8) Lainearvuks nimetatakse lainepikkuste arvu, mis mahub teepikkusele 2 ühikut. Siis korrutis kr valemis (8.7) kirjeldab keskkonnaosakese võnkumise mahajäämist faasis laineallika võnkumisest. See mahajäämus, nagu juba mainitud, on tingitud võnkumise levimisest kaugusele r laineallikast. Iga kaugusele r mahtuva lainepikkuse kohta tuleb mahajäämus faasis 2 rad. Eraldi vaatleme veel tasalainet, mille korral samafaasipindadeks on paralleelsed tasandid. Kui tasalaine levib x-telje sihis, siis tema levikut kirjeldab võrrand (r , t ) = A0 exp(-x) cos( t - kx + 0 ) , (8.9) Siin võnkumise amplituud kauguse kasvades väheneb ainult sumbuvuse tõttu, kuna kõik samafaasipinnad on ühesuguse pindalaga. Lainete levimist keskkonnas kirjeldab Huygens-Fresneli printsiip. Keskkonna iga punkt, milleni lainetus on jõudnud, muutub ise elementaarsete keralainete allikaks. Niisuguste
11 H Valguse difreaktsioon Nähtust,kus lained painduvad tõkete taha nimetatatakse difraktsiooniks. Valguse difraktsioon ilmneb ,kui avade (tõkete) mõõtmed pole väga palju suuremad valguse lainepikkusest (d = 2..5) Difraktsioon esineb ka siis, kui veelained läbivad tõketes olevaid avasid. Valguse sattumine varju piirkonda Varju piirkonnaks nimetame seda ruumiosa,kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Joonis : Tasalaine frondi tekkimine Huygensi printsiibi kohaselt. Tasalaine frondiks on elementaarlainete puutepind. Huygensi printsiibi abil saab seletada valguse sattumist varju piirkonda. Difraktsioonipilt ja Hygensi-Fresneli printsiip Huygensi printsiipi täpsustas Prantsuse füüsik A. Fresnel . Selle printsiibi kohaselt võib igat lainepinna punkti vaadelda elementaarlaine allikana,kusjuures valguse intensiivsus mingis ruumipunktis on määratud elementaarlainete liitumise tulemusega.
· Amplituud (X) · Periood (T) · Sagedus (f) · Lainepikkus () · Levimiskiirus v= f 9. Lainete liigid: a) Levimise järgi: · Ristlaine (laev sõidab merel vastutuult) · Pikilaine ( helilaine) b) Laine frondi järgi: · Pinnalaine (lainefront on sirgjoon - ) · Ringlaine (frondiks ringjoon kivi vette visates) c) Ruumilained: · Sfääriline lainefront keralaine · Tasapinnaline front tasalaine 9. Lainetega seotud nähtused: · Laine difraktsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha. Tekib kui tõke on lainepikkusega võrreldes väike. · Laine interferents Kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad liituvad; kui kaks ühesuguse lainepikkuse ja sagedusega lained liituvad tekib lainete interferents.
Energia keha või kehade süsteemi võime teha tööd kineetiline energia liikuva keha energia potensiaalne energia keha võib, aga ei pruugi tööd teha (varjatud energia) pöördenurk nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius nurkkiirus pöörlemise ja sellele kuluva ajavahemiku jagatis lainefront piir, kuhu veepinna häiritus esimese laine näol jõudnud on tasalaine tasapinnalise frondiga laine lainepikkus piki levimissihti mõõdetud vähimat vahekaugust kahe samas taktis võnkuva punkti vahel. difratsioon nähtus, kus lained painduvad tõkete taha inferferents mitme laine liitumist üheks resultantlaineks
Kordamisküsimuste vastused 1. Seisulaine kahe ühesuguse amplituudiga vastastikuse tasalaine liitumisel tekkiv võnkeprotsess. Tekib laine peegeldumisel tõkkelt. Tõkkele langev laine ning talle vastu leviv peegeldunud laine tekitavad liitudes seisulaine 2. Seisulaine võrrand: x = (2a cos 2 ) cos t a laine amplituud x - koordinaat - lainepikkus - sagedus t - aeg 3. Lainepikkus kahe lähima ühes faasis võnkuva punkti vahemaa Sagedus (võnkesagedus) ajaühikus sooritatud võngete arv. Ühik Hz 4
Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d/dt 5. Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4-0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis maksimum-valguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus
Ristlaine- võnkumine toimub risti laine levimise suunaga nt merelaine Võnkumise suund Laine levimise suund Pikkilaine- võnkumine levib pikki laine levimise suunda nt helilaine. Võnkumise suund * Laine levimise suund Keralaine- kivi *viskamine vette, maavärin, mürsu lõhkemine. Tasalaine- nt merelaine. Lainepikkus- kaugus kahe samas faasis võnkuva punkti vahel--meeter Laine põhivalem- v=*f. Lainete interferents- kahe või enama laine liikumine, mille tulemusel laine kas nõrganeb või tugevneb. Laine difraktsioon- sõltub tõkke või avause suurusest. Nt kõrkjad meres võrreldes suure kiviga, hüüdmine tuhedas metsas, auto möödumine maja nurga tagant, veetamm. KIVI
Sagedus-näitab võnke arvu sekundis 6. Matemaatiline pendel ja vedrupendel võnguvad harmooniliselt, kui nende võnke amplituud on väike. 7. Laineliigid: 1) Ristilained-osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Levivad tahketes kehades, vedelike pindadel 2) Pikilained-osakesed võnguvad piki laine levimis suunda. Võivad levida kõigis keskkondades.(helilained) 3) Keralaine- lainefrondiks on kerapind.(joonisel kujutletatakse ringjoontena) 4) Tasalaine-lainefrondiks on tasand 8. Laineid iseloomustavad suurused 1) Lainepikkus-teepikkus, mille laine läbib perioodi jooksul. Kahe samas faasis võnkuva osakese vaheline lühim kaugus 2) Laine levimiskiirus-näitab kui kaugele mingi kindel lainepunkt levib ajaühiku jooksul 9. Huygensi printsiip-keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, on ise uue elementaarlaine allikaks.
