Reklaamiga kaasnevad ohud. · Reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda. · Reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste. · Meedia sõltub reklaamist. Millele mõelda, kui plaanid säästa. · Ohutus- Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 100 000 euroni. · Tulumäär- Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. · Likviidsus- Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel. Intress- Intress on tasu(tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. 1. Lihtintress- Tasu ainult põhisummalt 2. Liitintress- Tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Kuhu on võimalik oma sääste paigutada:
Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine )
rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kindlustamata võlakiri. tähtajaline hoius hoius, mida ei kasutata kokkulepitud ajaperioodil ja saadakse intressi. investeering kaupade ja teenuste tootmiseks vajalik põhivara soetamine. nõudehoius on pangas arvelduskonto, millelt saab klient nõudmisel koheselt raha võtta ja maksekorraldusi kirjutada. raha mis tahes üldstunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel. lihtinress on intress mida arvestatakse laenu põhisummalt.
Säästmine on raha kogumine ootamatuteks ja ka planeeritud tulevasteks väljaminekuteks, mis on jooksvast sissetulekust katmiseks liiga suured. Hoiustamine pangas, mille puhul on tulu ehk intressi suurus ette teada ja ei ole ohtu oma rahast ilma jääda. Eestis on eraisikute hoiused ja arveldusarvetel olev raha tagatud 100 000 euro suuruses summas ühes pangas ühe hoiustaja kohta. Swedbank intressimäär 0,01%, Eesti Krediidipank intressimäär 0,15% Intress Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole). Mis vahe on säästmisel ja investeerimisel? Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhiline eesmärk on teenida oma raha arvelt täiendavat tulu
25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT:
Tarbijad ja säästjad VI peatükk · Millised on kaks peamist sissetulekuallikat? · Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? · Kuidas saad panna oma rikkust aja jooksul kasvama, säästes teatud osa oma tuludest? · Millistesse alternatiivsetesse kohtadesse saab sääste paigutada? · Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused? · Kuidas aitab kindlustus sul oma eelarves ootamatusi arvestada? · Mis kaitseb meie vaba ettevõtlusega majanduses tarbija huve? Tarbija Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Tuluallikad Tulu tööst palk Tulu rikkusest intress, Rikkus Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus. Rikkuse tunnused 1. kasulikkus 2. piiratud pakkumine
Varandus+säästud pangaarvel+investeeringud. Rikkuse suurendamine säästes ja investeerides Investeerimine Kasusaamine eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus. Investeeritavaks kapitaliks on raha, saab investeerida : 1)Väärtpaberitesse 2)Väärismetallidesse 3)Kinnisvaradesse 4)Eluskarja, seadmetesse. Tuleb otsida parimat säästukohta Ohutus- Tulumäär-Väljendatakse protsendina hoiustatud summast(põhisummast) aastase perioodi kohta. Nt. 100eurone tähtajaline hoius 5%-lise intressimäära puhul aasta jooksul 5 eurot. Lihtintress makstakse ainu hoiuse põhisummalt. Liitintress- Arvutatakse kontol olevalt hoiuselt(põhisummalt) ja eelnevalt arvutatud intressilt eeldusel, et jätad selle oma kontole. Ül- liitintress Tähtajaline hoius on 1000eur, aastane interssimäär 5% ja intressi arvutatakse kord aasta. Aasta lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri
1. Raha funktsioonid (3) • Maksvahend • Väärtuse mõõt • Kogumis- ehk akumulatsioonivahend 2. 3. Valuutakurss 4. ühe valuuta hind teises valuutas • (vabalt) ujuv kurss • fikseeritud kurss 5. 6. Intress 7. tasu raha kasutamise eest 8. Inflatsioon – hindade tõus ja raha ostujõu vähenemine. 9. Devalveerimine-rahakursi alandamine välisvaluuta suhtes. 10. Likviidsus – maksevalmidus 1.Sularaha 2.Aktsiad 3.Kinnisvara 11. Pank-Krediidiasutus, mis võtab avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid 12. Keskpank, funktsioonid (ülesanded) Keskpank laenab vaid teistele pankadele. • teostab rahapoliitikat • tagab krooni stabiilsuse • vahendab pankadevahelisi makseid • kontrollib pankade tegevust • reguleerib ringluses oleva raha hulka 13. Kommertspank, funktsioonid (ülesanded) • Hoiustab • Laenab • Teostab makseid 14
