Elavhõbeda Hg sulameid teiste metallidega nimetatakse amalgaamideks. Juba muistsed alkeemikud avastasid elavhõbeda omaduse lahustada metalle, mille tulemusena tekivad elavhõbedasulamid juba metallide kokkupuutel elavhõbedaga tavatemperatuuril. Kui puudutada kuldsõrmusega elavhõbedatilka, siis muutub sõrmus koheselt hõbedaseks, sest kattud hõbedavärvilise kuldamalgaamikihiga. Amalgaamiga kaetud kuldsõrmuse taastamine kodustes tingimustes ei ole võimalik. Kirikukuppelkatuse kuldamisel lisatakse elavhõbedasse eelnevalt kullapulbrit ja saadud vedelat kuldamalgaami kantakse kuplile pintsliga. Kui pind on kaetud hõbedavärvilise kuldamalgaamiga, siis tuleb amalgaami lagundamiseks teda kuumutada
Kuulub valkude, nukleiinhapete jmt koostisse. Mineraale eriti ei teata, ainus oluline on nn Chile salpeeter - NaNO 3 Laboris võib lämmastikku saada ammooniumnitriti lagundamisel. NH 4NO2 = N2 + 2H2O Oksüdatsiooniastmed, aatomi ja molekuli ehitus Oksüdatsiooniastmed: minimaalne -III ja maksimaalne V Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 seega on tal 3 paardumata elektroni ja molekulis seetõttu kolmikside : N ::: N : Tavatemperatuuril on lämmastik inertne,kuid kuumutamisel kolmikside (osaliselt)laguneb, tekivad . N :: N. ja lõpuks tekivad ka üksikud aatomid Paardumata elektronide olemasolu tõttu on lämmastik kõrgel temperatuuril reaktsioonivõimeline Keemilised omadused Keemilised omadused · Toatemperatuuril reageerib vaid mõne metalliga ( Li , U ). Kuumutamisel reageerib paljude metallidega, oksüdeerides neid nitriidideks 6Li + N2 = 2Li3N ; 3Ca +
KH2F3 elektrolüüsil keskmistel temperatuuridel. ÜHENDID HF on kõige enam toodetav fluoriühend, mida saadakse: CaF2 + H2SO4 CaSO4 + 2HF ja KHF2 KF + HF Mõned fluoriidid lahustuvad HF-s piiramatult NaF on värvitu, mürgine gaas, väga stabiilne kristallaine, palju kasutusalasid, nt Al-tööstuses, metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades. Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega ning äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid, fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on kahjulikud osoonikihile. Orgaanilistest fluoropolümeeridest on olulisemad
CO, CO2 ja Al2O3 baasil vääriskivid. ÜHENDID HF on kõige enam toodetav fluoriühend, mida tööstuses saadakse: CaF2 + H2SO4 CaSO4 + 2HF, laboris KHF2 KF + HF. Mõned fluoriidid lahustuvad HFs ülihästi või piiramatult, ka HF lahustub vees piiramatult. NaF on värvitu, mürgine gaas, väga stabiilne kristallaine, palju kasutusalasid, nt Altööstuses, metallide keevitamisel, ehituses, hambapastades. Teatud fluoriühendid on tuntud superhapetena. Halogeenfluoriidid on tavatemperatuuril sööbiva toimega, mürgised gaasid ja vedelikud, äärmiselt reaktsioonivõimelised. Hapnikuühenditest on rohkem tuntud värvitu, mürgine gaas OF2, oranz mürgine gaas O2F2. Oksohalogeenfluoriididest on olulisim FClO3. Anorgaanilistest ühenditest on tähtsad freoonid, fluorosüsinikühendid, mida kasutatakse palju erinevates tööstuse ja tehnika harudes, kuid need on kahjulikud osoonikihile. Veel on olulised inertsed külma ja tulekustutusagendid, isegi