teiseks) ja joonspektrid (kitsad värvilised jooned). c) Kiirgusspektrid lainefront: pind, mis eraldab ruumi osa, kus laine levib, (tekib kiirgunud valgusstm helendavad jooned ja ribad) ja sellest ruumist, kuhu laine pole jõudnud. Ristlaine: neeldumisspektrid (tekib neeldunud valgusest. Tumedad jooned, ribad. levimissuunaga risti. Keralaine: lainefront on kerakujuline, Kasutat (spektrit). Aine koostise määramine, astron., keemia, mis paisub. Tasalaine: front on tasandikujuline. metallurgia, kriminalistika. Lainepikkus: kahe samas faasis võnkuva naaberpunkti Polarisatsioon. Polaroid kristallne aine, mida valgus ei läbi, kui vaheline kaugus. Periood(T): aeg mis kulub valguslainel pilud on risti. Polariseerimata valgus valguslained on kõikvõimalikel ühe lainepikkuse võrra edasi liikumiseks. Sagedus(f): näitab
avaldub ruumis levivate elektri- ja magnetväljade perioodilises muutumises. 3. Mis on lainefront- pind, mis eraldab laine poolt juba häiritud ruumiosa sellest ruumist, kuhu aine pole veel jõudnud., lainekiir-, monokromaatilisus-ühevärvilist, kindla sagedusega ja lainepikkusega valgus- ehk elektromagnetlainet. ja lainepikkus-kas vahemaa, mille laine läbib ühe võnkega või perioodi jooksul või kahe naaberlaineharja vaheline kaugus.. 4. Mis on tasalaine-samafaasipinnad moodustavad omavahel paraleelsete tasapindade kogumi. sfääriline laine-, tasalainet ja keralainet kujutav joonis? 5. Milline on seos lainepikkuse ja värvusaistingu vahel? Erineva lainepikkusega valguslained põhjustavad erinevaid värvusaistinguid, mida inimesed tajuvad erinevalt. 6. kuidas saadakse valge valgus?punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, lilla ehk violetne. Kui aga tahaksime
· . Kui lisaks mõjub süsteemile ka väline perioodiline jõud , siis toimuvad sundvõnkumised, mis väikese keskkonnatakistuse ja piisava aja möödumisel võnkumiste algusest, on kirjeldatavad valemiga , kus on faasivahe sundiva jõu ja sundvõnkumise vahel. Amplituud A on võrdne sundiva jõu amplituudiga ja sõltub ka selle sagedusest . Sõltuvus omab teatud sageduse korral maksimumi, millist nähtust nim. resonantsiks. · 8. Tasalaine, teda iseloomustavad suurused. · Laine on võnkumiste ruumis edasikandumise protsess. Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st. lainepind on tasapind. · Tasalaine võrrand: , kus on võnkuva punkti hälve, lainearv, ja v laine levimiskiirus. Lainepikkus on kahe lähima punkti vaheline kaugus, mis võnguvad samas faasis, kusjuures . · 9. Laine faas, faasikiirus. Lainevõrrand.
kuhu võnkumised veel jõudnud ei ole. Kuidas liigitatakse laineid nende frondi kuju põhjal + joonised Sõltuvalt lainefrondi kujust liigitatakse laineid tasa (lainefront on tasapind) ja keralaineteks (lainefront on kerapind). Mõnikord, kui lainefrondi pind tähtsust ei oma, kasutatakse laine levimise kirjeldamiseks ka kiire mõistet. Elektromagnetlainete korral on ühtlases keskkonnas levivat lainet kirjeldavad kiired sirgjooned. Millise valgusvihu korral on valgus tasalaine? Tasalainele vastab paralleelne kiirte kimp (kiired on paralleelsed sirged). Keralainele vastab kas koonduvate (kiired lähenevad üksteisele) või hajuvate valguskiirte kimp (kiired eemalduvad üksteisest). Koonduva kimbu korral kera pind kahaneb, hajuva kimbu korral aga kasvab. Millise valgusvihu korral on valgus keralaine? Eelmine Milliseid (valgus)laineid nimetatakse monokromaatilisteks? Laineid, mille lainepikkus (või ka sagedus) ei muutu, nimetatakse monokromaatiliseks.
