koorijuhid. Kaarma oli hinnatud rahvarõivaste restaureerija, kelle teeneid kasutasid nii Eesti, Soome kui ka Venemaa etnograafiamuuseumi d. Paljud tema restaureeritud rahvarõivad ja loodud kostüümid on tänapäeval hoiul Eesti Rahva Muuseumis, Eesti Kunstimuuseumis ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Koos Aino Voolmaaga oli Melanie Kaarma 1981. aastal ilmunud ja tänaseni nõutud teatmeteose "Eesti rahvarõivad" autor. Samuti osales ta Eesti entsüklopeedia rahvarõivaid ja ajaloolisi kostüüme kujutavate värvitahvlite kujundamisel. Ta suri 26. augustil 2009 ja maeti sama aasta 28. augustil Tallinna Metsakalmistule abikaasa Voldemar Kaarma kõrvale. Tuntud olid ka Melanie Kaarma õed – tema vanem õde Marta Lõhmus oli ajaloolane, noorem õde Susanna Otema keraamik. Kasutatud allikad https:// et
d- kasutatud ekstrahenti kogutihedus g/cm3 (oktaanil 0,703 g/cm3) g- uurimiseks võetud taimse materjali mass, g 103- tegur milligrammidele üleminekus. Töö tulemused. · Uuritav materjal on punane pipar. m= 1,55g. · Ekstrakti maht(V) = 30ml · max: tipp1 = 473 nm (optilne tihedus=0,1252abs) Tipp2 = 451,5 nm (optiline tihedus = 0,1290) Tipp3 =423 nm (ot= 0,0919) · Teatmeteose järgi tegeme järeldus, et uuritavas proovis sisalduvad - karoteen(neeldumismaksimumud) 425, 451, 482nm) ja zeaksantiin (423, 451, 483) · Uuritavas aines ei oli klorofilli(neeldumismaksimumid 470,630). (NB! kahjuks ei saa neeldumisspektri diagrammi esitada sest olen kaotanud seda!) Arvutame karotinoidi sisaldus. Kasutame antud valemit. 1) -karoteen = 2560 K=(0,1252 *30*0,703*1000) / (2560 * 1,55) =0,615mg%
Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust
Relve, Hendrik. Vahtral on sünnipäev sügisel. Tallinn: Valgus, 1981. Ajalehe ja ajakirja artiklite puhul märgitakse töö autor artikli pealkiri ajakirjandusväljaanne artikli ilmumisaeg ajakirja puhul leheküljenumbrid Aasmäe, Anneli. Tantsutaadi juubeliaasta algab sõõrtantsuga. – Postimees, 12. september, 2002. Vaba, Lembit. Vaataks õige, mis on keele taga. – Oma Keel nr 1, 2001, lk 42-47. Teatmeteostel teatmeteose pealkiri ilmumisaasta (köide) ilmumiskoht kirjastus Eesti entsüklopeedia. 1992. 6. köide. Tallinn: Valgus. Internetist leitud materjalil märgitakse autori nimi lehekülje pealkiri täpne aadress Vallik, Aidi. Kodulehekülg. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/aidivallik 4 Vormistamisnõuded
Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust
Kokkuvõttes tuleb avaldada oma arvamus või seisukoht. 5. Kasutatud materjalid Kasutatud materjalid on peatükk, kus on iga kasutatud allika kohta kirje. Kasutatud materjalide peatükis peavad olema kirjed reastatud ja nummerdatud. Kirjeid võib reastada tähestikulises järjekorras. Tähestikuliselt järjestatakse allikad kirje st autori perekonnanime või autorita allika puhul pealkirja esimese tähe järgi. Pealkirjades lühendeid ja jutumärke ei kasutata. Näited. Teatmeteos Teatmeteose pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Raamat P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi Artikkel ajakirjas P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajakiri kaldkirjas, number, lk 1-16 Artikkel ajalehes P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi 2008. Artikli pealkiri. Ajalehet kaldkirjas, number, kuupäev Kogumik P e a l k i r i . 2008. Peatoim. Eesnimi Perekonnanimi, toim. Eesnimi Perekonnanimi. Linn: kirjastuse nimi Artikkel kogumikust
