üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale. Greigh' hauamonument, TallinnaToomkirik ·Kirjakultuur Pühakute elulood Kangelaseeposed Rüütliromaanid Trubaduuride luule Linnakirjandus ehk värssjutustused
meie eelnevaid (kasvõi primaarseid) arusaamu sellest, mida meil on vaja ning mida mitte. Lihtrahva väärtushinnangute muutmiseks ei lähe vaja muud, kui raha ja tarkusi. Raha omakorda saadakse jällegi tänu tarkusele. Tarkus on hea sinnamaani, kus seda hakatakse kuritarvitama. Lisan lõppu veel mõned tsitaadid tarkusest. Arthur Schopenhauer: ,,Viisakus on tarkus, järelikult on ebaviisakus rumalus." Albert Einstein: ,,Unistamine on palju tähtsam kui tarkus, kuna tarkusel on piirid aga unistamine on piiritu." Arvo Valton (Arvo Vallikivi): ,,Raamatust saad teadmisi, õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine võib viia sind tarkuseni."
Inkvisitsioon katoliku vaimulike kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Järelikult oli keksajal paljude tülide põhjuseks kirik ja sellega seotud sündmused. Haridus ja teadus keskajal. Keskaegsete inimeste jaoks oli kõige tähtsam maailmas jumal. Loodus peeti oluliseks vaid kui jumala loomingut. Tähtsamad teadmised jumalast saadi piiblist.Keskasene haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Järelikult keskajal oli olemas piibel ja inimesi juhtis elus piibel ning jumal. Kooliharidust jagati mitmetes kohtades, peamiselt küll kloostri- ja kirikukoolides. Selle eesmärgiks oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus tõimus sel ajal ladina keeles. Sest seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Kuid talupojad olid kirjaoskamatud, ja feodaalide seal oli haritud inimesi vähe. Ning enamiku haritlaskonna moodustasid vaimulikud
Alati saab õppida kõigest, mis elus ette tuleb ja, et iga kogemus on õpetlik. Selles peatükis on veel vanasõnu. Kalevipoeg ütles: "Kahetsusta, kulla vennad, käigist ei või kasvaneda! Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad tuleb tarkus tunnistada. Eks me leidnud eksiteelta, vale vainu radadelta Tõtelikku tunnistähta, et ei suurel ilmal otsa, Taara tarkusel ei rada kusagile kinnitatud, tõkkesida pole tehtud. Mis ma muidu võõralt maalta kasulikku olen kündnud, salalikku sahkanenud! Sest saab elu otsadeni mehel meeles mõtlemisi." Ta sai aru, et sellest pikast reisist mõtleb ta elu lõpuni. Kalevipoeg oli suur, tugev ja julge kangelane, kuid ta ei olnud eriti tark. Ometi õppis ta oma vigadest ning ka oma sõprade nõuannetest. Lisaks kõigele sellele õppis ta ka enda reisist maailma otsa.
KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI JA KIRIKUKOOLIDES EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ALUMINE ASTE: GRAMMATIKA RETOORIKA DIALEKTIKA ÜLEMINE ASTE: GEOMEETRIA ARITMEETIKA
Tähtsamad olid teadmised Jumalast, neid saadi peamiselt piiblist. Inimesed olid kindlad, et piiblis on kirjas kogu tarkus Jumala kohta. Seetõttu peeti piibli uurimist keskajal palju olulisemaks kui looduse tundma õppimist. Samal ajal tundsid keskaegsed õpetlased suurt aukartust muistsete Kreeka ja Rooma kirjameeste ja nende õpetuste ees. Neidki uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus ja teadus eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. *Kooliharidus Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetusi jagati peamiselr kloostri- ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Keskaegse haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kohu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritus inimesed Euroopas. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumise astmemoodustas grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst) ja dialektika (vaidlemiskunst),
KESKAJA KULTUUR Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare 2010 1. KESKAJA KULTUUR Keskaeg kestis 5. Saj. ( lääne Rooma lagunemine ) 15. Saj. Keskaja inimeste jaoks oli kõige olulisem Jumal. Tähtsamaid teadmisi saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhines eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kultuur oli kosmopoliitne, s.t rahvustunnet eitav ideoloogia. Õpetust jagati põhiliselt kloostri-ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumine aste: 1. Grammatika, 2. retoorika, 3. dialektika. Ülemine aste: 1. muusika, 2. geomeetria, 3. aritmeetika, 4. astronoomia. Esimene ülikooli rajati 1119. Bologna linnas
KESKAJA KULTUUR 7. KLASS Koostas: Hele Luht Krootuse Põhikool HARIDUS JA TEADUS • KESKAEGSETE INIMESTE JAOKS OLI KÕIGE TÄHTSAM MAAILMAS JUMAL • LOODUST PEETI OLULISEKS VAID KUI JUMALA LOOMINGUT • TÄHTSAMAD TEADMISED JUMALAST SAADI PIIBLIST • KESKAEGNE HARIDUS JA TEADUS PÕHINESID EELKÕIGE PIIBLIL JA VANAAJA ÕPETLASTE TARKUSEL. KOOLIHARIDUS • ÕPETUST JAGATI PEAMISELT KLOOSTRI- JA KIRIKUKOOLIDES • EESMÄRGIKS OLI ETTE VALMISTADA HARITUD PREESTREID JA MUNKI • KOGU ÕPETUS TOIMUS LADINA KEELES • SEDA OSKASID KÕIK HARITUD INIMESED EUROOPAS • TALUPOJAD OLID KIRJAOSKAMATUD • FEODAALIDE SEAS OLI HARITUD INIMESI VÄHE • HARITLASKONNA MOODUSTASIDKI VAIMULIKUD • KUI TEKKISID LINNAD, LOODI SEAL LINNAKOOLID. ÕPETUS JAGUNES SEITSMEKS VABAKS KUNSTIKS ALUMINE ASTE:
vaimulikud ja lihtrahvas. Kui varem oli keskendutud mitmetele jumalatele, siis nüüd keskenduti katoliku kiriku järgi vaid ühele Jumalale, keda kujutati maailma loojana. Eeposte asemel oli kultuuri aluseks piibel. Ka kunstis hakati kujutama enamjaolt piiblis seisvaid sündmusi. Samas oldi ikkagi aukartlikud ka antiikaja kultuuri suhtes. Hinnati muistseid Rooma ja Kreeka kirjamehi ja nende õpetusi, neid uuriti üsna põhjalikult. Ka haridus ja teadus põhinesid antiikaja õpetlaste tarkusel kui ka lisati piiblitarkusi. Kui antiikajal said haridust õpetlastelt vaid üksikud valitud mehed, siis nüüd tekkisid suured kloostri- ja kirikukoolid, mis olid kiriku ja vaimulike hoole all. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kui antiikaegse haritlaskonna moodustasid filosoofid, siis keskajal vaimulikud. Kõige rohkem sai keskaja tulekuga kannatada antiikne teater. See hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti uutel alustel