6. Millised on valguslained oma oma olemuselt (risti või pikilained)? Valguslained on oma olemuselt ristlained, sest valguslaine koosneb elektri-ja magnetväljast ja mõlemad väljad muutuvad ajas perioodiliselt ja paiknevad risti 7. Milline väli---elektri- või magnetväli---- tekitab silmas valguse aistingu signaali? 8. Mis on lainefront? Lainefrondiks nimetatakse pinda, mis eraldab laine poolt häiritud ruumi osa sellest ruumist, kuhu laine veel jõudnud pole. 9. Mis on tasalaine frondiks? Tasalaine front on paralleelne kiirtekimp ehk valgusvihk, 10. Mis on keralaine frondiks? Keralaine front on hajuv valgusvihk 11. Mis on lainepikkus? Joonis Lainepikkus on kahes samas faasis oleva naaberpunkti vahel. 12. Mis on monokromaatne valgus? Monokromaatne valgus on selline, milles lainepikkus ei muutu valgusel. 13. Millises lainealas on valgus nähtav? 380nm-760nm 14. Mis on laineperiood? Laineperiood on füüsikaline suurus, mis näitab aega ühe
Pikkus: Meeter (m) on ligikaudu Pariisi läbiva Maa meridiaani pikkusest. 1 m 86 on võrdne Kr aatomi kiirguse oranži spektrijoone 1 650 763, 73 lainepikkusega. Meeter 1 299792458 võrdub kaugusega, mille läbib elektromagnetiline tasalaine vaakumis sek-ga Mass: Kilogramm (kg) 1 kg võrdub ligikaudu 1 liitri puhta vee massiga temperatuuril 15 oC Elektrivoolu tugevus: Amper (A) Amper on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kaht lõpmatult pikka ja rööbitist, teineteisest 1 meetri kaugusel tühjuses asetsevat kaduvväikese ringikujulise ristlõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga 2 107
Füsa KT kordamine 1.Mis on valgus? Valgus on elektromagntlaine, mille lainepikkus on 380-760 nm. 2.Mis on tasa- ja keralaine? Valguslained jagunevad tasalaineteks ja keralaineteks. Tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp Keralainele vastab hajuv või koonduv kiirtekimp 3.Seleta mõisted: periood, lainepikkus, sagedus, intensiivsus PERIOOD näitab aega, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks LAINEPIKKUS näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- näitab, mitu täisvõnget teeb laine ajaühikus INTENSIIVSUS (I)- näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku 4.Laine levimise kiiruse valem V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5.Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused Erinevad värvused on määratud erinevate lainepikkustega vahemikus 380-760 nm. Põhi värvused on punane, roheline, sinine. 6.Osaline ja täielik värvipimedus ja nende erine...
s = 0 2 - 2 ..Kui kehale mõjub sundiv jõud, mis muutub Fs = F0 sin t , siis keha hakkab võnkuma sundvõnkesagedusega ja ta amplituud sõltub sellest sagedusest A = ( F0 m ) ( 2 - 0 ) 2 + 4 2 2 . Resonantssageduse r = 0 - 2 2 .korral on 2 2 amplituud suurim.. Elastses keskkonna mingis kohas alanud võnkumised levivad edasi teistele keskkonna osakestele, sellist protsessi nimetatakse laineks. Tasalaine mis levib x- telje suunas lainefunktsioon on = A cos(t - kx + 0 ) ,kus (x,t) on osakese, mille koordinaat on x, hälve tasakaaluasendist, = 2 , laine levimise kiirus v = , 2 1 2 lainearv k = 2 . Lainevõrrand = . Sfäärilise laine lainefunktsioon x 2 v 2 t 2 = ( A r ) cos(t - kr + 0 ) . Gaasi mille parameetrid rahuldavad alati võrrandit
Sumbe dekrement λ=βT . Sumbumatud võnkumised- 24. Harmoonilise võnkumise graafik on sinusoid xm on võnke amplituud ehk maksimaalne hälve, φ on algfaas ja ω nurkkiirus (rad/s). 25. Resonantsinähtus. Resonants tekkib siis, kui süsteemi omavõnkesagedus ühtib välisjõudude mõjusagedusega 26. Laine mõiste, lainete levimine. Laine on võnkumiste ruumis edasikandumise protsess. Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st. lainepind on tasapind. 27. Rist- ja pikilained. Kui võnkuva osakese hälve on risti laine levimise suunaga, nimetatakse lainet ristilaineks. Kui võnkuva osakese hälve on laine levimissuunaga samasihiline, nimetatakse lainet pikilaineks. 28. Laineid iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) Periood -tähis on T , ühik sekund (s). Sagedus -tähis on f ja ühik herts (Hz).