Raamatud Autor(id). ilmumisaasta. Pealkiri. (Ilmumiskoht:).Kirjastus. Ehala, Martin. 2000. Kirjutamise kunst. Tallinn: Künnimees. Hage, Maaja. 2003. Teksti- ja kõneõpetus. Tallinn: Koolibri. Artiklid Autor(id). Artikli pealkiri. Ajalehe või ajakirja pealkiri, ajalehe ilmumise kuupäev või ajakirja number, lehekülg. Kase, Mati. Magusaga ei maksa liialdada. Eesti Päevaleht, 15.02.2007. Remmelgas, Ene. Katsetame uut ja huvitavat. Köök, detsember 2007, lk 12. Teatmeteosed Teatmeteose pealkiri, (köide). Ilmumiskoht. Kirjastus, ilmumisaasta. Eesti entsüklopeedia, 6 köide. Tallinn. Valgus, 1992. Internet Autor (kui on). Teksti pealkiri. Internetiaadress. Külastamise kuupäev. Nt: Suitsu, Maire. Puuvilja- kohupiimatort. http://www.toidutare.ee/retsept.php?id=6414 [10.01.16]. Viite kirjed järjestatakse rühmade sees tähestikuliselt. Neid ei nummerdata. Raamatute puhul leiab andmed viite kirje jaoks tiitellehelt ning tiitellehe pöördelt
jne. Mõlgutades mõtteid selle üle, millisel eesmärgil, mis otstarbega õpikus või loengus teatud asju valgustatakse, kujundame õppimise endale samas ka mõttekamaks (igatahes kahandame taoti tekkivat mõttetustaju!). Kui mingi küsimus või kitsam õpiühik on ikka veel segaseks jäänud, püüa sellesse uue ülelugemisega selgust tuua! Ent võid ka ses asjas targemalt tuttavalt selgitust paluda, teatmeteose appi võtta, teist samast ainevallast kirjutatud raamatut lugeda või kui tegemist on terviku seisukohast teisejärgulise küsimusega asjale üldse käega lüüa. Arusaamist hõlbustab see, kui annad lugema asudes või loengut kuulama valmistudes endale paar ainevalda süvenemist virgutavat suunist: MIDA MA SOOVIN TEADA SAADA? MIS KÜSIMUSE MA PEAN ENDALE SELGEKS TEGEMA? MIS MUL TULEKS MEELDE JÄTTA?
edasises referaadis pärinevad Ntyastrast. Kolmas peatükk käsitleb klassikalist muusikat konkreetsemalt ja lääneliku muusikakogemusega töö autori silme läbi püütakse jõuda Vana- Inda klassikalise muusika põhikomponentide mõistmiseni: analüüsimisele tulevad svara ehk noodikõrgused, rga ehk meloodia, tla ehk rütm ja vdya ehk instrumendid ja instrumentaalmuusika, mida kõike on käsitletud ka Ntyastras. Referaat põhineb peamiselt teatmeteose ,,The New Grove Dictionary of Musica and Musicians" teisel ja kolmandal väljaandel, püüdes lisada materjali ka teistest (internetipõhistest) allikatest. 1. Üldiselt ja sissejuhatavalt Nii nagu läänemaailmaski, võib India muusika jagada kunst ehk klassikaliseks muusikaks ja rahva ehk populaarmuusikaks. Klassikalisele India muusikale on iseloomulikud mitmed rahvamuusikast eristavad tunnused: 1) Tugevalt reguleeritud süsteemid ja rikkalik esteetika.
