1 BAKALAUREUSE EKSAM SISSEJUHATUS INFOTEADUSTESSE...................................................................................3 1.Raamatukogu tüpiseerimisvõimalusi, eri tüüpi raamatukogudele omased tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad..................................................................................................................3 2.Raamatukogude tegevuse õiguslik ruum, raamatukogude tegevust reglementeerivad seadusandlikud aktid Eestis.....................................................................................................5 3.Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad.........................................................7 4.Infoteaduse kujunemist mõjutanud tegurid, uurijad ja sündmused......................................9 5.
SUHTEKORRALDUSE EXAM 1. Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus ja kommunikatsiooni auditi läbiviimine Suhtekorraldusprogrammi ettevalmistus Maailmas üldiselt tunnustatud suhtekorralduse planeerimise ja elluviimise mudel on neljaosaline: · probleemide defineerimine · planeerimine ning programmi koostamine · suhtekorraldustegevus · programmi hindamine, tagasiside kogumine. Kõik mudeli osad on võrdselt tähtsad, kuid kogemusele tuginedes võib väita, et nn kodutöö tegemine on tegelikult programmi õnnestumise võti. Kahjuks on igapäevaelus just see etapp tihti vaeslapse osas ning nii nagu teistelgi elualadel tormatakse ka suhtekorraldustegevuses "pea ees tulle" teadmata, milline on tegelik probleem ning mida arvavad sihtgrupid, kellega suhelda tuleb. Seega on ettevalmistustöö tähtsust raske ülehinnata. Mitmesugused analüüsid ja uuringud, mida ettevalmistuseks kasutatakse, ei ole vajalikud mitte ainult probleemide ning suurte muu
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
A osa küsimuste vastused 1. Juhtimisteaduse olemus ja juhtimise kohta inimühiskonnas. JUHTIMINE ON EESMÄRGILE JÕUDMINE TEISTE INIMESTE KAASABIL MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järg
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........
Otsustusprotsesside küsimuste vastused jaanuar, 2013 Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 1. peatükk 1. Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? - Sisemised põhjused peituvad tööjaotuse arengus, mille tulemusena jaotub ettevõttemajanduslik protsess üha spetsialiseeritumateks allosadeks. Riigi majanduslik arengutase ehk töö ühiskondlik lõpptulemus sõltub juhtide oskusest kujundada parimal võimalikul viisil inimtegevuse spetsialiseerunud osadest soovitud hüve näol tarbija poolt nõutud ühtne tervik. Pakutavas hüves tuleb tasakaalustada ühelt poolt kvaliteet ja teiselt pool
Kõik kommentaarid