· CaCO3 on mitmeid esinemisvorme looduses - marmor, lubjakivi, kriit, dolomiit (CaCO3 x MgCO3) p-metallid · madal sulamistemp. -> sulamid · läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti Al · hõbevalge,kerge,pehme,hea elektri-ja soojusjuht, väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. · o-a. 3 · boksiit- Al2O3 x nH2O · vähene vastupidavus leeliste ja hapete suhtes. · k.väävelhappe ja lämmastikhappe toimel Al tavatemperatuuril passiveerub-> nende mõjul tekib Al pinnale eriti püsiv,ka hapete toimele vastupidav kaitsekiht · kasutamine: maagina,ehitusel,sulamites, tarbeesemetena · tootmine: oksiidiga elektrolüüsiga (sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel) Pb,Sn · Pb - kasutatakse värvides · Pb - takistab radioaktiivse kiirguse levikut · Pb - läikiv, õhus oksüdeerub sinakashalliks, selle ühendid mürgised
Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 1025 % kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete sokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida sokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi ning töödeldakse seguriga ühtlaseks puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on sokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontsi, kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. Siis läheb mass
2) CH3-CH2-CH(CH3)-CH2-CH3 3-metüülpentaan 3) CH3-CH(CH3)-CH(CH3)-CH3 2,3- dimetüülbutaan Alifaatsete alkaanide isomeerid tekivad C-ahela hargnemise tõttu. Füüsikalised omadused. Hargnemata ahelaga alkaanide molekulid liibuvad üksteise külge - nende tihedus, sulamis- ja keemistemperatuurid on kõrgemad kui sama C- ja H-aatomite arvuga hargnenud molekulidel. Kõik alkaanid on hüdrofoobsed (vett tõrjuvad), kuna neil puudub vastastikmõju vee molekulidega. Keemilised omadused. Tavatemperatuuril on alkaanid suhteliselt püsivad. Reaktsiooni toimumiseks tuleb esmalt tugevad -sidemed lõhkuda, milleks kulub energiat (soojus, valgus). Alkaanide sidemete katkemisel tekivad RADIKAALID, osakesed, mille mingil orbitaalil asub paardumata elektron. Radikaalid on kõrge energiaga osakesed, sest nende paardumata elektron püüab paarduda. Alkaanidele omased keemilised reaktsioonid on 1)pürolüüs ja 2) oksüdeerumine.
Aatominumber: 37 Aatomimass: 85,4678I Isotoopide arv: 11 Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6 5s1 · Elektronskeem: +37|2)8)18)8)1) · Elektronite arv: 37 · Neutronite arv: 48 · Prootonite arv: 37 5 OMADUSED Rubiidium on hõbevalge metall. Et Rb sulab juba palavikuhaige kehatemperatuuril (39 ºC), siis on ta tavatemperatuuril pastataolise konsistentsiga väga pehme aine. Rubiidium on keemiliselt väga aktiivne. Õhus süttib Rb põlema. Seepärast hoitakse metalli inertses keskkonnas. Rubiidiumil on suure temperatuurisõltuvusega paisumiskoefitsent. Sulamisel suureneb metalli ruumala 1,6 korda. · Aatommass: 85,4678 · Sulamistemperatuur: 38,89 °C · Keemistemperatuur: 686 °C · Tihedus: 1,532 g/cm3 · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Hõbeda sulamistemperatuur on 961,93 °C ning keemistemperatuur 2162°C. Tiheduseks on 10,5 g/cm3. Hõbeda agregaatolek toatemperatuuril on tahke. Võrreldes teiste väärismetallidega on Ag kõige aktiivsem. Puhtas õhus on Ag püsiv. Et õhus on alati vähesel määral H2S, siis tumenevad Ag-esemed aeglaselt, pinnale moodustab hõbesulfiid Ag2S: 4Ag + 2H2S + O2 2Ag2S + 2H2O Tavatemperatuuril Ag hapnikuga ei reageeri. Kuumutamisel kuni 170°C kattub Ag pind hõbe(I)oksiidi kihiga ( Ag2O). Soojendamisel reageerib Ag väävliga, moodustades hõbesulfiidi ( Ag2S). Kõrgemal temperatuuril reageerib hõbe ka teiste kalkogeenidega. Reageerimine halogeenidega ning hõbehalogeniidide moodustamine toimub niiskuse juuresolekul vahetult. AgCl on vees väga vähe lahustuv, seega ei reageeri ta vesinikkloriidhappe ega kuningveega, kuid reageerib vesinikbromiidhappega.