Naftatööstuses arenes kiirelt huvi teedeatlaste vastu ja aastal 1920 Rand McNally alustas teedekaardi välja andmist Gulf naftafirmale. [http://en.wikipedia.org/wiki/Rand_McNally] (13.10.2009) 9 20. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased Atlante Internazionale del Touring Club Italiano ,,Atlante Internazionale del Touring Club Italiano" on laiahaardeline teatmeteose atlas, mille andis esimesena välja Touring Club Italiano aastal 1927. [http://en.wikipedia.org/wiki/Atlante_Internazionale_del_Touring_Club_Italiano] (12.10.2009) Touring Club Italiano on peamine riiklik turismi organisatsioon. Aastaid on see organisatsioon tootnud erinevaid kaarte, reisijuhte ja on üha rohkem spetsialiseerunud õppetööle, mis on tuntud oma kõrge tasemega kartograafias. Detailsed Itaalia teedekaardid on
Nukleotiidide omavahelise liitumise tulemusel tekib üks DNA ahel. organismi koostisosana kasvada, areneda ja paljuneda. Kõrvaloleval joonisel on Kahe omavahel koos püsiva ahela aluseks on DNA komplementaarsusprintsiip kujutatud loomaraku ehitus. Raku erinevate osade ehituse ja ülesannetega võib DNA-molekuli moodustavad nukleotiidahelad püsivad koos kindla reegli kohaselt huviline tutvuda näiteks 12. klassi bioloogia õpiku või siis mõne teatmeteose ühe ahela adeniini vastas on teises ahelas alati tümiin ja guaniini vastas tsütosiin vahendusel, lühike selgitus on toodud ka ajakirja "Eesti Loodus" 2000. a. (A-T, G-C, T-A, C-G). Järelikult, teades ühe ahela nukleotiidset järjestust ehk aprillikuu numbris (vt. linki joonise 1 all) ja üksikasjalik õpetus Tartu Ülikooli primaarstruktuuri, saame määrata ka teise ahela nukleotiidse järjestuse. DNA
2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias. 1992. aastast kuni tänaseni töötab Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina. Raivo Mänd on avaldanud üle 40 artikli rahvusvahelise levikuga eelretsenseerivates teadusajakirjades ja on mitmete teadusliku või populaarteadusliku monograafia või teatmeteose autor (kaasautor). Lisaks on ta avaldanud arvukalt populaarteaduslike artikleid. Õpetab Tartu Ülikoolis käitumisökoloogiat, etoloogiat jt distsipliine. Männi juhendamisel on kaitstud 7 doktorikraadi ja mitu teadusmagistrikraadi. [http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_M% C3%A4nd] (30.03.08) Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Reichenbach, 8.märts 1891- 31.oktoober 1988) ...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Ta on Eesti hüdrobioloogia rajajaid. Lõpetas 1918
täpsustav info, kui see on olemas (näiteks: teadusartiklite kogumik), artikli esimese ja viimase lehekülje numbrid, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Artikli ilmumisaasta on toodud artikli juures. Selle puudumisel kirjutada kogumiku väljaandmise aasta. Näide 4: Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), sõna (toim.), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 5: Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 25 3.8.3. Ajakirjad Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus
inglise keele puhul In: (sees). Ka kõik muud lühendid vastavalt keelele: p = page, pp = pages (lk), ed = editor (toim. = toimetaja) jne. Hoare, P. (1997). Academic Libraries. In: International Encyclopedia of Information and Library Science. London: Routledge, pp. 24. Leino, M. (2000). Norm ja hälve muutunud diskursus. Rmt: Kõnelev ja kõneldav inimene: Eesti erinevate eluvaldkondade diskursus. Koost. V.-R. Ruus. Tallinn: TPÜ kirjastus, lk 96111. Teatmeteose artikkel (analoogselt kogumiku artiklile) Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Võib ka lühikirjena, kasutades ladinakeelset lühendit s.v. (sub verbo sõna all). ENE (1998). s.v. grafoloogia. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Sard, Alge. (2009). Fotograafia kunstihariduses vaatamine ja teadvustamine. Tallinna
Listra, E. (2005). Mida teha?: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna arendamisest. – TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 25–28. Randveer, Mare, Randveer, Martti. (2006). Structural Changes in Estonian Economy. − Business Interaction in Local Economies. Copyright by Congress of Political Economist, USA, 2, 249–257. Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 524. Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub. (EE 1995 sub sisemajandus) Õigusaktid Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus. Keevituse kvaliteedinõuded. (1997)
Eesti Vabariigi neljandale põhiseadusele on pühendatud kogumikud ,,Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee" (1997) ja ,,Põhiseaduse tulek" (2002). Suur osa Eesti Kongressi ja Eesti Komitee materjale publitseeriti 1991-1992. aastal. Tänase Eesti Riigikogu peamine parlamendipublikatsioon on stenogrammid. 2000. Aastast annab Riigikogu Kantselei välja ajakirja ,,Riigikogu toimetised", Rahvusraamatukogu annab välja Riigikogu kroonikat ja teatmikku. Jaan Toomla on välja andnud teatmeteose ,,Valitud ja Valitsenud. Eesti parlamentaarsete ja muude esinduskogude ning valitsuste isikkooseis aastail 1917-1999". Erakondade materjalid Eesti Vabariigi 1994. aasta erakonnaseaduse kohaselt on erakond ,,Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine ning riigivõimu ja kohaliku omavalitsuse teostamine". Erakondade dokumendid on programmid ja põhikirjad, liikmete nimekirjad, parteiorganite
Ajalehe nimetus, lehekülg (küljed) mahukate lehtede puhul. Talts, L. (1997, 28. mai). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, lk 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times, B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, 16. sept). Postimees. d) teatmeteose artikkel Artikli nimetus. (Ilmumisaasta). Teose nimetus. Köide. Ilmumiskoht, lehekülg (-küljed). Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Kuusk, Raivo. (1996). Luule olemuse tõlgendamise võimalusi. Tallinna Pedagoogikaülikooli kirjanduse õppetool. Tallinn. Magistritöö.
