võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked) ühtlaselt kiirenev ühtlaselt aeglustuv 1) Periood T (s) 1) Hälve (...on võnkuva keha kau- 1)Kiirus (kiiruseks nim. nihke (kiirus kasvab) (kiirus kahaneb) T=t/n gus tasakaaluolekust.) x (m) ja selleks kulunud aja suhet.) N: vabalangemine N: vertikaalselt üles 2) Sagedus f (Hz) 2) Võnkeamplituud (..on võnkuva v=s/t g 10 m/s2 visatud keha liikumine f=n/t keha suurim kaugus tasakaalu- g -10 m/s2 3) Joonkiirus v (m/s) asendist.) x 0 (m)
pärast välisjõudude lakkamist. Mahu muutumine-Kuju muutumise erijuhuks on keha mahu (mõõtmete) muutumine. Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks. Mahu muutumise näideteks on beseekoogi paisumine küpsetamisel, tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine ja taigna paisumine. Võnkumine-ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse ko rduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Võnguvad näiteks kellapendel, sisepõlemismootori kolb, ämbris loksuv vesi ja hüvastijätuks lehvitav käsi. Laineks - nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui kala näksib õnge otsa riputatud sööta ja paneb õngekorgi võnkuma, sunnib kork ka lähedalasuvad veeosakesed võnkuma
Võnkumine Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli või kiige või heliseva pillikeele (heliallika) võnkumise) puhul muutub keha asend ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat (kaugus või nurk).
Gaasi töö- välisjõudude töö.(Soojendajalt saadud soojushulk minus jahutajale antud soojushulk). Termodünaamika 2 printsiip. Teine seadus määrab ära protsesside suuna. TD 2. Seadus* soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt kuumemale. Entroopia kasvab.Entroopia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi olekut.Entroopia iseloomustab energia kvaliteeti, mida kõrgem on kvaliteet,seda omadalam on entroopia.Entroopia iseloomustab süsteemi kaugust tasakaaluolekust, mida tasakaalulisem on süsteem,seda suurem on entroopia..Entroopia iseloomustab süsteemi jäotust,mida ühtlasem jäotus,seda suurem energia.
MIS ON VÕNKUMINE ? Võnkumiseks nim. perioodiliselt korduvat liikumist. Laias tähenduses on võnkumine mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. Liigitatakse välismõju toimimise ja harmoonilise võnkumise järgi. VÕNKUMISE LIIGID Vabavõnkumine Nim. sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Võnkumisel muundub vaheldumisi kineetiline energia potensiaalseks ja vastupidi. Vabavõnkumise sagedust nim. võnkesüsteemi omasageduseks. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Vedru otsa kinnitatud koormuse võnkumine. Sundvõnkumine Sundvõnkumiseks nim. võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi.
Töö teoreetilised alused: dv F = s dx Vedelike sisehõõre väljendub vedelike omaduses avaldada takistust vedelikukihtide nihkumisele üksteise suhtes. Seetõttu liiguvad vedelikukihid laminaarsel voolamisel erinevate kiirustega, kusjuures igale vedelikukihile mõjub takistusjõud (1) dv dx kus µ on sisehõõrdetegur (dünaamiline viskoossus), S-vaadeldava vedelikukihi pindala, ......-vedelikukihtide liikumiskiiruse gradient, s.o. vedeliku voolukiiruse muutus pikkusühiku kohta, mis on võetud risti voolusuunaga ja pinnaga S. Ft = 6rv Üksteise suhtes nihkuvate vedelikukihtide vastastikune mõju on tingitud vedeliku molekulidevahelistest jõududest, samad jõud takistavad ka keha liikumist teda märgavas vedelikus. Seega võib keha liikumist takistava jõu leida vedelikukihtide omavahelist nihkumist takistava sisehõõrdejõu kaudu. Korrapärase (kerakujulise) keha jaoks, mis liigub väikese kiirusega lõpmatu ulatusega vedel...