Tegelikult pole tähtsust, milline amet sul on või millega tegeled, oluline, et see meeldiks sulle ja suudad sellega toime tulla. Et saavutada püstitatud eesmärke peab ka saama vajalikke kogemusi, et muutuda targemaks ja osavamaks. Tuleb proovida võimalusi, mis pakutakse ja ka elada läbi raskeid katsumusi, siis tajud nn kuldset keskteed. Ka Faust katsetas koos mefistofelesega erinevaid elu keerdkäike ja jõudis aina ligemale vastusele ,,mis on elu mõte?" Kas piiritul tarkusel ja haridusel on mõtet, kui oled üksik ja vajaksid enda kõrvale hoolitsevat peret? Millised elukavad peaksid olema, et olla õnnelik ning samal ajal saavutada midagi märkimisväärset? Kõik saab alguse kodusest kasvatusest. Perekond suunab last tegelema ühe või mitme hobiga ning sunnib hästi õppima, et tulevikus kandideerida heale ametikohale. See tundub võhikule väga ülekohtune, aga aja möödudes saab temagi aru, et vanematel olid
pooleks. Kuid mis saab edasi? Kas nad ehk pääsevad rusude alt? Mis sai üldsegi Isandast ja kas ta tuleb veel kunagi tagasi? Need küsimused jäävad lugejat igatahes painama. Sündmused arenevad teoses aeglaselt. Isand lahkub hommikul väga vara kodust ning Popi vajub sügavasse unne ja jääb teda ootama. Autor kirjeldab väga pikalt Popi tundeid Isanda vastu. ,,See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema tarkusel pole piire". Järsku hüppab Huhuu oma puurist välja ning otsustab käituma hakata nagu Isand. Ta kannab tema riideid, sööb tema sööki, käib turul puuvilju ja liha ostmas ning magab Isanda voodis. Tagatipuks hakkab ta ka jooma ning see saabki nii temale endale kui ka Popile saatuslikuks. Ajaline distants sündmuste ning jutustamise vahel on alguses väga väike, kuid loo edasi arenedes jääb see sootuks selgusetuks. Kuna faabulat ei ole modernsetes tekstid väga kerge eristada, ei ole
KESKAJA KULTUUR Mida peeti tarkuseks? Keskaegse inimese jaoks oli kõige tähtsam maailmas Jumal ja see, kuidas pasta inimeste hingi saatana küünist. Loodust peeti oluliseks vaid kui Jumala loomingut. Tähtsaimad oli teadmised Jumalast ja need saadi piiblist. Keskaegne haridus ja teadus põhinesid eelkõige piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Kooliharidus Keskajal jagati õpetust peamiselt kloostri- ja kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Kogu õpetus toimus ladina keeles. Seda oskasid kõik haritud inimesed euroopas. Talupojad olid kirjaoskamatud, feodaalide seas oli haritud inimesi vähe. Haritlaskonna enamiku moodustasidki vaimulikud. Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks : Alumine aste · Grammatika · Retoorika
Põhjenda! 9. Leia sõnaraamatu abiga, mida tähendavad järgmised sõnad: astja, lõugas, sõõrmed, händ, voonake, baldahhiin, faun, nümf 1.Ta leppis oma uues Isandaga ehk Huhuuga. Ta vajas kedagi, kelle järgi elada ja eelkõige kedagi, kes teda toidaks. 2. Ta oli tema vastu alandlik ja hoolitsev austas teda. Isand oli tema jaoks kõige olulisem.Nt.Kui Isand läbi une ohkas lakkus Popi ta käsi ja üritas teda lohutada. „Tema tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes võib seda teha peale Isanda?“ (Tuglas 1914: 59) Need laused väljendavad hästi Popi imetlust Isanda suhtes. 3. Vaadates maale, mis Isanda toas rippusid nägi ta neil inimesi, kes meenutasid Isandat, kuid polnud seda ning toitu, mis tundus päris, kuid ei olnud. See ajas teda segadusse, ta ei mõistnud seda ja sellpärast talle see ei meeldinud. 4. Popi ei jõudnud enam Isandat oodata, ta oli vana ja väsinud