TARBIMINE JA SÄÄSTMINE 1.Kuidas aitab isiklik eelarve sul tarbija ja säästjana arukaid valikuid teha? Isiklik eelarve aitab tarbijana, teha selliseid valikuid mis sovivad ja meeldivad. Isiklik eelarve säästjana, aitab kokku võtta tehtud kulutused ja sisse tulnud tuludest. 2.Millised on säästude paigutamise võimalused? Säästude paigutamis võimalused on arvelduskonto või säästuhoiuse variant. Tähtajaline hoius. On võimalik sääste paigutada veel võlakirjadesse, aktsiatesse, kinnisvarasse, tuletisväärtpaberitesse. Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3.Kuidas aitab kindlustus sinul oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha,
on suuremad/maksuseadustest-kõrgem tulumaks annab tõuke vähem säästa Mis on eelarve?-Eelarve on finantsplaan,kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul Mida peab arvestama panga valikul? - ohutust-et raha paigutamisel panka see ei hävineks/tulumäära-mida suurem tulumäär,seda kasulikum on taetud panka kasutada/likviidsust-kui kergesti saad säästud rahaks muuta Mis on liitintress?-Liitintress on intress,mida makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt Millised on krediidi eelised?-kohene omandamine-kauba saab kätte ja maksta võib hiljem/paindlikkus-saab ära kasutada allahin ja lõpumüüke/ohutus-krediitkaart on turvalisem , selle kaotades ei kaota oma laenu/abi ettenägematutes olukordades-krediit pakub leevendust ootamatute väljamin eest Millised on põhilised kindlustusliigid?-vastutuskindl-kohustuslik autokindlustus/varakindl-
Kuuluvus- ja armastusvajadus-kiindumus, omaksvõtt 4. Enesest lugupidamise vajadus-hekskiit, tunnustus 5. Kognitiivsed vajadused-tedmised, arusaamine 6. Esteetilised vajadused-ilu, kord 7. Eneseteostusvajadus Arvatakse, et tarbija käitub ratsionaalselt tunneb oma erinevaid vajadusi ja teab erinevaid võimalusi, mis aitavad neid rahuldada. Tarbija sissetuleku allikad: töö, turu investeeringud(dividend, intress, rent), muud tulud(loteriivõit, pärandus), osadel valitsuse ümberjaotatud maksed (toetused). Brutopalk väljateenitud palk Tarbija kui säästja Säästukoha valikul tuleb arvestada tulusust(intressimäär) , ohutust ja likviidsust(kui kergesti sääste saab rahaks muuta). Säästukohad-pank(nõudlushoius e arveldus, tähtajaline hoius, kogumishoius e säästuhoius); väärtpaber(aktsiad-annab
2. Eraomandus, private property, ownership - ressursid ja tooted (omandiobjektid) , mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte riik 1. 3. otiiv, motive on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on 2. - majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent (Tasu tootmifaktorite , . kasutamise eest) 3. () - . 4. Spetsialiseerumine, spezialisation - on protsess, milles ettevõtted ja , %,
Tähtajatu kogumishoiuse puhul on võimalik raha välja võtta väikese etteteatamistähtajaga. Kogumishoius võib olla kas tähtajaline või tähtajatu. Suurimaks riskiks kogumis- või kasvuhoiuse puhul on panga võimalik pankrot (v.a Tagatisfondi poolt tagatav summa). Investeerimishoius on hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Investeerimishoius on oma põhimõttelt tähtajaline hoius, millega on võimalik teenida suuremat intressi, kuna makstav intress sõltub väärtpaberite hindade liikumisest. Intress ei ole garanteeritud, kuid on potentsiaalne võimalus teenida aktsia- või võlakirjainvesteeringutega võrreldavat tulu. Juhul kui soovid oma raha varem ehk enne hoiuse lõpptähtaega tagasi saada, kaotad üldjuhul õiguse intressile. Lisaks tuleb enamasti lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest maksta trahvi. Investeerimishoiusele ei ole üldjuhul võimalik kokkulepitud perioodil teha täiendavaid sissemakseid ega ka hoiuselt väljamakseid.
Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tuluda ja ülejääk siis, kui tulud ületavad kulud. · Kaks tuluallikat on tulu tööst ja tulu oma rikkusest. · Rikkus on kogu sinu varandus, pangaarved, säästud jne kokku. · Säästmine oleneb: tuludest, ootustest, intressimääraest, maksuseadustest. · Eelarve koostamisel: finantseesmärkide püstitamine, tulude hindamine, väljaminekute planeerimine. · Tulumäär protsent aastasest hoiustatud summast · Likviidsus säästude kergus muutuda rahaks · Arvelduskonto, säästuhoius, tähtajaline hoius, võlakirjad, kinnisvara investeering · Aktsia väärtpaber, mis näitab omanikule tema õigusi ettevõttes · Intressimäär näitab mitu protsenti tuleb mingi aja jooksul maksta raha kasutamise eest · Dividend ettevõte maksab aktsionärile kasumist · Laen võimalik kasutada raha, mida sul endal pole. · Eluasemelaen, atoliising, õppelaen, järelmaks, krediitkaart.
- erinevad majandusprobleemid erinevates riikides vajavad spetsiifilisi abinõusid, mida ühine majanduspoliitika mõnikord ei võimalda - uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme - hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni Vaata lisaks raha ja euro kohta: www.eestipank.info http://euro.eesti.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus 2 Valuutakurss, intress ja inflatsioon. Rahaga seonduvad kolm põhilist terminit: kurss, intress ja inflatsioon. Valuutakurss – on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teistes valuutades maksma. Valuutakursis peegelduvad selle valuuta emiteerijariigi majanduslikud näitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng, tootmine, majanduse reguleeritus jne. Nominaalkurss – keskpanga poolt kehtestatud koduse valuuta hind teiste valuutade suhtes.
Raha on asjademaailma kasulikkuse mõõtmise ja selle alusel toimuva vahetuse abivahend. 6. raha funktsioonid Maksevahend, vahetusvahend, arvestusühik (väärtuse mõõt), akumulatsioonivahend(raha toodab raha), laenamisvahend, üldise hinnataseme mõõtmine. 7. raha tüübid läbi aegade Täisväärtuslik kaupraha (kuld, hõbe); sümbolraha, sh fidutsiaarraha, fiatraha, deposiitraha. 8. likviidsuse mõisted. Näited Likviidne rahaline v kergesti rahaks muudetav. Likviidsus sõltub: kui kergesti seda saab osta v müüa; tehingukulude suurus; hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. (Kõige likviidsem) raha, tähtajaline hoius, arvelduskonto, valitsuse võlakirjad, firmade võlakirjad, aktsiad, materiaalne kinnis- ja vallasvara. 9. väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused Mida paremini raha järgmisi funktsioone täidab, seda kvaliteetsem ta on: osadeks jaotatavus, võltsimiskindlus, kulumiskindlus,
· väärtpaberid · tsekid, vekslid, pangakaardid Raharinglus raha loomuliku eksisteerimise vorm. Raha definitsioon ·Raha on hüviste omandiõiguse vabatahtlikku edasiandmist võimaldav ja korduvkasutatav üldtunnustatud instrument; ·Raha on objekt, mis on vahetuses üldiselt aksepteeritav või mida kasutatakse väärtusstandardina ·(David Hume: Raha on õli, millega kaubanduse rattaid määritakse) ·(Raha on turul kauba teener ) LIKVIIDSUS Vara likviidsus sõltub sellest: kui kergesti seda saab osta või müüa; millised on ostmise või müümise tehingukulud, milline on vara hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Raha likviidsus: vahetatavus a) sularaha kõige likviidsem vara; b) krediitkaart; c) jooksev konto; 4 d) tähtajaline pangakonto (hoius); e) lühiajalised riigikassa võlakirjad; f) pikaajalised valitsuse võlakirjad; g) aktsiad;