2)Kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa võrdub nulliga Keha tasakaal on püsiv siis, kui keha väljaviimisel tasakaaluasendist viivad temale mõjuvad jõud ta tasakaaluasendisse tagasi M=Fl Keha, mis võib pöörelda ümber liikumatu telje, on tasakaalus siis, kui kehale rakendatud jõudude momentide algebraline summa selle telje suhtes võrdub nulliga. Võnkumine: Vaba võnkumiseks nim võnkumisi, mis tekivad süsteemis pärast tasakaaluolekust väljaviimist sisejõudude toimel. Suundvõnkumiseks nim perioodiliselt muutuvate välisjõudude mõjul toimuvaid võnkumisi. Harmooniliseks võnkumiseks nim siinuseliselt või koosinuseliselt toimuvaid füüsikalise suuruse perioodilisi muutusi ajas. Iseloomustavad suurused: 1)periood T ajavahemikku T, mille järel keha liikumine täielikult kordub nim võnkumise perioodiks 1s Matemaatilise pendli korral: T=2 Vedrupendli korral: T=2 2)Sagedus f
osuti 5 näit (P0). Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg
Energia- iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd Võimsus- töö tegemise kiirus Kasulik energia- Kasutegur- kasutegur on kasuliku energia ja masinale või seadmele antud koguenergia suhe Liikumise üldmudelid: Kulgemine- liikumine ümbritsevas keskkonnas (hüppamine, jooksmine, lendamine) Pöörlemine- keha ainepunktide ringliikumine ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. ( päikese pöörlemine) Võnkumine- keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. ( helisev pillikeel, kiige võnkumine) Laine- võnkumiste levimine.(veelained) Kuju muutumine- FÜÜSIKA ÜLDPRINTSIIBID Füüsika printsiibid: Atomistlik printsiip, Energia miinimumi printsiip, Tõrjutuse printsiip, Superpositsiooniprintsiip, Absoluutkiiruse printsiip. Printsiipe kasutatakse füüsikas ja aksioome matemaatika. Sarnasus on see, et matemaatilisi valemeid kasutataksegi füüsikas. Atomistlik printsiip- aine kui ka väli ei ole lõputult osadeks jagatav
Harmooniline võnkumine *võnkumise all mõistetakse üldjuhul keha perioodilidt edasi-tagasi liikusmist teatud tasakaalu asendist ühele, kord teisele poole · Mehaanilised võnkusmised: 1.1)vabavõnkumine -sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist.(vedrupendel,niitpendel) 1.2)sumbuvad võnkumised-pendli võnkumine sumbub teatud aja jooksul, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud 1.3)sundvõnkumine-toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. Seda võnkumist põhjustavat perioodiliselt muutuvat jõudu nimetatakse sundivaks jõuks. olenevalt sellest, millistele mõjudele on allutatud võnkuv süst.:
Seejärel võetakse kalukauss ära.) Seejärel valmistatakse juhendaja poolt määratud kontsentratsiooniga suspensioon uuritavast pulbrist. Et saavutada suspensiooni ühtlast jaotust ning õhumullide eraldamiseks segatakse suspensiooni kummikettaga klaaspulgaga 3- 5 minuti jooksul. Mensuur asetatakse kaalude alla ja kaalukauss pannakse kiirelt kohale, samaaegselt käivitatakse stopper. Kaalud vabastatakse arretiiri nihutamisega paremale ja fikseeritakse näidiku hälve tasakaaluolekust. Esimene lugem võetakse 10 sekundi möödudes. Osakeste settides nihkub näit vasakule, lugemi võtmise ajal tuleb tagasi tasakaaluolekusse. Töö lõppemisel suletakse arretiir, võetakse kaalukauss ja viiakse osuti nulli. Kuna sedimentatsiooni kiirus kahaneb aja jooksul, võetakse esimesed lugemid iga 20 sekundi järel, katse lõpul 10-15 minuti järel. Katse lõpetatakse kui 10 minuti jooksul massi juurdekasv on väiksem kui 2-3mg
28.Sõnasta termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 29.Mis moodi hinnatakse energia kvaliteeti? Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 30.Kuidas iseloomustab entroopia energia kvaliteeti? Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia. 31.Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 32.Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 33.Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)? Energia kvaliteet kahaneb (valgusenergia muundub soojusenergiaks, soojusenergia muundub elektrienergiaks jne) süsteemi olekuparameetrid /
spektripildil? Uef[V]=10Uef[dBV]/20 Uef[V] = 10-27/20 = 10-1,35 = 0,044 V Uamplituud = Uef * 2 = 0,044 V * 2 = 0,062 V 168 mV = 0,168 V 0,168 V > 0,062 V Kuidas vilistada, et saavutada amplituudi suurenemine? Vilistada kõvemini. Kuidas vilistada, et saavutada sageduse suurenemine? Vilistada kõrgemini. 2.4 Vokaal Vokaal: U Tipust tipuni amplituud: 1,60 V Pinge amplituud (maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluolekust): 980 mV Periood (kõige pikem): 4.4 ms Sagedus (kõige madalam): 227.3 Hz Periood (kõige lühem): 1.8 ms Sagedus (kõige kõrgem): 434.8 Hz 2.5 Kutsesignaal Tipust tippu amplituud: 194 V Pinge amplituud: 98 V Periood: 40.40 ms Sagedus: 24,74 Hz 3. Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt: y=Um*sin(*t+) , kus y on signaali kuju Um on amplituud, on ringsagedus ja on faas. Kood: ...732 Um = 200mV = 0.2 V f = 300 Hz = 90° = /2