Reaalses süssteemis pole aga mehaaniline energia jääv see töttu võnkumine sumbub x=A0e^βtcos(wt+f0) 20. Sundvõnkumised ja resonants. Perioodiline väline jõud, resoants definitsioon Sundvõnkumine on perioodiliselt muutuva välisjõu tõttu toimuv võnkumine. Resonants - amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele/ nähtus, kus võnkeamplituud teatud sagedusel maksimaalse väärtuse saavutab 21. Tasalaine(võrrand). Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st lainepind on tasapind. Y=Acos(ωt-kx) 22. Hääl. Pikivõnkumine, kuuleme 20-20000 Hz, ultra ja intraheli, dB, võnkeosakeste amplituud kuni 1mm Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz. Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides
-nas ei kandu kk.-na osakesed lainega kaasa, nad ainult võnguvad oma tasakaaluasendi läheduses. Olenevalt võnkumiste sihi ja laine levimissuuna vastastikusest asetusest eristatakse piki- ja ristlaineid. Pikilaine puhul võnguvad kk.-na osakesed laine levimise sihis, ristlaines- risti laine levimise suunaga. Mehaanilised ristlained saavad tekkida vaid niisugustes kk.-des, kus esineb takistus nihkedeformatsioonile, seepärast võivad vedelates ja gaasilistes kk.-des esineda ainult pikilained. TASALAINE võrrand- fun. kuju tasalaine korral, oletades, et võnkumised on harm.-ed. Suuname koordinaatteljed nii, et x- telg ühtiks laine levimise suunaga, siis on samafaasipinnad x- teljega risti ning et kõik sama-faasipinna punktid võnguvad ühtemoodi, sõltub hälve ainult koordinaadist x ja ajast t: =(x,t). Sümmeetriline kuju oleks: k=2/. Tasalaine võrrand on kujul: =acos(t-kx).
Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenzi: induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El.magnet. induktsiooniseadus: kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. E=d /dt 5. Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4-0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete
Elektronide võnke amplituud ning ka valguse neeldumine on kõige suurem resonantssagedustel. Seetõttu valguse neeldumine aines sõltub ainest ja on selektiivne, st. eri värvi valgus neeldub erinevalt. Valguse intensiivsuseks nimetatakse pinnaühikult ühes sekundis kiiratud energiavoogu Valgustugevuse I mõõtühikuks on kandela: 1 cd kiirgab absoluutselt must keha 1/60 cm² suuruse pinnalt normaali suunas temperatuuril 2042,5 K Valguse interferents ja difraktsioon Ideaalne tasalaine on laine, millel on üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikkusega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4 0,75µm(valguse spektrivärvid) Polükromaatiline kiirgus ei oma kindlat lainepikkust, sagedust ja perioodi. Nende lainete liitmisel ei teki piisavat interferentsipilti. Lainete korral on olemas *interferentis maksimumvalguslained tugevdavad teineteist *miinimum, kus lained kustutavad teineteist
valgustugevus, valgustatus, valgsus, heledus. Valgusvoog on kiirgusvoog, mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. Valgsuseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. valguse interferents - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood.Lainepikkuste vahemik Δλ = λmax – λmin iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul Δλ = 0 . Suure Δλ puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline. (s.o. mitmevärviline) Valguse dispersioon – nim. Aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest (lainepikkusest). Aine murdumisnäitajat võib def. Kahel viisil: Üks neist on geom
magnetvoo muutust. Induktsioonivoolu, nagu igasugust elektrivoolu, tekitab mingi elektromotoorjõud. Vastavad kõrvaljõud on magnetjõud. Need tekitavad induktsiooni elektromotoorjõu Ei. El. magn. Induktsiooniseadus - Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. EI=-d/dt 5)Valguse interferents. - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Lainepikuste vahemik =max - min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline (mitmevärviline). Valguse puhul meie silm edastab eri lainepikustega lainetest erinevaid värvusaistinguid vahemikus 0,4/0,75m. Valguse spektri värvid on violetne, sinine, helesinine, roheline, kollane, oranz, punane.