Näiteks Ma leian varjupaiga Buddhas, ma leian varjupaiga sanghas, ma leian varjupaiga dharmas. Peale seda kummardavad nad pühakuju ette 3 korda ja omakorda peale seda toovad annetuse või retsiteerivad. Sellega avaldavad nad austust Buddhale, sanghale ja dharmale. Mõtlus Mõtlusega vabastatakse vaim vägivallast, kirest, ükskõiksusest, uhkusest ja armukadedusest ja tänu neile saab särada loomulikul tarkusel. Kuna meditatsiooni ehk mõtluse kaudu jõudis Buddha virgumiseni, siis paljudes koolkondades on mõtlus tähtsaim usuline aspekt. Mediteeritakse vaikses kohas, istudes lootosasendis või jalad risti. Olemas on 2 mõtlusvormi- 1. samatha- meele täielik keskendumine ühele asjale. (Näiteks lill või küünlaleek). Teiseks vipassana, kus suurendatakse teadmist iseenda mõtete ja tunnete kohta, hoolikalt analüüsides. Peaaegu, et
*Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. (Juudi vanasõna) *Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. *Ebaõnnestumine ei tähenda, et sa oled ebaõnnestuja. See tähendab et sa pole veel jõudnud edu saavutada. *Elu on liiga tõsine asi et sellest tõsiselt rääkida. (Oscar Wilde) *Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. (O. W. ) *Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. (Stendhal) *Parem õudne lõpp kui lõputu õudus. (W. Rogers) *Täiuslik pole mitte see, millele pole midagi lisada, vaid see, millest pole midagi ära võtta. (A. de Saint-Exupery) *Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. (Aafrika vanasõna) *Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja - leiab selle. (Mae West) *Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. (R. Rolland)
kehahoiakuga, mis on mugav, kõndides või istudes. Iga minut, mis on õigesti mediteeritud, kaalub palju rohkem, kui tehes seda tundide kaupa vales vaimus. (Fischer 2000: 74-75) Maagia meis endis Me reageerime elu igapäevastele sündmustele nii, et uurime iga sündmust mõistusega, me vajame analüüsimiseks mõtlemisaega. Kuid iga kord, kui seisame suure või väikse otsuse ees, blokeerime Tao mõju just selle protsessiga, mis meid reageeringuks ette valmistab. Meie sees oleval tarkusel ei ole mingit võimalust tegutseda, sest me ei kuula seda ning oleme liiga hõivatudise lahenduse leidmisest. Me peaksime oma intelligentsi aga usaldama nii elu pisiasjades kui ka suurtes. Meil tuleks harjuda iga väikse väljakutse ja juhtumuse peale mitte mõtteid raiskama. Peaksime tegutsema intuitsiooni impulsside järgi, mis tekivad iga väiksemagi sündmuse juures ja seda viivitamatult. Peaksime õppima seda impulssi tajuma ja vastavalt tegutsema, vaevamata end küsimustega, kas
ilmnenud kahjulikud mõtted 7. õige ärksus-inimene mediteerides teadvustab oma keha, tunded, meeleolud ja sisimad nähtused 8. õige keskendatus annab võimaluse kõrvaldada viis takistust, milleks on himu, pahatahtlikkus, lodevus ja unisus, rahutus ja vaimne murelikkus ning kahtlemine. Rituaalid *Mõtlus ehk meditatsioon-vabastatakse vaim kirest, vägivallast, ükskõiksusest, armukadedusest ja uhkusest võimaldades nii särada loomulikul tarkusel. Mediteeritakse tavaliselt vaikses kohas, istudes lootoasendis või jalad risti. *Retsisteerimine on budistliku tegevuse teine tähtis osa, seda nii templites, kloostrites kui ka kodudes. Paljude koolkondade budistid retsisteerivad keskendumiseks fraase, salme või lõike budistlikest pühakirjadest. Retsisteerimine on pidustuste ja tseremooniate loomulik osa kõikjal budistlikus maailmas. *Kloostrid on koduks munkadele või nunnadele, ent need on avatud ka külalistele, eriti usupühade ajal.