(p/T = const) Isobaariline toimub jääval rõhul, gaasi ruumala ja temp on võrdelises sõltuvuses (V/T = const) 16. Termodünaamika esimene ja teine printsiip I printsiip kehale juurdeantav soojushulk läheb keha siseenergia suurendamiseks ja välisjõudude vastutehtavaks tööks II printsiip määrab looduslike protsesside suuna (soojus ei saa minna külmalt kehalt kuumale ns) 23. Mida nätab entroopia Iseloomustab kehade süsteemi kaugust tasakaaluolekust, mida tasakaalulisem on süsteem seda suurem entroopia 25. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides Difusioon ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele soojusjuhtivus soojuse levik keskkonnas kõrema temp piirkonnast madalama tempga piirkonda sisehõõre keskkonnas (vedelik,gaas) liikuvatele kehadele mõjuv takistusjõud võimaldab gaasis v vedelikus ühe keha abil teise liikuma panna ilma, et oleksid kontaktis 26
Energiat kulutatakse pidevalt korrapärase molekulaarse struktuuri loomisega. 5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Organismid peavad keskkonnast pidevalt energiat ammutama, sest nad loovad pidevalt korrapäraseid molekulaarseid struktuure ja kulutavad see läbi energiat, mis on vaja tagasi saada. Taimed saavad energiat päikesevalgusest, loomad toidust. 6. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: tasakaaluolekust kaugel 7. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine toimub, sest see on tingitud molekulide soojusliikuvuse difusioonist. Tänu soojusliikuvuse kaootilisusele ( molekulid liiguvad suunata), toimub ühtlane jaotumine ehk korrapäratuse kasv. 8. Termodünaamika teine seadus väidab isoleeritud süsteemi entroopia kasvab üritades saavutada maksimaalset väärtust
Selgita, mida see tähendab. 18. Mida nimetatakse lainete käiguvaheks? 19. Milliseid laineid nimetatakse koherentseteks? 20. Mida nimetatakse varjuks? Miks vari tekib? 21. Milles seisneb lainete difraktsiooninähtus? 22. Millistel tingimustel difraktsioon tekib? 23. Sõnasta Huygensi printsiip 24. Milles seisneb lainete peegeldumise nähtus? 25. Milles seisneb lainete murdumise nähtus? 1. Võnkumine on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli) puhul muutub keha asend. 2. Kui mõjutada mingit elastse keskkonna osakest, siis kandub see häiritus tänu osakeste vahelisele vastasmõjule keskkonnas edasi. Kui mingi osake hakkab keskkonnas võnkuma, siis kandub see võnkumine osakestelt osakesele ja peagi võnguvad kõik osakesed. 3. hälve (x) (osakese) kaugus tasakaaluasendist
Kumbal pildil on vilistatud valjemini - kas signaalipildil või spektripildil? (vastus koos põhjendusega) Spektripildil on valjemini vilistatud kui signaalpildil. Spektripildil on amplituud 122.4658mV ja signaalipildil on amplituud 42.125mV. Mida suurem on amplituud, seda valjem on heli. 2.4 Vokaal Vokaal: õ Tipust tipuni amplituud: 3.9875V Pinge amplituud (maksimaalne kõrvalekalle Tähistada spektripildil nendel tasakaaluolekust): 1.9938V sagedustel olevad spektrijooned. Periood (kõige pikem): 5.7ms Center 1 kHz, span 2 kHz. Sagedus (kõige madalam): 175.44Hz Periood (kõige lühem): 2.2ms Sagedus (kõige kõrgem): 454,55Hz 2.5 Kutsesignaal Tipust tippu amplituud: 200V Pinge amplituud: 100V Periood: 40ms Sagedus: 1 / 0,004 = 25Hz 3. Individuaalülesanne Joonistada antud signaali kuju pilt ja spektripilt:
Energia kvaliteeti loetakse seda kõrgemaks, mida kõrgema temperatuuriga allikast seda saadakse. 35. Miks leiab Maal kasutamist Päikese energia, mitte aga Maalt ilmaruumi kiiratav energia ehkki need on arvuliselt sama suured? Maailmaruumi energia kvaliteet võrreldes Päikeselt saadavaga on väiksem. 36. Kuidas iseloomustab entroopia energia kvaliteeti? Mida kõrgem on energia kvaliteet, seda madalam on entroopia 37. Kuidas iseloomustab entroopia süsteemi kaugust tasakaaluolekust? Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 38. Kuidas iseloomustab entroopia osakeste jaotumist süsteemis? Mida ühtlasemalt on osakesed süsteemis jaotunud, seda suurem on entroopia 39. Sõnasta termodünaamika II seadus entroopiast lähtuvalt. Suletud süsteemis saab sojuslikes protsessides entroopia ainult kasvada. 40. Millised soojuslikud protsessid saavad looduses toimuda iseeneslikult (3 liiki)?
S.o. võrdeliselöt ruutjuurega W temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: - kT = 0e (10) k Boltzmanni konstant T vedeliku absoluutne temperatuur W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise Töö käik 1) Määrata kuulikese diameeter d ja mass m 2) Mõõtke aeromeetriga vedeliku tihedus 0 3) Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4) Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas.
