5. Lisad 7 2 Sissejuhatus Taruvaik ehk tarupigi, meditsiiniline nimetus on proopolis, on mesilaste poolt valmistatud värvuselt rohekas, pruunikas või punakas omapärase meeldiva lõhnaga vaigutaoline kleepuv aine (wikipedia.org). Mesilased valmistavad taruvaiku taimede pungadelt kogutud lähteainetest. Taruvaigu üheks koostisosaks on palsam, mida produtseerivad amm-mesilased õietolmuterade kestadest. Taruvaik koosneb taimsetest valkudest ja palsamitest 50– 55%, vahast 30– 40%, eeterlikest õlidest 8–10%, ja õietolmust 5–10%. Taruvaigu sulamistemperatuur on 80°C (Suik,K.). Leidub inimesi, kes on taruvaigu suhtes allergilised, 3% inimestest. Meeallergiat omavate inimeste hulk on märksa suurem (Prügi, K.)
5 jõu mudel 1. TÖÖSTUS 1.1. Meie ökosokolaadi valmistatakse Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. Kure- Vaeste talu õuel on 100-ruutmeetrine karphoone, kus toimub põhiline sokolaadi valmistamine. Vastupidiselt kakaole töödeldakse talunikelt saadud taruvaiku ning õietolmu kohapeal. 1.2. Tähtsaimaks tooraineks on meie firmal loomulikult kaokao. Pealtnäha tundub selle olemasolu loomulik ning lihtne, kuid tegelikult kaasneb sellega palju tööd. Nimelt: Pruunistunud kakaoubade kuivatamisele päikese käes järgneb röstimine, mis lisaks kvaliteedi tõstmisele teeb kakaooad kergemini jahvatatavaks. Tööstuses kakaooad peenestatakse kakaomassiks, millest omakorda pressitakse välja rasv,
Mesilaste korjemaa Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) nektarinäärmed puuduvad ja mesilane neid taimi ei külasta. Loomne mesikaste on loomse päritoluga magus kleepuv vedelik, mis paikneb puude ja põõsaste lehtedel. Taimemahlast toituvate lehetäide, kilptäide ja teiste putukate väljaheide, mis sisaldab rohkesti valke, mineraalaineid ja dekstriine. Loomse
Kasu: Tolmendamine- sirelased, Hävitavad kahjureid- lepatriinu, Levitavad seemneid- sipelgad, Puhastavad metsa igasugustest jääkidest- sitasitikad Toiduks lindudele- kärbsed, sääsed Kahju: Taimekahjurid- kooreüraskid, kapsaliblikad Kahjustavad loomi- põdrakärbsed, veisenahapiim 21. Milles seisneb putukate tähtsus inimesele (kasu, kahju), too näiteid. Kasu: saab mett, vaha, siidi, taruvaiku, mürki, taruvaiku, toiduks, tolmendavad kultuurtaimi, Kahju: kahjustavad kultuurtaimi(kapsaliblikas), koduloomi (parmud), inimeste haigused(sääsk), rikuvad toitu (jahumardikas) ja muid materjale (koiliblikas, mööblitoonesepp), 22. Kirjelda mesilaspere elu. 1.elupaik- taru-kärg 2. Mesilaspere koosneb- 1 mesilasema, lesed e isased, töömesilased-sigimisvõimetud emased, 3. pereliikmete ülesanded-mesilasema muneb 2000 muna ööpäevas, isased- ema mesilase
erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga. Lehe ja okkamee tootmine Eestis on marginaalne ning võimalik vaid väga palavatel suvedel, kui läheduses ei ole piisavalt mesilaste jaoks atraktiivseid õisi. MEETAIMED Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. Mõned tuntumatud meetaimed Eestis on : Paiseleht Harilik vaher Punane sõstar Must sõstar Karusmari Harilik mustikas Harilik võilill Valge inimnõges