aasta tsiviilkoodi loomine. Tsiviilkoodis oli tsiteeritud 18. sajandi juriste näiteks Robert-Joseph Pothier'i, kes tundis ka Rooma õigust. Üldiselt oli tsiviilkood väga konservatiivne, eriti omandi- ja pereõiguses, kuid õiguslik võrdsus, lahutus ja orjanduse kaotamine leidsid pärast revolutsiooni tee raamatusse. Inglise õigusajalugu on ideaalne näide traditsioonilisusest ning järjepidavusest. Inglise common law põhineb sajanditepikkusel tarkusel. ,,Vanim kohtupretsedent on pärit 1780. aastast ning puudutab Sir William Blackstone'i" (Caenegem 2004, lk 10). Isegi 19. sajandi reformid pole vana, kodifitseerimata tavaõigust eriti muutnud. Pärast puritaanide revolutsioon muudeti common law inglisekeelseks. 19. sajandil kaotati avalduste süsteem ära, kuid suurt muutust see kaasa ei toonud kohtunikele jäi siiski õiguse tõlgendamise ülesanne ja õigust ei kodifitseeritud. Erinevalt riikidest kontinendil, on Inglismaal kaks
ega lase end ka selgekujuliselt mõõta. Kaudne kontrollimine on näiteks: organisatsiooni eesmärkide taotlemine, juhtimisstiil, loominguline tegevus, väärtushoiakud. Kontrollimine nendel juhtudel põhineb suurel määral üldmuljel, seisukohal või hinnangul, milles või esineda paljugi ebamäärasust ja isikupära. Et saavutada sellistes järeldustes ja hinnangutes suurem õigsus ja erapooletus, läheb juhil kaudsel kontrollimisel tarvis arukust, mis põhineb tarkusel ja kogemusel. Kaudse kontrollimise vajadus esineb iga juhi tegevuses, kuid rohkem läheb teda tarvis tippjuhtimise tasandil, kus nn peidetud ilminguid ja valdkondi on rohkem. 30. Kontrolli ajaline jaotus Vastavalt sellele, millises esinemis- või arenemisjärgus püütakse sündmuste, olukordade või tegevuste kohta teavet hankida, võib kontrollimise ajaliselt jaotada: - eelkontrollimine - jooksev kontrollimine - järelkontrollimine
Popi pöördus tagasi oma madratsi1e ja tõmbus kerra. Oli nii hea lamada, iseennast soojendada, tukkuda ja unistada. Nüüd läheb Isand mööda tänavaid, mõtles ta. Palju tänavaid, palju maju ja isandaid. Kuid ükski pole nii hea kui see maja ja see isand. Ta avas teise silma ja vaatas üles. Väljas oli veelgi valgemaks läinud. Kaks rida ähmaseid ruutusid õhkus roosalt. Põrandal näisid varjud. See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes võib seda teha peale Isanda! Popi avas jälle silma. Oli veelgi valgemalks läinud. Toas oli nii valge, et täistopitud krokodillinahk oli laes selgelt näha. Seal ta mustas, jalad laiali ja lõuad lahti. Kuid Popi teadis, et see oli surnud. Ja rahulikuna sulges ta jälle silma. Või kas polnud ta näinud teisi isandaid! mõtles ta. Oma isand võttis ta vahel kaasa
Popi pöördus tagasi oma madratsi1e ja tõmbus kerra. Oli nii hea lamada, iseennast soojendada, tukkuda ja unistada. Nüüd läheb Isand mööda tänavaid, mõtles ta. Palju tänavaid, palju maju ja isandaid. Kuid ükski pole nii hea kui see maja ja see isand. Ta avas teise silma ja vaatas üles. Väljas oli veelgi valgemaks läinud. Kaks rida ähmaseid ruutusid õhkus roosalt. Põrandal näisid varjud. See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes võib seda teha peale Isanda! Popi avas jälle silma. Oli veelgi valgemalks läinud. Toas oli nii valge, et täistopitud krokodillinahk oli laes selgelt näha. Seal ta mustas, jalad laiali ja lõuad lahti. Kuid Popi teadis, et see oli surnud. Ja rahulikuna sulges ta jälle silma. Või kas polnud ta näinud teisi isandaid! mõtles ta. Oma isand võttis ta vahel kaasa. Seal oli neid
