kasutati kõige enam marmorit. Skulptuurides kasutati süzeezid antiikmütoloogiast. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud alastifiguurid. Skulptorid: 1. Canova-,,Kolm graatsiat", ,,Amor ja Psyhe" 2. Houdson-,, Voltaire istuv figuur" 3. Thorvaldsen-,,Jason" Maalikunst Võeti eeskuju antiikaja skulptuuridest. Maalide süzeed pärinesid antiikajaloost ja mütoloogiast. Värv jäi tahaplaanile. Inimestel olid tardunud ja teatraalsed poosid, tihti oli maalil ainult kaks plaani. Maalikunstnikud: 1. David-,,Horatiuse vanne" 2. Ingres-daamide portreed ja figuurid 3. Goya-Hispaania maalikunstnik, kes pärineb sellest ajajärgust, kuid pole klassitsist.
Roomast, nt hammaslõige 3.seinapaneelide ehk pannoode kasutamine Varaklassitsism ornamentika motiivi rippuv tätik, vanik ja trofeekimp Prantsuse sisear. omane direktooriumistiil Pompei seinamaalidelt laenatud motiivid Skulptuur 1.süzee antiikmütoloogiast 2.figuurie kujutati aktidena 3.figuurid idealiseeritud 4.antiikeeskujud 5.materjaliks marmor 6.kaasaegsed tegelased kreekapärased Maal 1.teema antiikmütoloogiast või antiikajaloost 2.inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid 3.tihti pildil 2 plaani 4.kompositsioon tasakaalustatud ja rahulik 5.moraalitsev ja õpetlik 6.kolariit värvivaene 7.domineerib joonistuslik laad
EESTIS: vara: Saue ja Rägavere mõisahooned, kõrg: Saku, Raikküla, Riisipere. Tartu kesklinn. SKULPTUUR: marmor, kreekapärased poosid jm., süzeed antiikmütoloogiast-Athenad ja Apollonid; hästiarenenud ja harmoonilised alastifiguurid, hoiduti detailidest, soliidne. Tuntuim skulptor-Antonio Canova-"Kolm graatsiat". MAALIKUNST- mehisus ja eetilised väärtused, silueti ja joonistuse domineerimine, eeskujuks reljeefid, skulptuurid. Moraliseeriv, didaktiline, tardunud ja teatraalsed poosid; vähenes huvi elava looduse vastu, maastik kuiv ja vaese koloriidiga. Olustiku kujutamine. J.L. David-"Horatiuse vanne", "Tapetud Marat", "Sabiinitarid", Napoleoni kroonimist kujutav maal, "Leonidas Termopüülides". Ingres- Napoleon keisritroonil. Hispaania kuulsaim- Francisco Goya- Ülestõusnute mahalaskmine. PRANTSUSM- "igaveste ilureeglite" kaitsmine; autoriteet oli J.A.D. Ingres; mai oska edasi:D
Panthéon Pariisis. 1764-1789. Iisaku katedraal Peterburis. 1818-1858. Peastaabi kaarhoone Peterburis. 1819-1829. Skulptuur Täielikult sõltub antiikeeskujudest Materjaliks oli marmor Peamised teemad antiikmütoloogia ja allegooria Rõivastatud antiigipäraselt või alasti Liigutused tagasihoidlikud Voltaire Jason. 1802-1829 Amor ja Psyche. 1787-1793 Maalikunst Teemad antiikajaloost või mütoloogiast Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik Maalid üksikasjalikud ja täpsed Teatraalsed poosid Värvivaene Jacques-Louis David. Horatiuste vanne. 1784 J. L. David. Sabiinitarid. 1799 J. L. David. Leonidas Termopüülides. 1814 Kasutatud materjal http://opetaja.edu.ee/klassitsism/klassika/madel1.jpg http://www.parisdigest.com/photos/le_pantheon_paris.jpg http://pb-i4.s3.amazonaws.com/photos5/36166-1222109855-0-l.jpg http://www.saint-petersburg.com/images/museums/hermitage-museum/general-staff-building/general-staff-buildin http://www.metmuseum.org/toah/images/h2/h2_1972.61.jpg
Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio (1573--1610). See rahvalik maalija püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn
Tegelasi kujutati kreekapäraselt. Kasutati palju antiikmütoloogiast võetud süzeesid. Tuntumaid skulptoreid: Antonio Canova ,,Kolm graatsiat"; Jean-Antoine Houdoni istuv Voltaire kuju; August Weizenberg ,,Koit" ja ,,Hämarik". 2)Maalikunst Eeskujuks võeti skulptuure, eriti reljeefe. Varaklassitsistlik: mehisus, eetilised väärtused, moraliseeriv,õpetlik. Kõrgklassitsistlik: Süzeed valiti sageli antiikajaloost ja mütoloogiast. Kompositsioon: Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehitus on sümmeetriline, tasakaalukas ja rahulik. Kaheplaaniline esimesse on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust. Maastiku- ja olustikukujutus: vähenes huvi selle vastu. Maastik oli enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Igapäevaelu oli klassitsistide arvates madal ja proosaline. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunstnik Jecques Louis David ,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid" Madeleine'i kirik Pariisis Tähe võidukaar Pariisis