Jõumoment- Jõu ja jõu õla korrutis. Suurus, mis iseloomustab jõu võimet pöörata keha ümber selle telje. Tähis: M Impulsimoment- Punktmassi impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus- Suletud süsteemis on impulsimoment jääv. M=0 pr=L=const Võnkumine- Liikumine kordub võrdsete ajavahemike tagant. Liikumine toimub edasi- tagasi sama trajektoori mööda. Vabavõnkumine- Võnkumised, mis tekivad süsteemis pärast selle tasakaaluolekust välja viimist sisejõudude toimel. Sundvõnkumine- Võnkumine, mis toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul. Hälve- Keha kaugus tasakaaluasendist. Võnkeamplituud- Suurim kaugus tasakaaluasendist. Harmooniline võnkumine- Võnkumine, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil. Resonants- Võnkeamplituudi järsk kasvamine perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega. Laine- Võnkumise edasikandumine ruumis
vedelikus olema selline, et Re<1. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, so võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse järgi: W = 0 e - kT (10) kus k on Boltzmanni konstant, T - vedeliku absoluutne temperatuur, W - molekulide ülemineku energia ühest tasakaaluolekust teise. Töö käik 1. Määrake kuulikese diameeter d ja mass m. 2. Mõõtke areomeetriga vedeliku tihedus 0. 3. Asetage klaasist silindrile kaks tähist kuuli kiiruse määramiseks. Ülemine tähis tuleb asetada umbes 5 cm allapoole vedeliku ülemisest nivoost. Fikseerinud tähised, mõõtke joonlauaga nendevaheline kaugus l. 4. Võtke pintsettidega kuulike ja laske ta vedelikku selle pinna lähedal silindri keskkohas. Jälgides kuulikese liikumist,
mõju) tasakaalu nihkumine ei mõjuta tasakaalukonstandi arvväärtust tasakaalukonstandi seos Gibbsi energiaga G°T = - RTlnKT tasakaaluolekus ΔG=0. Gibbsi energia arvutamisel saab määrata kas protsess on isevooluline või mitte. püsival temperatuuril võivad spontaanselt toimuda vaid reaktsioonid, mille juures vabaenergia väheneb. mida suurem on vabaenergia vähenemine arvuliselt, seda kaugemal on süsteem tasakaaluolekust ja seda tugevam selle kalduvus reageerida, et läheneda tasakaaluolekule. tasakaal heterogeensetes süsteemides aine oleku diagramm – faasidevahelise tasakaalu tingumuste diagramm (p=const) p C 1 a tm vesi jä ä O aur 0 0C 100 C 0 T
Na+ suhtes Väliskeskkonda avatud kõrge afiinsus K+ suhtes Valgu fosforüleerimine põhjustab sisse avatud konformatsiooni ülemineku välja avatud konformatsiooniks Kardiotoonsed steroidid nagu ouabaiin ja digitoksiin seostuvad pumbale ja lukustavad selle välja avatud konformatsiooni Kotransport süsteemid: sekundaarne aktiivne transport ATP hüdrolüüsi energia arvel töötavad ioonpumbad genereeivad membraanile ioonide gradiente (primaarne aktiivne transport) Ioongradiendid asuvad tasakaaluolekust kaugel ja kujutavad endast potentsiaalseid energiaallikaid Ioongradientides sisalduvat energiat on võimalik kasutada minite teiste ioonide transportimiseks vastu nende kontsentratsiooni gradienti sekundaarne aktiivne transport Sekundaarne aktiivne transport kasutab kokkuvõttes ikkagi ATP hüdrolüüsi energiat kuid teeb seda kaudselt · Kaks molekuli liiguvad samas suunas sümport · Kaks molekuli liiguvad vastupidises suunas antiport Näiteks: Peensoole rakkude membraanides
Kuna me teist võimalust ei osanud välja mõelda, tundus see meile kõige loogilisem. Kuna abivahendeid ei tohtinud kasutada, oli loogiline vähe jõudu rakendada ja oodata. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. Võnkesüsteemide ühised omadused: · eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; · tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; · nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi Võnkumise võib põhjustada: · elastsusjõud - kehtib Hooke'i seadus · raskusjõud - kehtib gravitatsiooniseadus Matemaatiline pendel Matemaatiliseks pendliks nimetatakse väikeste mõõtmetega keha, mis on riputatud venimatu
kehadele.Välismõju toimimise järgi liigitatakse võnkumisi veel omakorda : vabavõnkumine, sundvõnkumine ja vabavõnkumine. 3 VÕNKUMISE LIIGID Vabavõnkumine Vabavõnkumiseks nimetatakse sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine (vedrupendel, niitpendel), sest pärast sellise süsteemi tasakaalust väljaviimist saab keha võnkuda perioodiliste välisjõudude mõjuta: võnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu mõjul. Looduses esineb palju mitmesuguseid vabavõnkumisi (vaata: füüsikaline pendel). Mehaaniliste vabavõnkumiste tekkimise tingimused: 1
väärtused, vaid heli intensiivsused detsibellides. Helivaljuse taju sõltuvust helikõrgusest ehk helisagedusest väljendab helivaljuse mõõtühik foon. 1000 Hz-lise heli tugevus detsibellides on võrdne sama heli valjusega foonides. Helivaljus on heli intensiivsuse subjektiivne taju. Sõltub intensiivsusest (või helirõhust) ja sagedusest. Helilainete intensiivsus on ühtlasi ka heliallika võnkeamplituud. Amplituud on võnkekõvera harja maksimaalne kaugus keskjoonest ehk tasakaaluolekust ja see iseloomustab helitugevust. Mida suurem on võnkeamplituud, seda valjem on ka tekkiv heli. Kaudselt iseloomustab amplituud ka seda, kui suurt jõudu rakendati (kui palju energiat kulus) heli tekitamiseks. Üldjuhul, mida rohkem kulutatakse energiat, seda suurem on saavutatav võnkeamplituud ja seda tugevam heli tekib. Amplituudi muutmine (heli valjemaks/vaiksemaks) ei oma mingit mõju selle sagedusele ning vastupidi. Miks räägitakse helivaljusest detsibellides
langeb. Järgneb gaasi isotermiline kokku surumine, mil gaas jahutatakse, peale mida jahutamine katkestatakse, kuid gaasi surutakse kokku adiabaatiliselt, mille tulemusena temp tõuseb algsele tasemele. 21. Mida näitab soojusmasina kasutegur? Kasutegur näitab kui suur osa juurde antavast soojushulgast muundatakse kasulikuks tööks. Mõõdetakse osamääras või %. = Q1-Q2/Q1 x 100% 22. Mida näitab entroopia? Entroopia on suurus, mis iseloomustab termodünaamilise süsteemi kaugust tasakaaluolekust. Mida tasakaalulisem on süsteem, seda suurem on entroopia. 23. Mis on külmkapp ja konditsioneer? Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Konditsioneer ja külmik kasutavad lisatöö tegemiseks elektrienergiat. 24. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil. Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav. Vedelik on raskesti kokku surutav
o Füüsikaline pendel (+ valem ja joonis) Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskeset mitteläbiva telje ümber. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. o Vabavõnkumine ja võnkumise sumbumine (+ joonis) Vabavõnkumiseks nimetetakse sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine (vedrupendel, niitpendel), sest pärast sellise süsteemi tasakaalust väljaviimist saab keha võnkuda perioodiliste välisjõudude mõjuta: võnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul.Sumbuv võnkumine, see tähendab, et võnkumise amplituud aina väheneb, kuni võnkumine on lakanud.