Kaks Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga rida ähmaseid ruutusid õhkus roosalt. Põrandal näisid varjud. ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli kandiline lõugas, millest alt lai tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas võib seda teha peale Isanda! mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi avas jälle silma. Oli veelgi valgemaks läinud. Toas oli nii valge, et Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi
Kaks Kuid kõige paremad lõhnad tulid ometi köögist. Ja Popi jooksis oma nina taga rida ähmaseid ruutusid õhkus roosalt. Põrandal näisid varjud. ajades sinna. Ainult ta pikk händ vilksatas poikvile jäänud ukse vahel nagu See on parem isand kui ükski teine, mõtles Popi ja sulges silma. Tema See oli kõrge ja kitsas hoone, mille keskel oli kandiline lõugas, millest alt lai tarkusel pole piire. Ta läheb välja tühja korviga ja tuleb tagasi, korv täis liha. Kes ja ülal ikka kitsamaks ja kitsamaks minev korsten otsejoones üles tõusis. Lõukas võib seda teha peale Isanda! mustasid raudkolmjalad, pannid ja nõgised orad. Popi avas jälle silma. Oli veelgi valgemaks läinud. Toas oli nii valge, et Popi tõstis koonu ja liigutas märgi sõõrmeid. Lõhnas nõgi
Mõned väljaanded nimetavad seda ka bürokraatiliseks mõjuvõimuks. Siis on veel olemas mõjutusvahendina füüsiline mõjuvõim. Kui Sa ei tee seda, siis ma löön Sind! Mis iseenesest äris on küll haruldane, mõjub väga agressiivselt ja jõhkralt. On olemas ka vanemlik mõjuvõim, kuigi öeldakse, et see kaob koos selle füüsilise mõjuvõimuga. Vanemlik mõjuvõim on ikkagi osa kultuurilisest fenomenist ning selles on osa moraalil, tarkusel, karismaatilisel ja struktuurilisel mõjuvõimul. Sama kehtib tegelikult ametivõimu kohta. See on siis mõju, mida omavad ministrid, preestrid (religioosne mõjuvõim), rabid ja gurud (7). 1.2 Mõjuvõimu saavutamise võimalused Kui tarkusest tulenev mõjuvõim saavutatakse tänu teadmistele ja kogemustele, siis suhetel baseeruv ehk moraalne mõjuvõim saavutatakse oma isikliku käitumisega. Kui
Üheksast liikmest koosnev Ülemaailmne Õigluse Koda valitakse iga viie aasta järel maailma kõikide Rahvuslike Vaimsete Nõukogude ühendatud liikmeskonna poolt. (Administratsioon) Valimisprotsess toimub nõupidamiste (konsultatsioonide) vormis ning nendes osalemiseks vajalikud omadused on motiivide selgus, vaimne kirkus loobumine kõigest muust peale Jumala teenimise, alandlikkus ja kannatlikkus. Eesmärgiks on ühendada ideed ja loovus, millel tulemusena kujuneb rühma kollektiivsel tarkusel põhinev parim otsus või kokkulepe. Selliseid nõupidamisi peetakse 19. päeva pühal, mil arutatakse kogukonna tegevust. Neid võib kasutada ka pühadest tekstidest vaimse juhatuse saamiseks ja isiklike otsuste tegemisel. (Partridge 2006: 432). Nagu ka kohalikel ja riiklikel valimistel, eeldatakse siingi, et valijad arvastavad ainult silmapaistvate oskuste ja vaimsete võimetega kandidaate. (Administratsioon) Kogu valimisprotsess on demokraatlike ideaalide võimas väljendus