Tarbia on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. Säästud on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks.Eelarve on finantsplaan, mis koostatakse tulude ja Kulude kavandamiseks.tuletisväärtpaber e. derivaat - väärtpaber, mis tõestab väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kellektli osta v. kellegile müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga siis kui tulud on kuludest suuremad.eluasemelaen- pikaajaline, korteri v maja ostuks. annavad pangad. makstakse tagasi kuumaksudena.autoliisingud- spetsiaalsete ostude jaoks. tagasimaks võrdsete kuumaksete kaupa.järelmaks- võimaldab osta kindla piirini ilma sularaha maksmata. intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt.krediitkaart- järelmaksu liik, võimaldab osta omanikul mitmest erinevast kohast.riiklik õppelae
Rahatüübid on: Täisväärtuslik kaupraha rahana ringlev väärismetall, nt.kuld, hõben Sümbolrahad: fidutsiaarrahad reservidega täielikult kaetud paberraha , fiatraha rahana ringlev väärismetalliga või muu reserviga osaliselt kaetud paberraga, deposiitraha kommertspankade poolt loodud raha, surrogaatraha raha, mis ei täida oma funktsiooni ja mida ei usaldata 8. Likviidsuse mõiste. Näited. Likviidne - on rahaline või kergesti rahaks muudetav, Likviidsus sõltub järgmistest asjaoludest: 1)kui kergesti seda saab osta või müüa, 2)tehingukulude suurus, 3)hinna stabiilsus ja selle ennustatavus. Nt. kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiate likviidsus, sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku (kvaliteetse) raha tunnused. Raha kvaliteedi mõõdupuud, tunnused: 1)Osadeks jaotatavus (eksisteerivad erinevas suuruses rahatähed) 2)Võltsimiskindlus
kauba kasulikkus 2. Igal järgmisel kaubaühikul on teatud kogusest alates kahaneb kasulikkus 3. Tarbija püüab kombineerida kaupade tarbimise suhte selliselt, et tema koguvajadused oleksid maksimaalselt rahuldatud. TARBIJA TULUALLIKAD: · Tulu tööst : Brutopalk väljateenitud palk Netopalk kättesaadud töötasu. Brutopalk, millest arvestatakse maha maksud. · Tulu varast : rent, intress, dividendid · Muud : loterii võit, pärandus jne. Lisaks tarbijate eeltoodud tuluallikatele võib ka sekkuda riik tulude jaotusesse ning paljd saavad ka ümberjaotatud makseid : lastetoestus, pension jne. Eelarve piirang määrab need kaubakombinatsioonid, mida tarbija saab endale lubada. Absoluutsed hinnad on need, mis on kirjutatud kauba hinnalipikule ja mille me seda kaupa ostes peame maksma. Suhtelised hinnad on palju püsivamad kui kaupade absoluutsed hinnad. Pidevalt
Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul. Tuletisväärtpaber ehk derivaat- väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed, kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid. Investeerimisfondid Pensionifond 15. Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustuse eesmärk onvältida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus pakub rahalist kaitset või on abiks kindlustatud objekti õnnetuseelse olukorra taastamisel Sundkindlustus- seadus sätestab inimese kohustuse tasuda kindlustusmakset, hüvitamise kohustus on aga riigil või muul asutusel(nt
2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arvestusühik; 3) akumulatsioonivahend (raha reaalväärtus) 7. Raha tüübid läbi aegade: 1) täisväärtuslik kaupraha"/täie6iguslik kaupraha; 2) krediitraha e arveldusraha: 3) näivraha 8. * Likviidsus - rahaline v6i kergesti rahaks muudetav Näide: kinnisvara likviidsus on oluliselt viletsam kui börsil kaubeldavate aktsiakte likviidsus. sest kinnisvara müügiperiood on pikem. 9. Väärtusliku raha tunnused: 1) osadeks jaotatavus; 2) v6ltsimiskindlus; 3) säilivus, kulumiskindlus; 4) liikumiskiirus: 5) likviidsus; 6) vahetusväärtuse stabiilsus - inflatsioonikindlus; 7) omahind l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel 11