Dielektrik. Pr F Sel juhul r >> r , levikadu materialist on väga väike ja Paljude leviprobleemide lahenduse võtmeks ongi keskonna levifaktori F leidmine. võib arvestamata jätta: 2. Tasalaine peegeldumine tasapinnalt. Pinna ebaühtlus. j jk 0 r µ r = jk 0 n Tasalaine peegeldumine tasapinnalt Ellipsoidide ja maapinna lõikejooned moodustavad ellipsid. Igale kus n>1 on materiali murdumistegur
murdumisnäitajaks ( n1 ja n 2 ). 5) Valguskiire pööratavuse seadus. Kui korduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir , siis see läbib sama tee, mis esimenegi kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nimetatakse täielikuks peegeldumiseks 45. valguse interferents- Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Reaalne elektromagnetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega.Ka levimissuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikkuste vahemik = max min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul = 0 . Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline. (s.o. mitmevärviline )
Valgsus iselm valgusallikat. Heledus iselm valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrduvate kehade või ainete liikumisel muundub hõõrdumisele kuluv energia valguse interferents - Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel soojuseks. Kuna hõõrdumine aeglustab liikuvat objekti, kutsutakse seda ka takistusjõuks. See erineb lainepikkus, sagedus ja võnkeperiood. Lainepikkuste vahemik Δλ = λmax - λmin iseloomustab laine aktiivjõududest, mis põhjustavad objektide liikumise muutumist. Seisuhõõre F=H=μ0·N μ0-seisuhõõrde
2 a cos t kx ; liites need ning teisendades tulemust saame EK=E – E0. x Ideaalse ved. voolamine, pidevuse v. 2a cos 2 cos t Statsionaarsel voolamisel läbib iga vedelikuosake , kus 2/=k, mis ruumi antud punkti sama kiirusega v. Kui ongi tasalaine võrrand. Punktides, kus voolutoru on peenike ja v= const ja tihedus= const, siis vedeliku hulk kahe lõike S1 ja S2 vahel jääb muutumatuks S1v1=S2v2. Sv=const – joa x pidevuse teoreem. 2 n (n=0,1,2,
edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. Lainepikkus - laine levimise suunas võetud kahe lähima samas faasis võnkuva keskkonnaosakese vaheline kaugus. Lainefront - pind, millel asuvad punktid, kuhu võnkumine on jõudnud antud ajahetkel. Seega igal ajamomendil on üks lainefront ja see liigub. Lainefront eraldab lainest haaratud ja sellest vaba keskkonna osa. Lainepind - pind, millel asuvad punktid, mis võnguvad ühes faasis. Tasalaine - lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine - lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. Sagedus - arvuliselt võrdne laineharjade arvuga, mis läbivad antud punkti ajaühikus. Perioodiks on aeg, mille jooksul laine levib ühe lainepikkuse võrra. = v t , analoogiks on s = v t . Periood avaldub: 1 2 T= = . v 45. Harmoonilise tasa- ja keralaine lainefunktsioon. Tasalaine
· - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga. · Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine.
· - aktiivtakistus, · kogutakistus =2**f · Faasidiagrammid: elektromotoorjõud, pingelangud, faasinihe. Kogutakistus faasidiagrammil Vahelduvoolu faasidiagramm. Joonisel on induktiivtakistus mahtuvuslikust takistusest suurem ja faasinihe positiivne. Loeng 16 Lained. Suurused: Lainepikkus (nm) Lainearv vektor , mille suund ühtib laine levimissuunaga. Lainevõrrand Ruumis leviva tasalaine võrrand nurksageduse ja lainearvu kaudu. · Seos sageduse, lainepikkuse ning laine levimiskiiruse vahel. Lainetuse poolt edasi kantavat energiat kirjeldab energiavoo tiheduse vektor, mis on võrdeline keskkonna tiheduse ja laine levimiskiirusega ning osakeste võnkeamplituudi ja -sageduse ruutudega. Vektori suund ühtib laine levikusuunaga. · Osakeste liikumine laines: ristlaine ja pikilaine.