Isoleeritud süsteemi entroopia püüab saavutada maksimumväärtust S Smax Tasakaaluolekus AB S = max S = 0 Isoleeritud süsteemi entroopia ei saa spontaanselt, s.t. iseeneslikult väheneda. Metaboolsed protsessid, mille tulemuseks on rakkude / organismide kasv, on kordaloovad protsessid, s.t. S < 0 Metaboolsed protsessid on võimalikud, kuna Sorg + Skeskk > 0 Metaboolsetele protsessidele on iseloomulik eksisteerida statsionaarses olekus (dünaamilises tasakaalus), mis on kaugel tasakaaluolekust. ABC B kontsentratsioon püsib muutumatuna A ja C kontsentratsioonide pideva muutumise tulemusena. Intermediaadi püsikontsentratsiooni tagab lähteaine lisandumine ja produkti väljutamine. VABA ENERGIA MUUT SEOB ENTALPIA JA ENTROOPIA MUUDU Reaktsiooni spontaansuse kriteerium G = H - S T VABA ENERGIA ehk GIBBS'I VABA ENERGIA (G) - see osa süsteemi siseenergiast, mis on võimeline tegema tööd
Looduskaitse põhiprintsiibid – • Ettevaatusprintsiip Kui otsuste tagajärjed ei ole täpselt teada ning ei ole välistatud negatiivsed tagajärjed (näiteks mõne liigi või koosluse hävimine), siis peab pigem eeldama, et negatiivne tagajärg ka realiseerub ja otsustamisel sellest ka lähtuma. • Dünaamilisuse printsiip Loodus ei ole tasakaalus. Kõik, mis on elus, muutub ja areneb. Loodusliku tasakaalu asemel tuleks kõnelda homöostaasist e dünaamilisest suhtelisest tasakaaluolekust. • Evolutsioonilisuse printsiip Liigirikkus on evolutsiooni tulem. Elurikkus sõltub sellest, millised arengud toimuvad looduses. Looduskaitse peab tagama evolutsiooniliste protsesside jätkumise. • Pideva valveloleku printsiip Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada. • Inimese juuresoleku printsiip Inimene on samuti osa loodusest
Tuumareaktoris on kontrollitav reaktsioonide teke. Tuumabommis aga on kotrollimatu. Pilet 10.3 Ül: elektrivälja tugevuse arvutamine. E(nool peal)=F(nool peal)/q Pilet 11.1 Vaba- ja sundvõnkumine. Resonants. Resonants on võnkeamplituudi järsk kasv perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi omavõnkesagedusega. Vabavõnkumiseks nimetetakse sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine (vedrupendel, niitpendel), sest pärast sellise süsteemi tasakaalust väljaviimist saab keha võnkuda perioodiliste välisjõudude mõjuta: võnkumine toimub ainult sisejõudude - raskusjõu ja elastsusjõu - mõjul. Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi
2 1 1 -= = = 2f , ühik on Herz, seos perioodiga, f = ; T = , kus T on periood t T T f (s), ja f on sagedus (pööret/s). 10. · Võnkumine on ühe osa korduvatest perioodiline liikumine. · Vabavõnkumiseks nimetatakse sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Sellised võnkumised tekivad süsteemis pärast süsteemi tasakaaluolekust väljaviimist. Vabavõnkumine on näiteks vedru või niidi otsa kinnitatud koormuse võnkumine. · Sundvõnkumiseks nimetatakse võnkumist, mis toimub perioodiliselt mõjuva välisjõu toimel. Võnkesüsteem saab energiat juurde väljastpoolt süsteemi. · Sumbuvad võnkumised on sellised, kus esialgsele energia portsule energiat rohkem ei lisandu ning takistusjõudude ületamisele kulub energiat.
elupaigalaiguks. Suureneb elupaigalaikude arv ning väheneb üksikute elupaigalaikude pindala. Kooslus - eri liiki organismide eluskooslus, mis asustab ühetaolise tingimustega alal ehk biotoobis. Õkosüsteem - isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Koosluse/ökosüsteemi vastupanuvõime ehk taluvus - “kaugus”, kuhu kooslus tõugatakse mingi häirimise tagajärjel tema tasakaaluolekust. Koosluse/ökosüsteemi taastuvus - häirimiseelsesse olekusse naasmise kiirus häiringu järel. Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Ökoloogiline jalajälg - mõõdab inimtegevuse mõju Maa ökosüsteemile. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas.