ainsana roostetab Selleks, et peatada raua korrodeerumist, tekitatakse kõrgel temperatuuril tahtlik reaktsioon, kus raud reageerib püsivamaks ühendiks, mis kahjuks küll pole tugeva 3Fe + 2O2 ->t Fe3O4 Korrosiooni liigid 1) Keemiline korrosioon: saab toimuda kõrgel temperatuuril ja agressiivse gaasiga(nt hapnik või kloor, v.a kõik lämmastikgaasid 2) Elektrokeemiline korrosioon: toimub tavatemperatuuril ja elektrolüüdi lahuses a) Happelises keskkonnas- toimub iseenesest ja on eksotermiline A(-): Fe - 2e- -> Fe2+ - oksüdeerumine K(+): 2H+ + 2e'-> 2H-> H2 - redutseerumine Summaarne: Fe + 2H -> Fe + H2 b) Neautraalses keskkonnas, kus oksüdeerijaks on hapnik A(-): Fe - 2- -> Fe2+ K(+): O2 + 4e- + 2H2O -> 4OH- Summaarne: 4Fe + 3O2 + 2nH2O -> 2Fe2O3 x nH2O - roostekiht Korrosioonikaitse Enamik meetodeid põhineb metalli isoleerimisel korrodeeruvast keskkonnast
kohal · Maal esineb peamiselt lihtainena atmosfääris (78 mahuprotsenti) · Anorgaaniliste ühendite hulk väike, peamiselt salpeetrites NaNO3, KNO3 · Valkude koostises vajalik eluks · Kaks stabiilset isotoopi 14N ja 15N Lämmastik · Värvuseta · Lõhnata · Maitseta · Õhust veidi kergem gaas (1,251 g/dm 3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,019 g/l) · Halb soojusjuht, võrreldes vesinikuga ~7 korda halvem · Keemistemp.77,36K, sulamistemp. 63,15K. Lämmastik · Tavatemperatuuril ja -rõhul on lämmastikul kolmiksideme tõttu suur inertsus · ~ reageerib vaid liitiumi ja raadiumiga 6Li + N2 2Li3N; 3Ra + N2 Ra3N2 · Kõrgemal temperatuuril - 3Mg + N2 Mg3N2; 3Ca + N2 Ca3N2; 2Ti + N2 2TiN · Väga kõrgel temp. N2 + 3H2 2NH3; N2 + O2 2NO (ka ioniseerivate kiirte mõjul) · Koksiga 2C + N2 (CN)2 · Halogeenide ja S-ga saadakse üh. kaudselt Lämmastik · Laboris saadakse ammooniumdikromaadi või ammooniumnitriti termilisel dissotsiatsioonil
Tagi teket soodustab töötamine tühikäigul, samuti madal mootori töötemperatuur. Koormuse ja töötemperatuuri tõusuga toimub detailide isepuhastumine s.t. osa tagist põleb ära. 7. Stabiilsus - õlide puhul on tähtis, et nad säilitaksid oma esialgsed omadused võimalikult pika aja jooksul. Eristatakse keemilist ja termilist stabiilsust. Keemiline stabiilsus iseloomustab õlide omaduste ja koostise püsivust säilitamisel, veol ja kasutamisel. Tavatemperatuuril ( 20 oC) süsivesinikud hapnikuga praktiliselt ei reageeri mitme aasta vältel. Siiski tuleb õli säilitada õhutihedalt suletud nõus ja vältida kokkupuudet katalüsaatoritega ning temperatuuri tõusu. Suletud nõus säilib õli vähemalt 2 aastat. Termiliseks stabiilsuseks nimetatakse mootoriõli omaduste vastupidavust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema sulamid)
(Talvar, 2009, lk. 88) Temperatuuri, mille juures algab süsteemi isekuumenemise kiirenemine kuni süttimiseni, me vaatleme kui isesüttimistemperatuuri. Madala isesüttimistemperatuuriga võivad olla nii vedelikud kui ka gaasid. Madala isesüttimistemperatuuriga on näiteks taimne õli. Mitmetel gaasilistel ühenditel, näiteks silaanil (SiH4), broomvesinikul (HBr), broomatsetüleenil (C2Br2) on isesüttimistemperatuur alla 290-320 K (170C... 470C). Õhuhapniku käes need gaasid tavatemperatuuril süttivad. Seega võib kõiki põlevaineid tinglikult jaotada kahte gruppi: ained, mille isesüttimistemperatuur on üle 320 K (470C) ja teine grupp, kus see on alla 320 K(470C). Esimese grupi ained on võimelised süttima ainult välissüüteallika toimel. Teise grupi ained on võimelised süttima ise, kui ümbritseva keskkonna temperatuur ühtib isesüttimistemperatuuriga. (Talvar, 2009, lk. 88) Õhu käes isekuumenevaid ja isesüttimisvõimelisi aineid võib jaotada järgnevatesse