1.1. Mis on mesi? "suhkrute küllastunud lahus, mis on tekkinud mesilase ensüümide toimel nektarist (õiemesi) vm. taimeeritistest ja mõne putuka suhkrut sisaldavast väljaheitest (lehemesi) ... Mesi on väärtuslik, hästi omastatav toiduaine, mis temas sisalduvate ensüümide toimel kiirendab organismis toitainete muundumist" [2]. 1. 2. Mee ja mesinduse ajalugu ning tänapäev "Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes."[4] Mesi on tuntud kui väärtuslik toiduainena, selle heade omaduste poolest, mis on tervendava toimega. Mesindusega tegelevad inimesed ei müü vaid mett vaid ka
Inimesed kasutavad mett toiduks ja ravimiks. Mett tarbitakse kõige rohkem töötlemata – vedelana, kristalliseerununa või koos kärjega. Mett süüakse värskelt, kasutatakse mitmesuguste toiduainete valmistamisel ja tarvitatakse meditsiinilise preparaadina ning kosmeetikatööstuses. Tavalise mee kõrval tarbitakse ka kärjemett, mittekristalliseeruvat kreemjat mett, lisanditega mett, kuhu on lisatud õietolmu, taruvaiku, mesilasema toitepiima jm. MEE SÄILITAMINE: Hermeetiliselt suletud nõu Pime ruum Temperatuur SUHKRUASENDAJAD Suhkruasendajad kuuluvad toidu lisaainete hulka. Enamike suhkruasendajate kasutusele võtmise peamiseks põhjuseks see, et paljud neist ei anna energiat või on nad nii magusad, et neist saadav energia on imeväikene. Suhkruasendajad annavad võimaluse nautida magusat maitset suhkrut tarbimata, põhiliselt tarvitatakse
taastada energiat kiirelt · Läbib paremini neerusid kui suhkur · Mõjub organismile rahustavalt Mee ravivad omadused · Tõstab organismi kaitsevõimet haiguste vastu · Kaitseb organisi kahjulike mikroobide eest · Kaitseb organismi põletike vastu · Aitab kaasa röga väljaköhimisel · Köhavastane efekt · Allergiavastane efekt · Valu vähendav efekt · Taastav efekt Taruvaik · Taruvaik ehk proopolis ehk mesilasliim · Mesilased kasutavad taruvaiku pragude ja kärgede kinnitamiseks · Taruvaik on kollase, tumerohelise või punakaspruuni värvusega ja meeldiva terava lõhnaga, kibeda maitsega · Mesilased korjavad puude ning põõsaste lehtedest, pungadest, võrsetest ja koorest väljavoolavat vaigulist eritist, lisavad hulka vaha ja muid aineid, nii saadaksegi taruvaik Taruvaigu koostisosad · Vaigu palsami segu 55% · Vaha 30% · Eeterlik õli 10% · Õietolm 5% · A-, B- ja C-grupi vitamiinid
TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED Mesilaste tähtsus looduses: tolmeldavad taimi Mesilaste tähtsus inimesele: saab mett, suira, taruvaiku, mesilasema toitepiima, vaha, mesilasmürki, tolmendavad kultuurtaimi KIMALASED JA HERILASED KIMALASED HERILASED Pesa Pere koosseis, ülesanded Toit (täiskasva- nutel, vastsetel) Paljunemine ja areng Talvitumine Kasulikkus SIPELGAD Elupaik (pesa): Pere koosseis: Ema (arv, ülesanded): Töölised (arv, ülesanded): Noored tiivulised emased ja isased (ülesanded): Toit: Suhtlemine:
järvekarpPeajalgsed:kalmaaridseepiadkaheksajaladKarbid ja peajalgsed hingavad lõpustega.Tigudel on hõõrel ja nad hingavad kopsudega.Karbi vastsed elavad kala parasiidina.Nad on toiduks suurematele loomadele(limused).Lülijalgsed:a)vähidb)ämblikudPutuka arengu tüübidVaegmoone:muna- >vastne->valmik(näiteks prussakad, rohutirts)täismoone:muna->vastne->nukk- >valmik(mardikad, liblikad)Mesilaste tähtsus:tolmendavad õisi, toodavad mett, vaha.Kogutakse taruvaiku, ema mesilase toitepiima ja mürki.putukate kasulikus:siidiliblikas(siid), metsakuklased(hävitavad kahjur putukaid), raisamatjad, lepatriinu(söövad lehetäisi jne)kahjulikud putukad:riidekoi, kirp, voodilutikas, peatäiPutukad ÄmblikudSarnasus:keha katab kitiinkate.keha ja jäsemed on lülistunud.Erinevus1. kolm paari jalgu 1.4 paari jalgu2.hingab trahhesüsteemiga 2.hingab raamatkopsudega3.kolm kehaosa: 3. kaks kehaosa : pearindmik ja tagakehapea, rindmik, tagakeha
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Loodusmajandus I Talvi Põldma Mesindamine korpustarudes Referaat Olustvere 2010 Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesi ammust ajast tuntud väärtusliku toiduainena ja ravimina. Mesinikud saavad põhitulu mee müügist. Vähem tulu saadakse vahast, mesilasemadest, taruvaigust, mesilasmürgist ja mesilasema toitepiimast
KARGEMAL KUJUL ehk INIMENE MUUTUB IMMUUNSEKS. VAKTSINEERIMINE VAKTSINEERIMINE EHK IMMUNISEERIMINE ON NAKKUS- HAIGUSTE ENNETAMINE ANTIGEENI VÕI VASTAVATE ANTIKEHADE VIIMISEGA ORGANISMI. VAKTSINEERITUD INIMENE EI NAKATU ÜLDSE HAIGUSESSE, MILLE VASTU VAKTSINEERIS, VÕI NAKATUDES HAIGUSSE PÕEB SEDA KERGEMALT, SEST IMMUUNSÜSTEEM ON KOHE VALMIS ORGANISMI KAITSMA. RAHVAMEDITSIIN SOOVITAB VIIRUSHAIGUSTE VASTU: KADAKAMARJU TARUVAIGUKUULIKESI (hügieen) TARUVAIKU KÜÜSLAUKU SIBULAT PETERSELLI KIBUVITSAMARJATEED PÄRNAÕIETEED BAKTERIAALSED HAIGUSED BAKTERIAALSED HAIGUSED ON HAIGUSED, MIDA PÕHJUSTA- VAD PATOGEENSED BAKTERID (nt difteeria, läkaköha) BAKTERIAALSED HAIGUSED ON ENAMASTI NAKKUSHAIGUSED. HAIGESTUMISEKS ON VAJA KINDLAT HULKA TÕVESTAVAID HAIGUSTEKITAJAID. Läkaköha põhjustavad BAKTERHAIGUSTESSE NAKATUMINE PIISKNAKKUS (nt tuberkoloos) SIIRUTAJAD (nt puukborrelioos)
liblikas, kiil, maipõrnikas) 9.Putukate tähtsus looduses ja inimeste elus: 1) õistaimede tolmeldajad (kimalane, mesilane, liblikad, kärbsed) 2) reguleerivas taimede ja loomade arvukust (kapsaliblikas, õunamähkur) 3) toiduks väga paljudele loomadele (sipelgasiil, sinitihane, arusisalik, kägu) 4) lagundavad väljaheiteid, teised surnud loomi või taimi 5) haiguste levitajad (kirbud, sääsed, kärbsed, täid) 6) saadakse mett, vaha, mürki, taruvaiku jm (meemesilane) 7) saadakse siidi (siidiliblikas) 8) tolmeldavad kultuurtaimi (kodumesilane, kimalane, liblikas) 9) kahjurputukad hävitavad suure osa saagist (kapsaliblikas, kartulimardikas, hernemähkur)
mägimesilastel, kelle juures seda omadust on aegade jooksul soodustatud ja süvendatud suurema sülemlemistungiga perede väljavaliku teel paljundusmaterjaliks, et realiseerida rohkem sülemeid. Kärgi ehitavad kraini mesilased palju ja väga hästi. Alustavad varakult ka lesekärgede ehitamisega. Meekaanetis on neil ilus ja valge. Mee paigutavad nad pesakärgede ülaossa ja magasini. Mee paigutamiseks küllaldase ruumi olemasolu korral ei piira meesaagi ajal ema munemist. Taruvaiku koguvad nad vähe. [http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusporgramm-touaretus] Kasutatud kirjandus 1. http://www.estbee.eu/mesilastoud 2. http://www.estbee.eu/mesilastoud/kraini-mesilase 3. http://www.estbee.eu/touaretus/kraini-aretusprogramm-touaretus 4. http://www.pikk.ee/est/Loomakasvatus/mesindus/rassid/krainimesilased