Investeerimisfond müüb investoritele oma osakuid suurendades investeerimistegevuse kaudu nende väärtust. Ühisteks investeeringuteks moodustatud spetsiaalne vara kogum. Riskide hajutamine ja tulu teenimine. · Otsefinantseerimine finantsturul, kellel on raha ülejääk ja teisel puudujääk. · Kaudne finantseerimine kellel on raha puudujääk 2 · Likviidsus panga võime oma klientide õigustatud nõudmisi rahuldada Rahaasutuste roll majanduses: · Mitmesuguste riskide juhtimine ja nende hajutamine (kapitalisäilivuse, turu, likviidsusrisk) · Info töötlemine ja majandusagentide informatsiooniga varustamine · Intressimäärade kujundamine Intress saadav tulu rahalises väljenduses · Säästude ühendamine ja efektiivsemate rahapaigutusviiside pakkumine
· Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on
· Majanduse üldine kasv · Hindade stabiilsus · Kõrge tööhõive · Maksebilansi tasakaal 7. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise instrumendid (3). · Avaturuoperatsioonid (nt struktuurioperatsioonid) · Püsivõimalused (nt laenamise püsivõimalus) · Kohustuslik reserv (liikmesriigi keskpankade kontodel kohustuslikud reservid) 8. Rahapakkumise tegurid??? Raha mõõtmise aluseks on likviidsus. Iga järgnev rahahulga osa hõlmab eelnevat ning on väiksema likviidsusastmega. Mo on rahabaas (raha majanduses) M1 on raha pakkumine, M1=Mo+nõudehoiused, M2 - , M2=M1+säästuhoiused M1 = sularaha + nõudehoiused (see ei kanna tavaliselt intressi või on selle intress madalam kui teistel rahaliikidel) M2 = M1 + säästuhoiused (säästuhoius kannab kõrgemat intressi kui nõudehoius, kuid tal on
Vabariigi Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata. 12. Pankade teenused · Krediiditehingud tehakse klientide rahaga aktiva passiva · Panga omatehingud pank teeb oma vahenditega tehinguid: investeerib, laenab välja. · Teenindus arveldused tehingud väärtpaberitega Pangad tegutsevad krediidivahendajatena säästjate ja investeerijate vahel. Säästja Pank Laenaja % % 13. Kindlustus Kindlustuse eesmärk: kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale kahju hüvitamine kindlustussumma või hüvitise väljamaksmise teel seaduses ja kindlustuse lepingus ettenähtud korras. · ,,Nähtamatu toode" kindlustuslubadus. · Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus. · Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega. · Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tohi olla pettusi.
riskist, edasikindlustamisele kuulub risk kokkulepitud omavastutusega) 2. Ebaproportsionaalne (aluseks on mitte riski all olevate väärtuste proportsioon, vaid kahjude hüvitamine, ülekandev kindlustusselts maksab ühest juhtumist tekkinud kahjude katteks esimese kokkulepitud summa ning edasikindlustaja maksab ülejäänud osa, kindlustatakse kogu kahjuportfell). Kaaskindlustusega on tegemist siis, kui sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga. Kaaskindlustus on mitme esmakindlustaja koondumine ühe suurema riski kindlustamiseks 19. Ala- ja ülekindlustus Ülekindlustusega on tegemist siis, kui kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. Ülekindlustuse korral hindab klient vara turu- või taastamisväärtusest oluliselt kallimaks.
ning kellele riik on andnud fondivalitsemise litsentsi forward-tehing - finantsvara etteost või -müük; tulevikutehing, mis kohustab lepingupooli tulevikus müüma (ostma) mingit finantsvara varem kokkulepitud ajal ja hinnaga (summad ei ole piiratud ja tagatist ei nõuta) franko - saatmiskuludest vaba frantsiis - tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse honorari eest teisele isikule hüpoteegiintress - intress, mille korral laenu ja intresside summa tasutakse võrdsete summadena, millest kaetakse tegelik intress ja ülejääva osaga tagastatakse laenu hüpoteegikrediit ehk hüpoteeklaen - krediit, mille tagatiseks on laenuvõtja kinnisvara ja mille juures on eriliselt rõhutatud laenutingimused, tagasimaksmise viisid, likviidsus, hüpoteegi väljaostmise õigus ning taasomandamise võimalused immateriaalse põhivara