Lenzi seadus Induktsioonivoolul on alati selline suund, et tema magnetväli takistab induktsioonivoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. Induktsioonivoolu, nagu igasugust elektrivoolu, tekitab mingi elektromotoorjõud. Ei. El.magn. induktsiooniseadus- Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. EI=-d/dt 5. Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk polükromaatiline (mitmevärviline)
isotroopses keskkonnas. Selle nähtuse korral geomeetrilise optika seaduspärasused ei kehti. Eristatakse Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni. Esimesel korral langeb tõkkele tavaliselt sfääriline laine ja difraktsioonipilti jälgitakse tõkkele suhteliselt lähedal. Sel juhul liituvad vaatluskohas sfäärilised lained. Fraunhoferi difraktsiooni korral langeb tavaliselt tõkkele (või selles olevale avale) paralleelne kiirtekimp (tasalaine) ja difraktsioonipilti vaadeldakse tõkkest (või avast) suhteliselt kaugel. Sel juhul võib vaatluskohas lainefrondi kõverust ignoreerida ja seal liituvaid laineid käsitleda peaaegu tasapinnalistena - kiiri ligilähedaselt paralleelsetena. Nurk, mille all kiired kohtuvad on suhteliselt väike. Huygens- Fresnelli printsiip võimaldab seletada nii valguse sirgjoonelist levimist kui ka difraktsiooni. Huygens- Fresnelli printsiip väidab esiteks, et lainefrondi iga elementi (“punkti”)
4.4. Poytingi vektor Energiavoo tiheduse vektor j = w v - moodul on võrdne energia hulgaga, mis kantakse läbi pinna ajaühikus. Poytingi vektor S = E × H Elektromagnetlainete intensiivsus I = < S > IV Laineoptika 1. Valguslaine mõiste E valguse korral nim valgusvektoriks Monokromaatiline tasalaine E = E 0 cos(0 t - k r ) Kvaasimonokromaatiline laine E = E 0 cos(0 t +(t )) Reaalne valguslaine koosneb suurest arvust monokromaatilistest valguslainetest Valguslainete korral kehtib superpositsiooniprintsiip. 2. Valguse interferents 2.1. Interferentsi mõiste ja lainete koherentsus. Kui liidetavate lainete intensiivsuste summa ei võrdu täpselt liitlaine summa
Loeng 16. · Laine diferentsiaalvõrrand: tuletuskäik. Laine diferentsiaalvõrrand. Kuna harmoonilised võnked olid kindlat tüüpi diferentsiaalvõrrandi lahendiks, võime küsida, millise võrrandi lahendiks on laine. Võtame lainevõrrandist osatuletised koordinaatide järgi ja liidame kokku. Et siis NB! Siintoodu ei ole laine diferentsiaalvõrrandi koostamine füüsikalises mõttes, vaid eelnevalt olemas oleva lahendi - tasalaine võrrandi - diferentseerimine. Analoogiliselt saame Pärast liitmist saame ehk kus on Laplace'i operaator (vt. vektoranalüüs!) ja k lainearvu vektori k(nool peal) moodul. Meelde jätta! Võrreldes saadut lainevõrrandi teist järku tuletisega aja järgi näeme, et ehk mis ongi laine diferentsiaalvõrrand. · Laine energia ja energiavoog (tuletusega). 17 loeng neli optika põhiseadust: Valgusõpetus tugineb Newtoni poolt formuleeritud neljale põhiseadusele.
valgusaistingu tugevuse järgi. (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) 2p.Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk
tema absoluutseks murdumisnäitajaks. Valguskiire pööratavuse seadus.-Kui orduvalt peegeldunud ja murdunud kiirele vastassuunas lasta langeda teine kiir, siis see läbib sama tee, mis esimene kiir, kuid vastupidises suunas. Langeva kiire energia jaotub peegeldunud ja murdunud kiire energiaks. Kui peegeldunud kiire intensiivsus on võrdne langeva kiire intensiivsusega, siis seda nim. täielikuks peegeldumiseks. 44. Valguse interferents Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk
A) Võnkumiste levimine keskkonnas. Rist- ja pikilainetus Ristlainetus − osakesed ei võngu mitte laine levimissuunas, vaid sellega risti. Näiteks lainetused vee pinnal. Ristlaine tekib vedelate ja tahkete kehade pinnal, varrastes, keeltes. Pikilainetus − osakesed võnguvad laine levimissuunas, kuid lõppkokkuvõttes nad ruumis siiski edasi ei kandu. Pikilainetus on nn ruumilainetus, levides aine sees. Näiteks heli levimine õhus. B) Sfääriline ja tasapinnaline laine Tasalaine − lainepinnad on paralleelsed tasandid, mis on risti laine levimissuunaga Sfääriline laine − lainepinnad on kontsentrilised sfäärid. C) Lainete differentsiaalvõrrand. Superpositsiooniprintsiip Lainete diferentsiaalvõrrand Kui laine ei levi x-telje sihis, saadakse ψ’’ asemele kõigi koordinaatide järgi võetud teise astme osatuletiste summa. D) Lainete interferents Interferents on füüsikaline nähtus, kus kahe laine liitumisel saadakse uus laine,
x cos t arctan 2 02 2 4 2 2 0 2 kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele 20.Tasalaine(võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=Acos(ωt-kx), k=2 π/ λ 21.Hääl. Hääl on kõris tekitatav ja suus kuuldele toodav heli, levib õhus pikilainetusena. Heliks nimetatakse elastses keskkonnas levivat mehhaanilist võnkumist, mille sagedus asub vahemikus 16... 20 000Hz(infra-ultra). Helilained levivad vedelikes ja tahketes kehades niisama hästi kui gaasides. Helilainete edasikandumiseks peab olema mingi keskkond, seega