Mesila rajamine Tartu 2013 Sissejuhatus Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku vaid on ka põhilised tolmendajad nii looduslikele kui ka põllumajanduslikele taimekultuuridele. Mesindussaadusi kasutatakse ammustest aegadest toiduainetena, ravimitena ning toorainena paljudes tööstusharudes ning nende kasutamise maht on tunduvalt tõusnud. Rahvaarvu kasvuga ning ühaenam suureneva alternatiivmeditsiini pooldamisega on mesindussaaduste soov kasvanud ning põllumees on hakkanud ühaenam tegelema ka mesindusega. Mesila asukoha valik
...................................................................................... 6 Viited...................................................................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Rahvamajandses on mesindusele omistatud suur tähtsus ja roll. Mesilased ei tooda mitte mett, vaha ja taruvaiku, vaid nad aitavad tunduvalt suurendada põllumajanduskultuuride seemne- ja viljasaake tolmeldamise läbi. Järjest enam on hakatud kasutama mesindussaadusi: toiduainetena, ravimina ja toormaterjalina mitmetes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed mesitarud. Mesitarude kogumit aga nimetatakse mesilaks. Antud referaadi eesmärgiks olekski tutvustada, kuidas rajada endale mesila. Foto 1. Mesitaru. Allikas: erakogu
ÜLESANDED TOIT SUHTLEMINE PALJUNEMINE JA ARENG TALVITUMINE KASULIKKUS Putukate tähtsus looduses ja inimesele LOODUSES INIMESELE Tolmeldavad taimi, ... Saab siidi, ... KASULIKKUS Kahjustavad taimi, ... Rikuvad toitu, ... KAHJULIKKUS MESILASED (järg) Mesilaste tähtsus looduses: tolmeldavad taimi Mesilaste tähtsus inimesele: 1. saab mett 2. suira 3. taruvaiku 4. mesilasema toitepiima 5. vaha 6. mesilasmürki 7. tolmeldavad kultuurtaimi KIMALASED JA HERILASED KIMALASED HERILASED Pesa Pere koosseis, ülesanded Toit (täiskasva- nutel, vastsetel) Paljunemine ja areng Talvitumine Kasulikkus SIPELGAD Elupaik (pesa): Pere koosseis: Ema (arv, ülesanded): Töölised (arv, ülesanded):
putuktolmlemisele, ei saa pidada kindlalt meetaimedeks. Viimaste hulka võiks arvata suhteliselt pika õitsemisajaga ning rikkaliku nektarieritusega ja hulgaliselt kasvavad taimed, mille õie ehitus võimaldab meemesilastel sealt nektarit kätte saada. Meetaimedeks peaks lugema ka mõõduka või vähese nekatrieritusega, kuid suurtel pindadel kasvatatavaid põllu- ja aiakultuure, mis tolmlevad mesilaste kaasabil. (Rohtla, 2001). Samuti teevad mesilased meetaimedest ka taruvaiku. (Vikipeedia, 2011) Meetaimede rühmitused Eestis kasvab umbes tuhat taimeliiki, mille õied eritavad nektarit ja annavad õietolmu. Kõiki neid taimi võib klassifitseerida saagi iseloomust, õitsemisajast ja kasvukohast olenevalt. Saagi ja iseloomu järgi saab meetaimi jagada järgmiselt: · õietolmutaimed · nektari- ja õietolmutaimed · ainult nektarit andvad taimed. (Rohtla, 2001) Õietolmutaimed eritavad nektarit vähesel määral või ei erita seda üldse.