satelliidi tegevuste jaoks laiali jaotada. Energia kogumiseks on satelliidil 6 päikesepaneeli, millest igaüks koosneb kahest elemendist. Iga päikesepaneel toodab optimaalsetes tingimustes 2.4 W elektrienergiat, kuid ainult siis, kui Päikese poole on pööratud ainult üks päikesepaneel. Satelliidi kuubikujulisuse tõttu valgustab Päike satelliidi pöörlemise erinevates faasides enamasti mitut päikesepaneeli ja seetõttu on summaarne toodetav võimsus tavatemperatuuril 2.4 W - 3.6 W. Lisaks sõltub võimsus ka satelliidi külgpaneelide temperatuurist, sest paneelide efektiivsus väheneb temperatuuri tõustes, samuti ka paneelide vananemisest missiooni jooksul. Päikesepaneelidest maksimaalse võimsuse kättesaamiseks on kasutusel maksimaalse võimsuspunkti jälgimise mikroskeemid. See lahendus on niivõrd uudne, et seda ei ole kosmoses seni veel katsetatud.
lähteainet võetakse tavaliselt liias) Saaduse keemiline sidumine, või reaktorist kiire eemaldamine nihutab tasakaalu saaduse tekke suunas Segamine tasakaalu ei mõjuta, küll aga võib kiirendada tasakaalu saabumi Katalüsaator ei muuda tasakaaluasendit, (sest kiirendab võrdselt mõlemasuunalisi reaktsioone) küll aga kiirendab (resp. aeglustab) tasakaalu saabumist. Vee lagunemisreaktsiooni tasakaal tavatemperatuuril on praktiliselt täielikult suunatud vee tekke suunas ja tasakaalulises segus pea-aegu pole vesinikku ja hapnikku." SL Õhtulehe " ajakirjanike rõõmustav uudis Kanada teadlaste saavutustest energiprobleemide lahendamisel on hõlpsasti seletatav, kui eeldada, et "Kanada teadlased" olid "Auuuväerse Jaan Tattigu seltsi kirjavahetajaliikmed, või tõlkis ajakirjanik nupukese teadusliku ajakirja aprillikuu numbrist. Väidetavasti leiti
Kakao on rasvane kollakas vedelam mass. 10-25% kakaovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Puhast kakaovõid vajatakse mitmete sokolaadisortide ja maiustuste tootmiseks ning valge sokolaadi põhikomponendiks. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisandeid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondentspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Vorm ja tahkus aitavad hoida sokolaadi ka riknemise eest. Edasi mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi retseptuurile vastavates kogustes suurtesse nõudesse ning töödeldakse seguriga ühtlaseks, koreda tekstuuriga puruks. Siis liigub puru keerukasse valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. See on sokolaadi kvaliteedi juures eriti oluline. Mitteküllaldase peenestamise puhul on valmistoode
· Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sbga), käitudes oksüdeerijatena moodustades fosfiide: 6Zn + P4 2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas. · Aktiivsete mittemetallide suhtes (hapnik, kloor jt) käitub redutseerijana. Fosfori reageerimine fluoriga kulgeb plahvatusega. Kloori ja broomi aurudes valge fosfor süttib, punane fosfor põleb rahulikult. Ioodiga reageerib valge fosfor tavatemperatuuril, punane fosfor kuumutamisel: P4(t) + 6Br2(g) 4PBr3(v) P4(t) + 6I2(g) 4PI3(g) Fosfor mitteoksüdeerivate hapetega ei reageeri, ent lämmastikhappega kui väga tugeva oksüdeerijaga toimub järgnev reaktsioon: 3P + 5HNO3 + 2H2O 3H3PO4 + 5NO · Valge fosfori kuumutamisel leeliste lahustega moodustub fosfaan ja 5 fosforvesinikud: 4P + 3KOH + 3H2O PH3 (fosfaan) + 3KH2PO2 (kaaliumvesinikhüpofosfit)
2P + 8H2O _ 5H2 + 2H3PO4 · Kuumutamisel reageerib fosfor kõikide metallidega (v.a. Bi ja poolmetall Sb-ga), käitudes oksüdeerijatena moodustades fosfiide: 6Zn + P4 _2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas. · Aktiivsete mittemetallide suhtes (hapnik, kloor jt) käitub redutseerijana. Fosfori reageerimine fluoriga kulgeb plahvatusega. Kloori ja broomi aurudes valge fosfor süttib, punane fosfor põleb rahulikult. Ioodiga reageerib valge fosfor tavatemperatuuril, punane fosfor kuumutamisel: P4(t) + 6Br2(g) _ 4PBr3(v) P4(t) + 6I2(g) _ 4PI3(g) Punase fosfori põlemine broomis. · Fosfor mitteoksüdeerivate hapetega ei reageeri, ent lämmastikhappega kui väga tugeva oksüdeerijaga toimub järgnev reaktsioon: 3P + 5HNO3 + 2H2O _ 3H3PO4 + 5NO · Valge fosfori kuumutamisel leeliste lahustega moodustub fosfaan ja fosforvesinikud: 4P + 3KOH + 3H2O _ PH3 (fosfaan) + 3KH2PO2 (kaaliumvesinikhüpofosfit)
a. Bi ja poolmetall Sb-ga), käitudes oksüdeerijatena moodustades fosfiide: 6Zn + P4 2Zn3P2 Tsinkfosfiidiga tapetakse rotte, InP ja GaP on kasutusel elektroonikas. · Aktiivsete mittemetallide suhtes (hapnik, kloor jt) käitub redutseerijana. Fosfori reageerimine fluoriga kulgeb plahvatusega. Kloori ja broomi aurudes valge fosfor süttib, punane fosfor põleb rahulikult. Ioodiga reageerib valge fosfor tavatemperatuuril, punane fosfor kuumutamisel: P4(t) + 6Br2(g) 4PBr3(v) P4(t) + 6I2(g) 4PI3(g) Punase fosfori põlemine broomis (Pildiallikas: http://www.cci.ethz.ch/mainpic.html?picnum=- 1&control=0&language=0&ismovie=1&expnum=73 ) · Fosfor mitteoksüdeerivate hapetega ei reageeri, ent lämmastikhappega kui väga tugeva oksüdeerijaga toimub järgnev reaktsioon:
mitme eV laiusteks energiatasemeteks, mille hõivamisel kehtib tõrjutusprintsiip üle terve kristalli. 2. Metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt täidetud elektronidega. See põhjustab metallide hea juhtivuse. Elektronid saavad võtta elektriväljalt energiat ja selle arvel liikuda. 3. Dielektrikutes on kõrgeim energiatsoon - valentsitsoon elektronidega täidetud, liikumisvabadus puudub ja voolu ei teki. 4. Tavatemperatuuril kannab soojusliikumine elektrone üle kitsa keelutsooni kõrgemale juhtivustsooni. Valentsitsooni jäävad augud. Auk imiteerib positiivset laengukandjat. 5. Dielektrikus on keelutsoon lai (5-10eV) ja soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. 6. Pooljuhtide elektrijuhtivust tõstab lisandite kasutamine. Need on doonor- ja aktseptorlisandid, mis vastavalt lisavad või haaravad valentselektrone põhiaine aatomitest. Diood