Listra, E. (2005). Mida teha?: Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna arendamisest. – TTÜ aastaraamat 2004. Tallinn: TTÜ Kirjastus, 25–28. Randveer, Mare, Randveer, Martti. (2006). Structural Changes in Estonian Economy. − Business Interaction in Local Economies. Copyright by Congress of Political Economist, USA, 2, 249–257. Sisemajandus. (1995). – Eesti Entsüklopeedia, 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 524. Teatmeteose märksõnale viidatakse tekstis, kasutades lühendit sub. (EE 1995 sub sisemajandus) Õigusaktid Akti nimetus. (Ilmumisaasta). – Väljaande nimetus, number, artikli number. Vajadusel lisatakse muudatuste avaldamise andmed. Riigi Teataja asemel tohib kasutada lühendit RT. Autoriõiguse seadus. (2000). – RT I, 16, 109. Normdokumendid Standardid Standardi nimetus. (Ilmumisaasta). Standardi tunnus ja number. Ilmumiskoht: Kirjastus. Keevituse kvaliteedinõuded. (1997)
Kuna ta ei esita konkreetset teooriat, siis võib vaid teha oletusi. Tundub, et Undi arusaam müüdist vastab eelkõige tema iidoli - Carl Gustav Jungi - seisukohale teatavate kollektiivsete aprioorsete tõdede olemasolusse. Müüt tõuseb justkui alateadvuse hämarusest, ta pole teadlikult tekitatud, tema olemasolu on paratamatu. Mati Unt püüab oma mütoloogiate väärtust tõsta entsoklüpeedilise faktide kuhjamisega, enamik lühijuttudest ongi justkui teatmeteose peatükid (Kahvel, Kartul, Köha, Prillid, Raha, Sõrmed, Vihmavari jt.). Nii Barthes'i kui Undi mütoloogiad püüavad haarata universaalet - ajaloolisi, poliitilisi, etnograafilisi kui kosmilisi nähtusi. Objektide valik jätab raamatule postmodernistliku hõngu - võrdse mängulisusega uurib Unt edetabelit ja idealismi, vihmavarju ja Kalevipoega, pornot ja prussakat. Müütide lahtimõtestamise käigus kasutab ta nii klassikute tsitaate kui igapäevaelu kirjeldusi
- Postimees. 2003, 30.05 13 · Autorita ja pealkirjata artikkel (esineb 19. ja 20. sajandi alguse eesti ajalehtedes): (Artikli või repliigi tunnuslause sulgudes). - Ajalehe pealkiri kaldkirjas. Ilmumisaasta, kuupäev. Näide: (A. Rüütli iseseisvuspäeva kõne Estonia teatris).- Eesti Päevaleht. 2003, 24.02 · Artikkel teatmeteosest: Nimetus. Teatmeteose nimi kaldkirjas. Köite number. Väljaandmiskoht, aasta, veeru või lehekülje numbrid. Näide: Viieristi looduskaitseala. - Eesti entsüklopeedia. 10. köide. Tallinn, 1998, lk 394. · Artikkel Interneti koduleheküljelt: AUTORI NIMI, Initsiaal(id). Artikli pealkiri kaldkirjas. URL-aadress. Materjali kasutamise kuupäev. Näide: SIIBAK, E. Toataimed. URL=http://www.tba.ee/Lood/Toataimed.htm 16. juuni 2003.