................................................................................................ 5 Viited...................................................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus Mesindusel on rahvamajanduses küllalt suur osatähtsus. Mesilased ei tooda üksnes mett, vaha, taruvaiku, mesilasmürki ja mesilasema toitepiima, vaid nad aitavad tunduvalt tõsta ka putukalembeste põllumajanduskultuuride seemne - ja viljasaake. Mesindussaadusi kasutatakse järjest rohkem toiduainetena, ravimitena ning toor- ja abimaterjalidena paljudes tööstusharudes. Mesilaste pidamiseks on loonud inimesed tarud, ning mesitarude kogumit nimetataksegi mesilaks. Käesolevas referaadis tutvumegi lähemalt sellega, kuidas rajada omale mesila. 1. Mesila asukoha valik
karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tagajärjel toimub viljastumine. Õietolmu koguvad mesilased aktiivsel lennuperioodil nii hommiku- kui õhtupoolikul ja valmistavad sellest tarus suira. Südasuvel ja keskpäeval langeb õietolmu tarrutoomise hulk kõrge temperatuuri tõttu. Õietolm sisaldab valke, süsivesikuid, rasvu, mineraalaineid, vitamiine jt bioloogiliselt aktiivseid ühendeid
manustatavad valuvaigistid (paratsetamool, NSAIDid), toidulisandid ja rahvameditsiin. 17. Millised on süsteemselt manustatavate „külmetusravimite“ eelised ja puudused kombinatsioonpreparaatidena? 18. Milliseid preparaate/rahvameditsiin/toidulisandid võiks patsientidele soovitada kurguvalu esinemisel? Mis need preparaadid teevad (kasu?)? Kurguvalu esinemisel võib soovitada patsiendile losenge, mis on tuimestavad. Toidulisanditest võib soovitada taruvaiku, islandi köokõrva jmt sisaldavad preparaadid, samuti curamed ternespiimaga imemistablette (vähendavad kurguvalu, lahtistavad röga). Need toidulisandid suurendavad süljeproduktsiooni (niisutavad kurku). Rahvameditsiin soovitab kuristada kurku soolveega, teha saialilletõmmist (kurgu loputamiseks) või lisada poolele klaasile soojale veel taruvaigutinktuuri. Samuti inhaleerida auru, mis leevendab põletikku. 19. Miks on köharefleks oluline ja kuidas köha jaotatakse? Kuidas köharefleks
Tihtipeale punutistena, lahtiste kiharatega käisid ainult noored meheleminekueas tüdrukud.Kuna kirik käskis aga naistel juuksed kinni katta kompenseeriti seda uhkete peakatetega KOSMEETIKA Iluideaal oli heledate juuste ja nahaga naine Naha valgendamiseks kasutati jahu, lupja, kriiti ja isegi pliid. Samuti oli kindel veendumus, et valgendavalt mõjub valge liilia juuretinktuur. Heleda näonahaga taheti aga eelkõige teistele märku anda, et naine ei osale välitöödel. Huultel kasutati taruvaiku. Kui huultele taheti ka värvi anda, pigmenteeriti vaiku marjadega Kasutati ka õrnroosat põseruuzi, milleks olid tõenäoliselt metsamarjad, kuid tihtipeale ka kinaver ehk peamine elavhõbedamaak. See andis oranzikas-punase tooni Kulmud värviti hästi heledaks või loobuti neist sootuks ja kitkuti nad välja Oluline oli näidata säravat, kõrget ja heledat laupa Põhiline, millega oma ilu eest hoolt kanti, olid pikad ja kuumad vannid. Keskaja naise ilu
Referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade meetaimedest. Oma töös selgitan, mida mõistetakse meetaimede all; kuidas ja mille alusel neid klassifitseeritakse; millal millised meetaimed õitsevad ning tutvustan ka osasid meetaimi lähemalt. 3 Meetaimede klassifikatsioon Meetaimed on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja ainet taimepungadelt, millest nad valmistavad taruvaiku. [1] Meetaimi on klassifitseeritud erinevalt. Meetaimi on jaotanud kasvukoha (ja ka otstarbe) järgi, niidu- ja karjamaa-, põllumajanduslikeks, puuvilja ja marjaaia, köögiviljaaia, parkide ja haljasalade ning jäätmaade meetaimedeks ja eraldi külvatavateks meetaimedeks. [2] Eesti autorid on jaotanud meetaimed kuude rühma: põllukultuurid, jäätmaade meetaimed, haljasalade meetaimed, metsade, liivikute ja kõrgsoode