Tagi teket soodustab töötamine tühikäigul, samuti madal mootori töötemperatuur. Koormuse ja töötemperatuuri tõusuga toimub detailide isepuhastumine s.t. osa tagist põleb ära. 7. Stabiilsus/ hõõrdeteguri stabiilsus õlide puhul on tähtis, et nad oma esialgsed omadused säilitaksid võimalikult pika aja jooksul. Eristatakse keemilist ja termilist stabiilsust. Keemiline stabiilsus iseloomustab õlide omaduste ja koostise püsivust säilitamisel, veol ja kasutamisel. Tavatemperatuuril ( 20 oC) süsivesinikud O2-ga praktiliselt ei reageeri mitme aasta vältel. Siiski tuleb õli säilitada õhutihedalt suletud nõus ja vältida kokkupuudet katalüsaatoritega ning temperatuuri tõusu. Suletud nõus säilib õli vähemalt 2 aastat. Termiliseks stabiilsuseks nimetatakse mootoriõli omaduste vastupidavust kõrgetel temperatuuridel moodustuvate sadestuste tekkele. Temperatuuri tõustes oksüdeerumine kiireneb. Mõned metallid ( näit. Cu ja tema
lähedalasuva vee molekuliga. Nende täiendavate sidemete lõhkumiseks on vaja oluliselt enam energiat kui nende ühendite korral, milles vesiniksidet ei esine. ➢ Keemiliselt on vesi aktiivne ühend – reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega (hüdrolüüs) ja oksiididega. ➢ Iga vee molekul võib osaleda 2 H-sideme moodustamisel. Tekib ruumiline võrk kus iga O aatom asub tetraeedri tsentris, H aatomid aga selle nurkades. ➢ Tavatemperatuuril säiluvad vees H-sidemed (50%), aurufaasi üleminekul need purunevad täielikult. ➢ Paljud ained lahustuvad, sest moodustub H-side lahustunud aine ja lahusti molekulide vahel. ➢ Leelismetallidega 2Na + 2H2O →2NaOH + H2 ➢ Happeliste oksiididega SO2+ H2O →H2SO3 ➢ Aluseliste oksiididega CaO + H2O →Ca(OH)2 ➢ Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks. 44
Lämmastik(II)oksiid NO. Dilämmastikoksiid N2O on hüpolämmastikushappe H2N2O2 anhüdriid · Kõik lämmastiku oksiidid on happelised. · Lämmastiku oksiidid on olulisel kohal atmosfäärikeemias, kus neid koos tähistatakse NOx. · Dilämmastikoksiidi N2O saadakse ammooniumnitraadi mõõdukal kuumutamisel. · N2O on maitsetu, lahustub hästi rasvades ja väikestes kogustes ei ole mürgine. · N2O on vähereaktiivne, ei reageeri tavatemperatuuril halogeenide, osooni ja leelismetallidega. · Orgaanilised ained põlevad N2O-s süütamisel, kuna temast vabaneb kõrge temperatuuri mõjul hapnik. · Saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel: · Õhulämmastiku muundumine NO-ks kuumades lennuki- ja automootorites on üheks happevihmade ja sudu tekke põhjuseks. · Samas esineb NO loomulikult inimkehas, kus osaleb närviimpulsside ülekandel, aitab laiendada veresooni jne. · Lämmastikoksiid osaleb osoonikihi hävitamisel:
Lämmastik 1) Lämmastiku füüsikalised omadused. 2) Lämmastiku keemiline aktiivsus. Inertgaas. 3) Õhu koostis. 4) Lämmastiku leidumine maakoores ja elusorganismides. 1) Lämmastik on maitsetu, lõhnatu ja värvusetu gaasiline aine, vees lahustub hapnikust umbes kaks korda halvemini. Õhust on lämmastik veidi kergem, madalal temperatuuril (-196C) muutub lämmastik värvituks vedelikuks. Vees praktiliselt ei lahustu. 2) Tavatemperatuuril on lämmastik passiivne, väga kõrgel aga laguneb molekul aatomiteks. Liitumine vesinikuga toimub ainult kõrgel temperatuuril. Inertgaas on gaas, mis tavatingimustel mitte millegagi ei reageeri (keemiliselt passiivne, nt. lämmastik). 3) Õhu koostises on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ning 1% teisi aineid (CO 2, Ar jt.) 4) Lämmastikku leidubb mineraalide koostises, peamiselt nitraatidena (NaNO 3, KNO3 jt.).