Igas metaboolses rajas on regulatoorne ensüüm ehk võtmeensüüm, mille poolt katalüüsitava reaktsiooni kiirus määrab kogu metaboolse raja kiiruse. Võtmeensüümi poolt katalüüsitav reaktsioon toimub kõige "aeglasemalt", seetõttu limiteerib selle kiirus kogu raja toimimist. Metaboolse raja võtmeensüümi hulga ja aktiivsuse kaudu reguleeritakse kogu metaboolse raja kiirus. Selliste võtmeensüümide poolt katalüüsitavate protsesside statsionaarne olek on kaugel nende tasakaaluolekust. Ensüümide aktiivsuse regulatsioon: · Kovalentne modifitseerimine Pöörduv (fosforüülimine) Mittepöörduv (limiteeritud proteolüüs, metüleerimine) · Mittekovalentsed regulatsioonimehhanismid Spetsiifilised aktovaatorid-inhbiitorid Produktpidurdus Keskonnatundlikud konformatsioonimuutused Kooperatiivsus ja allosteerika · Kompartmelisatsioon
Vähemalt nelja prootoni energia liitumisel on võimalik ATP süntees. 48. Membraanil pH = 3 aga elektriline potentsiaalide vahe puudub. Kui suur on membraanil vabanenud energia ühe mooli prootonite läbimisel? E=RTlnc1/c2=2.3Rtlogc1/c2=2.3RTpH=2.3*2436*3=16808J. 49. Missugune on inimorganismis raku membraanil tasakaaluline potentsiaalide vahe kui K+ ioonide kontsentratsioon raku sees 10mM ja väljaspool rakku 100µM, K+ ioone juhtiv kanal on avatud? Tasakaaluolekust konsentratsioonide vahest ja laengute vahest tingitud potentsiaalide vahe tasakaalusatavad teineteist: UzF=RTlnc1/c2. K+ on ühekordselt ioniseeritud ja z=1: U=RT/F*lnc1/c2=(2.3RT/F)*lgc1/c2=(2.3*2436*2)/96500=0.12V.
liikumisel ja mõjub liikumissuunaga (trajektoori puutujaga) risti ja ringliikumise keskpunktist eemale. Nt autoga kurvis sõites kaldub inimene ja autos olevad asjad kurvist väljapoole. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. 1. Võnkesüsteemide ühised omadused: eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; 2. tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; 3. nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega Harmoonilise võnkumise ja ringliikumise vahel on mitmeid olulisi sarnasusi. Võnkumisel kordub pidevalt üks ja sama tsükkel, edasi-tagasi liikumine, ning rakendatakse selliseid suurusi nagu sagedus ja periood.
Sel juhul tuleb ka vastava reaktsiooni st. entalpiat korrutada või võtta ta vastasmärgiga. Termodünaamika II seadus *Protsessid looduses toimuvad iseenesest vaid ühes suunas, kuigi td I seadus ei keela nende toimumist ka vastassuunas. Igasugust iseeneslikku protsessi võib põhimõtteliselt kasutada töö saamiseks. Selle käigus saavutab süsteem tasakaaluoleku ning kaotab võime edasi tööd teha. Iseenesest süsteem tasakaaluolekust välja ei lähe. Protsesside suuna ja tasakaaluoleku kindlakstegemine põhineb td. II seadusel: *Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. *Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Carnot' ringprotsess *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset
Sel juhul tuleb ka vastava reaktsiooni st. entalpiat korrutada või võtta ta vastasmärgiga. Termodünaamika II seadus *Protsessid looduses toimuvad iseenesest vaid ühes suunas, kuigi td I seadus ei keela nende toimumist ka vastassuunas. Igasugust iseeneslikku protsessi võib põhimõtteliselt kasutada töö saamiseks. Selle käigus saavutab süsteem tasakaaluoleku ning kaotab võime edasi tööd teha. Iseenesest süsteem tasakaaluolekust välja ei lähe. Protsesside suuna ja tasakaaluoleku kindlakstegemine põhineb td. II seadusel: *Ei ole võimalik selline protsess, kus kogu soojus muutetaks tööks ning pole võimalik kanda soojust üle külmemalt kehalt soojemale ilma tööd tegemata. *Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab ajas. Carnot' ringprotsess *Carnot' ringprotsess on ideaalmudel termodünaamika II seaduse kirjeldamiseks. Üks mool ideaalset gaasi
mulla huumusesisaldus) püsivad kindlas kitsas väärtuste vahemikus. Ökosüsteemi tasakaaluolek kujuneb primaarses ja taastub sekundaarses suktsessioonis. Mida kiirem on aineringe, seda kiiremini ökosüsteem tasakaalustub.Tasakaaluoleku tähtsaim iseloomustaja on stabiilsus ehk püsivus. Tasakaal on püsiv, kui ta pärast väikesi kõrvalekaldeid (fluktuatsioone) taastub. Labiilsest e. ebapüsivast tasakaaluolekust suudab väikegi häiring süsteemi pöörduvalt kõrvale kallutada. Stabiilsuse tagab homöostaas. Mida väiksemal pinnaühikul aineringed sulguvad, seda väiksem on häirivate tegurite mõju ning seda stabiilsem ökosüsteem. 42. Suktsessioon: esmane, teisene, allogeene ja autogeenne. Kliimaks, Evolutsioon. Suktsessioon e. koosluste vahetus s.o. ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul;