konfiskeeriti siivutusetõttu. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Anselm Kiefer Saksa kunstnik ja skulptor Tema tööd sisaldavad materjale nagu:hein,süsi,tuhk,juhtmed ja vinüül. Tegi lavakujunduse Bastille ooperimajale selle 20ndaks juubeliks. Tema maalid on teatraalsed ja sümboolikast küllastunud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level David Salle Sündis 1952 Ameerika kunstnik Tema pildid paistavad olevat lihtsalt kõrvuti maalitud piltidest kokku pandud või üksteise peal läbipaistvad värvikihis olevate kujundite segu. Click to edit Master text styles Second level
Üheks geomeetriliseks lemmikmotiiviks oli sik-sak. Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid. Värvid elutoas ja magamistoas kreemjad, rohekad, beezid, austritoonid, summutatud valgustus. Suurt tähelepanu pöörati kokteilitubade ja suitsetamisruumide kujundamisele, kus domineerisid teatraalsed kontrastid, must jt. tumedad toonid kontrastis punase, kollase ja säravheledaga. Interjööris ja furnituuris oli üheks suunaks luksuslikke materjale rõhutav ülidekoratiivne "buduaaristiil", mida viljelesid Jacques-Emile Ruhlmann, Jules Leleu, teine suund oli geomeetriline, läikmaterjale ja metalli armastav, jaapanipärase napi joonega furnituur, mida viljelesid Eileen Gray, Pierre Chareau. Tuntuimad esindajad olid René Jules Lalique (klaas), Jean Puiforcat
Vana naine raamatuga Paris Claud Lorrain Meresadam päikeseloojangus Sadam jõe ääres ÖINE VAHTKOND DANAE Remrandt. Hollandlane. Ei tee vahet inetul ja ilusal, muudab need mõisted õilsaks. TORM KOKKUVÕTTEKS · Maaliti pingelisi hoogsaid stsene · Kasutatakse palju sümbolei, metafoore, allegooriaid · Suurejoonelisus, vaba kujutlusvõime · Loomutruu materjali edasiandmine · Teatraalsed zestid · Vägivaldselt väändunud kehad väljendavad tundeid, kirgi · Optiline illusioon · Eelistatakse sooje ja küpseid toone, värviüleminekud on sujuvad
Algselt pärit kreeka saarelt, kuid läinud ajalukku hispaania kunstnikuna. Talle on omane kehade venitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. Püha Martin ja kerjus Tintoretto (1518 - 1594) - On Veneetsia kunstnik, tuntud oma usulise sisuga hiigelpiltide pooles.Teostele on omane rahutus, ebasümmeetrilisus, heleda ja tumeda kontrast ning teatraalsed valgusefektid, Tihti on piltide kesk osa tühi. Püha õhtusöömaaeg Taust: Majandus: religioosed sõjad, reformatsioon oli katoliku kiriku vastu. Majanduslik vapustus. Linnade iseseisvuse häving. Üldiselt oli manerism kunstiajaloo langusaeg kuna esinesid plagiaat teosed. Ühiskond: üleliigne kasutamine erinevates stiilides nii kunstis, kirjanduses kui ka muusikas, esines keerukus
· Bertel Thorvaldsen (taanlane) · August Weizenberg (eestlane) ANTONIO CANOVA . KOLM GRAATSIAT JEAN ANTOINE HOUDON. USA ESIMENE PRESIDENT GEORGE WASHINGTON BERTEL THORVALDSEN. KARJAPOISS AUGUST WEIZENBERG. HÄMARIK KLASSITSISTLIK MAALIKUNST. KLASSITSISTLIK MAALIKUNST · Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; · Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; · Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. · Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. · Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. · Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi teoseid. TUNTUIMAD MAALIKUNSTNIKUD · Jacques Louis David Kõrgklassitsiismi kuulasim kunstnik. · Jean Auguste Dominique Ingres JACQUES LOUIS DAVID. HORATIUSTE VANNE JACQUES LOUIS DAVID. NAPOLEON I. JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES. ODALISK. JEAN AUGUSTE DOMINIQUE INGRES. NAPOLEON KEISRITROONIL.