Võtta üks tablett kolm korda päevas koos söögiga. Taruvaik ja mesi. Mesi on populaarne toode, mida tuntakse kui looduslikku antibiootikumi, mis aitab eemale peletada viirused ja bakterid. Taruvaik on kasutusel nina-, kurgu-, kõrva- ja hingamisteede vaevuste ning tundlike hammaste ja igemete korral. Taruvaik on mesilaste vaigutaoline eritis, mis kaitseb mesilasperet tarus viiruste, seente ja bakterite eest. Rahvameditsiinis on taruvaiku kasutatud kui seedetegevuse korrastajat ja immuunsüsteemi tugevdajat, sest see takistab mitmete haigustekitajate arenemist. Kuna preparaatide valik on lai, tuleks sobivaima leidmiseks kindlasti apteekriga nõu pidada. 6 Muid abivahended: Puuvõõriku tinktuur: see taim tugevdab immuunsüsteemi ja mingil määral peetakse teda ka looduslikuks antibiootikumiks
Reklaamimise viise on väga palju, näiteks reklaamiks võib pidada ka purgisilte, kus mesiniku kontaktandmed peal. Autoomanikest mesinikud võiksid kaaluda reklaamkleebise paigaldamist sõiduki külge. Ka oma põhitootele ehk meele mõeldakse välja erinevaid huvitavaid mett sisaldavaid tooteid nagu saunameed ja -õlid. Mett toodetakse näiteks koos astelpajuga, jõhvikaga, küüslauguga, taruvaiguga, õietolmuga ja mesilasema toitepiimaga. Eraldi müüakse veel ka õietolmu, taruvaiku, kaanetist. 2. MEESAAKI MÕJUTAVAD TEGURID Neid tegureid, mis tugevalt saagikust otseselt mõjutavad on üpriski mitu: korjeallika kaugus mesilaspere kodust, mesilasperede tihedus, ilmastikuolud ja taimestik. 5 2.1. Korjeallika kaugus mesilaspere kodust Mesilane korjab taimedelt 40 - 60 milligrammi nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 kilomeetri kaugusel, siis koju
· Toidulisandid ja rahvameditsiin. · Decatylen (dekvaliin+tsinhokaiin) tuimestav ja antibakteriaalne. Lastele alates 4.eluaastast. Raseduse ajal võib ravimit kasutada. · Faringodol Forte (koliinsalitsülaat) põletikuvastane ja valu leevendav preparaat. Lastele alates 6.eluaastast. Rasedatele ei sobi. TOIDULISANDID: · Suurendada süljeproduktsiooni! Sisaldavad rahvameditsiinis kasutatavaid toimeaineid. Taruvaiku, islandi käokõrva jmt sisaldavad preparaadid. · Curamed ternespiimaga imemistabletid (laste ja täiskasvanute preparaadid). Lubatud lastele ja rasedatele. *Propolki ja Isla imemistabletid RAHVAMEDITSIIN: · Kuristada kurku: soolveega (0,5 tl soola 1 klaasi sooja vee kohta); · saialilletõmmis (2 tl kuivatatud õisi klaasitäie vee kohta, keeda 15 min, kurna, loputa kurku mitu korda päevas );
valgust. Läbi aegade hinnatud ehituspuu, saab tõrva(vanasti karuäke), väga hea pillipuu (head pillipuud tuleb otsida kehvalt kasvukohast, seal on kuusepuit tihedam, kõla kontrollimiseks koputada jämedama oksaga vastu tüve, kõlab teistmoodi) Tänapäeval läheb puit peamiselt saetoodete ja paberi valmistamiseks(kusue puidukiud on pikemad, kui teiste puude omad). Meditsiinis okkaid, kasvusid ja vaiku. Lihtne salvi retsept: 5 osa kuusevaiku, 1 osa magedat võid, 1 osa taruvaiku- parandab tõhusalt haavu, paistetusi ja põletusi. Kuusenäts- vaik, mida kuusetüvelt korjata, peab olema mitu aastat vana ja kõvastunud, kui seda on kogutud näpuotsa suurune osa, pistetakse see suhu, närvitaske niikaua, kuni muutub läbipasitvaks ja roosakaks(siis on näts valmis). 11) Laukapuu (Prunus spinosa) Võib kutsuda ka metsploomiks. Võrsed teravatipulised ja torkivad. Peamised kasvupaigad on Saaremaal. Võrsed ja okkad on hallitoonilised, lehed piklikud, kuni 4cm pikad