Mõõtühik:1kg*m2 9. PERIOODILINE LIIKUMINE 1. Võnkesüsteem Võnkesüsteem on vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem, milles võib esineda võnkumine. Võnkesüsteemide ühised omadused: eksisteerib tasakaaluolek, mille korral süsteemi potentsiaalne energia on minimaalne; 6 tasakaaluolekust välja viidud kehale mõjub koordinaatidest sõltuv jõud, mis püüab teda tasakaaluolekusse tagasi viia; nullist erineva mistahes kiirusega tasakaaluolekusse saabuv keha liigub inertsuse tõttu edasi 2. Harmooniline võnkumine, seos ringliikumisega (+ joonis) Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, milles võnkuv suurus muutub ajas sinusoidaalse seaduspärasuse järgi. 3.Liikumisvõrrand suuruste
), valgusenergia (fotosünteesivad taimed) või keemilise energia kujul toidust. Külmkapp ei toimu jah isevooluliselt, aga iseseisvalt ehk elektrienergiata ta külmutamisega ikka hakkama ei saa 5. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne, kuna vastasel juhul oleksid nad surnud. 6. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: tasakaaluolekust kaugel? 7. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. b) Enamike ainete lahustumine on endotermiline ehk termodünaamiliselt ebasoodne. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt. Aine ühtlasel jaotumisel üle kogu selle ruumala korrapäratus kasvab
uurimisega. 36. Keemilise reaktsiooni tasakaal. Kui tingimused ei muutu, kulgevad reaktsioonid olekuni, kus vastassuunaliste reaktsioonide kiirused saavad võrdseks, ainete kontsentratsioonid enam ajas ei muutu ja ekkinud segus on sõltuvalt tingimustest rohkem või vähem kõiki reaktsioonis osalevaid aineid = TASAKAAL 37. Keemilise tasakaalu ja reaktsiooni suuna kriteeriumid. Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. Kui süsteem teeb tööd, siis tema töövõime väheneb, kuni saab tasakaaluolekus võrdseks nulliga. Reaktsioon toimub, kui ΔH<0, ΔS>0, suvaline T ΔH<0, ΔS<0, madal T ΔH<0, ΔS>0, kõrge T 38. Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier’ printsiip Tasakaalukonstandi väärtus näitab kuidas reaktsioon kulgeb:
-) Ta on suht arv ja tal pole ühikut -) = A/Q = (Q1-Q2)/Q1 * 100% = (T1-T2)/T1 -) < 1 *) = 1 ainult siis kui T2 on 0K. 4.2.4. Entroopia * Entroopia on segaduse mõõt. -) Looduslikes protsessides saab iseenesest tekkida vaid segadus ehk protsess saab ainult taanduda, mitte kasvada aine osakesed saavad iseenesest ainult seisma jääda. -) Iseenesest ei saa entroopia kunagi väheneda. * Entroopia kirjeldab energia kvaliteeti. -) Entroopia võib näidata ka kaugust tasakaaluolekust. * Suletud süsteemis soojuslikus protsessi tulemusena entroopia kasvab. * Termodünaamika teine seadus: ,,Kuumem keha saab anda soojust külmemale kehale." 4.2.5. Külmkapp ja soojuspump * Külmkapp võtab enda seest soojust ja viib seda välja. * Soojuspump on sarnane kümkapile, lihtsalt piltlikult külmkapi soojem osa on õues ja külmkapi külm osa on toas sees pool. 5.1. Elekter ja magnetism * Sellel kursusel läbi võetavad teemad on: 1
Tagasi tasakaalu olekusse tuleb ta iseenesest, kuid teatud aja jooksul. 1) Termodünaamilist tasakaalu on võimalik saavutada isoleeritud täielikus termodünaamilises süsteemis. 2) Tasakaalu olekut on võimalik saavutada juhul, kui termodünaamilises süsteemis rõhk ja temperatuur on võrdsed valiskeskkonna omadega. Termodünaamiliseks protsessiks nimetatakse termodünaamilise keha oleku muutuse protsessi. Igasuguse tasakaaluolekust kõrvalekalle põhjustab termodünaamilist protsessi. Termodünaamilist protsessi, mis kulgeb niivõrd aeglaselt, et igal aja momendil taastub tasakaaluolukord nimetatakse tasakaalseks Termodünaamiliseks protsessiks. Vastasel juhul on protsess mittetasakaalseks. Tasakaalseid olekuid ja tasakaalseid protsesse saab kujutada olekudiagrammidel graafiliselt. Üheks levinumaks diagrammiks on PV-diagramm. P-rõhk; V-erimaht Mittetasakaalseid protsesse ei saa diagrammil kujutada
Keemilisele tasakaaluolekule vastab Gibbsi vabaenergia minimum, s.t. ΔG=0 Reaktsiooni vabaenergiamuut on saaduste ja lähteainete molaarsete vabaenergiate vahe. Selle arvutamiseks peame teadma, kuidas iga reaktsioonis oleva aine vabaenergia muutub sõltuvalt tema kontsentratsioonist või osarõhust. Mida kaugemal on keemiline reaktsioon tasakaaluolekust, seda suurem on tema võime teha kasulikku tööd. 38. Keemilise tasakaalu sõltuvus segu koostisest, rõhust ja temperatuurist. Le Chatelier’ printsiip Kui p ja T on const., siis saavad spontaanselt kulgeda vaid need protsessid, mille käigus Gibbsi energia väheneb Kui temperatuuri ei ole constant., siis saab otsustada reaktsiooni suuna üle reaktsiooni entalpiamuudu ja entroopiamuudu koosmõju järgi vastavalt võrrandile.