Värv jäi tahaplaanile. Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik. 22) Mis teemadel peamiselt klassitsistlikus maalikunstis maaliti? Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid.Süzeed valiti antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. 23) Mille järgi võid öelda, et tegu on just klassitsistliku maaliga? Mis olid need tunnused? Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis kaks plaani esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. 24) Nimeta kaks kuulsaimat prantsuse maalikunstnikku ja nende töid. Jacques Louis David ,,Horatiuse vanne" ja ,,Tapetud Marat" Jean Auguste Dominique Ingres Prantsuse keisririigi ja restauratsiooniajastu
sak · Materjalidest kroom, klaas, peeglid, läikmaterjalid, nahk, lakitud pinnad. · Furnituuri juures väärispuidud -palisander, mahagon, eboniit, sükamor. · Loodusmotiivid - teokarbid, eksootilised taimed, eksootilised figuurid. · Värvid , elutoas ja magamistoas kreemjad, rohekad, beezid, austritoonid, summutatud valgustus. · Suurt tähelepanu pöörati kokteilitubade ja suitsetamisruumide kujundamisele, kus domineerisid teatraalsed kontrastid, must jt. tumedad toonid kontrastis punase, kollase ja säravheledaga. · Interjööris ja furnituuris andsid tooni 2 erinevat laadi: luksuslikke materjale rõhutav ülidekoratiivne "buduaaristiil", mida viljelesid Jacques-Emile Ruhlmann, Jules Leleu. · Teine suund oli geomeetriline, läikmaterjale ja metalli armastav, jaapanipärase napi joonega furnituur, mida viljelesid Eileen Gray, Pierre Chareau.
MAALIKUNST - antiikajast otsest eeskuju polnud võimalik leida, seepärast püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti aga reljeefe -. silueti ja joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile, maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. - hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi o moraliseeriv - kirjanduslikud teemad ,mütoloogia ja antiik, ajalooteema - Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik - kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta - vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla. Selles ei leitud ülevust ega suurejoonelisust, mida peeti kunsti vältimatuteks tunnusteks
Jörg Immendorf kuulus USA- vastasesse põlvkonda otsis idast oma ideaalidele kosutust käsitleb Saksamaa ajaloo traagilisi vastuolusid piltide aineks on allegooriad ja paljusõnalised jutustused ja vihjed Anselm Kiefer püüdis kombata neid Saksa ajaloo lõike, mida kaasmaalased tahtsid unustada ja tõrjuda maalid on teatraalsed ja sümboolikast küllastunud kasutab maalialustena fotosuurendusi ja liidab pildiga tähendusrikkaid mahulisi detaile Päevalilled Sandro Chia piltides on esiplaanile nihutatud kohmakad, pisut deformeeritud figuurid süzeed seotud kirjanduslike või mütoloogiliste motiividega tema meelest on kunst isiklik, subjektiivne
kõrgklassitsismiga. Püüti poliitilisi ja eetilise ideaale otseselt kujutavasse kunsti üle kanda. Süzeed valiti tihti antiikajaloost ja mütoloogiast. Eriti armastatud selliseid motiive, mis olid allegooriliselt seostatavad kaasaja sündmustega. Kompositsioon Maalide ülesehituses võeti eeskujuks peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kuid kalduti palju suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pildi ülesehtis oli tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti oli pildil ainult kaks plaani: Esimene, kuhu koondati kogu tegevus Teine, peaaegu detailideta, taust Maastiku- ja olustikumaal Maastikumaalile ei pööratud erilist tähelepanu. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud
Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed estid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