keerulisemaks. Fresneli koefitsient p-polariseeritud valguse jaoks langemisel neelavale pinnale murdumisnäitajaga ñ2 = n2-ik2on ( - ) - 12 = ( 2 - 2 ) 1 + 1 2 . 2 2 1 1 2 Me näeme, et vastavalt Snelli seadusele muutub suuruscos2kompleksseks. See kajastab asjaolu, et materjali sisenenud laine pole enam tasalaine, vaid tema amplituud hakkab vähenema kiire liikumisel sügavamale neelduvas keskkonnas. Kui valgus langeb õhust mitteneelavale materjalile, on peegeldunud laine faas võrreldes pealelangeva kiirega 180° võrra nihkes (,,poollainekadu"). Valguse langemisel tihedamast (suurema murdumisnäitajaga) keskkonnast hõredamale poollainekadu ei ole ja peegeldunud valgus on pealelangevaga samas faasis. Neelavale materjalile (kompleksse
tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. Φ (luumen lm ) Valgustugevus on ühikulise ruuminurga kohta tulev valgusvoog. I (kandela cd ) Valgustatust iseloomustatakse pinnaühikule langeva valgusvooga. E (luks lx ) Valguseks nim pinnaühikult kõikides suundades kiiratud valgusvoogu. Valgsus iseloomustab valgusallikat. R (lx ) Heledus iseloomustab valguse kiirgamist (peegeldamist) mingis antud suunas. B (nitt nt) Valguse inderferents-Ideaalne monokromaatiline tasalaine on laine, millel on täpselt üks kindel lainepikkus, sagedus ja võnkeperjood. Reaalne elektromagneetiline laine on märksa keerulisem, ta koosneb suurest hulgast sinosoidaalsetest lainetest erinevate sageduste, amplituutide ja faasidega. Kalevimisuunad võivad neil olla erinevad. Lainepikuste vahemik =max-min iseloomustab laine monokromaatilisust. Ideaalsel juhul =0. Suure puhul on laine vähe monokromaatiline ehk
2 2 2 0 2 F=F0*cos wt kus β-sumbuvustegur, ω0 -süsteemi võnkumise omasagedus, f0 –sundiv jõud Resonants - nähtus, kus amplituud kasvab järsult, kui sundiva jõu sagedus läheneb süsteemi omavõnkesagedusele (võnkeamplituud saavutab max väärtuse) 22, Tasalaine (võrrand). nim. lainet, mille samafaasipinnad on tasandid ξ=A*cos(ωt-kx), k=2 π/ λ 23, Seisev laine, keele võnkumine Seisev laine- Seisulaine ehk seisev laine ehk seisevlaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte,
Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (T / S)1/2 (T - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Ristlainetel tahkises v = (E / )1/2 ( E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel vedelikus v = (B / )1/2 (B - ruumelastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (k p / )1/2 (k - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x-telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks. Lainearv k = 2 / näitab, kui mitu lainepikkust mahub 2 meetrisse. Huygens'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana. Lainete difraktsioon on lainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik varju piirkonda). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. Lainete interferents on lainete liitumine
ühtimisel süsteemi omavõnkesagedusega. , , . Sundvõnkumine Võnkesüsteemis välise vahelduva häirituse mõjul tekkiv võnkumine., , 7.Lainepikkus Laine karakteristik, kahe lähima ühes ja samas faasis oleva (faasivahe 2) punkti vaheline kaugus. 2 .==f 8.Laine võrrand- nim avaldist, mis maarab vqnkuva punkti halbe olenevalt tema koordinaatidest x, y, z ja ajast t. Funktsioon peab olema perioodiline nii aja kui ka koordinaatide suhtes. Tasalaine =acos(t-kx); -suurus vqrrandis on suvalise punkti koordinaatiga x halve aja hetkel.tasalaine, kirjeldab vqnkumist;-ringsagedus, k- lainearv, a-amplituudKeralaine vqrrand: =a/r cos(t-r/v)a-konst, mis arvuliselt on vqrdne amplituudiga uhikulisel kaugusel allikast.r-raadius 9. - , , . . . . L=logI/I0 I - on antud heli intensiivsus, I0-lahtesuuruseks vqetud intensuuvsus 10.Pikilaine laine, mille osakesed võnguvad laine levimise sihis. , .
Pikilainetel tahkises (pinguletõmmatud nööris või traadis) v = (T / S)1/2 (T - pingutusjõud, - tihedus, S - ristlõikepindala). Ristlainetel tahkises v = (E /)1/2 ( E - elastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel vedelikus v = (B /)1/2 (B - ruumelastsusmoodul, - tihedus). Pikilainetel gaasis v = (k p /)1/2 (k - moolsoojuste suhe, p - rõhk, - tihedus). Lainefunktsioon määrab lainetusel levivate võnkumiste hälbe u sõltuvalt koordinaatidest ja ajast. Piki x-telge leviva tasalaine korral lainefunktsioon u(x , t) = A cos ( t - k x), kus suurust k nimetatakse lainearvuks. Lainearv k = 2 / näitab, kui mitu lainepikkust mahub 2 meetrisse. Huygens'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana. Lainete difraktsioon on lainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik varju piirkonda). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus. Lainete interferents on lainete liitumine
1. Ristilaine võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi v = v = f T Lainepikkus( ) piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel.