laenata · Teenindus o arveldused o tehingud väärtpaberitega Kindlustus "Nähtamatu toode" kindlustuslubadu Leping, mille kehtivus tõestatakse alles tulevikus Kindlustushuvi risk on kindlustatav kui sellel on otsene seos kindlustusvõtja huvidega Juhuslikkus kindlustusjuhtumi toimumine peab olema juhuslik, ei tphi olla pettusi Kindlustuse liigid · kahjukindlustus · elukindlustus · edasikindlustus risk kindlustatakse mingi kolmanda isiku juures edasi, kui risk on väga suur · kindlustusvahendus kindlustusagen ja maakler, kes tegelevad kindlustuse vahendamisega Kindlustuse vormid o vabatahtlik o kohustuslik ilma selleta ei saa, nt autokindlustus o sundkindlustus - haigekassa Risk on kindlustatav Kindlustatav sündmus peab olema juhuslik Riski realiseerimise tõenäosus ja kahju ulatus peavad olema liigikaudselt kalkuleeritavad
24 appendicies lisad, kaasaanded 25 application avaldus 26 appraise the management hinnangut andma 27 arbitrage vahendustegevus 28 aspirations püüdlused 29 assets varad 30 assets and liabilities aktiva ja passiva 31 assumption ülevõtmine 32 assurance kinnitus, kindlustus 33 auction oksjon 34 audit report kontrolliaruanne 35 authority volitused, võim 36 bailsman käendaja 37 balance sheet bilanss 38 bank balance saldo 39 bank loan pangalaen 40 bank manager pangajuhataja 41 bank share panga aktsia
· 2. Vahetusvahend · 3. Raha on väärtuse mõõt. · 4. Akumulatsioonifunktsioon- ehk siis raha saab koguda Pangateenused 1. Arveldused 2. Hoiused 3. Laenud 4. Muud teenused Arveldused: · Sularahata arveldused ehk kontooperatsioonid- konventeerimine, kus vahetatatakse üks valuuta teiseks. Otsekorraldus ja püsikorraldus, sularahaga tehingud, kupiirivahetus, raha välja võtmine, sularaha lisamine arvele Hoiused: · Nõudmiseni hoius ehk tavapärane arvelduskonto. Sinna pakutakse juurde teenuseid. On meeletult madal intress · Säästuhoius- eesmärk on raha koguda. Raha võib alati sisse maksta, teatud tingimustel välja võtta. Intress on kõrgem kui nõudmiseni hoiusel. · Tähtajaline intress- konktreetse summa, konktreetne tähtaeg, konkreetne intress. · Eespool mainitud hoiuste intressid on tulumaksuvabad.
Säästmis- ja investeerimisvõimaluste puhul tuleb hinnata: - tulumäära kui suurt tulu on lootust saada - riski kui kindel on raha säilimine ja/või tulu saamine - likviidsust kui kiirelt kättesaadav on raha - kulukust kui suured on investeeringu tegemise ja hoidmise kulud - keerukust kui palju teadmisi nõuab mõistlike otsuste tegemine. Levinumad säästmise/investeerimise võimalused: - arvelduskonto - säästuhoius - tähtajaline hoius - võlakirjad - aktsiad - tuletisväärtpaberid - kinnisvara - kunstiteosed jms - väärismetallid - investeerimisfondid Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku ehk aktsionäri õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Võlakiri väärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandja on võlakirja ostjalt laenu saanud. Võlakiri ostetakse lunastustähtajal tagasi. Intress tasu laenu kasutamise eest, mida laenuvõtja maksab laenuandjale.
Laenu võtmisel annab ettevõte väärtpaberi välja ja saab selle eest raha. Ettevõtet nimetatakse sellisel juhul emitendiks ning väärtpaber on tema finantskohustus maksta oma võlg kindlaksmääratud tingimustel tagasi. Investor on sellisel juhul väärtpaberi ostja ja tema seisukohalt on tegemist finantsvaraga. Finantsvara omadused: Rahaks tegemine Jaotatavus ja nimetatavus Maksumus Tulu Aegumistähtaeg Likviidsus Risk Amortisatsiooni olemus ja selle arvutamismeetodid: Igal hoonel, masinal ja seadmel on maksumus ja mõistlik kasutusiga. Kasutusea pikkus sõltub mitmest asjaolust: 1. füüsiline kulumine; 2. aegumine ehk moraalne kulumine Seega väheneb hoonete, masinate ja seadmete kasutamise vältel nende väärtus, seda nimetatakse amortiseerumiseks. Üldiselt mõistekse termini amortisatsioon all arvestuslikku kulumist. Kui hoone, masina või seadme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