Domineeris siluett ja üldine jppnistus. Taotleti lineaarsust ja plastilisust 5. Milline oli Jean-Babtiste Greuze´i värvivaesete maalide sõnum? Ta püüdis suunata inimesi vooruslikule eluviisile 6. Kes oli ajastu tuntuim naiskunstnik? Elisabeth Louise Vigee-Lebrun 7. Milline oli tavaliselt klassitsistlike maalide ülesehitus? Eeskujud peamiselt kõrgrenessansi meistrite teosed, kalduti suuremasse idealiseerimisse ja lineaarsusesse, inimestel tardunud ja teatraalsed poosid, tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik, 2 plaani 8. Kuidas mõista seda, et räägitakse lineaarsest või maalilisest maalist? inimestel tardunud ja teatraalsed poosid, tasakaalukas, sümmeetriline, rahulik, 2 plaani (esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja peaaegu detailideta taust 9. Kes oli kuulsaim kõrgklassitsismi maalikunstnik Prantsusmaal? Milline oli tema loomingu seos ajastu poliitiliste sündmustega? Jacques Louis David. Piltide süzeed
Sõda, maailma ainus hügieen (Marinetti) Futuristlik kino Kõrvakiil publiku maitsele Üldine raadiomodernistide laager Futuristliku kokakunsti manifest (F. T. Marinetti) Filippo Tommaso Marinetti Itaalia luuletaja Valdas nii itaalia kui prantsuse keelt Kirjandusliku futurismi rajaja ja teoreetik (peateos esimene futurismi manifest ,,Kirjandusliku futurismi tehniline manifest") Manifestid teatraalsed ja tundeküllased Eesmärk vabastada luule traditsioonilise lauseehituse ja kirjavahemärgistuse kammitsast 1912 provokatiivne tekst ,mis ülistas kiirust ja sõda Peale peateose avaldamist rida ettekandeid ja loenguid, et värvata futurismile poolehoidjaid 1919 astus ühena esimestest fasistlikku parteisse Futurism kunstis Futuristidele tehnika kajastamine väärtuslikum kui inimhinge probleemid Dünaamika ja liikumine (ajastu dünaamika)
Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süzeesid. Süzeed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süzeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütolooogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Inimestele anti tihti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki idaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga
tumeda kärsitus. Analüüs: ,,Peetruse ristilöömine" on Caravaggio kuulsaim usuteemaline maal. Enamus Caravaggio kunstiteoseid on maalitud õli lõuendil ning seotud usuga. Maalide tegevuspaik või olustik pärineb tegelikust elust. Peamiselt kujutavad tema maalid pingelisi ja vahetevahel ka hoogsaid stseene. Palju esineb neis ka hetkelisust: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi. Ilmekust rõhutavad tegelaste teatraalsed zestid ja sündmustiku hargnemine enamasti pimeduses, mida lõkestab poolviltu ülalt langev ere valgus. Palju on kujutatud portreepilte ning hukkamis- ja võitlusstseene. ,,Peetruse ristlöömisega" on veel sarnase ülesehitusega ,,Juudith lõikab maha Oleovernese pea" (1598-1599), ,,Pauluse pöördumine" (1600), ,,Kristuse haudapanek" (1602- 1603), ,,Neitsi Maarja surm" (1606). Kõikidel loetletud maalidel on sarnane värvivalik ning
Antonio Canova. Borghese Paolina Venusena. Bertel Thorvaldsen. Vasakul Hebe paremal Ganymedes. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal ideaalskeemide loomiseni. Teemad sageli antiikajaloost või mütoloogiast. Inimestel on tardunud ja teatraalsed poosid. Kompositsioon on tasakaalustatud, sümmeetriline, rahulik. Jacques Louis David (1748-1825). Horatiuste vanne. Jacques Louis David. Paris ja Helen. Jacques Louis David. Tapetud Marat. Jacques Louis David. Napoleon I ja Josephine´i kroonimine Pariisi Notre Dame´i katedraalis 2. dets. 1804. a. Jacques Louis David. Vasakul fragment Napoleoni kroonimisest ..., paremal Napoleon Alpe ületamas. Jacques Louis David. Madame Recamieri portree. Jacques Louis David
Matrejalidest eelistatuim oli marmor Inimkehade kujutamine harmoonilisena ja hästiarenenuna Alastifiguurid Soliidsed, ranged ja suursugused skulptuurid Kuulus skulptor Antonio Canova Antonio Canova "Amor ja Psyche" http://1.bp.blogspot.com/_FF_XY3POfh8/S6kXIXsERNI/AAAAAAAAEPw/_EMxCJQgr6c/s400/a mor_and_psyche+Canova.jpg Klassitsimi maalikunst Eeskujuks skulptuurid Hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi Tardunud ja teatraalsed poosid Ülesehitus tasakaalukas, sümeetriline ja rahulik Pildil on esimene ja tagumine plaan Kuulus kuntsnik Jacques Louis David Jacques Louis David "Horatiuste vanna" http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/klassitsism/david/pilt/02 _david_horatiused.jpg Romantismi ajalugu Romantism on kunsti suund, mis tekkis Saksamaal, 18. sajandi lõpus vastukaaluks klassitsismile. Romantismi üldtunnused Tundeline Unistuslik