Saarte uuringud: liigirikkus oleneb ka saare kaugusest lähimast mandrist / saarestikust ja saare vanusest.Mida mitmekesisem maastik, seda suurem liigirikkus. Rohkem (mikro)elupaiku, mikrokliima suurem varieeruvus, varje- ja pesitsuspaikade rohkus. Liike on rohkem seal, kus on aset leidnud juhuslikke liikide invasioone. Liike on harilikult rohkem heades keskkonnaoludes kui ekstreemsetes tingimustes. Nt kuumaveeallikad ja külma veega allikad võrrelduna tavatemperatuuril tiikide ja ojadega. Põhjapoolkeral liigirikkus suureneb suunal põhjast lõunasse (laiuskraadiline gradient). Reegline liigirikkus suureneb, kui aastaajalised / sesoonsed ilmastiku erinevused vähenevad. 1. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. α – mitmekesisus on kooslusesisene mitmekesisus (lokaalne mõõde); β – mitmekesisust määratletakse kirjanduses erinevalt;
Olenevalt reaktsiooni tingimustest (metalli aktiivsusest, temperatuurist, lahuse kontsentratsioonist) võivad happe redutseerumisel tekkida erinevad saadused. Kontsentreeritud väävelhappe reageerimisel metallidega tekib vastava metalli sulfaat ja SO 2 . Aktiivsemate metallide korral (nt. Zn) võib lisaks SO 2 - le tekkida, eriti kõrgematel temperatuuridel, ka vaba väävel või isegi H 2 S. Mõned metallid (nt. Fe, Al) võivad tavatemperatuuril, tugevalt kontsentreeritud väävelhappe toimel passiveeruda. Lämmastikhape võib metallidega reageerimisel, olenevalt reaktsiooni tingimustest, redutseeruda erineval määral: NO 2 , NO, N 2 O, N 2 või NH 4+ -ni. Enamasti tekib erinevate saaduste segu. Üldreeglina: mida lahjem on lämmastikhape, seda tugevamini ta redutseerub. Väheaktiivsete (positiivse standardpotentsiaali väärtusega) metallide reageerimisel kontsentreeritud
Kuna valentselektronid on aatomitega nõrgalt seotud, siis soojusliikumise tõttu võidakse mõni neist oma orbiidilt välja lüüa ja ta muutub vabaks elektroniks. Elektroni poolt vabastatud koht auk hakkab käituma positiivse laenguna. Et selle koha võib juhuslikult täita mõni naaberpaari elektron, siis võib auk samamoodi kristallis ringi liikuda nagu vaba elektrongi. Seega on vabadeks laengukandjateks pooljuhtides vabad elektronid ja augud. Tavatemperatuuril on nende arv väike, kuid temperatuuri (soojusliikumise intensiivistudes) kasvab nende arv. Järelikult temperatuuri tõustes pooljuhtide eritakistus väheneb. 45. Üldistatud Ohmi seadus Ohmi seadus üldkujul. Voolutugevus mingis vooluringi lõigus saadakse lõigus sisalduva summaarse elektromotoorjõu ja lõigu otstele rakendatud potentsiaalide vahe summa jagamisel lõigu kogutakistusega. Kui meil on tegu suletud vooluringiga, s.t