• hea korjeleidmise vaist Buckfasti mesilase haudmehaiguste resistentsus on keskmine, võrrel- • meevarud paigutab haudmest kaugele dav itaalia mesilasega, resistentsus mesilashaiguste vastu on aga väga hea. • hea resistentsus ilma suhtes (sh. talvekindlus) Võrreldes teiste mesilastõugudega ja -rassidega, on buckfasti mesilane Puudused: üks sülemlemiskainemaid. Tuleb ette, et mesilased vahetavad emasid • korjab palju taruvaiku ja kitib kõvasti salajase emavahetuse teel, ning siis võib vahel näha mesilasperes üheaeg- • harrastab nn. metsikut ülesehitust (ehitab kärgede vahele selt munemas kaht ema. vahast sildu) Buckfasti mesilane on suhteliselt pika elueaga. Mee paneb buckfast • halb orienteerumisvõime (s.t. eksib teistesse peredesse, mida kõige meelsamini haudme kohale magasini või korpusesse
Küüslauk suurendab hemoglobiini hulka veres, parandab kapillaarset vereringet ning viib kudedest välja toksiinid. Tulemuseks - puhtam ja tervem nahk. Küüslaugu antioksüdantne toime säilitab kudede elastsuse, parandab ainevahetust ning pidurdab kudede vananemisprotsesse. Seda teatakse juba iidsetest aegadest. Ühes mahajäetud Tiibeti kloostris avastati tõeline "nooruse eliksiiri" retsept: riivitud küüslaugust ja piiritusest valmistatakse ekstrakt, sellele lisatakse mett ning taruvaiku. Tõmmist tarvitatakse teatud kindla skeemi järgi. See vahend on võimeline viima inimese bioloogilise kella 5-15 aastat tagasi. Küüslaugul on imeline omadus hoida kauem täiskõhu tunnet. Samuti vähendab see magusaisu, põletades samal ajal suhkrut. Küüslauk on efektiivne ka juhul, kui on soov suitsetamine maha jätta, kuid kardetakse kaalus juurde võtta. 2.4. Ravimtaimed 2.4.1. Meliss Meliss aitab leevendada kõrget vererõhku, seedeprobleeme ja muidki tervisehädasid
Kristalliseerumine- Aja jooksul vedel mesi kristalliseerub ehk muutub tahkeks Sisaldab Sahharoosi Sisaldab vett 1720%, vitamiine ja teisi fütokemikaale happeid, valke 0,3% ja mineraaltoiteained Kasutamine ja säilitamine Kasutatakse otse toiduna, ilma töötlemata. Diabeetikud peavad mett süües alati arvestama oma igapäevase süsivesikute normiga. Tavalise mee kõrval tarbitakse ka kärjemett, mittekristalliseeruvat kreemjat mett, lisanditega mett, kuhu on lisatud õietolmu, taruvaiku, mesilasema toitepiima jne . Parimad säilitustingimused mee jaoks on hermeetiliselt suletud nõus, mida hoitakse pimedas ruumis, mille õhutemperatuur on 5...10 °C. Alla 3 °C hoidmisel mesi ei kristalliseeru, kuid soojemasse ruumi toomisel toimub suhkrustumisprotsess väga kiiresti. Negatiivsete temperatuuride tõttu lagunevad mees sisalduvad vitamiinid ja aminohapped, seetõttu pole sügavkülmutamine soovitav. Lahtiselt hoitav mesi läheb niisketes hoiutingimustes aga käärima. TERAVILI
Õlidest kasutatakse vastavalt kliendi soovile kas kummeli, majoraani, lavendli, basiilika, apteegitilli, mustpipra, ylang-ylangi, apelsini, rosmariini, tüümiani või sidruni eeterlikku õli. Kõrvaküünlad - Loodusrahvaste ravipraktikas pikka aega kasutusel olnud kõrvaküünlad soodustavad inimese energiaringlust ning nende toime põhineb põlemisel. Ummistunud poorid avanevad ning tõusev õhuvool tõmbab kõrvast välja sinna kogunenud vaigu. Kõrvaküünlad on valmistatud kärjevaha, taruvaiku, eeterlikke õlisid ning ravimtaimi sisaldavast puhtast puuvillakiust ning need pehmendavad ja eemaldavad kõrvavaiku, vaigistavad valu, ergutavad lokaalset vereringet, stimuleerivad kuulmist, parandavad lümfiringlust ja ainevahetust. Kõrvaküünalde näidustused: närvilisus, unetus, stress, peavalu, külmetushaigused, põletikud, keskendumisraskused, kõrvade kumisemine. Külmaravi - lihasjõudlust, liigutuste amplituudi ja kiirust parandav protseduur. Kasutatakse
annaabi.ee 