Londonit Suure Prantsuse revolutsiooni ajal. Dickensi 1860ndate aastate tuntumad romaanid on ,,Suured lootused" (18601861) ja ,,Meie ühine sõber" (186465). didaktiline.õppetlik, paatos.võlts Kirjanik suri Chathamis, ta kirjutas 13 romaani, suure hulga jutustusi ja artikleid, toimetas kahte ajakirja ning esines avalike loengutega nii Inglismaal kui ka Ameerikas. Dickensi populaarsuse põhjused: · elavad tegelased, teatraalsed, mitte realistlikud, isegi karikaturistlikud; · tema huumor (heatahtlik) ja ka satiir (pilkav); · loomingu mitmekesisus(kirjutas palju, seega on tema looming ebaühtlane) Dickensi loomingut iseloomustab: · moraliseerimine ja jutlustamine (õpetlik); · melodraama (õnnetud läbielamised, tundedraama) ja haletundelisus. Oli ülipopulaarne kirjanik algusest peale. Tema loomingu sentimentaalsust, paatost,
(http://slidegur.com/doc/246939/renessanss-maalikunst ), lisab ruumilisuse tunnet veelgi. Peter Paul Rubensi maalil ,, Kristus ristil. Odahoop'' on põhiteemadeks pühakute kannatused ja võituslikult pingelised piiblistseenid. Võrreldes Masaccioga on Rubentsi piltidel hästi vormikad ja täidlased inimesed. Kujutatud on pingelist hoogsat stseeni. Pilt on rahutu, rõhutatud on diagonaalsuunad. Ilmekust lisab pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud, kui ka kangelaste vägivaldselt väänlevad kehad võitlusstseenides. Masaccio üritas oma teoses ,,Püha kolmainsuse'' rõhutata rohkem rahulikust ja tagasihoidlikust, siis Rubens seevastu rõhutas palju hetkelisust: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Ta lahendas oma maali enneolematu jõu ja kirega. (http://www.miksike
situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks 6. aNTONIO CANOVA- Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche- itaalia JEAN ANTOINE HOUDON- Voltaire`i istuv figuur-prantsusmaa 7. Värv jäi tahaplaanile, mistõttu mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuuakirjanduslikke süz`eesid. Inimestele antitardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu 8. JACQUES LOUIS DAVID- Horatiuse vanne-prantsusmaa- Tapetud Marat REALISM 1.(ca 1830-1870 2. Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. 5
Maalikunst Maalikunstil polnud antiikajast otsest eeskuju leida, seetõttu kordus sama nähtus, mis renessansipäevil, kuid tunduvalt järjekindlamalt, nagu kogu antiigi jäljendamine 19. sajandil. Temaatikas valitses kindel hierarhia: hinnatuimad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid ja portreed. Maastiku-, olustikumaal ja natüürmort olid teisejärgulised.Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik ja sümmeetriline, tegelastel olid sageli teatraalsed poosid. Tegevus oli koondatud maali esiplaanile, tagaplaanil on vähe detaile. Kunstnikud pöörduvad tagasi antiikbareljeefide ja Herculaneumi freskode frontaalse ülesehituse juurde. Kaine dekoor ning teisejärguliste detailide puudumine juhivad tähelepanu olulisemale ning rõhutavad neoklassitsistlike maalide tõsidust.Elavat loodust kujutati harva. Kunstnikud püüavad loodust parandada, et saavutada täiuslikkust. „Ideaalse ilu“ saavutammiseks oli vaja hästi tunda anatoomiat
valguse kujutamine. Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikud pikad. TINTORETTO(1518-1594). See Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. ,,Pühas õhtusöömaaja" suunab ta laua diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on isegi liialdatud, kuid ruumi piirid mattuvad hämarusse. Tintoretto teosed on enamasti rahutud, ebasümmeetrilised, mõnikord on nende keskosa tühi, dramatism suurendavad heletumeduse kontrastid ja teatraalsed valgusefektid. Virtuooslikkust taotleti ka skulptuuris. Arhidektuur on maneristlikuks nimetatud ehitise üksikoasde lõtva seostamist ja kaunistustega liialdamist, samuti pikki anfilaade- tubaderidu kohakuti olevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade.