soojusenergia (roomajad näit.), valgusenergia (fotosünteesivad taimed) või keemilise energia kujul toidust. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? Energia on vajalik erinevate protsesside toimumiseks kehas 2. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: a) tasakaalus b) tasakaaluoleku lähedal c) tasakaaluolekust kaugel ? 3. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja hoida vabaenergia väärtus negatiivne. Vastavalt termodünaamika II seadusele kulgevad protsessid isevooluliselt entroopia suurenemise suunas. Ühtlasel jaotamisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. Enamike ainete lahustumine on endotermiline ehk termodünaamiliselt ebasoodne. Lahustumine saab siis toimuda
Selle kasvu eest tuleb maksta, selleks ongi energia kulutamine. Taimed kasutavad valgust ja loomad toitu. 8. Miks peavad organismid keskkonnast pidevalt energiat ammutama? 9. Et kindlustada oma keeruka struktuuri säilimine ja et hoida vabaenergia väärtus negatiivsena, vastasel juhul oleksid organismid surnud. 10. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: a) tasakaalus b) tasakaaluoleku lähedal c) tasakaaluolekust kaugel? Ümbritseva keskkonnaga tasakaalus olev organism on surnud organism 11. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Vastavalt TD II seadusele kulgevad kõik isevoolulised protsessid entroopia kasvu suunas. Ühtlasel jaotumisel korrapäratus suureneb ehk entroopia kasvab. Enamik ainete lahustumine on TD ebasoodne ehk endotermiline. Lahustumine saab siis toimuda entroopia kasvu arvelt. Lahustunud aine ühtlane
Lainet põhjustab võnkeallika võnkumine. Laine põhitunnuseks on energia edasikandmine. Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on lainepikkus (tähis lambda ), lainekõrgus (tähis h) ja lainete levimiskiirust(tähis v). Võnkumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Harmooniline võnkumine. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli või kiige või heliseva pillikeele (heliallika) võnkumise) puhul muutub keha asend ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat (kaugus või nurk). Võnkumise kulgevat liikumist nimetatakse laineks
jäävuse seaduse konkreetne väljendus termiliste Tasakaaluolek süsteemi tõenäoliseim olek. Sinna protsesside korral. jõudes ei ole süsteemil enam võimalik kasulikku tööd teha. Olgu soojust mitteläbilaskvate seintega silindrisse Pöörduv protsess protsess, milles süsteem ei eemaldu paigutatud teatud gaasihulk. Gaasi poolt avaldatavat tasakaaluolekust seega on tegu üksteisele lõpmata lähedaste tasakaaluolekute jadaga. Mittepöörduvate rõhku P tasakaalustab koormus, mis asub protsesside tasakaaluolekute vahel on lõplikud vahed. Gaasi pöörduval paisumisel järgib gaasi rõhk täpselt
kinni maksta energia kulutamisega. (eelmisele vastusele jätkuks)Tulenevalt võrrandist G = H -TS tuleb see entroopia vähenemine kinni maksta energia kulutamisega (H<0). Seega peavad elusorganismid oma keerulise struktuuri loomiseks ja säilitamiseks kulutama pidevalt energiat. Et elu saaks toimida, peab organismis toimuvate reaktsioonide summaarne G olema negatiivne. 6. Kas elusorganismid on oma keskkonnaga termodünaamilises: a) tasakaalus b) tasakaaluoleku lähedal c) tasakaaluolekust kaugel? Ümbritseva keskkonnaga tasakaalus olev organism on surnud organism! 7. Miks toimub lahustunud aine isevooluline ühtlane jaotumine üle kogu lahuse ruumala? Vastus: Molekulide korrapärasel asetamisel on erinevaid võimalusi alati vähem ja seega on ka vastava süsteemi entroopia väiksem. Asetades veekihi ettevaatlikult värvilahusele suurendame lahuse ruumala kuid algolekus on värvimolekulid ikkagi ligikaudu oma algses ruumalas (enne vee lisamist). Mingi
annaabi.ee 