Väide: Mingi tegu on hea, sest jumalad käsivad seda teha. Järeldus: Jumal oleks võinud anda ka teistsugused käsud. Jumala käsud on moraali vaatekohalt meelevaldsed, sest enne seda, kui ta kuulutas valetamise halvaks, polnud see halb. Ta oleks võinud käskida meil ka valetada, varastada. Kuidas on aga lood Jumala headusega? Väide: Jumal käsib head tegu teha, sest see tegu on hea. (autonoomia tees) Järeldus: Jumala käsud pole juhuslikud, vaid põhinevad tema jumalikul tarkusel, ta teab mis on hea. Peab aga olema mingi Jumala tahtest sõltumatu standard, mis ütleb, mis on hea/halb. Jumal ei tee midagi heaks, hea eksisteerib enne ja sõltumata tema tahtest. Autonoomia tees : Moraal ei lähtu Jumalast Õigsus ja väärus ei põhine lihtsalt Jumala tahtel. Üldiselt leiduvad nii või teisiti toimimiseks alused, mida on võimalik teada sõltumatult Jumala tahtest. Eetika on autonoomne ja isegi Jumal peab alluma moraaliseadusele, mis eksisteerib temast sõltumatult
4. Rikkad pidid jagama vaestele annetusi. 5. Moslem pidi korra elus käima palverännakul Mekas. Keskaegne haridus ja teadus Keskaegse inimese meelest oli kõige tähtsam maailmas Jumal. Loodust peeti oluliseks kui Jumala loomingut. Tähtsaimad teadmised Jumalast saadi piiblist. Samal ajal olid väga au sees ka muistsete kreeka ja rooma õpetlaste kirjatööd, mid uuriti üsna põhjalikult. Seega põhines keskaegne haridus eelkõige piibli tarkusel. Kooliharidus oli põhiliselt seotud vaimulikega, sest peamiselt olid kloostri- ja kirikukoolid. Nende eesmärk oli ette valmistada harituid vaimulikke. Enamik talupoegi oli kirjaoskamatud ja ka harituid feodaale oli üpris vähe. Kogu õpetus toimus ladina keeles, sest seda oskasid kõik haritud inimesed Euroopas. Õpetus ise jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Need olid grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika
o filosoofia. Kolmekümneaastased teevad veel rangemaid katseid kui kümme aastat varem. Need, kes katseid ei soorita, neist saavad sõjamehed, täidesaatvad ametnikud jt valitsejate abijõud. 3. 30-35. eluaasta vahemikus õpib väljafiltreeritud, mõistusliku hingeosaga domineeriv intellektuaalne eliit filosoofiat, tarkuseõpetust. Niisiis kesksena selgesti mõtlemist ja head võimukasutust, valitsemist. Tarkusel on kaks põhimõõdet, s.o teadmised, ideede tundmine ja suutlikkus hinnata ideede (kui ideaalide, täiuslikkuse kehastuste) alusel nähtava maailma olukordi. Valitseja peab valdama kõrgeimat õpetust hüvest. Valitseja peab olema kursis muutlike arvamustega, ent tundma tõelist olemist ja tõde. Pärast viieaastast filosoofia õppimist peavad väljavalitud eliiti kuulujad laskuma alla inimeste ja asjade ,,koopasse", õppima edasi eluraamatust endast
Esimene variant Väide: Mingi tegu on hea, sest jumalad käsivad seda teha. Filosoof: Jumal oleks võinud anda ka teistsugused käsud. Jumala käsud on moraali vaatekohalt meelevaldsed, sest enne seda, kui ta kuulutas valetamise halvaks, polnud see halb. Ta oleks võinud käskida meil ka valetada ja varastada. Kuidas on aga lood siis Jumala headusega? Teine variant Väide: Jumal käsib head tegu teha, sest see tegu on hea. Filosoof: Jumala käsud pole juhuslikud, vaid põhinevad tema jumalikul tarkusel, ta teab mis on hea. Peab olema mingi standard, mis ütleb, mis on hea/halb ning see võib olla ju Jumala tahtest sõltumatu? Jumal ei tee midagi heaks, hea eksisteerib enne ja sõltumata tema tahtest. Jumaliku käsu teooria kriitika: · kui moraalinõue sünnib vaid Jumala käsu läbi, teeb see moraaliprintsiibid meelevaldseks (Jumal oleks võinud käskida, et tappa on hea); · kui Jumala eetilised käsud pole meelevaldsed, vaid toetuvad objektiivsele heale-