· Ladina risti kujuline · Üks ssurimaid sakraalhooneid maailmas natüürmort Barokk itaalias 17. saj. Maalikunst Tunnused: · Sümeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega · Väljendusrikas valgus- keldrivalgus · Intensiivsed, jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitunne nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägendatud liigendused) · Teemad: võitlus- ja röövimistseenid, konfliktsituats, märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik ehk akadeemiline laad Annibale Carracci Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · Rajasid Bologna akadeemia 1580 · Inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · Illusoorsed võtted · Usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · Antiikmütoloogia teemalised freskod · Eeskujuks kogu euroopa nn akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund Michelangelo da Caravaggio 1573-1610 · Usuteema
Sünge orfordisari ,,Sõjakoledused" *1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus Suure võimu sai kunstink CHARLES LE BRUN- tähtsaim Versailles´i lossi sisekujundaja ja laemaalide autor. Akadeemia püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi. Peeti ainuõigeks täpset, selget ja idealiseerivat joonistust, ning alahinnati värvide osatähtsust. 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas *NICOLAS POUSSIN hea haridusega kasutas teemasid antiikmütoloogiast ja -kirjandusest- teatraalsed, suursugused ja heroilised, pidulikud maailinud on ka nn. Ideaalmaastikke Prantsuse maitse oluline normikujundaja tänapäevani. *CLAUDE LORRAIN lõi uue kompositsiooniskeemi: külgedel kulissidena puud, varemed vms, keskel aga vaade kaugusse. Maalilisem ja baroklikum laad kui Poussinil *ohtralt viljeleti portreekunsti tähtis välimus esialgu tähtsam Poussini klassitsistlikum laad, hiljem suurenes peamiselt Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisemad ja baroklikumad
Vastandina barokile kadus huvi ka looduse ja valguse kujutamise vastu. Kui ka pildi taustale loodust maaliti, siis suhteliselt värvivaeselt, Poussinilike ideaalmaastike sarnaselt. Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus. Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. 19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks
Barokkmaal Itaalias TUNNUSED: · Sümmeetriline kompositsioon asendus diagonaalsega · Väljendusrikas valgus - keldriluugivalgus · Intensiivsed ja jõulised värvid · Kontrastsed toonid · Pintslitõmme nähtav, isikupärane · Rahutu, dünaamiline(ägedad liigutused) · Teemad: võitlus- ja röövimisstseenid, konfliktsituats.,märtristseenid · Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik e. akadeemiline laad ANNIBALE CARRACCI Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · rajasid Bologna akadeemia 1580.a · inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · illusoorsed võtted · usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · antiikmütoloogia teemalised freskod · eeskujuks kogu Euroopa nn.akadeemilisele kunstile 2
taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus ja röövimisstseenides. Maalikunst Itaalias Barokkmaal sündis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks Bolognas töötanud Carracci
Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. 4 Maalikunst Itaalias: Barokkmaal tekkis Itaalias. Siis sai kunstnikel villand suurmeistrite jäljendamisest. Hakati jäljendama varasemaid suurmeistreid. Selle aja jooksul kaeti sealsete losside ja kirikute seinad tohutu hulga baroksete maalingutega. Seejuures said eeskujuandvaks
fasistlikule diktatuurile toetajaid üle kogu maailma Fasistliku Itaalia valitsejale Benito Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võim. Temast sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Ta oskas väga hästi rahvaga suhelda ning tema trumbiks oli sõnaseadmine, millega ta võitis palju kuulsust. Mussolini pööras suurt tähelepanu oma imagole ta lasi ennast pildistada kõige erinevamates olukordades, tema esinemised olid teatraalsed ja väga emotsionaalsed. Benito Mussolinit näidati rahvale kui imetlusväärset geeniust. Mussolini rõhutas, et ta on tegudeinimene. Ta armastas öelda "alguses oli tegu!" Mussolini diktatuuri tunnustati paljudes riikides, tema austajaid leidus esialgu isegi demokraatia pooldajate hulgas. Paljude arust oli ta suutnud luua hästitoimiva riigi. Peagi aga Mussolini populaarsus langes. 1930. aastate alguses pettusid Duce's paljud itaallased. Fasistide soov