Artikli autor. Pealkiri. - Kogumiku nimetus. Köide. Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid Lumiste, R. Eesti riigi poliitika ettevõtluskeskkonna korrastamisel. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit. Tartu, 1999, lk. 162-168. Vinkler, P. 1995. Some aspects of related performances of individuals. Scientimetrics, vol.32, No 2, p. 23-45. Õim, Haldur 1976. Kas inimkeel on päritav? Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, lk. 158-161 · teatmeteose artikkel kirjeldatakse analoogselt kogumiku artiklile, kuid kirje võib esitada ka lühikirjena, kasutades lühendit s.v. (sub verbo sõna all) Saare maakond. EE 8 kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk. 286 EE 1995 s.v. rantjee. · kirjutis (artikkel) perioodikaväljaandest - ajakirja puhul esitatakse järgmised andmed: Artikli autor. Pealkiri. Ajakirja nimetus, (aasta) aastakäik või köide, nr., lk-d Parts, E. Välisinvesteeringud maailmamajanduses
Artikli autor. Pealkiri. - Kogumiku nimetus. Köide. Ilmumiskoht: Kirjastus, aasta, kasutatud artikli leheküljenumbrid Lumiste, R. Eesti riigi poliitika ettevõtluskeskkonna korrastamisel. Eesti Vabariigi majanduspoliitika ja Euroopa Liit. Tartu, 1999, lk. 162-168. Vinkler, P. 1995. Some aspects of related performances of individuals. Scientimetrics, vol.32, No 2, p. 23-45. Õim, Haldur 1976. Kas inimkeel on päritav? Keel, mida me uurime. Tallinn: Valgus, lk. 158-161 · teatmeteose artikkel kirjeldatakse analoogselt kogumiku artiklile, kuid kirje võib esitada ka lühikirjena, kasutades lühendit s.v. (sub verbo sõna all) Saare maakond. EE 8 kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995, lk. 286 EE 1995 s.v. rantjee. 14 · kirjutis (artikkel) perioodikaväljaandest - ajakirja puhul esitatakse järgmised andmed: Artikli autor. Pealkiri
Isiklik informatsioonile viitamine. Isiklikuks informatsiooniks loetakse 1) kirja teel või telefoniga saadud informatsiooni; 2) loengute märkmeid; 3) e-posti teateid või vestluseid. H. Turuse (isiklik informatsioon 14.09.2009) järgi … (H. Turunen, isiklik informatsioon 14.09.2009). Märge tuleb ainult teksti, mitte allikaloendisse. Sõnaraamatutele ja teatmeteostele viidates kasutatakse suurtähtlühendeid (ÕS, EE, EKSS jne) või kirjutatakse teatmeteose nimi välja. Samamoodi nagu tekstis kasutatud, peavad teosed olema esitatud ka kasutatud allikate loetelus. Juhul kui samale allikale viidatakse mitu korda järjest, võib pärast esimest viidet kasutada järgmistel kordadel sõna „samas” või ladinakeelse lühendina vastavalt ibid. (ibidem – samas kohas), lisades vajadusel ka leheküljenumbri (nt ibid., 20). Ladinakeelsete lühendite lõppu pannakse punkt ja need esitatakse kaldkirjas. 4.6.3. Kasutatud allikad
Selle puudumisel kirjutada sama aastaarv, mis on kogumiku väljaandmise aastaks. Näide 3: Kogumiku artikkel Aro, I. (2000). Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast. Kogumikus: Pruuden, E. (toim.) (2000). Eesti õenduse otsingutel. Artikleid õeteaduse magistriväitekirjadest (11-22). Tallinn. Raamatu peatükkidel on autorid Sepp, E. (1998). Meningiidid. Raamatus: Mikelsaar, M., Mänder, R. (toim.) Kliinilise mikrobioloogia käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Teatmeteose puhul tuua järgmised andmed: toimetaja(d), väljaandmise aasta, teatmeteose nimetus, köite number, ilmumiskoht ja kirjastus (väljaandja). Näide 4: Kaevats, Ü. (peatoim.) (1996). EE. 9.kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3.8.2. Ajakirjad Ajakirjas (sh ka interneti ajakiri) avaldatud artikli puhul kirjutatakse välja järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaaliga, ilmumisaasta, artikli pealkiri, ajakirja nimetus
ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile
alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemise raamatust; klassitahvlilt ja vihikust. teab nimetada mõnd lastekirjanikku. Jutustava ja kirjeldava teksti ning tarbe- ja teabeteksti (õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava, tööjuhendi, raamatu sisukorra, sõnastiku, teate, eeskirja, retsepti, õpikuteksti, teatmeteose teksti, ajalehe- ja ajakirja ning muu meediateksti) lugemine. Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses, lasteraamatutes ning lasteajakirjanduses. Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine. Teksti sisu Kirjutamine ennustamine pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi. kasutab kirjutades õigeid
C
ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile
ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni ja kunsti sisuga teatmeteost. Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid )
“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja. Teost ei liigitata ilu- ega uudiskirjanduse alla, vaid tegemist on pigem teatmekirjandusega. Maailmataju alternatiivne nimi on „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ ehk universum ( maailm ) ja „visioon“ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib selle autori vaatenurgast mõista ka kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum.
annaabi.ee 