moderniseerimine, koostöö ja abivalmiduse väärtustamine, jne. jne. Küsime nüüd, kas kirjeldatud sõda põhjustas arengu edendamist nii tegijale enesele kui tema ümbruskonnale ja kogu kosmosele täna ja tulevikus? Me ilmselt ei oska erapooletult vastata. Kas Aleksander Suure vallutused tõid maailmale head või halba, kui mõlemaid, siis kumba rohkem? Kellele? Mõlemi seisukoha kaitsjaid on rohkesti. Aga tõde??? Ju inimlikul tarkusel ei jää ilmselt muud üle kui tugineda Jeesuse sõnadele: Tee teistele seda, mida sa tahad, et teised teeksid sulle, või eitavas käsitluses: Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et teised teeksid sulle. Need on Piibli kuldsed sõnad, mis asendavad inimtarkuse tasemel kõiki moraalitüüpe, käske ja väärtuspüramiide. Siin peitub suur tõde ja selleni jõudis ka Konfutsius juba 500 aastat enne Kristust, sõnastades oma mõtte järgmiselt: Mida ei taha inimesed teevad mulle seda tahan
läheb Ateenasse. Aristotelesest oli saanud jõukas mees, kuigi mitte aristokraat. Ta asutas oma Lütseumi (väga hea raamatukogu). Peale Aleksandri surma (323) tugevnes Makedoonia-vastasus Ateenas, Aristotelest süüdistati demokraatiavastasuses ja uskmatuses. Ta põgenes Euboia saarele, suri aastal 322. Seadused. Aristoteles leidis, et õiglane on selline riik ja valitsus, mille tegevus põhineb seadustel (mitte valitseja tarkusel nagu Platon arvas), need seadused on suunatud linnakodanike ühisele kasule, ühisele heaoluline. Seaduste põhjal toimiva valitsuse ülesandeks on tagada kogu ühiskonna ühine kasu (heaolu), see ongi õiglus, see aga on ette kirjutatud seadustega. Oma teoses "Poliitika" ütles ta: "Hüveks (eesmärgiks) poliitika sfääris on õiglus, mis koosneb ühishüve arendamisest ja säilitamisest." Seaduste eesmärgiks on tagada, et inimesed oleksid üksteise suhtes head ja ei käituks kõlvatult.
Mõtteid teoses "Poliitika", mis erinevad otseselt Platonist: sõprus on oluline, abielu tühistamine nõrgendaks inimestevahelisi sidemeid, vara ühisomandiks tegemine hävitaks inimeste legitiimse naudingu, mida nad tunnevad sellest, mis on nende oma ning ühisomandi tekitamine ei kõrvalda konflikte materiaalsete hüvede. Poliitika Seadused Aristoteles leidis, et õiglane on selline riik ja valitsus, mille tegevus põhineb seadustel (mitte valitseja tarkusel nagu Platon arvas), need seadused on suunatud linnakodanike ühisele kasule, ühisele heaoluline. Seaduste põhjal toimiva valitsuse ülesandeks on tagada kogu ühiskonna ühine kasu (heaolu), see ongi õiglus, see aga on ette kirjutatud seadustega. Oma teoses "Poliitika" ütles ta: "Hüveks (eesmärgiks) poliitika sfääris on õiglus, mis koosneb ühishüve arendamisest ja säilitamisest." Seaduste eesmärgiks on tagada, et inimesed oleksid üksteise suhtes head ja ei käituks kõlvatult.
4201. Iga ukse taga võib olla paradiis. Selleks on tarvis. vaid ühte, et sa pole sinna veel piilunud. 4202. Vaba on vaid see, kel pole soove. Milleks siis soovida olla vaba? 4203. Kui kolmnurkadel oleks Jumal, oleks tal kolm külge. 4204. Ühestainsast küünlast võib süüdata tuhandeid ja küünla eluiga ei vähene sellest mitte. 4205. Igal oma elu üksikhetkel oleme need, kelleks saame ja kes oleme olnud. 4206. Kõik religioonid põhinevad paljude hirmudel ja väheste tarkusel. 4207. Külla, kus elavad ühe jalaga mehed, tuleb minna ühel jalal. 4208. Teoloog on kui pime mees pimedas toas, kes otsib sealt olematut musta kassi ja leiab selle. 4209. Mida vähem mul on, seda rohkem ma olena v 4210. Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. 4211. Kui ma sündisin, olin nii üllatunud, et ei suutnud poolteist aastat rääkida. 4212. Kedagi vastu tahtmist õpetada on sama mis hobust saepuruga sööta. 4213
annaabi.ee 