istungil fasiste süüdistava kõnega, ta rööviti ja hiljem mõrvati. 1925. aastal moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid. Fasistliku Itaalia valitsejale Benito Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võim. Temast sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini pööras suurt tähelepanu oma imagole ta lasi ennast pildistada kõige erinevamates olukordades, tema esinemised olid teatraalsed ja väga emotsionaalsed. Benito Mussolinit näidati rahvale kui imetlusväärset geeniust. Mussolini rõhutas, et ta on tegudeinimene. Ta armastas öelda "alguses oli tegu!" (tavainimesele seostus see reaga Johannese evangeeliumist "alguses oli sõna"). Ta oskas väga hästi rahvaga suhelda ning tema trumbiks oli sõnaseadmine, millega ta võitis palju kuulsust. Mussolini leidis suured eeskujud Antiik-Roomast. 1936. aastal kuulutas ta
Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada tähtsaid inimesi suurtes tegudes. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed estid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Itaalias sündis barokkarhitektuur. Barokset ehituskunsti iseloomustavad rohked detailid, sirgete joonte vältimine, hoonete keerulised põhiplaanid. Valguse ja varju mäng eenduvatel ja taanduvatel hooneosadel ning rikkalikel skulptuursetel kaunistustel jätsid ehitistest maalilise rahutu mulje
juhuslik ja pügamata. Täis üllatusmomente(paviljonid jms), eeskujuks oli hiina park. VenemaalBartolomeo Rastrelli(1700-1771) Talvepalee, Peterhofi lossi ja Tsarskoje Selos asuva Katariina lossi projekteerija värvikad, rohkete skulptuuridega, sisekujunduses kasutatakse kalleid materjale ja palju sambaid. Skulptuur: Populaarsed olid võitlused, röövimised, pühakute kannatused, teemad mis edastasid äärmuslikke tundeseisundeid. ·Ilmekad, efektsed ja teatraalsed poosid ·Suurim meister Lorenzo Bernini tema loominguskajastub kogu barokkskulptuuri spetsiifika. nt. ,,Taavet" või ,,Apollon ja Daphne" Rokokoo tekkis Prantsusmaal, levis ka Saksamaal. ·Eelkõige puudutas sisekujundust. ·Ruumid muutusid väiksemaks, mugavamaks, intiimsemaks, tekkisid koridorid ·kasutati kergepäraseid elemente, lillelist tapeeti, peegleid, maale. ·Kasutati ebasümmeetrilist, kerget,
7 kehahoiakuga (st figuur tõesti istub). Pildi koloriit on ühtsetes maalilistes õrnades toonides, kus domineerib punane värvus. Pilt on küll täis maalitud detaile, kuid tähelepanu koondub ikkagi Augustinusele, kes oma suurte langevate rõivastega oleks kui kolmnurk, millele toetub kogu ülejäänud maal. 3. BAROKK Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tunnete rõhutamine ja teatraalsed efektid. Barokkmaalidel kujutatakse enamasti hoogsaid pingelisi stseene, inimesed on jäädvustatud keset liikumist. Valdav on ajalooline temaatika, allegoorilised, religioossed ja mütoloogilised teemad ning paraadportreed. Kunstnikud hakkasid uusi teemasid otsima oma lugemiskogemustest tulenevalt, minnes ajas üha rohkem tagasi. Hästi palju kasutati metafoore ja sümboleid. Barokki iseloomustavad suurejoonelisus, vaba kujutlusvõime, liikuvus, ornamentide küllus
Kõige kuulsamaks albumiks sai neil 73' välja tulnud Brain Salad Surgery, mille cover'i disainis kuulus H.R.Giger. 1974 võttis bänd 3 aastase puhkuse ning tänu sellele kaotas kontakti kiirelt muutuva muusikamaailmaga. Selletõttu jäi eelnimetatud album ka nende viimaseks heaks üllitiseks. Edasi läks asi juba liiga allamäge - uued albumid ei meeldinud alguses enam fännidele, hiljem isegi bändile endale. Kontserditel olid nad oma aja kohta väga teatraalsed ning see tekitas palju kisa-kära kriitikute seas. Samas ei saa neid tänapäeva Rock showdega võrreldagi.. Yes.Aastal 1968 ristusid Londonis kahe rock-muusiku laulja Jon Andersoni ja basskitarristi Chris Squire'i teed ja nii tekkiski ansambel Yes, kus peale eelnimetatute mängisid veel Pete Banks kitarril, Tony Kaye klahvpillidel ja Bill Bruford trummidel. Bändiga liitusid vahepeal ka teised liikmed. Tollasel Yesil oli veel üsna vähe ühist