kakaovõi, 47% tahke kakaomass). Saadud massi pressitakse 25-tonnise pressjõuga pressi abil, kus eraldub kakaovõi. 10 25 % kakovõid jäetakse tahke kakaojäägi hulka, millest hiljem jahvatatakse erineva rasvasisaldusega kakaopulbrit. Sokolaadi tahvlite ja muude maiustuste saamiseks segatakse sokolaadipasta hulka mitmesuguseid lisaaineid, millest olulisemad ja tavalisemad on kondenspiim ja suhkur. Lisatakse ka kakaovõid, mis hoiab sokolaadi tavatemperatuuril tahkena. Sokolaadi valmistamiseks mõõdetakse sokolaadipasta, piim, suhkur ja kakaovõi retseptuurile vastavates kogustes suurtesse nõudesse ning töödeldakse seguriga ühtlaseks,kareda tekstuuriga puruks. Edasi liigub puru valtsimissüsteemi, mis pressib ja peenestab puru aina peenemaks. Peenestatud segu suundub suurde tõrde ehk kontsi, kus mass sõtkutakse, segatakse ja hõõrutakse vähemalt 2, paremate sortide puhul isegi 6 päeva. See ühtlustab segu
CO2 st põhjustatud ohud: süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: . Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2, SO2, O2, N2). Saadav informatsioon: 1) kriitiline temperatuur; 2) küllastatud aururõhk kriistilisel temperatuuril; 3) kullastatud auru rõhk tavatemperatuuril; 4 )mahuteguri arvutamine vedelast olekust gaasilisse rõhu juures 1 atm; 1. CO2 : 1) 304,2 K; 2) 74 atm; 3) 60 atm; 4) 0,543 m3 2. CO : 1) 132,9 K; 2) 35 atm; 3) puudub; 4) 0,844 m 3 3. CH4 : 1) 190,5 K; 2) 46 atm; 3) puudub; 4) 1,47 m3 4. C3H8 : 1) 369,8 K; 2) 42,5 atm; 3) 10 atm; 4) 0,523 m 3 5. C4H10 : 1) 425,1K; 2) 38 atm; 3) 2,3 atm; 4) 0,396 m 3 6. Cl2 : 1) 417,1 K; 2) 77 atm; 3) 5 atm; 4) 0,328 m3 7. SO2: 1) 430,8 K; 2) 79 atm; 3) 3,5 atm; 4) 0,361 m 3 8
Kuna selliselt paiknevad valentselektronid on aatomitega nõrgalt seotud, siis soojusliikumise tõttu võidakse mõni neist oma orbiidilt välja lüüa ja ta muutub vabaks elektroniks. Elektroni poolt vabastatud koht – auk – hakkab käituma positiivse laenguna. Et selle koha võib juhuslikult täita mõni naaberpaari elektron, siis võib auk samamoodi kristallis ringi liikuda nagu vaba elektrongi. Seega on vabadeks laengukandjateks pooljuhtides vabad elektronid ja augud. Tavatemperatuuril on nende arv väike, kuid temperatuuri (soojusliikumise intensiivistudes) kasvab nende arv. Järelikult temperatuuri tõustes pooljuhtide eritakistus väheneb. Täpsem analüüs näitab, et eritakistus väheneb pooljuhi temperatuuri tõustes eksponentsiaalselt. 12 13. ALALISVOOL 2 13.1 Üldistatud Ohmi seadus Keskkoolikursusest tunneme Ohmi seadust järgmise valemi kujul U I ,
Nende veoks kasutatakse eriti jäiga laevakerega ja suurt koormust taluva tekikonstruktsiooniga erilaevu. Üliraskete ühikute laadimiseks-lossimiseks on nende laevade tekkidele paigutatud suure tõstejõuga (kuni 800 t) kraanad. • Külmutatud veosed. Külmutatud kauba (refrigerated cargo) all mõeldakse tavatemperatuuril kiiresti riknevat kaupa (enamasti toiduained). Külmutuskaupa veetakse eriotstarbeliste lae- vadega – külmutuslaevadega –, mille eritunnusteks on hea soojusisolatsiooniga kaubaruumid, võimsad külmutusagregaadid, sageli laeva enda laadimisvahendid.
annaabi.ee 