nimetatakse teda liitlaineks. Helilaine kuju. Kuna keskkond ümbritseb võnkuvat osakest igalt poolt, levib heli igas suunas. Heli allikast võrdsel kaugusel asuvad osakesed võnguvad ühes faasis. Samas faasis olevaid osakesi ühendavat pinda nimetatakse laine frondiks. Laine front määrab laine kuju. Laine front võib olla sfääriline, silindriline, tasa või ebakorrapärane. Sfäärilise frondi tekitab pulseeriv kera, silindrilise pulseeriv silinder, tasalaine – pulseeriv tasand. Laine frondi kujuteldavaid ristsirgeid, mis näitavad laine liikumise suunda, nimetatakse helikiirteks. Helivälja põhilised näitajad Helilained vedelikus kujutavad tihendusi ja hõrendusi, mida tekitab võnkuv allikas. Tihendused ja hõrendused on seotud kohaliku rõhu muutusega. Kui heli puudumisel antud kohas rõhk on P0, siis helilaine läbimise hetkel tõuseb ja omandab väärtuse P1. Rõhkude vahet P0 - P1 nimetatakse heli- ehk akustiliseks rõhuks
Lainepikkus kahe lähima ühesuguses faasis võnkuva punkti vahemaa =vT ja =v. Lainefront pind, mis eraldab laineprotsessist haaratud ruumiosa piirkonnast, kus võnkumisi veel ei ole. Samafaasipind ühesuguses faasis võnkuvate punktide geomeetriline koht, saab tõmmata läbi mistahes punkti, mis on laineprotsessist haaratud. Samafaasipindu on palju ja nad on liikumatud, lainefronte on üks ja ta liigub kogu aeg edasi. Kui samafaasipind on tasapind, siis on tasalaine (samafaasipinnad moodust omavahel parall tasap kogumi), kui on sfäär, siis on keralaine (samaf-pinnad moodust kontsentriliste sfääride süst-i) 14. FÜÜSIKALINE JA MAT. PENDEL: 1)Füs pendliks nim. Iga keha mis saab võnkuda ümber telje ja tema massi-kese on võnke teljest all pool. I=M M=Fl=-mg*l*sin=I Jõumoment on vastupidine st(-) Füs pendli ringi omavõnkesageduse saame T=2I/mgl I-inertsimoment l-pendli pikkus m-pendli mass. 2)mat pendel kõige lihtsam võnkuv süsteem
Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine – võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine – võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand – tasalaine. Laine forndiks on kera pind – keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood – laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi Lainepikkus( )– piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel.
Mitteelastsed: liiv Lainete liigid 1. Ristilaine võnkumine toimub laine levimissuunaga risti(merelaine, elektromagnetlaine) 2. Pikilaine võnkumine toimub piki laine levimise sihti(helilaine, vedrus tekkivad lained) Laineid saab jagada ka lainefrondi kuju järgi. Tehakse vahet laine levimisel tasandil ja ruumis. Tasandil levivaid laineid nimetatakse pinnalaineks ja kui frondiks on ringjoon on tegemist ringlainega. Ruumis leviv laine on ruumilaine. Laine frondiks on tasand tasalaine. Laine forndiks on kera pind keralaine. Laineid iseloomustavad suurused Laineperiood laineosake sooritab ühe võnke. Laine levib ühe lainepikkuse võrra. Tegemist on kahe perioodilise protsessiga: 1. Üles-alla võnkuv laineosake 2. Häiritus levib edasi Lainepikkus( ) piki levimissihti mõõdetud lähim kaugus kahe samas taktis võnkuva punkti vahel.
Laine sagedus on võrdne võnkumiste sagedusega. Aega, mille jooksul võnkuv osake teeb ühe täisvõnke, nimetatakse perioodiks. Teepikkust, mille laine läbib ühe perioodi jooksul, nimetatakse lainepikkuseks. Laineid liigitatakse ka lainefrondi kuju järgi. Lainefront on pind või joon, mis eraldab keskkonda kuhu laine pole veel levinud sellest keskkonna osast, mille laine on läbinud. Kui lainefrondiks on kerapind, on keralaine, kui ringjoon, siis ringlaine, tasand, siis tasalaine. Lainefrondi kõik punktid võnguvad samas faasis, sest neisse jõudmiseks on laine levinud võrdse aja. Nii võib öelda, et lainefront on samafaasi joon või pind. Lainepindade vahekaugus joonisel on võrdne lainepikkusega, st lainepindu kujutatakse iga perioodi järel. Lainepinna ristsirget, mis näitab laine levimise suunda, nimetatakse kiireks. Laine levimist seletab Huygensi printsiip: iga lainefrondi punkt on uueks laineallikaks,
annaabi.ee 