muinasjutumuusika. Kusjuures stseenis, kus olid sees nemad JA KA teised tegelased, mängis kogu aeg muinasjutumuusika. 3. Stseenis, kus olid korraga ka ülejäänud tegelased (lugemisstseen), langes Isabellale ja Flaviole endiselt peale roheline valgus. Teisi tegelasi valgustati aga tavalise kollaga valgusega. 4. Nende kõneviis oli üle pingutatud, pisut tehislik ja teatraalne. 5. Nende liigutused olid teatraalsed. 6. Nende riided olid utreeritud. 7. Nende nimed olid utreeritud. Analüüsimise lihtsustamiseks kasutan ma konstellatsioonianalüüsi. Selle meetodi põhieesmärgiks on leida, kes on kelle sõber, kes on kellega samas grupis, kes on vastane. Kes on kangelane ja kes pahalane, kes on protagonist ja kes antagonist (Lethbridge ja Mildorf, 2004: 116). Kuna tahan leida, kes on näidendis liitlased ka kes oponendid, siis on see ilmselt kõige asjalikum meetod
tumeda kontraste. Ka püüti anda edasi erinevaid materjale loomutruult. Kujutati pingelisi ning hoogsaid stseene. Maaliti ebatavalistes poosides, ägedaid liigutusi- püüti edasi anda momenti milles oli jäädvustatud jõulised ning vormikad inimesed. Tunnete ja kirgede rõhutamisel oli väike samm puudu ülepaisutamisest. Pildi mõju ning ilmekust pidid edasi andma pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja zizzle 11 klass 2012 röövimisstseenides. 9. Kidas iseloomustaksid Rubensi loomingut ? Näiteid. Ta oli Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid. Tema töödes on alati hoogsat liikumist, rahutuid
Ühes niisuguses teatris algas Eugene O'Neilli teatritee. Ta pani aluse moodsale USA näitekirjandusele ning jõudis esimese ameerika autorina maailmalavale. Tema looming võlgneb palju euroopa filosoofiale (Nietzsche, Freud) ja on mõjutstatud sajandialguse euroopa kunstivooludest- selles põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. O'Neill äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega, milleks talle andsid materjali noorusseiklused. Järgnesid jõuliselt teatraalsed ekspressionistlikud draamad: ,,Keiser Jones" ja ,,Karvane ahv". Ekspressionistlikke võtteid kasutab O'Neill ka oma psühholoogilistes draamades, milles luubi alla võetakse keskklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. Tippteoste hulka kuulub ka O'Neilli viimane näidend, julmalt aus autobiograafiline perekonnadraama ,,Pikk päevatee kaob öösse".
Rokokooliku kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi. Kunst pidi olema moraliseeriv ja didaktiline. Maalidesse püüti sisse tuua kirjanduslikke süz`eesid. Süz`eed mitteteadvale vaatajale oli maali mõju tõenäoliselt väike. Süeed valiti tavaliselt antiikajaloost või mütoloogiast. Valitsevaks muutus ajalooteemaline maal. Kompositsioonis kalduti idealiseerimisse ja lineaarsusesse. Inimestele anti tardunud ja teatraalsed poosid. Pilt ise ehitati üles tasakaalukas, sümmeetriline ja rahulik. Tihti on pildis ainult kaks plaani - esimene, kuhu on koondatud kogu tegevus ja teine plaan, mis on peaaegu ilma detailideta. Selline kompositsiooniskeem meenutab antiikset reljeefkunsti. Klassitsismi ajal vähenes huvi elava looduse ja eriti valguse vastu, mis oli olnud baroki ideaalmaastike peamiseks võluks. Klassitsistlik maastik on enamasti kuiv ja vaese koloriidiga. Ka igapäevase elu kujutamine sattus põlu alla
pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides. Omapärase laadi arendas välja Michelangelo Caravaggio. Ta püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk, nn. keldriluugivalgus
Mussolini kuulutas katolitsismi kogu riigi ametlikuks religiooniks; Lateraani kokkulepe tõi fasistlikule diktatuurile toetajaid üle kogu maailma Mussolini diktaatorina Fasistliku Itaalia valitsejale Benito Mussolinile anti kuningaga võrdsed õigused ja piiramatu võim. Temast sai kogu Itaalia rahva juht ehk duce. Mussolini pööras suurt tähelepanu oma imagole ta lasi ennast pildistada kõige erinevamates olukordades, tema esinemised olid teatraalsed ja väga emotsionaalsed. Benito Mussolinit näidati rahvale kui imetlusväärset geeniust. Mussolini rõhutas, et ta on tegudeinimene. Ta armastas öelda "alguses oli tegu!" (tavainimesele seostus see reaga Johannese evangeeliumist "alguses oli sõna"). Ta oskas väga hästi rahvaga suhelda ning tema trumbiks oli sõnaseadmine, millega ta võitis palju kuulsust. Mussolini leidis suured eeskujud Antiik-Roomast. 1936. aastal kuulutas ta välja
annaabi.ee 
